Rubriik: Koeru vald

Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Homme loetakse Piibe maantee ääres ette Kalevala

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste
170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Homme, 7. juunil, toimub II Piibe päev. Ürituse peamiseks eesmärgiks on enne suuremate puhkuste algust tõmmata tähelepanu Piibe maanteele ehk Jägala – Aravete – Tartu maanteele, mis on alternatiivne liikumistee Tallinna ja Lõuna – Eesti vahel. Piibe maantee on tunnete tee, kus igal kilomeetril on midagi teha, tunda või nautida.

II Piibe päeva raames loetakse esmakordselt avalikult ette Soome rahvuseepos “Kalevala”. Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast, millal Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot kõndis jala Tallinnast Tartusse. Tema päevikute põhjal on teada, et 7.juunil 1844 viibis ta Koerus.

Lugemispunktid asuvad Anija mõisas, Kõrvemaa Matka – ja suusakeskuses, Jäneda Musta Täku Tallis, Aravete Kangrumäel, Järva-Jaanis, Koeru Kultuurimajas, Lahu kooli juures, Kuremaa lossis, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Jää-aja Keskuses. Igas lugemispunktis loetakse ette varem kokkulepitud lõigud. Kokku on lugejaid enam kui 100 inimest. Teiste hulgas on kohalikud omavalitsusjuhid, Jõgeva Jõuluvana, Soome sõprusvalla esindaja, kohalikud kultuuritegelased ja paljud teised.

Igas lugemispunktis rõõmustatakse kaasaelajaid kultuuriprogrammiga. Teatud punktides kestab programm läbi terve päeva. Nii on näiteks Anija mõisas avatud uste päev, Järva-Jaanis suur laat ja Kõrvemaa Matkakeskuses perespordipäev.

Paide ja Koeru sõlmisid sõprussuhteid

Dokumendi allkirjastasid Paide linnapea Alo Aasma ja Koeru vallavanem Aldo Tamm. Foto: Maarit Nõmm.

Paide linnavalitsus ja Koeru vallavalitsus kirjutasid Paide Raekojas alla ühiste kavatsuste protokollile, et parendada kahe omavalitsuse vahelist koostööd erinevates eluvaldkondades, vahendab Järvamaa infoportaal.

Alo Aasma sõnul on kõige olulisem seista üheskoos Järva maakonna kui terviku eest. “Koeruga on meil ühisosa isegi rohkem, kui võiks arvata. Usun, et pärast selle protokolli allkirjastamist saame kohe tegutsema hakata, näiteks ühisspetsialistide vallas. Nii nagu mitmete teiste omavalitsustega, on ka Koeruga arutatud väga tõsiselt ühisspetsialistide palkamise vajaduse üle, sest häid sptsialiste tuleb tänapäeval tikutulega taga otsida ja kümne küünega kinni hoida ” ütles linnapea.

Aldo Tamm peab eriti oluliseks hariduse ja ettevõtluse alast koostööd Paide linnaga. “Iga omavalitsus saab omal moel kaasa aidata Järvamaa arengule. Ühed olulised teemad meie jaoks on kindlasti haridus ja ettevõtlus. Kui investorile näiteks ei sobi Paide linn, võib talle sobida Koeru ja vastupidi,” lisas Tamm.

Protokolliga saab tutvuda siin.

 

Lõuna-Järvamaa koostööportaal laieneb

Lõuna-Järvamaa koostööportaali eesmärk on koondada Lõuna-Järvamaa (Imavere, Türi ja Väätsa valla) ettevõtjad, kaardistada nende poolt pakutavad teenused ja tooted ning reklaamida neid ühtses internetiportaalis. Portaal aitab osta-müüa-vahetada nii ettevõtetel kui ka eraisikutel. Portaali kaudu on võimalik piirkonna ettevõtjatel saada informatsiooni piirkonnas tegutsevate teiste ettevõtjate kohta – see loob head eeldused koostööks. Soovime muuta mõtteviisi – meie ettevõtjad ei ole mitte konkurendid vaid koostööpartnerid! Portaali loomise eesmärk on viia kohalikud tooted ja teenused otse kohaliku tarbijani. Portaal väärtustab kohalikke tooteid ja teenuseid ning propageerib mõtteviisi – TOETAME OMA KOGUKONDA EHK OSTAME OMADELT JA JÄTAME RAHA KOJU!!!

