Jaan Tätte ja Marko Matvere ümberilmareisil on vabanenud kolm kohta.
Ootamatult on priiks jäänud teisel etapil üle Atlandi ookeanil kaks kohta. Etapp toimub 19. novembrist 10. detsembrini veel sel aastal. Vaba on ka üks kohta 2011. aasta kevadel üle Vaikse ookeani sõidul.
Tõsise huvi korral kirjutage oma kaasapurjetamissoovist aadressil toonart@metropol.ee.
Matvere ja Tätte teevad koos meeskonnaga tõsiseid ettevalmistusi reisiks. Täna käidi merel spinnakeri sukka katsetamas.
“Üles läks hästi aga allasaamine nii libedalt ei läinud”, kommenteeris Matvere.
Reis algab tänavu oktoobris ja lõpeb 2012. aasta mais. 2. oktoobril kell 12 väljub Piritalt katamaraan „Nordea“. Kõik heasoovijad on oodatud järele lehvitama.
29.septembril kell 14 esitletakse Tallinnas Solarise keskuse aatriumis ametlikult merereisi „Ümber imelise ilma”.
1.oktoobril kell 19 toimub Tallinnas Nokia kontserdimajas Jaan Tätte ja Marko Matvere kontsert–tuluõhtu „Viimane tuulevaikne öö“. Esitamisele tulevad kõik parimad laulud ja jutulood läbi aastate. Lavalt annavad oma soovid meestele mereteele kaasa ansamblid Udupasun ja Väikeste Lõõtspillide Ühing ning Liisi Koikson, Maarja-Liis Ilus ja Jaagup Kreem, Tiit Kikas ja Taavi Langi.
Takistamaks marutaudi levikut ja kaitsmaks koduloomi ja inimest marutaudi nakatumise eest teostab Veterinaar- ja Toiduamet 13. septembrist vähemalt 8. oktoobrini rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania kogu Eesti territooriumil.
Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast ja Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.
Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning
Marutaudivaktsiini pala
veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, selleks, et tagada piisav nähtavus.
Vaktsineerimisprogramm on senini andnud häid tulemusi. 2009. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 88 protsenti sihtgrupi loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv. 2008. aastal avastati kolm marutaudijuhtumit. 2008. a märtsikuust kuni senini on leitud marutaudi kolmel rebasel; juhtumid leidsid aset 2009 a. suvekuudel Põlva-ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses.
Esimene marutaudivaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006. aastast vaktsineeritakse kogu Eesti territoorium kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Vaktsineerimiskampaaniaid jätkatakse vähemalt seni, kuni vaktsineeritaval alal ei avastata kahe aasta jooksul ühtki marutaudijuhtumit. Kaitsmaks riiki marutaudi taasnakatumise eest, tuleb vaktsineerimist hiljem jätkata riigipiirist 30-50 km raadiuses.
Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2007. aastal diagnoositi üle Eesti neli marutaudijuhtumit, neist kaks kodu- ja kaks metsloomadel. 2006. aastal avastati marutaud 114 loomal. Eelnevatel aastakümnetel on Eestis leitud keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas, 2003. aastal aga diagnoositi haigust rohkem kui kaheksasajal loomal.
Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.
Lisainformatsioon: Enel Niin, projektijuht, telefon 509 9836, enel.niin@vet.agri.ee
Loe siit, millal jõuavad vaktsineerijad sinu kodupiirkonda.
Täna tähistatakse Eestis esmakordselt ametlikult vanavanemate päeva. Vanaemade ja vanaisade meelespidamiseks valis Riigikogu septembri teise pühapäeva.
Vanavanemate päeva vastuvõtjate sõnul aitab see tähtpäev esile tõsta vanavanemate rolli lastelaste kasvatamisel ning on ka austusavalduseks Eesti eakamatele inimestele. Vanavanemate päeva seaduslikuks muutmise algatas eelmisel aastal Roheliste erakond.
Roheliste liige Marek Strandberg on öelnud, et üks päev aastas võiks olla selline, kus pöörataks tähelepanu vanavanematele. “Kui kalendrisse kirjutatakse mingi tähtpäev, siis inimesed toimetavad selle tähtpäeva ümber, inimesed on ajast ja aja nähtusest sõltuvad,” ütles Strandberg.
Vanavanemate päeva tähistatakse ka teistes riikides. See päev sai alguse USA Lääne-Virginia koduperenaiselt Marian Mquadelt, kelle eesmärk oli eelkõige avaldada toetust üksikutele vanuritele hoolde- ja vanadekodudes.
USAs ja Kanadas nagu Eestiski on vanavanematepäev septembri esimesel pühapäeval, Prantsusmaal märtsi esimesel pühapäeval, Itaalias 2. oktoobril, Inglismaal oktoobri esimesel pühapäeval. Poolas on 21. jaanuaril vanaemade päev ja päev hiljem, 22. jaanuaril vanaisade päev.
Rahvusvahelise vanavanematepäeva ametlik lill USAs on meelespea, ametlik laul aga Johnny Prilli “Laul vanaemale ja vanaisale”, seda võibki allpool kuulata.
Tulekul on pöördeline ja pöördumatu mõjuga rahvusvaheline koolitus yoU-Turn! Homme on viimane päev registreerida.
21.-28. oktoobril jagatakse inspiratsiooni, motivatsiooni, diskussiooni ja oskusteavet julgetele ja teotahtelistele inimestele, kel südames tung endale ja teistelegi kaaskodanikele midagi tõeliselt head teha. Ja teha nii, et oleks hästi tehtud!
Jagajateks vahvad tegusad inimesed Eestist, Belgiast, Kreekast, Portugalist, ja Rumeeniast, kelle hulgas ehk ka sina?!
Taotlustähtaeg: 12. september, nii et ruttu-ruttu ankeeti täitma!
