Rubriik: Eesti

Kirjandushuvilisi oodatakse reedel Kõmsile

Kõmsi rahvamaja.

27. mail on kõigil huvilistel võimalus kohtuda Kõmsil kirjanike Helga ja Enn Nõuga. Algusega kell 12 tutvustab Helga Nõu oma raamatuid Kõmsi algkoolis. Kell 14 esitleb Enn Nõu Kõmsi rahvamajas oma romaani “Vabariigi pojad ja tütred”.

Enn Nõu romaan “Vabariigi pojad ja tütred” jutustab Ankru talus Kuke külas Massu vallas elanud üheksa lapsega pere saatusest läbi aegade tänapäevani. See lugu on tegelikult meie kodukohast ja inimestest, kes kunagi elasid ja elavad veel praegugi meie hulgas. Enn Nõu näitab ka vanu fotosid raamatus kirjeldatud paikadest ja inimestest.

Kohtumisetele on oodatud kõik koduloo- ja kirjandushuvilised!

Kõlavööde raamatu esitlus on homme Tallinnas

Ilmunud on Seto Käsitüü Kogo trükiste sarja esimene raamat ”Seto lavvaguvüü. Seto kõlavööd”. Ülle Paltseri raamat ”Seto kõlavööd” sisaldab kõlavööde kudumise õpetust ning Eesti Rahva Muuseumis talletatud 17 seto vöö tutvustust. Tekstid on kahes keeles, setokeelse tõlke autor on Õie Sarv. Trükise toimetaja ning kujundaja on Maarja Sarv.
Raamatu esitlus toimub esmaspäeval, 23. mail kell 11 Eesti Käsitöö Majas. Samas kohas (Pikk 22) on kell 10-15 Seto käsitöönäituse lõpetamine ja käsitöö müük.
Kõik käsitööhuvilised on oodatud uut raamatut uudistama!
Setomaa.ee

Valmis uus lastepärane Haapsalu linna turismikaart

Äsja saabus trükist Haapsalu linna kaart, mis on aga tavapärasest hoopis erinev – Eesti lapsesõbralikumaks linnaks nimetatud Haapsalut näeb kaardil lapse silmade kaudu ja tema soove arvestades, kirjutab www.laanlane.ee.
Uus linnakaart on joonistatud, pliiatseid ja pintslit hoidis kunstnik Kaia Rähn.
A3-formaadis kaardi ühel küljel on märgitud lapsi huvitavad paigad, aga ka peamised turismiatraktsioonid, Haapsalu hostelid, hotellid ja väikesed kodumajutused.   
Teisel küljel saavad lapsed ristsõna ja mõistatust lahendada, värvida ja joonistada. 
Niisuguse kaardi tegemise idee tuli Müüriääre kohvikut ja kuursaali pidavalt Marget Vatkult. Linnavalitsuses tegeles asjaajamisega kultuurijuht Anne Andrejev. 
Andrejevi sõnul anti linna külalistele mõeldud kaart välja Haapsalu linna raha eest ja see läks maksma umbes 1000 eurot. “Katsetame esialgu, kaarti trükiti 500 eksemplari eesti keeles ja 500 inglise keeles,” ütles ta. 

Haapsalu linnavalitsuse kultuurijuht Anne Andrejev uue kaardiga. Foto: Ivar Soopan.

Aasta suurpere aunimetuse pälvis perekond Mäe

Perekond Mäe Lääne-Virumaalt. Foto: Bigbank

21. mail Tallinna Loomaaias toimunud suurperepäeval kuulutati välja „Aasta Suurpere“ aunimi, mille pälvis viielapseline perekond Mäe Lääne-Virumaalt. Tiitli saanud perekonda tunnustas BIGBANK 1000 euroga.
„Aasta Suurpere“ konkursi patrooni Elle Kulli sõnul võiks perekond Mäe aktiivsus spordivallas ning ühtehoidmine olla paljudele eeskujuks.