Koostööportaal on tegutsenud juba üle aasta ning osutunud väga edukaks! Seepärast oleme otsustanud koostööportaali laiendada maakondlikuks ehk Lõuna-Järvamaa Koostööportaalist on saamas JÄRVAMAA KOOSTÖÖPORTAAL. Koostööportaalil on terve rida võimalusi! Koostööportaal võiks saada Järvamaal elavatele inimestele igapäevaseks abivahendiks – portaali esilehele jooksevad automaatselt kõik värsked uudised kohalike omavalitsuste kodulehekülgedelt ning Järva Teatajast ja KUMA uudistest. Seega – kui soovid olla kursis enda kodukandis toimuvaga, siis on suurepärane võimalus ühest kohast kõik uudised kätte saada! Samuti koondub koostööportaali info piirkonnas toimuvatest sündmustest (teatrid, peod, huvialaringid jne).

Koostööportaali on võimalus riputada tasuta üles kuulutusi – ostan, müün, vahetan, annan ära, otsin tööd, pakun tööd jne. Portaal koondab kõik Järvamaal tegutsevad erinevate toodete ja teenuste pakkujad – siit on võimalik leida just Sinule vajalik toode või teenus. Mida aktiivsemalt me kõik koostööportaali kasutame, seda rohkem on seal ka infot. Lisaks on võimalik panna koostööportaal enda avaleheks internetis ja minna otse pankadesse ja teistele igapäevaselt kasutatavatele linkidele.

JAP tegevuspiirkonna ettevõtjatele toimub kolm koostöökohtumist, kus tutvustame ettevõtte andmete sisestamist koostööportaali ja teisi Järvamaa koostööportaali võimalusi.

  • 01.07.2013 kell 11.00 Roosna-Alliku vallamajas,
  • 02.07.2013 kell 11.00 Koeru Kultuurimajas,
  • 04.07.2013 kell 11.00 Paides, Järva Tarbijate Ühistu seminariruumis (tööstuse 11, Paide).

Korraldus: Lõuna- Järvamaa Koostöökogu
Eelregistreerimine: jap@jap.org.ee hiljemalt 27.06.2013.
Liitumine koostööportaaliga on kõikidele ettevõtjatele tasuta v.a. Paide linnas asuvad ja tegutsevad ettevõtted.

Lõuna-Järvamaa Koostööportaal on valminud MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu siseriikliku koostööprojekti raames ning portaali koostamist on rahastatud LEADER programmist.

Sihikul kõrge koht

Järvamaa juurtega Pavo Raudsepa pere sihib ETV laulusaates «Perepidu»  kõrgeimat kohta.Koerus kasvanud ja koolis käinud ning suusamehena tuntud Pavo Raudsepp sattus ETV ekraanil käivasse ja Maire Aunaste juhitavasse laulusaatesse «Perepidu» tütarde Marii (20), Marleen (16) ja Martta (5) tungival soovil ning naise Õnnela õhutusel. «Kõik nad mul laulavad nii mis mühiseb, lapsed lasteaiast saadik ja naine nii kaua, kui mäletan, kus me siis saime minemata jätta!» tunnistas isa Pavo uhkusenoodiga hääles.

Prandi küla vapustas presidenti

«Ma olen vapustatud, mida te olete siin teinud,» olid laupäeval Prandit külastanud presindent Toomas Hendrik Ilvese esimesed sõnad kohalikele.

Avatud külaväravate päeval Prandiga, Eestimaa 2011. aasta külaga tutvudes polnud Ilves kiitusega kitsi.
«Kogu riik võiks võtta Prandi küla oma eeskujuks. Aitäh, et olete seda teinud,» lausus ta seltsimajas Prandi elanike ja küla sõpradega kohtudes. Ilves ütles, et on isegi rääkinud – kui soovitakse midagi saavutada, siis ei tasu oodata, et keegi teine tuleb ja selle ära teeb, vaid peab ise tegutsema.
President tõi näite, et samamoodi nagu Prandi elanikud on oma küla elama pannud, sündis ka Eesti Vabariik. Inimesed otsustasid, et teeme ära, ja läksid vabatahtlikult sõtta.