Taotlusvormi ja info koolituse kohta leiad SALTO koolituste andmebaasist ja Facebooki grupi lehelt yoU-Turn.
Jätku suuremeelsusele: soovita koolitust ka sõbrale-tuttavale!
Ole muutus, mida tahad maailmas näha!
Koolituse toimumist toetavad Euroopa Noored programm ja Eesti põllumajandusministeerium. Tegevused viivad koostöös ellu noortegrupp Zapanjiti (Belgia, Portugal, Kreeka, Eesti, Itaalia), MTÜ Kodukant (Eesti), MTÜ European Village (Kreeka), MTÜ ARCA (Portugal) ja MTÜ Career Development Centre (Rumeenia).
2010. aasta Ullo Toomi nimelise stipendiumi saavad tantsupidude ajalugu käsitleva teose „75 aastat Eesti tantsupidusid“ kaasautorid Kadri Valner ja Anneli Ammas. Stipendium antakse üle teisipäeval, 14. septembril kell 12 Tallinna raekojas.
Ullo Toomi Fond annab igal aastal tantsutaadi sünniaastapäeval välja stipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, rahvatantsu käsitlev(ad) või harrastajatele mõeldud publikatsioon(id) või muud teostatud projektid.
Ullo Toomi Fondi haldusnõukogu otsustas sel korral anda stipendium Anneli Ammasele, kes on tantsupidude ajalugu käsitleva raamatu „75 aastat Eesti tantsupidusid“ tekstide autor ning Kadri Valnerile, kes on sama raamatu projektijuht ning põhitekstide autor.
Mõlemad stipendiaadid on rahvatantsu valdkonna jäädvustamise aktiivsed edendajad. Peale rohkete teemakäsitluste meedias on Kadri Valner tänavu aasta alguses kaitsnud Tallinna ülikooli psühholoogia instituudis magistritöö pealkirjaga „Tantsupeoprotsessis osalevate rahvatantsujuhtide tööga rahulolu ning selle seosed tööga seotud kontrolliulatuse, subjektiivse heaolu, motivatsiooni ja enesehinnanguga“. Töö kirjeldab tantsujuhtide töörõõmu ning püüab selgust saada, kuivõrd on tantsujuhti „käivitavaks“ jõuks tantsupidude toimumine, palk, rühm jms.
Anneli Ammaselt on peagi ilmumas Mait Agu elu ning tema fenomeni käsitlev raamat, mis täidab olulise tühimiku Eesti tantsu ajaloo jäädvustamisel. Koostöös on Ammasel ja Valneril aga peagi valmimas uus raamat noorte laulu- ja tantsupidude ajaloost.
„75 aastat Eesti tantsupidusid“ ilmus kirjastuse „Varrak“ ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika seltsi koostöös 2009. aastal. Tegemist on mahuka ja kvaliteetköites kultuuriloolise teosega, mis oma 350l leheküljel koondab ühiste kaante vahele ülevaate Eesti tantsupidude traditsioonist ning arengust. Raamatust leiab ülevaate nii peojuhtidest kui ka repertuaarist. Peale Tallinnas toimunud suurte tantsupidude on kirjas ka põhjalik loetelu maakondlikest olulisematest rahvatantsusündmustest. Köide sisaldab rohkelt kvaliteetset ning huvitavat pildimaterjali. Raamatu kaasautoriteks on peale Valneri ja Ammase paljud meie armastatud tantsupedagoogid, teiste hulgas ka mitmed varasemad Ullo Toomi stipendiumi laureaadid.
Ullo Toomi haldusnõukogu esinaise Ilma Adamsoni sõnul oli raamatul tugev kaasautorite grupp, kuid just Kadri Valner ning Anneli Ammas on need, tänu kelle suurele tööle ja eestvedamisele see oluline teos tänaseks olemas on. Ullo Toomi oli tantsupidude traditsiooni mõtte algataja ning tantsupidudele tänase tähenduse andja, mistõttu on see raamat otsekui kummardus meie Tantsutaadile, sõnas Adamson.
Ullo Toomi fond on loodud rahvatantsupidude ühe algataja Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks ja rahvatantsualase tegevuse väärtustamiseks.
ETV kutsub kirjandusõpetajaid üles valima välja eesti luulest 20 kaunimat, olulisemat, ilusamat ning mõjuvaimat luuletust.
“Me palume kirjandusõpetajate abi, et nad saadaks 1. oktoobriks oma ettepanekud, millised on need läbi Eesti ajaloo kõige ilusamad luuletused,” rääkis ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa saates “Ringvaade”.
Kui ettepanekud on laekunud, siis valitakse nende hulgast sada luuletust välja. “Profid näitlejad loevad luuletused sisse ja need tulevad järgmisel aastal eetris esitamisele,” selgitas Allikmaa.
Luuletused pannakse ka DVDle ning need saadetakse koolidesse.
Üritusele on õla alla pannud ka haridusministeerium ja kultuuriministeerium. Sel puhul olid “Ringvaatesse” kutsutud ka ministrid Laine Jänes ja Tõnis Lukas, kes saate ajal oma värsid paberile panid.
Teravsilmad on märganud igasügisest vaatepilt külavahel ja suuremate teede ääres – upakil tagumikud vao vahel hoolitsevad oma pere või kaugema kandi rahva talvise toidulaua eest. Kartulivõtt käib juba täie hooga kõikjal üle Eesti.
Esimesed vaokummardajad kinnitavad ühest suust, et tänavune sügis lubab paremat kartulisaaki kui mullu. Jahe kevad tegi paljude kartulikasvatajate elu raskeks, sest mõnigi pääses põllule alles mai lõpus-juuni alguses – nii nagu muld eri paigus lubas.