Rael ja Riho Mäe peres kasvavad Kärt (22), Siim (21), Epp (19), Tuule Sireli (14) ning Mattias (9). Pereisa Riho on Rakvere Ametikoolis puidu- ja sepatööde kutseõpetaja ning Rakvere Põhikooli ja Rakvere Gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja. Samuti veab ta Tudu Põhikoolis maadlusringi. Pereema Rael töötab Tudu Põhikoolis aednikuna.
Kokku esitati „Aasta Suurpere“ konkursile 18 kandidaati kõigist Eestimaa paigust.

„Aasta Suurpere“ on tiitel, mis omistatakse ühtsele, töökale ning eeskujulikule Eesti perele, kus kasvab vähemalt neli last. Aunimetuse eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa tegusaid suuri perekondi ning tuua neid ühiskonnas eeskujuks. Ettepanekuid „Aasta Suurpere“ aunimetuse saamiseks saavad teha pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.
Suurperepäeva ning aunimetuse „Aasta Suurpere“ algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK AS.

Täna on rahvusvaheline elurikkuse päev

Täna tähistatakse rahvusvahelist elurikkuse päeva, mis seekord keskendub metsade elurikkusele.  Lisaks on ÜRO kuulutanud käesoleva kümnendi elurikkuse kümnendiks.  Ülemaailmselt katavad metsad maismaast u 31% ja umbes 2/3 maismaa liikidest elavad metsades, sh üle poolte liikidest võib leida troopilistest vihmametsadest. Samas on metsad inimtegevusest tugevalt ohustatud – viimase sajandi jooksul oleme kaotanud üle 45% maailma metsadest ning koos sellega ka paljud seal elavad liigid ning kahjuks see kadu jätkub.

Selle aasta elurikkuse päeva eesmärgiks ongi juhtida tähelepanu metsade olulisusele meie igapäeva elus, metsade väärtustamisele ning nende säästvale kasutamisele.

Eesti on võrreldes muu Lääne-Euroopaga suhteliselt metsarikas riik, ligi pool Eestit on kaetud metsaga. Oleme metsasuselt Euroopas Soome, Rootsi ja Sloveenia järel 4. kohal. Ka Eesti eluslooduse mitmekesisuse puhul etendavad metsad väga olulist rolli – ligi pooled Eesti liigid elavad metsades (kokku on Eestis teada ca 26 600 liiki). Eriliselt elurikkad metsaelemendid on näiteks surnud puud, millelt võib leida u 5000 liiki. Ligi 500 metsaliiki on punases nimestikus kantud ohustatud liikide hulka.

Eestis on 11 üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 metsaelupaigatüüpi, neist eriti elurikkad, kuid ka väga ohustatud, on vanad loodusmetsad, laialehised salumetsad ja pangametsad. Elurikkuse säilitamiseks on meil ligi viiendik metsadest kaitse all. Näiteks on Lahemaa rahvuspark oma metsaalaga üks Euroopa suuremaid kaitstavaid metsaalasid.

Vaatlustornid ootavad linnuhuvilisi

Räpina vaatlustorn

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab täna kell 5-13 tornivaatluse. Nüüd võib külastada vaatlustorne nii, et hea optika puudumise või vähese linnutundmisoskuse tõttu nähtud sulelised määramata ei jääks. Kodulehel www.eoy.ee väljakuulutatud vaatlustornides ooavad huvilisi linnuvaatlejad, kes aitavad linde määrata ning annavad ülevaate ka piirkonna linnukaitselisest tähtsusest. Lisaks tiivuliste naabrite tutvustamisele peetakse igas vaatlustornis ka liiginimekirja ning selgitatakse välja kõige linnurohkem torn.

 Huvilisi oodatakse linnutornidesse juhendajate poolt määratud kellaaegadel – koguneda tuleks vaatlustorni juurde vastavaks täistunniks. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea.
Tornivaatluse tulemused palume linnuvaatlejatel edastada juba sama päeva õhtuks, hiljemalt kella 18.00-ks, e-postiga: tarvo.valker@gmail.com.