Ilves selgitas, et mööda Eestit ringi sõites kuuleb ta kõige rohkem kurtmist selle üle, et noored lahkuvad maalt, kuid Prandis on leitud mingi uus mudel, kuidas noored pered linnadest külla tagasi saada. «Mis on teie trikk, et inimesed, kes elavad mujal, tulevad siia oma vaba aega veetma?» küsis ta

Muinsuskaitsjate tänuüritusel tänati tublimaid

Kuigatsi mõisa sõiduhobuste tall. Foto: muinas.ee

Reedel toimus Tallinnas, Hopneri majas muinsuskaitse 18. aastapäeva puhul tänuüritus. Tänati kohalikke omavalitsusi, organisatsioone, kodanikuühendusi, kogudusi, omanikke ning üksikisikuid panuse eest säilitada, arendada, restaureerida ja tutvustada muinsuskaitsealasid ja kultuurimälestisi alates kirikutest, mõisahoonetest, linnusepaikadest ja kalmistutest ning tunnustada kodanikuühenduste poolset tänuväärset tegevust kodukandis. Sajakonna projekti seast valis ekspertkomisjon välja 43.

Välja anti kaks 300 € suurust rahalist preemiat, mille said Õnne Paimre Kuigatsi mõisa sõiduhobuste talli taastamise, restaureerimise ja hooldamise eest ning Jarkko Kalevi Arhilahti Ervita mõisa peahoone, möldrimaja ja tuuleveski tulemusliku restaureerimise eest.

Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu rääkis teemal „Kes on kaotajate ringis, kui kultuuripärandiks olev objekt hävib”. Kõlama jäi, et kaotajaks ei ole mitte ainult ajaloolisse muinsusobjekti hoolimatult suhtuv omanik ja Eesti kultuur.

Muinsuskaitseamet tunnustas sel aastal ka kultuuripärandi tutvustamisele kaasa aidanud kirjanik Mats Traati ja Ugala teatrit. Etendus „Läbi klaasi” kajastas mitmesaja-aastase ajalooga Meleski klaasivabriku ja Rõika peeglivabriku tegevust.

Luulehuvilisi oodatakse Kalju Lepiku luulevõistlusele

Nädalavahetusel, 8. oktoobril kell 11 toimub Koerus Aruküla mõisas Kalju Lepiku luulevõistlus. Seekordne luulevõistlus on järjekorras üheksas.

Päev algab kell 10.30 küünalde süütamisega Kalju Lepiku mälestuskivi juures.
Kell 11.30 läheb lahti luulevõistlus. Kell 15 on päevakavas kohtumine kirjanik Wimbergiga.

Kell 15.30 kuulututakse välja võistluse tulemused.

Igal aastal alates 2003. aastast kutsuvad Koeru vallavalitsus, Koeru keskkool, Koeru raamatukogu ja kultuurimaja ning Koeru haridus- ja kultuuriselts kõiki luulehuvilisi Koeru Aruküla mõisasse Kalju Lepiku luulevõistlusele.

Võistlusega soovitakse virgutada luulehuvi, väärtustada kaunist emakeelt, tähistada Kalju Lepiku sünniaastapäeva.

Osalema on oodatud igas eas luulehuvilised. Iga osaleja esitab kuni kümne minuti jooksul oma varem trükis avaldamata luuleloomingut. Hinnatakse nii loomingut kui ka selle esitust.

Igal aastal on välja antud luulevihik kõikide osalejate luuletustega. Luulevõistluseks annetab raha luuletaja lesk Asta Lepik ja selle rahaga premeeritakse võitjaid.

Vaol tuleb suvelõpupidu

Suvelõpupidu peetakse Koeru vallas Vao külas juba viieteistkümnendat korda. Pidulisi oodatakse tänavu 27. augustil pärast päevatoimetusi kell 19.

Seekord kavas:

· kambavaimu ja ihurammu saab näidata tuletõrje, teate- ja köieveo kompleksvõistlusel;

· rahvalikud jõukatsumised;

· videvikus süüdatakse suur lõke, algab tants ja tagaajamine ansambli Absolut Lühis saatel.

„Jätame suve meelde, tule vaole!” kutsuvad korraldajad.

Koerus peetakse kiriku ja koguduse 723. sünnipäeva

22.-24. juulini peetakse Koeru kirikus ja kirikaias Maarja Magdaleena kihelkonnapäevi, millega tähistatakse ka kiriku ning koguduse 723. sünnipäeva.

Korraldajate sõnul mõeldakse kihelkonnapäevadel oma kodupaigale, oma inimestele ja nende tegemistele. Seetõttu kaubeldakse kirikaias ainult Koeru kihelkonnas valmistatuga. Välikohvikus lubatakse pakkuda kukrusõbralikku kodusküpsetatud kohvikõrvast.