Kui suve algus oli kartulikasvule soodne, siis kuum suvi pani mugulal kasvu seisma. Sellele vaatamata ei kurda kasvatajad selle suve üle, sest kahjureid, lehemädanikku ja kartulimardikaid oli mullusest vähem ning saak tuleb parem.
Kartulivõtt Haanimaal Horoski külas. Foto: Erkki Peetsalu
Kartul on kartul
Erinevad sordid on erineva maitsega ja käituvad ilmaoludeski erinevalt, kuid kokkuvõttes on kartul ikka kartul. Suurematel kartulikasvatajatel on tavaliselt maas vähemalt kolm-neli kindlat sorti, sest kui üks kiratseb, annab teine ikka saaki. Lisaks katsetavad tootjad uusi sorte – kuidas eri sordid nende piirkonnas käituvad, millised sobivad kõige paremini ja kuidas muutuvad inimeste maitseharjumused. Tänavu pole siiski põhjust kusagil kurta ei varajase ega hilise saagi osas.
Väikesed talumajapidamised, kus pererahvas oma talvekartuliga ise tegeleb, on sageli jäänud paari kindla sordi juurde pidama aastateks. Uute sortide kõrval eelistaks nii mõnigi vanu ja äraproovitud mugulaid, mis ilmastiku- ja haiguskindlamad. Oleks vaid nende kunagiste sortide seemnekartulit kusagilt saada.
Talgupäevad tulekul
Augustilõpu vihmaperioodi jäljed on põldudelt praeguseks kadunud ja külarahvas kummardab hoolega vao vahel. Kes kutsub naabrimehe, kes lapselapsed appi. Paljud talud planeerivad ka suuremaid kartulivõtu talguid lähemateks nädalavahetusteks.
Nii näiteks läheb Võrumaal Haanja kandis tõsisemaks vaokummardamiseks järgmise nädala lõpus. Kui ilm lubab, korraldab siis Hartsmäe mahetalu oma igasügisesed talgud – ikka nii nagu vanasti, kus tehakse ühiselt tööd kõvasti, süüakse kõvasti ja viheldakse kõvasti. Väikesed talud saavad üldjuhul väiksemate jõududega hakkama. Samas lähedal Horoski külas on pooltel majapidamistest aga talvekartul juba võetud, sorteeritud ja salves.
Kartulist on saanud Eestimaal üks kindlamaid toiduartikleid, ehkki tervisliku toitumise spetsialistid soovitavad kartulit süüa pigem vahetult pärast ülesvõtmist ja ka hiljem sügisel. Mida kevadele lähemale, seda suurem tärklise sisaldus kartulit iseloomustab ning kõhule polevat see sugugi hea. Samas, kui kartuli hoiutingimused on õiged, püsib kõrgem ka mugula toiteväärtus ja tervislikkus.
Kellel häid nõuandeid kartuli koduseks säilitamiseks või kes oskab anda soovitusi pikast talgupäevast väsinud selja leevendamiseks, võib julgesti jagada.
Avatud Eesti Fond korraldab 22.-24. septembril praktilise koolituse eestkostega tegelevatele vabaühendustele ja aktiivsetele kodanikele. Kogenud koolitaja Greta Gornnerti juhendamisel alustatakse eestkoste ja huvikaitse ABC-st, tutvutakse parimate praktikatega üle maailma ning õpitakse praktilisi võtteid oma sõnumi edastamiseks.
Eelkõige oodatakse osalema ühendusi, kellel on mõni eestkostealane tegevus juba käimas või plaanis või kelle jaoks eestkoste on üheks põhitegevusalaks.
Koolituse ülesehitus lähtub põhimõttest, et iga tegevus on seda mõjusam, mida põhjalikumalt on tegijad nii oodatava muutuse kui sinna jõudmise tee enda jaoks läbi mõelnud. Vaadeldakse, milline on efektiivne eestkosteplaan, mil viisil oleks mõistlik kaasa haarata sarnaste huvidega inimesi ja ühendusi ning kuidas seda kõike kirja panna nii, et paber ja tegevused ei elaks erinevaid elusid.
Koolitus toimub 22. septembri lõunast 24. septembri pärastlõunani Villa Mary’s Rohuneemes, Viimsi vallas. Tagatud on transport Tallinnast Rohuneeme ja tagasi, kaugemalt tulijad saavad taotleda täiendavate sõidu- ja majutuskulude hüvitamist. Koolituse töökeel on inglise keel.
Kokku mahub osalema kuni 20 inimest, suure huvi korral teeb Avatud Eesti Fond valiku osalejate motivatsiooni põhjal. Osalemiseks tuleb täita osavõtuankeet, mille leiate veebilehelt www.oef.org.ee/eestkoste, ning saata see esimesel võimalusel aadressil kelly@oef.org.ee.
Augustis kuulutas Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutus välja konkursi „Parim mahetoode 2010“. Sel laupäeval, 12. septembril teatatakse Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumis võitjad.
Laupäeval kell 11-17 toimub vabaõhumuuseumis suur leiva- ja kartulipäev.
Sassi-Jaani talu õuest saab maheõu, kus pakutakse laia valikut mahetoitu: köögivilju, marju, piima- ja lihasaadusi, mahlu, moose, jahusid, helbeid, maitse- ja ravimtaimi, mett, mune, pagaritooteid jm.
Sassi-Jaani talu rehetoas peetakse seminari, kus tutvustatakse mahepõllumajanduse põhimõtteid, mahetoidu eeliseid, tooteid ja ettevõtteid. Kaasa saab lüüa mahetoidu valmistamise töötoas, küsida nõu asjatundjatelt mahetootmise ja -toidu kohta.
Õuel on degusteerimiseks mahetooted, mille hulgast külastajad saavad valida oma lemmiku.
