Rubriik: Harjumaa

Lilleorus täna Gooti kella ja hingedepäeva tseremoonia

Gooti kell Lilleoru Elulille pargis. Foto: lilleoru.ee
Huvilised on oodatud täna, hingedepäeval, Lilleorgu, et osaleda kell 12.00 Lilleoru Elulille pargi uue objekti “Gooti kell” avatseremoonial ja kell 18.30 hingedepäeva tseremoonial.

Rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekti Vilen Künnapu kogu suve Londoni linna ilmestanud installatsioon jõudis tagasi Eestimaale. Sümboolne kunstiteos seati üles Aruvalla külla Lilleoru Elulille parki, kus toimub täna “Gooti kella” avatseremoonia.

Vilen Künnapu installatsioon lõi suvisel Londoni arhitektuurifestivalil laineid. Seal “Jõe kella” nime kandnud ja üheks huvitavamaks vaatamisväärsuseks nimetatud ekspositsioon paiknes Thamesi kaldal Southwarki katedraali ees ja sai esimesed õnnistused anglikaani kirikupea enda poolt.

Vilen Künnapu on loonud templitest ja stuupadest lähtuvaid geomeetrilisi mudeleid, esinenud nendega arvukatel näitustel ja Veneetsia biennaalil, ning koos partneri Ain Padrikuga ehitanud mitmeid tornehitisi Tallinna ja Tartusse. Samuti on Künnapu põhjalikult uurinud Euroopa pealinnade kirikute arhitektuuri, templeid ja püramiide Egiptuses ning stuupasid Nepaalis, Tais ja Jaapanis. Loe edasi: Lilleorus täna Gooti kella ja hingedepäeva tseremoonia

Täna on Eesti lastekirjanduse keskuses lugemisöö

Täna on lastekirjanduse keskuses lugemisöö “Kes loeb, see hingab”. Erinevad sündmused algavad juba kell 13 ja tegevust jagub õhtutundideni.

Kell 13–14 töötuba „Tere, koomiks!“ Kunstnik Joonas Sildre räägib koomiksist ja õpetab seda tegema. Koomiksinäituse avamine. Rõdusaal.

Kell 16–17 loovkirjutamise tund „Kes loeb, see hingab!” Tondijuttu õpetab kirjutama Veiko Belials. Edgar Valteri galerii.

Kell 16–17 jutuvestmistund „Haldjad meie ümber“. Lugusid vestab ja musitseerib Kadri Allikmäe. Luugisaal.

Kell 17.30–19 fantaasiatund “Õõõõ-õudsamast õudne õuduskirjanduse õhtu“. Juhivad fantaasiakirjandusespetsialist Sash Uusjärv ja ulmekirjanik Maniakkide Tänav. Pööningusaal.

Kell 19–19.30 lastekirjanduse keskuse kirjandussalongi lavakava „Tänulikkus“. Juhendaja Tõnis Rätsep. Rõdusaal.

Kell 19.30–20 Tallinna Tantsuteatri etendus „Raamat tantsib öös“. Koreograafid Dmitri Harchenko ja Heili Lindepuu. Rõdu- ja luugisaal.

Eesti lastekirjanduse keskus

Nabala kandi vallavanemad nõuavad põhjavee liikumise digitaalset uuringut

Nabala piirkonna nelja valla vallavanemad ja kohalike MTÜ-de esindajad nõuavad

põhjavee liikumise digitaalset uurimist karstitingimustes.

Käesoleva aasta septembri algul  kiitis keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud ekspertgrupp heaks  Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uurimistööde lähteülesande projekti. Kujunenud olukorrast ajendatuna kohtusid üleeile Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla esindajad, sealhulgas  vallavanemad, keskkonnanõunikud ja kohalike MTÜ -de eestvedajad, teatasid kohtumise korraldajad.

“Uurimistööde tulemusena selgub, kas ikka on keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult otstarbekas kaevandada lubjakivi Ülemiste järve vesikonnas asuval karstialal, kus maavara on sajaprotsendiliselt survelise põhjavee all,” märgitakse pressiteates. “Arendajate poolt tellitud uuringud pole Nabala karstialal seni veel karsti avastanud. Valminud lähteülesandes on aga mitmeid küsimusi, kus ministeeriumi esindajate ja kohalike elanike huvid ei kattu.”