Jõgevamaa peab täna laulu- ja tantsupidu

Tänasel  Jõgevamaa laulu-ja tantsupeol esineb  101 kultuurikollektiivi.  Oma loomingut  tutvustavad   750 koorilauljat, 700 tantsijat ja võimlejat, 70 puhkpillimängijat ja mitmed kapellid. Kaugeimaks külaliskollektiivis on puhkpilliorkester Jõgeva sõpruslinnast Keuruust.  Metsatukast peoplatsile suunduvas rongkäigus marsitakse kunagiste kihelkondade kaupa, „ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt..  Lavastaja tantsuõpetaja Merleen Läänemägi sõnul püütakse   peo pealkirjast „Las laps arvab” lähtudes  iseäranis põhjalikult välja tuua ja väärtustada laste maailma nende  töökust , tarkust ja andekust jne.  

  Laulutoimkonna juht Maret Oja tunneb head meelt peoks valminud ja koorilauljatele mõeldud astmestikust, mille muretsemiseks vajaliku raha taotlemiseks koostas  projekti Pala kooli direktor ja mitmete tantsurühmade juhendaja  Malle Weinrauch.

Jaan Lukas

Täna lõpetab järjekordne rahvatantsujuhtide kool

Täna lõpetab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures tegutseva kolmeaastase rahvatantsujuhtide kooli järjekordne lend. Pikaajaliste traditsioonidega kooli eesmärk on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal. Sellest koolist on välja kasvanud paljud praeguseks tunnustatud tantsujuhid.

Lõpetajad – kokku 20 tantsujuhti, pea igast Eesti maakonnast (Tartu-,Valga-, Lääne, Saare-, Järva-, Võru-, Ida-ja Lääne-Viru, Harju jm), soovivad saada heaks, loovaks ja mõistvaks tantsuõpetajaks, et arendada edasi meie oma eesti rahvatantsu. Tänavusi lõpetajaid iseloomustab tõsine suhtumine oma töösse ja hea tantsuoskus.
Rahvatantsujuhtide koolis jagasid oma teadmisi ja oskusi õpetajad Ilma Adamson, Kalev Järvela, Angela Arraste, Maie Orav, Ülo Luht, Ülle Toming, Kai Randrüüt, Ago Herkül, Helen Reimand, Igor Tõnurist, Reet Piiri, Mall Noormets, Anu Sööt, Meeli Roosalu, Ulrika Grauberg ja paljud meie tuntud tantsuloojad.

Kohvik l.u.m.i toetab Otepääle laste mänguväljaku loomist

Otepää vallavalitsus ja kohvik-restoran l.u.m.i kuulutab välja heategevuskampaania laste mänguväljaku atraktsioonide ostmiseks. Kampaania toimub aasta jooksul. Esimene heategevusüritus selle raames toimub täna kohvik-restoranis l.u.m.i

Täna õhtul kell kaheksa toimub kohvik-restoranis l.u.m.i esimene heategevusõhtu, mille tulu läheb Konsumi poe juurde rajatavale laste mänguväljaku atraktsioonide ostmiseks. Heategevusõhtul on plaanis tants, kus kuulajate ette astub Otepää vallavanem Andres Visnapuu ansambliga “Projekt”.

Kohvik-restoran pakub sel õhtul kõigile külalistele üllatuse. Külastajad saavad omapoolse toetuse jätta kogumiskasti, milline jääb aasta lõpuni kohviku abivalmite külastajate annetusi vastu võtma. Sarnaseid kogumiskaste peaks kohtama teisteski enimkülastatavates asutustes Otepääl.

Samuti võib annetused märgusõnaga “Laste mänguväljak” kanda Otepää Vallavalitsuse arveldusarvele SEB panka 10220049075015. Idee heategevuskampaania korraldamisest andis kohvik-restoran l.u.m.i kokk Tanel Rebane.