Kell 15.45 kuulutatakse Kolu kõrtsi ees välja konkursside „Parim mahetootja 2010″, „Parim mahetoode 2010″ ja „Külastajate lemmikmahetoode” võitjad. Parimate toodete väljaselgitamiseks tehakse koostööd Eesti tippkokkadega – Dimitri Demjanovi ja teiste ekspertidega Eesti Kulinaaria Instituudist.
Kui sul on pakkuda praktilisi lahendusi kliimamuutuste vähendamiseks, millest saaksid kasu ka kohalikud omavalitsused, siis saada oma lahendusettepanekud konkursile.
Sinu lahendus võib olla päris uus või veel rakendamisjärgus tava, ärimudel või tehnoloogia, mis aitab vähendada kliimamuutusi. Osale sellega rahvusvahelisel konkursil, mille võitjad saavad avalikku tähelepanu, uusi kliendikontakte ja turundustuge.
Osaleval organisatsioonil peaks olema lahendus, mis vähendab vähendab kliimamuutusi; toetab kohalikku ja regionaalset majandust, tööhõivet ja üldist heaolu; toob kaasa konkreetseid muutusi kohalike omavalitsuste ja nende elanike tavadesse ja on edukalt rakendatav ka mujal.
Otsitakse omavalitsustele ja teistele regionaalsetele tegutsejatele uusi või veel rakendamisjärgus tehnoloogiaid, ärikontseptsioone ja -tavasid kliimamuutuste vähendamiseks. Eesmärgiks on omavahel kokku viia lahendustepakkujad ning potentsiaalsed uued kliendid Läänemere piirkonnast ja Põhjamaadest.
Lahendusettepanekud tuleb konkursile saata internetiaadressil www.solutions2011.fi/contest paikneva konkursivormi kaudu hiljemalt 30. septembriks soome, rootsi või inglise keeles. Samalt internetilehelt leiab ka täpsemad konkursijuhised, -reeglid ja -kriteeriumid.
Konkursi võitjad selguvad Soomes Turus 31.jaanuaril –2. veebruaril 2011. aastal korraldataval Põhjamaade säästva arengu konverentsil „Solutions local, together“.
Konkursi korraldavad Soome, Rootsi ja Norra omavalitsusliidud ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti partneriteks on veel Sitra (Soome Iseseisvuse Juubelifond), Tekes (Soome Tehnoloogia ja Innovatsiooni Finantseerimise Agentuur), Motiva (Soome energiasäästu ja materjalikasutuse asjatundja-agentuur), NICe (Põhjamaade Innovatsioonikeskus), NIB (Põhjamaade Investeerimispank), NEFCO (Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon), Soome töö- ja majandusministeerium, Soome keskkonnaministeerium ning Eesti Linnade Liit.
Lisainfo:
Jonas Rorarius, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2368, jonas.rorarius@kuntaliitto.fi
Maija Hakanen, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2106, maija.hakanen@kuntaliitto.fi
Alanud on registreerimine osavõtuks RMK sügiskampaaniast, mille käigus pakutakse lasteaia- ja koolilastele seitsme nädala jooksul tasuta loodusõpet.
Harivaid ja põnevaid käike loodusesse korraldatakse alates 13. septembrist 17 looduskeskuses üle Eesti. Valida saab ligi 70 erineva programmi vahel, mis käsitlevad sügisese looduse saladusi, looduses liikumist, metsade majandamist ja looduskaitse temaatikat.
“Nii mõneski kohas on vastavalt aastaajale rohkem juttu korilusest ja loodusandidest, seentest, ravimtaimedest ja metsamarjadest,” sõnas RMK loodushariduse peaspetsialist Helen Luks. “Jätkub ka juba kevadel kavas olnud programm “Loodusega koos”, millega tähistame Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva.
RMK korraldab tasuta loodusõppeprogramme koolidele ja lasteaedadele kevad-, sügis- ning talvekampaania raames.
“Need, kes korra osa on võtnud, teevad seda ikka ja jälle, sest loodus annab võimaluse koolis õpitut kinnistada ning lastele kogemusterohkeid avastusi pakkuda,” kommenteeris Helen Luks, kutsudes loodusretkedest osa saama ka neid, kes veel mingil põhjusel RMK kampaaniaprogrammidel käinud pole.
Loodusõppeprogrammidest osa saamiseks peavad koolid ja lasteaiad end registreerima RMK veebilehel www.rmk.ee. Sealsamas on olemas ka kõikide programmide kirjeldused ja lisainfo, mis näitab ära seose õppekavaga ning selle, millisele vanuserühmale programm kõige enam sobib.
2009. aastal viis RMK läbi 1868 loodusprogrammi enam kui 39 000 inimesele, nende seas olid nii tasuta kui tasulised programmid. Aasta-aastalt on huvi loodushariduse vastu jõudsalt kasvanud ning aina enam soovivad end lasteaia- ja koolilaste kõrval harida ka sõpruskonnad ja töökollektiivid.
RMK jagab looduses liikumise teavet ja loodusharidust oma teabepunktides, looduskeskustes, loodusmajades ning Sagadi looduskoolis. Sel ja järgmisel nädalal tutvustavad RMK looduskeskused omi tegemisi keskkonnahariduse maakondlike võimaluste infopäevadel, mille põhikorraldaja on Keskkonnaamet (täpne kava http://www.keskkonnaamet.ee/public/Infopaevad2010.pdf).
“Head lapsed, need kasvavad metsaga” on üks kolmest peapreemia saanud lausungist, mis saabus Eesti looduskaitse 100. juubeli puhul korraldatud konkursile “100 soovi ja palvet”. Lausungi autoriks on Teet Raudsepp.