Esimesel kihelkonnapäeval, madlipäeval avatakse kirikaias Koeru käsitöö näitus müük, suvekohvikus saab maitsta koduküpsetatut, avatud on siidimaali töötuba, raamatuvahetus ja rohevahetus, võimalik joonistada asfaldile. Kirikus musitseerivad kitarri ja löökpillide saatel Koeru noored talendid Reeno Sopp, Madis Bobrovski ja Margus Koroljov. Kirikuesisel saab näha tantsimas hollandlaste tantsugruppi Wieringer Dangsers ja Koeru enda Kanarbikku. Õhtupalvuse ajal võib kuulda laulmas ansamblit Madli.

Teisel päeval toimub öökontsert, kus orelil mängib Jaanus Torrim.

Viimasel kihelkonnapäeval peetakse tänujumalateenistus, kus kaasa teenib õpetaja Arne Hiob ja kuhu oodatakse kõiki aastatel 1986-2011 õnnistuse saanud leerilapsi. Koguduseliikmetele antakse üle tänukirjad. Peale jumalateenistust pakutakse kirikaias kirikukohvi.

Täpsema info kihelkonnapäevade kohta leiab siit.

45. Väinjärve Veepidu

Väinjärve Veepidu alustas oma iga-aastast kogupere üritust juba 1966. aastal. Sündmuse eesmärgiks on läbi aegade olnud pakkuda inimestele üks hea puhke päev, kus on võimalik nii sportida kui ka lihtsalt lõbusalt aega veeta sõpradega, peredega ja tuttavatega. Selleks üheks päevaks on kogu Väinjärve rannaala reserveeritud võistlusteks ja õhtusteks pidustusteks.

Põnevat tegevust jagub maal ja vees kogu päevaks!

Ajakava:
07:00 – Kalapüügivõistlus
12:00 – Avamine, kalapüügivõistluse autasustamine
12:30 – Rattavõistlus
13:00 – Rannavõrkpall
14:00 – Ümber järve jooks
15:00 – Rannajalgpall
15:00 – HUNDINUI
16:00 – Üle järve ujumine
16:30 – Autasustamine
17:00 – Kanuuralli eelsõidud
17:45 – ÜLLATUSKÜLALINE
18:00 – HAPUD VIINAMARJAD
20:00 – Kanuuralli finaal
20:30 – Vettehüpped
21:00 – JORGE HINJOSA ZUMBA AEROOBIKA
21:30 – OTT LEPLAND
23:00 – Võimas Ilutulestik
23:05 – 02:00 – Disko Dj. Sergio ja Dima Kruus

14:00 – 18:00 LASTEPROGRAMM

Päeva juhib MARGUS GROSNÕI

Vaata ka Väinjärve Veepeo Facebook’i lehte ja sündmuse Facebooki lehte.

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Vaimuvalguse suvepäev Koeru kandis

Homme, 30.juunil toimub Koeru vallas vaimuvalguse 3. suvepäev pealkirjaga „Tunne Koeru kihelkonna pärimusi!”.

Väljasõit kell 10 Koeru kultuurimaja eest. Külastatakse Endla looduskaitsekeskust ja Kärde rahumaja. Endla järve puhkekohas räägitakse veekogu omapärast ja elustikust. Piknik järve ääres, vestlused kohapärimuskultuurist.

Kaasa võtta piknikukorv! Korraldajad arvestavad registreerijatega. Info tel 385 4448 või 5650 9727.

 

Koeru valla muuseum sai 15aastaseks

Reedel, 1. aprillil tähistati Koeru kultuurimajas Koeru valla muuseumi 15. aastapäeva etendusega “Muuseum on maarahva varaait”. Muuseumi aastapäeval õnnitleti hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud Koeru folkloorirühma kunstilist juhti, folklooriringi juhendajat ja valla ajaloo uurijat Juta Rundut. Maavanem Tiina Oraste andis Juta Rundule üle Järvamaa teenetemärgi.

Ants Leppoja foto

Koeru valla muuseum tähistab sünnipäeva

1. aprillil peetakse Koeru rahvamajas Koeru valla muuseumi 15. sünnipäeva.

Ettevõtmine algab kell 18 ja kannab pealkirja „Üks piduõhtu Karjasmäe talu rehetoas”. Kõigil on võimalus osaleda talutöödes, küpsetada leiba, teha võid ja maitsta koduõlut.

Peetakse maha simman. Osalevad Koeru rahvatantsijad, folkloorirühm ja pillimängijad.

Koeru kultuurirahva vägev saak

Taliharjapäeval, 14.jaanuaril andis Järvamaa Omavalitsuste Liit Türi Kultuurimajas toimunud auhinnagalal välja Järvamaa Noorsoo-, kultuuri- ja spordipreemiad.