“Mõte kohvik-restoranis l.u.m.i heategevusüritus korraldada tuli meie kokalt Tanel Rebaselt,” sõnas kohvik l.u.m.i peremees Veikko Täär. “Leian, et head tuleks teha alati ning lapsed vajavad ajast aega hoolivust. Kohvik-restoran l.u.m.i on ennast just positsioneerimas väikeseks kultuurikojaks, kust võiks inspiratsiooni saada positiivsed ja eluterved mõtted ja oskus näha abivajajaid. Tahaks sellest välja kasvatada igaaastase heategevusliku traditsiooni, mil terve kalendriaasta jooksul saab anda oma panuse mõnele sihtotstarbelisele heateole.”

Eesti mood astub vägivalla vastu

Eestimaiste kinkepakendite looja Disainipood ja ajakiri MOOD on ellu kutsunud heategevusprojekti „Eesti mood vägivalla vastu“, mille tulud lähevad lähisuhtevägivalla ohvrite toetuseks.

Projekti idee kohaselt disainisid viis Eesti tippmoekunstnikku- Aldo Järvsoo, Ülle Suurhans-Pohjanheimo, Britt Samoson, Xenia Joost ja Tallinn Dolls- igaüks heategevuslikul eesmärgil ühe kinkekarbi, tehes seda neile omase käekirjaga. Heategevusprojekti koondunud moekunstnikud kutsuvad seeläbi ühiskonda üles täielikule sallimatusele naistevastase vägivalla suhtes.

Ostes “Eesti mood vägivalla vastu” kinkekarbi, soetab ostja endale või oma lähedasele tükikese ainulaadset Eesti moodi ning samas aitab lähisuhte vägivalla ohvriks langenud naisi ja nende lapsi.
Kinkekarpide müügitulu abil toetatakse ennetustööd lähisuhtevägivalla ohvriks langemisel, täpsemalt MTÜ-d Tallinna Naiste Kriisikodu (www.naisteabi.ee) täiendavate psühholoogiliste ja juriidiliste nõustamisvõimaluste loomisel.

„Eesti mood vägivalla vastu“ kinkekarbid on valmistatud Eestis, keskkonnasõbralikus trükikojas Ecoprint. Selle heategevusprojektiga liitunud edasimüüjad on   Loov Eesti Pood, Rahva Raamat, Apollo, Tallinna Kaubamaja, I.L.U, Stockmann, aianduskeskus Hortes, Järve ja Pirita Selver.
Allikas www.looveesti.ee

Oodatakse meenutusi Juhan Peeglist

Täna, 19. mail, akadeemik Juhan Peegli 92. sünniaastapäeval kutsub akadeemiline ajakirjandusselts kõiki Juhan Peegli õpilasi kirja panema või sahtlitest välja otsima oma meenutusi ülikooli ajast ja õpetajast. Selts  kuulutab välja Juhan Peegliga seotud mälestuste kogumise, kutsub tema õpilasi ja kolleege saatma oma igas vormis meenutusi Eesti Akadeemilisele Ajakirjanduse Seltsile (Tartu, Ülikooli 18) 1. novembriks. Lugude põhjal saab kokku raamat Juhan Peeglist kui õpetajast. Lähem info Maarja Lõhmuselt (maarja.lohmus@ut.ee).

Juhan Peegli sünniaastapäeva puhul toimub täna kell 16.00 Tartu Ülikooli peahoones ajakirjandusseltsi koosolek, kus saab kuulata kahte ettekannet: Kaarel Vanamölder kõneleb 17. sajandi ajakirjandusest Eesti aladel ja Roosmarii Kurvits teemal “Miks tuli Eestisse päevaleht?”
Koosolekuga märgitakse ka 120 aasta möödumist Eesti esimese päevalehe ilmuma hakkamisest (Postimees 1891. aastal). Koosolek on ajakirjandushuvilistele avatud.

Parim ajalooraamat valmis 12 aastaga

Laupäeval Pärnus välja kuulutatud 2010. aasta parima Eesti ajalooraamatu tiitli võitis Mart Kalmu koostatud „Eesti kunsti ajalugu. 5. osa.1900–1940”. Raamatu koostamine algas juba 1998. aastal ning tegu on esimese kunstiajaloost rääkiva teosega, mis pälvis selle auhinna.