Lisainfo: Helen Luks, RMK loodushoiuosakonna loodushariduse peaspetsialist, tel 502 4492, helen.luks@rmk.ee
Rohelise eluviisi portaal Bioneer.ee alustas huviliste registreerimist Eestis esmakordselt toimuvasse Intelligentse Egoismi e-õppeprogrammi, mille eesmärk on aidata inimestel teadlike tarbimisvalikute abil oma elukeskkonda parandada. Osalemine 15. septembril algaval e-koolitusel on kõigile tasuta.
Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õppe eestvedaja Katrin Lipp ütleb, et teadlikult tarbides on võimalik anda oma panus paremasse tulevikku. „Kõik me saame iga päev teha paremaid valikuid, ostes nende ettevõtete tooteid ja teenuseid, kes käituvad inimeste, ühiskonna ja keskkonna suhtes vastutustundlikult. Nii loome iga tarbimisvalikuga õiglasemat, puhtamat ja turvalisemat tulevikku,“ selgitas Lipp.
Kuidas aga langetada teadlikke valikuid? Kuidas teha vahet tõeliselt vastutustundlikul ja ainult näiliselt vastutustundlikul ettevõttel? Nendele küsimustele antaksegi vastus Intelligentse Egoismi e-koolitusel, kuhu end alates tänasest kirja saab panna.
Intelligentse Egoismi e-koolitusel õpitakse vahet tegema „rohepesul” ja autentsetel keskkonnasõnumitel ning eelistama selliseid tooteid ja teenuseid, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg. Reeglina on keskkonnasõbralikum toode ka tervislikum ning kodumaisel kaubal on väiksem transpordijälg. Kodumaist kaupa ostes toetame rohkem kohalikku majandust. Seega on keskkonnasõbraliku toote eelistamine tihti mitmekülgselt kasulik tegu.
MTÜ Ökomeedia juht ja portaali Bioneer asutaja Rasmus Pedanik ütles koolituse nimevalikut kommenteerides, et intelligentne egoism on oskus hoolida iseendast, samal ajal unustamata ümbritsevat keskkonda. „Me kõik oleme tarbijad ja otseselt või kaudselt vastutavad tarbimisühiskonna keskkonnamõjude eest. Samas usun, et igas inimeses on peidus ka maailmaparandaja ja meil on võimalik teadlikumalt tarbida, võttes arvesse ka teisi inimesi ja looduskeskkonda,“ märkis Pedanik.
„Keskkonna seisukohast oleks kõige parem, kui me üldse ei tarbiks, kuid see ei ole praeguses ühiskonnas reaalne. Püüame oma kursusega leida kesktee teadlikumaks käitumiseks, mis on kõigile jõukohane ja aitab väikeste, kuid kindlate sammudega jõuda tasakaalukama maailmani,“ lisas Pedanik.
Viis põhjust, miks osaleda Bioneeri e-kursusel:
1) õpid olema tervislik ja keskkonnateadlik
2) oskad võimaldada oma lähedastele võimalikult keemiavaba kodu
3) tunned praktilise säästmise nippe
4) oskad kriitiliselt hinnata keskkonnasõnumeid
5) oled keskkonnateadlikum.
Intelligentse Egoismi e-õpe on täiesti tasuta ja sellest saavad osa võtta kõik soovijad, kellel on internetiühendusega arvuti. Projekt saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.
Täpsem info ja registreerumine e-õppesse aadressil www.bioneer.ee.
Korraldajad: Viljandi Lions klubist Eve Hinrikus, kirjastusest Petrone Print Epp Petrone ja koreograaf Maido Saar, kes ise lastekodust pärit ja kes noortele autasud kätte andis.
Lõppenud nädala pühapäeval, 5. septembril jagas kirjastus Petrone Print koostöös heategevusfondiga Dharma Viljandis Kondase keskuses kümnele lastekodust ellu astunud noorele stipendiumid.
Toetusraha said kampaania “Toetame hästi õppivaid lastekodunoori” tulemusel kümme stipendiaati, kellest pooled lõpetasid sel kevadel põhikooli ja pooled keskkooli. Noored pidid konkursil osalemiseks kirjutama enda tulevikuplaanidest ning võtma iseloomustused nii koolist kui ka lastekodust.
Alates eelmisest aastast on kirjastus Petrone Print suunanud osa oma tulust heategevuslikeks stipendiumiteks, mis on mõeldud tublidele lastekodunoortele.
“Soovime aidata neid elluastujaid, kellel puudub ema-isa toetus,” ütles kirjastuse juht Epp Petrone, juhtides tähelepanu: “Kõik inimesed, kes on ostnud minu kirjutatud lasteraamatuid “Marta varbad”, “Kust tuli pilv?” ja “Siis, kui seened veel rääkisid”, on olnud osalised. Iga raamatu ostusummast on läinud kümme krooni fondi, millega me nüüd neid noori toetame. Võib tunduda, et 2000 krooni stipendiumiks pole suur raha, aga kooliteed jätkavale ilma vanemate rahakotita noorele inimesele on see kindlasti suureks abiks.”
Lastekodunoortele esinesid kontserdiga Viljandi noored muusikud: Eva-Lotta Vunder, Merlyn Tiit, Eva Kuum.
Kodanikeühenduste liit EMSL korraldab tublidele kodanikeühendustele suvekooli “Kuidas öelda ei?”, et aidata teha häid valikuid paremini oma igapäevast tööd korraldada. Suurkoolitus toimub 10.-11. septembril Tartumaa Tervisespordikeskuses Elvas.
EMSLi suvekoolis vastatakse olulistele küsimustele, mis organisatsiooni arendamisel ette tulevad: kuidas seada töötavat missiooni, kuidas teha toimivat tegevuskava, kuidas igapäevaselt oma tööd tõhustada?