Esmakordselt Eestis karstitingimustes põhjavee liikumise digitaalseks uurimiseks  nõutakse omaette riigihanke korraldamist, kusjuures konkursil kutsutakse osalema ka kompetentseid välismaiseid ettevõtjaid.

Oluliseks punktiks peetakse kavandatavate puuraukude kirjalikku kooskõlastamist kohalike omavalitsuste ja Nabala Keskkonnakaitse Ühinguga.

“Selle seisukoha ignoreerimine võib põhjustada pöördumatuid keskkonnakahjustusi Nabala karstialal. Vaid  üks ettevaatamatult paigutatud puurauk lõpetaks Tuhala Nõiakaevu keemise,” hoiatavad Nabala piirkonna esindajad.

Harju noored matkavad Vormsi saarel

Foto: Kalervo Kinnunen

Harju maleva Noored Kotkad ja Kodutütred peavad aasta eelviimase suurlaagri Vormsi saarel. Kohale tuleb ligi 140 noort koos rühmajuhtidega kokku 16 rühmast. Laager kestab 29.-31.oktoobrini.

Plaanis on korraldada Vormsi vaatamisväärsusi tutvustav matkamäng ning erikatsete õpe. Igas matkamängu punktid on ka oskuste ja teadmiste kontroll, kokku on punkte 13.

Rühmadel ja noortel on vaja ette valmistada etluskava ning isetegevuslik etteaste laupäeva õhtul. Tublimad saavad autasustatud ning võimaluse korrata oma etteastet.

Katriin Allik, Kaitseliidu Harju maleva noorteinstruktor

Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev

Fotol Saksa kaisukaru 1954. aasta kandist.

Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev, päeva eesmärk on mänguloomade kaudu jagada häid emotsioone neile, kes seda vajavad.

Eesti Teddy-karu klubi kutsub karusõpru tähistama kaisukaru sünnipäeva näituse avamisega Eesti lastekirjanduse keskuse pööningul, teatas Eesti Päevaleht.

Sünnipäevalised on oodatud kella 16 alates. Ehk leitakse ka, mida peo puhul põske pista. Külakost on alati teretulnud, sest eks ole tegemist ju ühe väga maia loomaga. Tuhat korda elagu igavesti truu karu!

Rahvusvaheline kaisukarupäev on tähtpäevade kalendris 1980. aastast, kui organisatsioon Kogu Maailma Head Karud selle algatas.Täna tähistatakse selle igavesti truu sõbra sünnipäeva suurejoonelise ja rahvusvahelise pidulikkusega seega juba 30. korda. Kaisukarupäev ei ole riiklik püha. Sinu kaisukaru ei saa vaba päeva. Ta peab ka täna oma tööd tegema, st olema armas ja kaisutatav.

Reedel huvitav arutelu euroliidu ja meedia asjus

Tallinnas Euroopa Liidu Majas toimub 29. oktoobril päris huvitav meediakonverents.

Teemad ja esinejad: Eesti meedia ja ELi majanduskava: mis on puudu ja miks? Anvar Samost, BNS Grupi juhatuse esimees
 Eestimaalase ELi lugu, Raul Rebane, meediaekspert
Euroopa institutsioonid sotsiaalmeedias: Euroopa Parlamendi näide, Kristiina Randmaa, Euroopa Parlamendi kodulehekülje toimetaja
Väikeriigi võimalused kajastada ELi: Soome kogemus, Jarmo Mäkelä, YLE
EL Eesti meedias, Tiit Hennoste, Tartu Ülikool
ELi ja meedia tulevik. Kas EL annab ikka pealkirjadeks põhjust tulevastel aastatel? Paneeldiskussioon, mida juhib Erkki Bahovski, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõunik. Panelistid: Anvar Samost, Tiit Hennoste, Raul Rebane, Jarmo Mäkelä