Žürii esimehe Inna Jürjo sõnul olid peaaegu samaväärsed veel kaks teost: „Sõja ja rahu vahel”  (II köide); „Esimene punane aasta: okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni” (peatoimetaja Enn Tarvel,teise köite toimetaja Meelis Maripuu) ja Tiina-Mall Kreemi doktoritöö „Viisipäraselt ehitatud: luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855-1881)”.

Preemiat vastu võttes ütles võiduteose koostaja Mart Kalm, et polnud ise piisavalt järjekindel, nõudmaks autoritelt nende osi kokkulepitud tähtajaks, mistõttu venis Eesti kunsti 1900.–1940. aastate kokkuvõtte koostamine üle kümne aasta pikaks. Samas oli Kalm tunnustuse üle rõõmus, sest kunstiajalootöid pole varem Eesti ajalookirjanduse preemiavääriliseks peetud.

Pärnu muuseumis ehk ajaloolises Ülejõe koolimaja klassitoas alanud auhinnatseremooniale lisas meeleolu kokkuvõtete tegemine Johann Voldemar Jannseni töötoas, kus koostati maarahvast esmakordselt Eesti rahvana kõnetav Perno Postimehe juhtkiri.

Ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmise algatajad 1995. aastal olid ajalooarhiiv ja ajalooinstituut. Praeguseks on preemia väljaandmiseks koondunud juba suurem hulk Eesti mäluasutusi.

Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor

Putukapüüdja aitab suve valutumalt üle elada

Aiasalong Homeyard on toonud turule Eestis uudse sääse- ja parmupüüdja Predator, mis meelitab inimese hingeõhku, nahaeritisi ja kehakiirgust imiteerides sääsed ligi ning püüab kleeppaberile või püünisvõrku, kus need mõne tunni jooksul surevad.

Eesmärk on sigimiseks verd vajavate emasputukate hävitamine ja putukapopulatsiooni kasvu peatamine. Predator on juhtmevaba masin. Teda on lihtne käivitada ja hooldada. Kütteelement kasutab tavalist grillgaasi (propaan). Predator püüab kõiki verd otsivaid putukaid, nende seas ka parmusid.

Homeyardi esindajate sõnul vähendab Predator putukate arvukust paari nädalaga ning hoiab kogu edaspidise suve kontrolli all. Putukapüüdja tegevusraadius on kuni 5000 ruutmeetrit.

Rohkem infot: www.homeyard.ee

Oma Maitse valib leivapäeval parima koduleiva

Oma Maitse leivapäev toimub 21. mail kella 11–15 Tallinnas Sadama turul.

Toidust ja tervisest huvitatud eestlase laual näeb sageli kodus küpsetatud leiba. Rukki- või täisterajahust, seemnete, peekoni või sinihallitusjuustuga, mee või rukkilinnaseekstraktiga leib – igal koduleiva küpsetajal on välja timmitud oma retsept ja maitsekooslus.

Leivapäevale ongi oodatud kõik inimesed, kes küpsetavad kodus leiba ja tahavad oma kogemusi ja väärt nippe, ent ka juuretist jagada nendega, kes pole julgenud veel leivategu ette võtta.

Kavas on parima koduleiva konkurss, kuhu on praeguseks registreerunud 15 naist. Võiduleiva saavad degusteerimisel valida kõik külastajad. Igal täistunnil toimub leivaküpsetamise õpituba Oma Maitse retseptitoimetaja Kaie Mei, Põhjaka mõisa koka Joel Kannimäe ja Haldjaleiva omaniku Annely Maksani juhtimisel.

Huvilistel on võimalik jälgida, milline on leiva teekond juuretise valmistamisest kuni küpsetamiseni. Müügil kõik leivaküpsetamiseks vajalik alates jahudest ja seemnetest kuni leivavormideni, lisaks soolane ja magus leivakõrvaseks.