„Me usume, et keegi ei käi ennustaja juures neid valikuid tegemas – ikka püütakse omast tarkusest õigete lahendusteni jõuda,“ selgitas EMSLi koolitusjuht Elina Kivinukk. „Kas neid valikuid tehakse kõige õigemini, sellest kahepäevases suvekoolis räägimegi.“
EMSLi suvekooli on oodatud mittetulundusühingute juures tegutsevad aktiivsed inimesed üle Eesti. Koolitajatena astuvad üles strateegilise planeerimise konsultant Indrek Maripuu, kodanikeühenduste juhtimiskoolitaja Kaidi Holm, video vahendusel EMSLi nõukogu liige Kristina Mänd, suhtlemispsühholoogia nippe jagab Aeternum Koolitus. Peale koolituste on võimalik osalejatel jagada oma kogemusi praktilises simulatsioonis.
EMSLi suvekool toimub juba kaheteistkümnendat korda mõnel aktuaalsel teemal Eesti kodanikuühiskonnas, pakkudes praktilisi nõuandeid oma organisatsiooni tugevdamiseks. Seekord toimub see esmakordselt Lõuna-Eestis Elvas.
Programmi ja muu lisainfo leiab aadressilt www.ngo.ee/suvekool. Registreerimine kestab veel poolteist päeva.
Lisainfo: Elina Kivinukk, tel 664 5069 ja 513 3607, elina@ngo.ee
OÜ Mobiiliringlus ostab esimese Eesti firmana kokku kasutatud ja katkiseid mobiiltelefone ning taaskasutab kõik telefonid keskkonnasäästlikust põhimõttest lähtuvalt.
OÜ Mobiiliringlus on rohelist mõtteviisi propageerivate eraisikute poolt loodud firma, mis võimaldab inimestel vabaneda kasututest mobiiltelefonidest ning saada selle eest rahalist hüvitust. Mobiiltelefonide eest tasumine toimub kliendi jaoks mugavalt ja kiiresti: kõikide kasutus- või parandamiskõlblike telefonide eest laekub raha kliendi kontole alates vastuvõtmishetkest 24 tunni jooksul.
Mobiiltelefonide kogumiseks kasutatav süsteem on kliendi jaoks mugav: kliendile saadetakse koju ringluspakett, milles sisalduvasse pehmendustega tagastusümbrikusse saab panna kasutatud või katkise mobiiltelefoni. Kuna tagastusümbriku postikulud on juba tasutud, saab klient oma mobiiltelefoni ära saata tasuta. Ringluspaketi tellimise ja mobiiltelefonide hinnakirjaga on võimalik lähemalt tutvuda Mobiiliringlus OÜ koduleheküljel www.mobiiliringlus.ee.
Mobiiliringlus OÜ teeb ka koostööd Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Eesti Loomakaitse Seltsi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga ning klientidel on võimalik taaskasutatud mobiiltelefonide eest saadud raha annetada heategevuseks. Keskkonnasäästlik mobiilide taaskasutamine on mitmetes Euroopa riikides levinud, sest sellega vähendatakse ohtlike jäätmete hulka prügimäel.
Algaval nädalal toimub neli õppepäeva, kus tutvustatakse ühtekuuluvusfondi meedet “Vooluveekogude seisundi parandamine”.
Peep Siim keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroost annab ülevaate strateegilistest dokumentidest, õigusraamist ja senistest meetmetest ning sellest, kuidas teostada eelprojekti. KIK projektikoordinaator Eduard Sizov selgitab, millega tuleb arvestada taotluse ettevalmistamisel ning mis on keskkonnamõju eelhinnang. Tema kolleeg Ööle Janson annab nõu, kuidas jõuda heast ideest eduka rahastustaotluseni ning räägib meetme taotlemisest ja hindamisest.
6. septembril on õppepäev keskkonnameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris (Aleksandri 14), 7. septembril Ida-Viru maavalitsuse suures saalis (Keskväljak 1, III korrus), 8. septembril Tallinnas keskkonnaministeeriumi suures saalis (Narva mnt. 7A) ja 9. septembril Pärnu maavalitsuse maja II korruse saalis (Akadeemia 2). Kõik õppepäevad algavad kell 11.
Õppepäev on osalejatele tasuta, kuid vajalik on registreeruda hiljemalt kaks tööpäeva enne koolitust. Registreerumine ja lisainfo 627 4191 või aadressil oole.janson@kik.ee.
EENet ja TTÜ Geoloogia Instituut kutsuvad kõiki osalema arvutijoonistuste võistlusel, mis on pühendatud rahvusvahelisele elurikkuse aastale.
Võistlus toimub neljas vanuserühmas: kuni 10-aastased, 11-13 aastased, 14-18 aastased ning vanemad kui 18-aastased. Iga osaleja võib esitada kuni kolm enda tehtud arvutijoonistust. Osaleda saavad pildid, mis on esitatud hiljemalt 15. novembril 2010.
Võistluse teemad on:
Elurikkus luubi all
Emakese Maa lapsed
Kliimamuutuste haardes
“Elu puu”
100 aastat looduse kaitsel
Öö loodusmuuseumis
Ürgmere elukas
Kadusid elupaigad, kadusid liigid
Oma liik ja võõras liik
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkus on elu alus – ükski organism ega liik ei tule toime üksinda, oleme kõik omavahel seotud. Ka inimese heaolu ja püsimajäämine Maal sõltub tohutust hulgast teistest liikidest, kes tagavad meile muuhulgas hapnikurikka õhu, puhta vee ja mitmekesise toidulaua.
Alates elu tekkest on bioloogiline mitmekesisus olnud pidevas muutumises. Liigid on tekkinud ja kadunud, kord kiiremini, kord aeglasemalt. Elurikkust on mõjutanud kliima, vulkaanid, asteroidide langemine ja maakoorelaamade liikumine.