VAT Teatris loetakse täna noortenäidendeid ette

Täna õhtul kell 19.30 loetakse Euroopa teatrivõrgustiku Platform11+ Tallinna noortekogunemise raames Rahvusraamatukogu teatrisaalis ette katkendeid uutest Argentiina, Slovakkia, Tšehhi, Briti ja Eesti-Ungari noortenäidenditest. Teiste seas on ka katkend Eesti ja Ungari koostöös valmivast näitemängust „HELP”, mille autoriteks Aare Toikka ja Péter Horváth. See on lugu kahest noorest, tüdrukust ja poisist, kes satuvad ootamatult äärmuslikesse tingimustesse. Nad on eemal turvalisest keskonnast, nad ei tea, mis nendega homme juhtub.

Katkendeid loevad näitlejad Meelis Põdersoo ja Agnes Aaliste ning Tallinna 32. keskkooli teatriklassi noored. Ettelugemise lavastaja on Ago Soots.

Projektis Platform11+ osaleb koos VAT Teatriga 13 teatrit 12st Euroopa riigist. Kõiki osalejaid ühendab professionaalsus ja huvi pakkuda 11-15-aastaste noorte sihtrühmale uusi võimalusi kultuurielus osalemiseks. Üks olulisemaid Platform 11+ eesmärke on luua ja lavastada noortele uusi näitemänge, kaasates tööprotsessi nii professionaale kui noori endid.

Platform 11+ noortekogunemisel Tallinnas 23.-30. oktoobrini osaleb 40 noort Eestist, Inglismaalt, Slovakkiast ja Tšehhist. Kaheksa koosoldud päeva jooksul osalevad noored mitmekesistes õpitubades, kus lihvitakse oma ala tõeliste asjatundjate käe all oma mõtete ja tunnete väljendamise oskust ning näitlejameisterlikkust. Kogunemine lõpeb noorte kaasatoodud lugudest kokku pandud suure ühislavastusega “Sinu elu käsiraamat”, mis etendub 29. oktoobril kl 21 Rahvusraamatukogus.

Kas ja milleks Eestile teater?

29.-30. oktoobril toimuvad Vanalinna Hariduskolleegiumis (Vene tn 22, Tallinn) kõnekoosolek ja töötoad teemal „Teater/väärtus”. Esimese päeva kõnekoosolekul antakse ülevaade väärtuste toimimisest teatris ja ühiskonnas ning kehtivast eesti kultuuripoliitikast, teisel päeval toimuvad töötoad, mis püüavad vastata küsimusele: milleks Eestile teater? Reedel, 29. oktoobril aset leidval kõnekoosolekul esineb teiste seas Kultuuriministeeriumi arendusosakonna nõunik Jorma Sarv, kes räägib väärtustest ja hoiakutest kultuurivaldkonna arengukavade koostamisel.
Vaata lisaks: www.teater.ee

Seto sümfoonia “Peko” kontsertesitused novembri lõpus

Muusika: Erki Meister
Tekstid: Anne Vabarna ja Paolopriit Voolaine
Esitavad: Kammerorkester, neli tenorsolisti, Kalevi Kammerkoor
Dirigent: Hirvo Surva

Teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Sümfoonia esitab kammerorkester, mille koosseisu on lisatud rahvamuusika instrumente, laulavad neli tenorit ja segakoor.

„Peko“ on umbes tunni aja pikkune neljaosaline sümfooniline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis „Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mehe-naise suhtele. Värsid seto rahvaluulest sobivad teosesse ideaalselt.

Erinevalt „Peko Esäst“ on „Peko“ kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.

Teose esiettekanded toimuvad novembri lõpus:
26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis

Sümfoonia salvestatakse CD-plaadi jaoks.

Piletid saadaval Piletilevis ning tund enne algust kohapeal.

Allikas: haanja.eu

Ajaloo varjud Okupatsioonide muuseumis

Avatud Eesti Fond kutsus koole ja klasse üle Eesti külastama oktoobrikuu jooksul Okupatsioonide muuseumi, mille väljapanekut täiendab 30. oktoobrini Mary Frances Lindströmi fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Üleskutse oli suunatud kõigile Eestimaa koolidele. Avatud Eesti Fond katab 6. kuni 12. klassi õpilaste ja neid saatvate õpetajate piletikulud ning väljastpoolt Tallinna tulijate transpordikulud.