Oma Maitse on suurim eestikeelne toiduajakiri ja ilmub alates 2005. aastast. Sadama turg on uus toidu- ja käsitööturg Tallinna kesklinnas.

Õnnitlused Rein Sikule

Kylauudis.ee ja Eesti Kodanikajakirjanduse Selts õnnitlevad oma head koostööpartnerit Rein Sikku, kes valiti Aasta Ajakirjanikuks.

Eesti Ajakirjanike Liidu konkursi Aasta Ajakirjanik 2010 zhürii koosseisus Ene Ergma (esimees), Rein Veidemann, Raivo Vare, Mati Talvik, Peeter Ernits ja Liina Kusma valis konkursile esitatud nominentide seast võitjaks Rein Siku, tunnustades tema annet ja tööd, vastutust, hoolivust ja lugupidamist inimestest, kellest ja kellele ta kirjutab. Rein Sikk on ajakirjanik, kelle kirjutised on aastaid rikastanud meie meediapilti.

Nobedat sulge, Rein!

Keskkonnaamet kutsub eeloleval laupäeval matkama

Keskkonnaamet kutsub kõiki huvilisi looduskaitsekuule ning rahvusvahelisele kaitsealade päevale pühendatud matkadele laupäeval, 21. mail. Viljandimaal toimub matk 22. mail. Matku juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid. Matkad on tasutaja vajalik on eelregistreerimine. Selga tuleks panna mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud. Matkadel peame koos piknikku, selleks kõigil osalejatel kaasa oma leivakott ning jook. Loe edasi: Keskkonnaamet kutsub eeloleval laupäeval matkama

Et nägemispuudega inimesed saaksid hõlpsamalt toime tulla

Kui silmad on pärast ühe leheloo luubiga läbilugemist väsinud, võiks olla abi digitaalsest luubist või lugemistelerist. Kui ei näe kellalt õiget aega, oleks abiks rääkiv kell. Kõnelevad ka vererõhumõõtja, glükomeeter, värvimääraja, kalkulaator, köögikaal, saunakaal ja mõõdulint. Populaarseim nägemispuudega inimeste abivahend on DAISY-pleier. See on seade CD-plaatidel heliraamatute kuulamiseks, millel on hästi tuntavad suured ja reljeefsed nupud ning neile vajutamist saadab hääljuhendamine.

Nägemispuudega või mõne teise tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesed saavad heliraamatuid laenata Eesti Pimedate Raamatukogust. Telefoni teel, e-postiga või raamatukogu kodulehe e-teeninduses tellitud CD-del heliraamatud jõuavad viiekaupa ümbrisesse pakituna iga kahe nädala tagant lugejate kodupostkastidesse. Plaate ei ole vaja tagastada. See teenus on lugejatele tasuta ja postikulud tasub pimedate raamatukogu. Valida võib enam kui 1400 nimetuse hulgast.

Täpsemat informatsiooni leiab abivahendikeskuse Silmalaegas kodulehelt www.silmalaegas.ee ja telefonilt 53 838 129 ning Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehelt www.epr.ee ja telefonilt 6 748 212.

Tänavu on abivahendikeskus ja raamatukogu tutvustanud pakutavaid võimalusi ühiselt mitmes paigas – Väike-Maarjas, Haapsalus ja Imaveres. Paljud inimesed on leidnud neilt üritustelt endale sobiva abivahendi ja selle kohe ka tellinud. Eriti meeldiv on olnud, kui inimesed, kes seni abivahendikeskusest ja raamatukogust midagi ei teadnud, on kokkusaamisel saanud selgeks DAISY-pleieri kasutamise ja ka pimedate raamatukogu lugejaks hakanud.

Järgmine tutvustusüritus toimubteisipäeval, 17. mail kell 12-14 Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas – Kuressaare, Pikk 39. Oodatakse puuetega inimesi, nende sugulasi ja sõpru ning sotsiaaltöötajaid.