Anne Pindre sai kultuurielu edendaja preemia. Anne on Koeru Kultuurimaja kunstiline juht, Koeru folkloorirühma juhendaja, Koeru Kultuurimaja ringijuht, EELK Koeru koguduse organist ja ansambel „Madli“ juhendaja.

Koeru Huviteater valiti Järvamaa 2010.aasta parimaks kollektiiviks. Huviteater on esinenud Järvamaa  näitemängupäevadel ja paljudel aastatel on trupile omistatud Järvamaa parima näitetrupi nimetuse. 2003. aastal  järgnes Järvamaal saavutatule eripreemia Endla teatris korraldatud üle-eestilistel harrastusteatrite festivalil lavastuse “Mäetaguse vanad” eest.

Koeru Huviteater valiti etendusega “Valupisarais märtsipäevad” esindama Järvamaad  XI Vabariiklikul Harrastusteatrite festivalil 2010.a. Rakvere Teatris. See etendus on pärjatud ka XI Harrastusteatrite riigifestivali laureaadi tiitliga.

Anne-Ly Pihlak – rahvatantsu ja liikumisrühmade piirkondliku edendamise eest ja

Thea  Kristal – HOLAÖÖ pikaajalise korraldamisega muusikaelu rikastamise eest said Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi aastapreemia.

Uudis põhineb JOL portaali infol. Vaata http://www.jarva.ee/index.php?article_id=8559&page=608&action=article&

Koerus tuleb kümnes holaöö

20. novembril  toimub Koeru kultuurimajas kümnes autorilaulu festival „Koeru holaöö”.

Päevane kontsert algab kell 14 ja seal esinevad nooremad ja tundmatumad autorid-muusikud: Jahimehed, Ukerdajad, Öösorr, Rutra Legan, Meelislaulud, Henri Käärik, Arles Kangus, Marje Ingel ja Meelis Kommendant, Tõnis Tulp, Arvo Uustalu, Tarmo Pärn, Helge Mett ja teised. Päeva juhib Contra.
 
Kell 19  algab õhtune kontsert. Seda juhivad Rohke Debelak ja Margo Mitt. Esinevad Riho Sibul ja Heikki Kalle, Tõnu Timm ja Ilona Aasvere, Valdo Randpere, Minu Isa Oli Ausus ise, Jaan Pehk, Tiit Born, Sakarias Leppik ja Urmas Nagel, Heilo Aadla, Contra, Elmar Sats ja Marge Tombach, Lauri Lugu, Jüri Vaino & sõbrad, Kaupo Torim, Aapo Ilves, Anne Adams ja teised.

Info: Thea Kristal, tel 528 1207; Eva Linno, tel 5301 5930.

Koeru vald loeb luulet

Koeru vald tähistab luulepidudega kodukandi luuletaja Kalju Lepiku 90. sünniaastapäeva. Luulenädala avalöök antakse neljapäeval Lepiku luule ettelugemise õhtuga. Luulet loevad tänased valla kogukonna liidrid, Koeru keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv, Anton Hansen Tammsaare muuseumi programmijuht Birgit Itse, Koeru koguduse õpetaja Allan Praats, juhtivkonstaabel Mati Seire, Koeru hooldekeskuse direktor Rünno Lass. Musitseerib Jaan Sööt, kes esitab Eesti luuletajate tekstidele loodud laule.

Laupäeval toimub Aruküla mõisas kaheksas luulevõistlus, mille mõte on luulenädala juhi Annika Aava sõnutsi virgutada luulehuvi, väärtustada emakeelt ja tähistada Lepiku sünniaastapäeva.
Osalema on oodatud igas eas huvilised, kes peavad kümne minuti jooksul esitama oma varem trükis avaldamata luuleloomingut. Esinejate hindajate seas on Maalehe ajakirjanik ja Lepiku luulevõistlusel osalenud Sulev Oll, luuletaja Jürgen Rooste, Albu põhikooli emakeeleõpetaja Enda Trubok, Aravete keskkooli emakeeleõpetaja Mailis Tarendi ning ajakirjanik, Lepiku luulevõistlusel osalenud Pamela Eesmaa.

Esimene luulevõistlus toimus Aruküla mõisas 7.oktoobril 2003. aastal. Sellest ajast alates ootame igal aastal oktoobrikuus Koeru neid eestimaalasi, kes natuke või rohkem “luulerumalad” on – osa võtma või osa saama Lepiku luulevõistlusest.