Taotluste vastuvõtt Okupatsioonide muuseumi külastamiseks on seoses toetussummade ammendumisega lõppenud! Täname koole enneolematult suure huvi eest ja avaldame peagi muuseumis käinud koolide nimekirja.

Okupatsioonide muuseumi ja fotonäituse külastamine aitab rikastada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunde ja avardada noorte ettekujutust Eesti lähiajaloost. 2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsiooni on kogutud huvitavaid esemeid, fotosid, video- ja muud materjali Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.

25. septembril avati muuseumis ameeriklanna Mary Frances Lindströmi lähiajalooline fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Mary Frances Lindström on Rahvusvahelise Avatud Ühiskonna Instituudi Ida-ida piiriülese koostöö programmi direktor ja hobifotograaf. Nii töisest kui isiklikust huvist on ta viimase 20 aasta jooksul külastanud kümneid Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkondi Kaliningradist Mongooliani ning jäädvustanud nõukogude aja sümboleid, varemeid ja tänavapildi järkjärgulist muutumist. Siin ja seal üles võetud must-valgetest fotodest joonistub kokku sugugi mitte nii must-valge lugu vaba ühiskonna kujunemisest ja vabaduse ees seisvatest väljakutsetest.

Kadri Ollino

Avatud Eesti Fond

“Neli vaadet” lisaetendus täna Tallinnas

Kaks aastat tagasi alustas lavakunstikooli Alexanderi tehnika õpetaja Maret Mursa Tormis koostööd Tartu Ülikooli kinesioloogia laborteaduritega teemal – kuidas inimene saaks teadlikuks tema kehasse ladestunud varjatud kihistustest. Kuue esineja uurimine tõi kaasa üllatavaid tulemusi, mis jõudsid äsja lavale. Projekti “Neli vaadet” lisaetendus teateris NO99 täna, 24. oktoobril kell 18.00.

Foto: Harri Rospu, lavakas.ee

Lavakunstikooli Alexanderi tehnika õppejõud Maret Mursa debüütprojekt “Neli vaadet” esitab neli heli- ja liikumisgraafilist vaadet ühele loole. Lavaprojekt sündis osana doktoriõppe uurimistööst “Teadlik inhibitsioon esineja töös”, käsitledes Alexanderi tehnika põhimõtete kasutamist stampvõtete peatamiseks.

Kuidas teha inimene teadlikuks sellest, kuidas ta maailmale reageerib? Sellest, milline on tema kehasse ladestunud mälu? Millised on tema sisse peitunud lood, lahendused, hinnangud?

“Neli vaadet” on neli tantsulis-muusikalist vaadet ühele loole. Lugu ja selle väljendamise viisid tõukuvad Alexanderi tehnika ja kinesioloogia kokkupuutest, mis teaduslik-kunstiliste meetoditega on kaevunud inimese süvakihtidesse ning leidnud sealt üles midagi, mis varem tähelepanu alt väljas oli.

Alexanderi tehnika on meetod, mille abil saab inimene teadlikuks sellest, millised on tema kehasse ladestunud reageerimismustrid, harjumused, reaktsioonid. Nende parem tundmaõppimine aitab nii kehaliste pingete lahendamisel kui ka üldisema harmoonia leidmisel. Kinesioloogia on psühhofüsioloogiline korrektsiooni meetod, mis baseerub Hiina energiaõpetusel ning aitab – nagu ka Alexanderi tehnika – inimesel paremini tundma õppida tema kehasse ladestunud varjatud kihistusi.

Allikas: www.olemine.com, www.no99.ee

Riigikogu võõrustas Toompea Haridusseminari

Toompea Haridusseminari koosolekul oli kõne all haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevuse testimise pilootuuringu tulemused ning ülikoolide ja täiendõppe roll ametialases ettevalmistuses. Ettekande neil teemadel pidasid Jaak Uibu  ja Ülo Vooglaid. Seminaril osalejad võttis vastu Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

Viidates Jaak Uibu uuringu tulemustele, millest nähtus, et riigiasutuste poolt inimeste kirjadele vastamine on pealiskaudne, osutas maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas, et riik on tõepoolest muutunud õhukeseks, ega suuda alati talle pandud ülesandeid täita.