Kui Teil on sugulasi, sõpru või tuttavaid, kes seda sõnumit lugeda ei näe, palun rääkige neile toimetulekut hõlbustavate abivahenditega tutvumise ja kirjandusega kursis olemise võimalustest.

Priit Kasepalu,

Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht

Puulaevaselts ristis vastvalminud lootsiku president Ilvese järgi

Urmas Suklese ja Teet Kallasvee võidusõit algab. Kallasvee (paremal) sõitis Lodjuriks ristitud ruubaga.

Laupäeval, Haapsalu jahtklubi hooaja avamisel ristiti üks puulaevaseltsi Vikan töötute programmi käigus valminud lootsikuist president Toomas Hendrik Ilvese järgi – president on hiljuti samas lootsikus ka istunud, kirjutab portaal www.laanlane.ee. Üks kahest eile vette lastud ruupadest ehk lootsikuist kannab nime Lodjur, mis on rootsi keeles “ilves”. Puulaevaseltsi Vikan juht Alar Schönberg ütles, et niisugune nimi otsustati lootsikule panna seepärast, et hiljutisel metsapäeval Haapsalu piiskopilinnuse hoovis käis president kohal ja istus vaatamiseks välja pandud ruupa.
Ruubad valmisid Vikani töötute programmi raames. Puulaevaselts Vikan veab Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastast projekti “Läänemaa edu”. Selle eesmärk on piirkonna töötutele puulaeva ehitusõppe kaudu tegevust leida. Möödunud kuul läbis esimene grupp koolituse ning valmisid madalapõhjalised traditsioonilised ruubad.
Praegu käivad Matsalus Penijõel järjekordsed õppepäevad, kus kõik soovijad saavad õppida, kuidas ehitada traditsioonilist lootsikut.
Ruupadega pidasid võidusõidu maha Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja endine linnapea Teet Kallasvee. Sõita said kõik soovijad. Jahtklubi avamise puhul tegi Haapsalu lahel lõbusõitu Ruhnu jahta Runbjarn, oma tegevust tutvustasid Silma Õpikoda ja Rannarootsi muuseum. Õhtul esinesid rahvale Ivo Linna ja Antti Kammiste.

Vaata fotosid ja videot ruupade võidusõidust:
http://laanlane.ee/article/haapsalus-valminud-ruup-ristiti-president-ilvese-j%C3%A4rgi
Ivar Soopan (laanlane.ee)

Lasteombudsman ootab laste õigusteemalisi joonistusi

Läheneva lastekaitsepäeva raames ning suunamaks lapsi oma õigustele mõtlema kuulutas õiguskantsler kui lasteombudsman mai alguses välja laste joonistusvõistluse teemal „Minul on õigus…“

Joonistusi hindab õiguskantsler Indrek Teder koos laste õiguste osakonnaga. Tulemused tehakse teatavaks ja auhinnad iga vanuserühma kolmele vahvamale joonistusele antakse üle 1. juunil – lastekaitsepäeval lastele korraldatud avatud uste päeval õiguskantsleri kantseleis.

Laste joonistusi oodatakse 20. maiks (viimase postituskuupäevaga 18. mai) aadressile Kohtu 8, Tallinn 15193 märgusõnaga „Lapse õigus“. Soovituslikult A3 või A4 formaadis joonistused palume allkirjastada, lõpetades lause „Minul on õigus…“, ning märkida joonistusele autori nimi ja vanus. Töö tagaküljele palume kirjutada lapse kool ja klass või lasteaed ja rühm. Kui lapse tööl on olnud juhendaja, siis ka juhendaja nimi.