Ometi ei ole ükski liik muutnud planeedi keskkonda ja kahandanud elurikkust sellisel määral nagu meie, inimesed. Inimese põhjustatud elurikkuse vähenemine on võrreldav Maa geoloogilises ajaloos toimunud katastroofidega, ületades tuhandekordselt keskmist väljasuremise kiirust. Oleme olukorras, kus kahanev elurikkus seab küsimärgi alla inimkonna tuleviku.
Et juhtida tähelepanu elurikkuse väärtustele ning vajadusele vähendada inimtegevuse mõju loodusele, on ÜRO kuulutanud 2010. aasta rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks.
Eestis elavad rahvusvähemused saavad taotleda riigilt toetust pühapäevakoolide töö korraldamiseks.
Taotlusvoor on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Taotlusi saab esitada algava õppeaasta tegevuste rahastamiseks ning taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini.
Eestis elab kokku üle 120 erineva rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus ligi 1,2 miljonit krooni.
Eesti riik on aastaid toetanud vähemusrahvuste pühapäevakoole. Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riiklikult on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.
Foto: Erkki PeetsaluVaasa halduskohus otsustas täna mitte rahuldada Eesti ja Soome keskkonnaorganisatsioonide vaiet Nord Streami ehituseks antud lubade kohta, mis annab nüüd Nord Streamile vabad käed gaasijuhtme ehituseks.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja teised kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioonid tutvuvad hetkel kohtu otsusega,
misjärel otsustatakse, kas esitada uus kaebus ka Soome ülemkohtule. ELFi teatel hämmastab keskkonnaorganisatsioone Vaasa halduskohtu otsuse põhjendus, et gaasijuhe toob NordStream AG-le aastas majanduslikku tulu 500 miljonit eurot. Selline keskkonnariskide mittearvestamine majanduslike argumentide survel on ELFi hinnangul veider, arvestades Euroopa Liidu ja Helcomi (sh Eesti ja Soome) eesmärki saavutada kõigi merevete hea keskkonnaseisund 2020. aastaks ökosüsteemipõhise korraldamise abil.
Puudujääkidele Nord Streami keskkonnamõjude hindamise osas on juhtinud tähelepanu ka Eesti keskkonnaministeerium. Kahjuks jäid mitmed Eesti ettepanekud lisauuringute vajadusest Soome ametkondade poolt arvestamata.
Tekkinud olukord esitab väljakutse Eesti riigile – mere kasutuse ja kaitse korraldamisele Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Teatavasti on kavandamisel mitmed gaasitorud, elektrijuhtmed, tuulepargid, kaevandused ja kaitsealad. Merega on seotud aina rohkem inimtegevusi, üha enam satuvad erinevad huvid omavahel vastuollu ja lahendusi tuleb leida rikkumata seejuures mereökosüsteemi. Ühe näitena võib tuua Läänemere kalavarude olukorra, mis eelmiste kümnendite ülepüügi tõttu on olulisel määral vähenenud.
Vaasa halduskohtule vaide esitanud organisatsioonid: Soome Looduskaitse Seltsi Uusimaa osakond, Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.
Tervisliku toidukraami vahendamisega tegelev MTÜ Tagurpidi Lavka otsib head inimest, asjalikku projektijuhti, kes väärtustab puhast ja eestimaist toitu ning sooviks aidata kohalikke väiketalunikke. Tagurpidi Lavka tegijad ütlevad, et projektijuhi ülesanne on iseenesest lihtne – heal inimesel avanab võimalus teha Eesti rahva toitumisharjumusi muutvat ja Eesti majandust elavdavat tööd, pannes kõik eestlased kohalikku toorainet eelistama… 🙂
Kümme noort, kes põhitöö kõrvalt MTÜ Tagurpidi Lavka asutasid, ajavad asja rõõmuga. Mis on aga nende tegevuse mõte? Ise seletavad nad seda nii: “Kui vanasti käisid kaubalavkad linnast kaugematesse maakohtadesse kaupa viimas, siis me otsime just väiketalunikke ja talupidajaid, kellel pole põllunduse kõrvalt jaksu ise müüki organiseerida. Ehk siis maalt linna tagasi, tõstes linnaelanike teadlikkust Eestimaise toidu päritolust ja tuua kodusem toit linnainimesele lähemale.”
Kel rohkem huvi Tagurpidi Lavka tegemiste ja tööpakkumise kohta, võtke ühendust e-posti aadressil lavka.tagurpidi@gmail.com
Koolirahu lepingut on allkirjastatud alates 1999. aastast ning eeloleval aastal on lepingu hoidjaks Elva linn. Lepingu mõte on, et nii lastel, õpetajatel kui ka lapsevanematel oleks hea ja sõbralik koos tegutseda, nii koolis kui ka väljaspool seda, vahendas ERR.
„Soovides, et 2010. ja 2011. õppeaastal valitseks Eesti koolides töine ja sõbralik meeleolu ning õpilaste ja õpetajate koostöö tugineks teineteise mõistmisele ja usaldusele, lepime kokku järgnevas: Märkame, kuulame ja tunnustame üksteist, oleme sallivad, hoiame kokku ja aitame üksteist, hoidume vägivallast ja meelemürkidest. Kool peab olema turvaline ja mõnus paik. Teeme koostööd ja osaleme aktiivselt koolielus, armastame õppimist ja õpetamist,” luges koolirahu lepingu ette Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Elis Tootsman.
Atria kontserni kuuluv Valga lihatööstus tähistab täna oma sajandat sünnipäeva ja laseb terve päeva oma farmides üle Eesti kümnetele tuhandele sigadele muusikat, teatas Atria Eesti.
„Siga on tark loom, kes peab lugu puhtast keskkonnast ja heast toidust. Välismaal tehtud sarnased eksperimendid farmides näitavad, et siga ei ütle ära ka maitsekast ja stressi vähendavast muusikast,” ütles Atria Eesti turundusdirektor Rene Kiis.