„Riigi eesmärgiks ei tohi praegu olla odavus, vaid hoolivus ja konkurentsivõime,” ütles Kotkas.

Seminaril osalenud Riigikogu liige Tarmo Kõuts tõdes, et ühiskonnas puudub mehhanism, et kasvatata noortes õigeid väärtushinnanguid, mille tõttu kannatab ka riigi toimimine.

Oma uuringus, milles vaadeldi, kuidas riigiasutused  vastavad selgituse taotlustele ja märgukirjadele, mis saadetud erinevatele haridus- ja võimuinstitutsioonidele, tõdes Jaak Uibu, et enamik riigiastutuste vastuseid olid formaalsed ja sisulisi vastuseid tuli väga harva. Sellest järeldas Uibo, et haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevus komplitseeritud probleemide lahendamisel on madal või puudub üldse. Ka tõi ta esile ametnike arrogantsuse ning tahte ja motivatsiooni puudumise küsimustele vastamisel.

Ülo Vooglaid kõneles oma ettekandes haridussüsteemi puudulikkusest ametniku kui tervikliku ja pädeva isiksuse kujundamisel ja tõdedes muuhulgas, et Eesti kõrgharidussüsteem ei ole tegelikult võimeline ette valmistama ametnikke, kes on piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud. Vooglaiu hinnangul on otsuste kvaliteet täna madal ja ametkonnal puudub reaalne vastutus oma tegevuse eest.

Seminari aitas korralda Riigikogu maaelukomisjon. Komisjonil on Toompea Haridusseminariga pikaajaline koostöö.

Ülo Mattheus, Riigikogu pressitalitus

Kunstimuuseumis avatakse rahvusvaheline videokunstinäitus

KUMU kunstimuuseumis avatakse neljapäeval, 28. oktoobril kell 18 rahvusvaheline videokunstinäitus “Kõik saab korda”. Näitus jääb avatuks uue aasta alguseni. Näha saab Marina Abramovici, Eija-Liisa Ahtila, Kai Kaljo, Mike Marshalli, Ene-Liis Semperi, Santeri Tuori, Guido van der Werve töid. Näitus on avatud kunstimuuseumi 5. korrusel kolmapäevast pühapäevani kella 11-18.

Krista Aru kaitses doktoritööd Tallinna Ülikoolis

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi doktorandi Krista Aru doktoritöö „Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel“ avalik kaitsmine toimus 22. oktoobril.

Väitekiri on kirjutatud autori poolt varem avaldatud monograafia „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“ (Tartu, 2008) põhjal. Analüüsi läbiv seisukoht on, et eestikeelne ajakirjandus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seltsiliikumise kõrval üks neid jõude, mis kandis ühiskonna moderniseerumisprotsessi ja kodanikuühiskonna kujunemist ning aitas kaasa Eesti Vabariigi sünnile ja kujunemisele. See, kuivõrd oli ajaleht mingil konkreetsel ajalõigul nimetatud ideede arendaja, sõltus Postimehe kui tugevalt toimetajakeskse väljaande puhul toimetaja suutlikkusest toimetada ajalehte vastavalt iseenda oskustele ja soovidele ning ühiskonna ootustele, vajadustele ja poliitilistele võimalustele. Väitekirja autor võtabki peamise vaatluse alla kahe Postimehe toimetaja – Karl August Hermanni ja Jaan Tõnissoni – rolli kodanikuühiskonna ja omakultuuri kujundajate ning edasikandjatena ajavahemikus 1886–1935.

Doktoritöö juhendaja on TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriloo professor Rein Veidemann. Oponendid on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent Maarja Lõhmus ja TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur Toomas Karjahärm.