Täiendav info ja küsimused joonistusvõistluse kohta: Andra Reinomägi, Õiguskantsleri laste õiguste osakonna nõunik, e-post andra.reinomagi@oiguskantsler.ee

Tallinna päev algas uuendatud Vilde monumendi avamisega

Tänavune Tallinna päev sai täna hommikul avalöögi Eduard Vilde monumendi taasavamisega Harju ja Niguliste tänava nurgal.
Kirjanike maja ees asuv Eduard Vilde ausammas on sellel kohal asunud juba üle poole sajandi. Monument püstitati 1965. aastal kirjaniku 100. sünniaastapäevaks. Eduard Vilde monumendi kavandas skulptor Albert Eskel ning maastikuarhitektuurse lahenduse arhitekt Allan Murdmaa. Monument ning seda ümbritsev plats on aastakümnetega kannatada saanud nii ilmastiku kui vandaalide tõttu. Monumenti ümbritseva platsi korrastamisega jõutakse lõpule augustis.

Allikas: Raepress

Täna peetakse Koigis Eesti meistrivõistlused saapaheites

15. mail peetakse Koigi spordi- ja mänguväljakul (Mõisavahe tee 2, Koigi) Eesti meistrivõistlused saapaheites. Parimatel avaneb võimalus osa võtta suvel Viljandis toimuvatest maailmameistrivõistlustest.

Heited sooritatakse Itaalia firma Siil võistlussaapaga, millel on rahvusvahelise saapaheite liidu IBTA logo. Mõõduvõtul peetakse eraldi arvestust erinevas vanuses lastele, noortele, naistele, meestele ning kolmeliikmelistele mees- ja naiskondadele. Vanuseklasside kolm paremat ja võitja nais- ja meeskond saavad kaela medali. Heitesektor märgitakse maha heitesuunaga alla tuult. Heiteks on aega 30 sekundit ja heitestiil on vaba. Heitesaabast ei tohi rulli keerata.

Heitel võib kasutada kinnast. Sooritus loetakse kehtivaks, kui saabas maandub sektorisse või sektori piiri peale. Võistlejal on kolm heidet. 12 paremat pääsevad finaali, kus neil on veel kolm heidet.

Allikas: jarva.ee

Täna toimub Tapa valla viies rahvajooks ja kepikõnnimatk

Tapa valla V rahvajooks toimub pühapäeval 15. mail algusega kell 12. Start antakse Tapa linnastaadionilt, jooksma kutsutakse kõiki jooksuhuvilisi alates päris pisikestest jooksjatest kuni tublide memmede-ja taatideni välja. Rada kulgeb Tapa linnastaadionilt Roti metsa ja tagasi, põhijooksu distants on 8 km (4km ring joostakse 2 korda). Lapsed saavad turvaliselt joosta linnastaadionil, noored alates 11 aastat jooksevad 4 km Roti metsas.

Lisaks toimub ka kepikõnnimatk, kus aega ei võeta, seda korraldab MTÜ Seenior eestvedaja Anu Jonuks.

Allikas: tapa.ee

Taevaskoda ootab end avastama

RMK Kagu-Eesti puhkeala pakub 15. mail kõigile huvilistele võimaluse avastada looduse poolt kujundatud kaunist paika koos loodusgiidiga üritusel MATKAPÄEV TAEVASKOTTA.
Kogunemine Saesaare paisjärve äärde kell 12. Retked Taevaskotta algavad kell 12 ja 14.
Lisaks matkale tutvustab Metsamoor tervislikke maiustusi, energiakomme, ürdisalve ja ravileotisi. Metsamoori varasalvest võib endale või oma kallitele inimestele soetada hingega tehtud ja loodusest loodud tervisetooteid.
Kavas on väikeste saviloomade värvimise õpituba ning lastele puidust medalite kõrvetamine.
Kõiki osalejaid ootab maitsev supp. Üritus on tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Pokumaa pakub toredaid päevi kogu perele

Täna, 15. mail, toimub Pokumaal laastumaalikool koos Anneli Kaasikuga. Maalitunnid algavad kell 12 ja 14. See on päev kogu perele.

17. mai toimub õiesoengupäev. Oodatakse lapsi Kogu päeva vältel oodatakse Pokumaale toredate soengutega lapsi. Fotod soengutest paneme üles Pokumaa kodulehele, võitja selgitame külastajate internetihääletusega. Toredamale soengule on vääriline auhind. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külstuspileti hinnas.