„Stiilide ja esinejate valik on meil lai, seega saame ülevaate ka sigade eelistustest ning pole välistatud, et näiteks stressivaba kasvatust edendavas Linnamäe Heaolu eksperimentaalfarmis [Läänemaal] jätkame muusika mängimist igapäevaselt,” ütles Kiis.
„Valga lihatööstuse juubeli raames oleme juba teinud või plaanime teha üritusi oma klientidele ja töötajatele ning põhjendamatu oleks unustada ka seafarme, millele lihatööstused tuginevad,” lausus Kiis.
Kontserti, mille playlist koosneb peamiselt klassikalisest muusikast, on võimalik täna, 1. septembril otseülekandena jälgida Läänemaal asuvast Linnamäe farmist aadressil http://www.maksjamoorits.ee
Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastevanemate Liidu esindajad kirjutasid laste ning autojuhtide nimel alla liiklusrahu leppele, millega nii kooliõpilased kui autojuhid tõotavad oma korrektse liiklemisega teistele eeskujuks olla.
Esmakordselt sõlmitud Liiklusrahu lepe on osa kampaaniast, mille eesmärk seisneb selles, et laps jalakäijana ja lapsevanem sõidukijuhina lubavad teineteisele tingliku kokkuleppe sõlmimisega: mõlemad täidavad korralikult liiklusreegleid ning on tähelepanelikud kaasliiklejate suhtes.
Liiklusrahu lepe on tähtajatu ning seotud jalakäijate ning taas kooliteed alustavate laste ohutusele suunatud liiklusohutuskampaaniaga, mida korraldavad Maanteeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.
Kampaanias kasutatakse tele-, raadio- ja välireklaame ning internetilahendusi. Kuna kampaania on suunatud vähekaitstud liiklejate ohutusele, mille tagamiseks igaüks saab hooliva käitumisega oma panuse anda, on erilist tähelepanu pööratud internetile ning valmistatud selle tarvis spetsiaalne veebileht.
Kõik inimesed saavad liiklusrahu leppega lihtsal viisil liituda aadressil www.liiklusrahu.ee.
Puuolend Vällämäel. Foto: Erkki PeetsaluTuntud ja armastatud Eesti muusikud Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Bonzo esitavad loodusest ja metsast inspireeritud laule uuel CD-plaadil, mille andis Eesti looduskaitse 100. juubeli tähistamiseks välja RMK.
Plaadile “Mets on rohkem, kui mõistame mõõta” on jõudnud 14 loodusteemalist lugu, mille seas leiab nii uude seadesse pandud vanu ja tuntud palu kui ka värskelt sündinud muusikalisi mõtisklusi Vladislav Koržetsi, Heiti Talviku, Jaan Kaplinski jt sõnadele.
Plaadi ühe koostaja Aleksei Saksa sõnul kõlab Riho Sibul uuel plaadil talle omaselt mõtlikult, sügavalt ja pehmelt, Bonzo „ootab saatmata ununend kirju“ ning Jaak Tuksam rõõmustab kõiki tema loomingu helisalvestusi oodanud fänne – lõpuks ometi on eesti loodusluule pikkamisi küpsenud vahendaja looming taas plaadile püütud. Oma jooni lisab plaadile ka UMA (Robert Jürjendal ja Aleksei Saks) – koosseis, kes omaette võetuna viljeleb ambient stiilis vaba improvisatsiooni, sellele plaadile lisab aga helilist mitmekesisust ja sügavust.
Plaadil astuvad üles Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak Tuksam (laul, kitarr), Bonzo (laul, kitarr), Robert Jürjendal (kitarr), Aleksei Saks (trompet, corno da caccia) ja Arvo Urb (löökpillid).
Riho Sibula ja tema sõprade musitseerimist saab kuulata ka järgmistel RMK matka- ja muusikaüritustel 18. septembril Lahemaa rahvuspargis ja 28. novembril Karula rahvuspargis. Mõlemal kontserdil esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam ja UMA, külalistena Lahemaal Bonzo ning Karulas Tõnis Mägi.
RMK poolt välja antud loodus- ja metsalaulude plaat on osa kampaaniast “Loodusega koos”, millega tähistatakse tänavu Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva. Sünnipäevapidustuste osa on ka matka- ja muusikaürituste sari viies Eesti rahvuspargis.
Uut ja unikaalset plaati saab esialgu soetada RMK teabepunktidest ja looduskeskustest üle Eesti, peagi lisandub selle tellimise võimalus RMK kodulehe kaudu. Plaat maksab 180 krooni.
Kuula plaadi lugu: „Nõmme pääl” Riho Sibul (sõnad E. Enno, viis R. Sibul)
Täna on 1. september, Teadmistepäev, mil heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.
1. septembril algab koolides õppetöö ja alates 2005. aastast on septembri esimene päev lipupäev. Teadmistepäev on pidulik ja tähtis lastele, kes lähevad esimest korda kooli, aga ka noortele, kes alustavad õpinguid gümnaasiumis, kutse- või kõrgkoolis. Kooli alguse päev on tähtis ka lapsevanematele, õpetajatele ning Eesti Vabariigile.
Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.
Küsimustega Eesti lipu kasutamise korra kohta võib pöörduda Riigikantselei sümboolikanõuniku Gert Uiboaia poole, tel 693 5683.
Jaan Tätte ja Marko Matvere ümberilmareisil on vabanenud kolm kohta.
Atria kontserni kuuluv Valga lihatööstus tähistab täna oma sajandat sünnipäeva ja laseb terve päeva oma farmides üle Eesti kümnetele tuhandele sigadele muusikat, teatas Atria Eesti. 