Maiki Voore, Tallinna Ülikooli pressiesindaja

Kati Lumiste reisiraamatu esitlus Von Krahlis

Täna, 22. oktoobril kell 18.00 esitleb Kati Lumiste Von Krahlis (Tallinn, Rataskaevu 10/12) oma äsjailmunud reisiraamatut „Minu Ibiza. Vaba armastuse saar“.

„Minu Ibiza“ selgrooks on Kati kirju elu 13 aastat, mil ta erineval moel on olnud seotud Ibiza saarega. Ibiza – see on Hiiumaa-suurune maalapp keset Vahemerd, mida reklaamitakse kui hedonismi kantsi, narko- ja peoparadiisi.

Vähesed teavad, et Ibizal on ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad.

„Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haigetsaamist, nagu elus ikka. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.

Ibiza hõngu toovad Von Krahli Hundva muusikud – Kati on ka selle ansambli solist.

Kloogaranna noortelaagris avati koolitusmaja

Haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe ja Soome haridusministeeriumi noorteosakonna direktor Olli Saarela avasid täna Kloogaranna noortelaagris aastaringseks kasutamiseks mõeldud kahekorruselise koolitusmaja.
 
Kloogaranna noortelaagri koolitusmaja ehitust alustati mullu septembris. Koolitusmaja valmimine läks maksma neli miljonit krooni, millest Eesti riigi toetuse osa moodustas 60 protsenti. Noortevaldkonna alane koostöö kahe ministeeriumi vahel algas 1993. aastal ning Kloogaranna noortelaagri arendamine rahvusvaheliseks keskuseks on olnud selle koostöö oluline osa.
 
„Tänu heale koostööle noortevaldkonnas tervikuna ja konkreetselt ministeeriumide noorteosakondade vahel, ning mõlema riigi olulisele rahalisele panusele, saame senisest rohkem pakkuda tegevusi ja võimalusi nii noortele kui noorsootöötajatele arendava puhkuse veetmiseks, praktika sooritamiseks ning uute teadmiste ja oskuste saamiseks koolituste ja seminaride kaudu,” selgitas Kloogaranna noortelaagrit haldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.
 
Keila vallas asuv Kloogaranna noortelaager on ainuke riiklik noortelaager Eestis, mille tegevustest võtab aasta jooksul osa 2700 noort ning koolitustel ja seminaridel osaleb 970 noorsootöötajat.  Valminud koolitushoone loob võimaluse tegevust laiendada.

Natura konverents otsib võimalusi
bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks

Täna ja homme, 21.-22. oktoobril toimub rahvusvaheline Natura konverents, mis tutvustab erinevaid võimalusi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ning arutatakse praktiliste võimaluste üle kuidas maaomanikke sellesse protsessi senisest tõhusamalt kaasata.

Konverentsil selgitatakse milline on metsaomaniku roll Natura 2000 alade majandamisel ning täpsustatakse senist kompensatsiooni maksmise korda, mis tagaks metsaomanikule õiglase kompensatsiooni määra ning kaitstavate loodusväärtuste säilimise.

Konverentsi esimesel päeval toimuvad Tallinnas Meriton Grand Conference&Spa Hotelis ettekanded ja diskussioonid. Teisel päeval leiab aset ekskursioon Natura alale Nõva kaitsealal, kus sealset olukorda tutvustavad erametsaliidu esimees ja maaomanik Ando Eelmaa ning keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonna ja metsanduse spetsialistid.

Urmas Sisaks loitsis Tuhala nõiakaevu

Tuhala nõiakaevu kaitseks valjuhäälselt sõna võtnud helilooja Urmas Sisask pidas eile, 20. oktoobril 2010 kell 20.10 nõiakaevu juures maha loitsimistseremoonia, kirjutas Õhtuleht.

„Tuhala ja Nabala — looduse karstialad käsikäes. Rahvusvaheliselt koos, meie heliseme selles loos,” kõlas Sisaski poolt ligi kümme minutit lauldud loits, mida laulsid kaasa ka üle saja kohalolnud pealtvaataja.

Sisaski sõnul on Tuhala nõiakaevu kaitseks allkirja andnud juba üle 60 000 inimese ning de facto ka üle 100 riigi. Et Sisask kutsub end veresugulust pidi Tuhala põlisasukaks, kuulutas ta nõiakaevu rahvusvaheliseks karstialaks.

Urmas Sisask, „Tuhala nõiakaevu loits”

[youtube GTz21rncDQc]

Täna selgub aasta põllumees

Täna toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010″ võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas. Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Pererahvas kutsub koolivaheajal enda juurde

MTÜ Pererahvas, Tallinna südalinnas tegutsev loovuspesa, kutsub linnalapsi ja vaheajal linna sattunud külajõnglasi enda juurde meisterdama.

25.- 29. oktoobril saavad Pererahva pesas meisterdades aega veeta kõik kooliealised huvilised, kes end eelnevalt kirja panevad. Osalemine tasuta, kohtade arv piiratud. Pesa avab uksed kell 12.00 ja tegevus käib kella viieni pärastlõunal.

Foto: pererahvas.ee
Mida siis koolivaheajal teha saab? Pererahvas ütleb nii:

Esmaspäev, 25. oktoober
Üritame valmistada täiusliku pabermaterjalidest kingituse – perekonna pildialbumi, teeme scrapbook-tehnikas kaarte, lilli, valmistame ise ka pakendi. Soovi korral võid kaasa võtta mõne foto, mida oma töös kasutada! Loomulikult saab kõik ise tehtu koju kaasa viia!

Teisipäev, 26. oktoober
Saad helkurkangast valmistada endale täiesti ainulaadse helkuri. Disainime, õmbleme, liimimine, kaunistame. Räägime muidugi ka helkuri vajalikkusest. Proovime üheskoos planeerida unistustelinna!

Kolmapäev, 27. oktoober
Meisterdame polümeersavist ehteid ja vidinaid! Voolime kaelakeesid, kõrvarõngaid, külmikumagneteid, võtmehoidjaid, põletame kenasti ära ja vormistame korralikult ehteks. Kõik ise tehtud asjad saab loomulikult koju kaasa!

Neljapäev, 28. oktoober
Meisterdame vanalinna tornid ja linnamüüri! Proovime kätt klaasivärvidega – kaunistame klaaspurke ja teeme neist riputatavad õuelaternad!

Reede, 29. oktoober
Kuidas vanasti asju tehti? Küpsetame ise rukkileiba, proovime telgedel kangast kududa. Sekka räägime muidugi ka oma esivanematest ja nende töödest-tegemistest.

Pererahvas on mittetulundusühing, mille eesmärgiks arendava huvitegevuse pakkumine kogu perele. Pererahva pesa asub Tallinnas Süda tn 8, väikese rohelise jalgvärava taga.

Koolivaheaja tegemistele on vajalik registreerumine meilile või telefonil 58063742. Kui ei saa tulla kõikidel päevadel, võib end kirja panna päeva kaupa.

Allikas: www.pererahvas.ee

Maanoorte akordioniorkester sai Itaalias II preemia

Itaalias Triestes toimunud akordionikonkursil “Fisa…armonia”, sai Eestit esindanud Võru-Aruküla-Kehra muusikakoolide ühine akordioniorkester “Väikesed lõõtsad” oma kategoorias 100-st punktist 94 ehk 2. preemia.

Kaheksandat korda toimunud konkursi korraldajaks on Glasbena Matica muusikakool koostöös akordioniorkestriga “GM Synthesis 4”. Osalejaid oli sel aastal Horvaatiast, Serbiast, Venemaalt, Leedust, Sloveeniast, Ukrainast, Eestist, Moldovast.  Konkursil oli võimalik osaleda mitmetes kategooriates – solistid 6 kategoorias, kammeransamblid 3 kategoorias, akordioniorkestrid 3 kategoorias. Kuna meie orkestri mängijad on väga noored, siis osaleti H1 kategoorias (80% liikmetest kuni 15-aastased). Konkursi kava koostasid ning õpetasid Heli Raitar, Eve Vendt ja Eero Paltsepp, dirigent oli Eero Paltsepp.

Võru Muusikakooli ja Aruküla Huvikeskuse ning Kehra Muusikakooli akordioniõpilased on koos musitseerinud juba 6 aastat. Vastastiku on Võru muusikakooli akordioniõpilased käinud kontsertreisil Arukülas ning Aruküla akordioniõpilased osalenud aktiivselt „Võru Akordionimuusikapäevadel”. Kolme kooli akordioniõpetajate ja -õpilaste vahel on hea koostöö, mis võimaldab samal tasemel olevatel õpilastel koos pilli mängida ning rõõmu tunda koos musitseerimisest. Traditsiooniks on kujunenud kevadisel koolivaheajal toimuvad orkestrilaagrid.  Esimene julge osalemine rahvusvahelisel konkursil oli 2008 aasta märtsis V Euroopa Akordioniorkestrite konkursil Prahas, kus saavutati omas vanuserühmas (kuni 16aastased) III koht. Edasistes plaanides on märtsi lõpus kontsert Tartus, aprilli algul Arukülas ning 10.juunil Võru muusikakoolis – X Võru Akordionimuusikapäevade avakontserdil.

Autor: Jane Torp

Noorsootöö aitab noorte tööpuudust vähendada

Homme algab kell 11  Tallinnas, Clarion hotell Euroopas noortevaldkonna tööhõiveseminar.

Peakorraldaja Ülly Enni sõnul loob noortevaldkonna tööhõiveseminar võimalusi uute, noortele tööotsijatele suunatud algatuste ellukutsumiseks.  “Eesti noorsootöös on potentsiaali noorte tööhõive toetamiseks oluliselt enam kui seda siiani on kasutatud. Seminaril ammutame inspiratsiooni juba toimivatest headest näidetest nii Eestist kui välisriikidest, et läbi noorsootöö noori aidata”, selgitas Enn.

Seminaril tutvustatakse teiste hulgas sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koolitusprogrammi “Tulen turule!”, mille raames koostasid noored tööotsijad endale video-CVd. Koolitaja Piret Jeedase sõnul on video-CV Eesti tööjõuturul veel vähelevinud ning aitab seetõttu tööotsijal teiste seast silma paista.

Belgia organisatsioon JES jagab aga kogemusi, kuidas noori töötuid otse tänaval nõustada ja neil aidata oma karjääri planeerida. Projektijuhi Marjan van de Maele sõnul ei ole noored, kellega nemad töötavad, ise valmis tööhõiveinstitutsioonide poole pöörduma ning kõigepealt tuleb neid toetada piisava enesekindluse saavutamisel.

Lisainfo: Ülly Enn, ESF programmi “Noorsootöö kvaliteedi arendamine” koolitajate koolituse valdkonna koordinaator, Tel: 5127443

Allikas: SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo

Sisask kutsub pühitsema Tuhala ja Nabala karstiala

Helilooja Urmas Sisask kutsub kõiki huvilisis kolmapäeval pühitsema Tuhala ja Nabala karstialasid rahvusvahelise tähtsusega looduskaitsealadeks.

Üldsusele saadetud kutses seisab kirjas: „Mina, Urmas Sisask, Eesti rahva nimel kuulutan Tuhala ja Nabala karstialad rahvusvahelise tähtsusega loodukaitsealadeks.
2010. aastal, 20.10 kuupäeval kell 20.10. Tuhala Nõiakaevu juures, mille pühitsemine toimub 20minutit ja 10 sekundit.

Tuhala looduskeskuse eestvõttel algas märtsis allkirjade kogumine Nabala karstiala ning Tuhala nõiakaevu kaitseks. Oma toetushääle sellele on andnud üle 62 000 inimese. Sisask ja tema sugulased on Tuhalast pärit ning mehe sõnul tähendaks lubjakivimaardla rajamine Tuhala Nõiakaevu ja Nabala karstiala täielikku hävitamist. Põhjavee alandamise tõttu hävineksid rahvusvahelise tähtsusega Tuhala, Tammiku ja Rahaaugu naturaalad, mis on loodud karsti, allikasoode ja haruldaste taimede kaitseks. Lähikonnas asuva 16 küla elanike kaevud jääksid tema väitel kuivaks.