Eesti

Konkurss praktiliste lahenduste leidmiseks,
et vähendada kliimamuutusi

Kui sul on pakkuda praktilisi lahendusi kliimamuutuste vähendamiseks, millest saaksid kasu ka kohalikud omavalitsused, siis saada oma lahendusettepanekud konkursile.

Sinu lahendus võib olla päris uus või veel rakendamisjärgus tava, ärimudel või tehnoloogia, mis aitab vähendada kliimamuutusi. Osale sellega rahvusvahelisel konkursil, mille võitjad saavad avalikku tähelepanu, uusi kliendikontakte ja turundustuge.

Osaleval organisatsioonil peaks olema lahendus, mis vähendab vähendab kliimamuutusi; toetab kohalikku ja regionaalset majandust, tööhõivet ja üldist heaolu; toob kaasa konkreetseid muutusi kohalike omavalitsuste ja nende elanike tavadesse ja on edukalt rakendatav ka mujal.

Otsitakse omavalitsustele ja teistele regionaalsetele tegutsejatele uusi või veel rakendamisjärgus tehnoloogiaid, ärikontseptsioone ja -tavasid kliimamuutuste vähendamiseks. Eesmärgiks on omavahel kokku viia lahendustepakkujad ning potentsiaalsed uued kliendid Läänemere piirkonnast ja Põhjamaadest.

Lahendusettepanekud tuleb konkursile saata internetiaadressil www.solutions2011.fi/contest paikneva konkursivormi kaudu hiljemalt 30. septembriks soome, rootsi või inglise keeles. Samalt internetilehelt leiab ka täpsemad konkursijuhised, -reeglid ja -kriteeriumid.

Konkursi kohta loe lähemalt: www.solutions2011.fi ja http://www.solutions2011.fi/index.php/keke:contest http://www.solutions2011.fi/index.php/keke:contest

Konkursi võitjad selguvad Soomes Turus 31.jaanuaril –2. veebruaril 2011. aastal korraldataval Põhjamaade säästva arengu konverentsil „Solutions local, together“.

Konkursi korraldavad Soome, Rootsi ja Norra omavalitsusliidud ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti partneriteks on veel Sitra (Soome Iseseisvuse Juubelifond), Tekes (Soome Tehnoloogia ja Innovatsiooni Finantseerimise Agentuur), Motiva (Soome energiasäästu ja materjalikasutuse asjatundja-agentuur), NICe (Põhjamaade Innovatsioonikeskus), NIB (Põhjamaade Investeerimispank), NEFCO (Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon), Soome töö- ja majandusministeerium, Soome keskkonnaministeerium ning Eesti Linnade Liit.

Lisainfo:

Jonas Rorarius, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2368, jonas.rorarius@kuntaliitto.fi

Maija Hakanen, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2106, maija.hakanen@kuntaliitto.fi

Head lapsed, need kasvavad metsaga

Alanud on registreerimine osavõtuks RMK sügiskampaaniast, mille käigus pakutakse lasteaia- ja koolilastele seitsme nädala jooksul tasuta loodusõpet.

Harivaid ja põnevaid käike loodusesse korraldatakse alates 13. septembrist 17 looduskeskuses üle Eesti. Valida saab ligi 70 erineva programmi vahel, mis käsitlevad sügisese looduse saladusi, looduses liikumist, metsade majandamist ja looduskaitse temaatikat.

“Nii mõneski kohas on vastavalt aastaajale rohkem juttu korilusest ja loodusandidest, seentest, ravimtaimedest ja metsamarjadest,” sõnas RMK loodushariduse peaspetsialist Helen Luks. “Jätkub ka juba kevadel kavas olnud programm “Loodusega koos”, millega tähistame Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva.

RMK korraldab tasuta loodusõppeprogramme koolidele ja lasteaedadele kevad-, sügis- ning talvekampaania raames.

“Need, kes korra osa on võtnud, teevad seda ikka ja jälle, sest loodus annab võimaluse koolis õpitut kinnistada ning lastele kogemusterohkeid avastusi pakkuda,” kommenteeris Helen Luks, kutsudes loodusretkedest osa saama ka neid, kes veel mingil põhjusel RMK kampaaniaprogrammidel käinud pole.

Loodusõppeprogrammidest osa saamiseks peavad koolid ja lasteaiad end registreerima RMK veebilehel www.rmk.ee. Sealsamas on olemas ka kõikide programmide kirjeldused ja lisainfo, mis näitab ära seose õppekavaga ning selle, millisele vanuserühmale programm kõige enam sobib.

2009. aastal viis RMK läbi 1868 loodusprogrammi enam kui 39 000 inimesele, nende seas olid nii tasuta kui tasulised programmid. Aasta-aastalt on huvi loodushariduse vastu jõudsalt kasvanud ning aina enam soovivad end lasteaia- ja koolilaste kõrval harida ka sõpruskonnad ja töökollektiivid.

RMK jagab looduses liikumise teavet ja loodusharidust oma teabepunktides, looduskeskustes, loodusmajades ning Sagadi looduskoolis. Sel ja järgmisel nädalal tutvustavad RMK looduskeskused omi tegemisi keskkonnahariduse maakondlike võimaluste infopäevadel, mille põhikorraldaja on Keskkonnaamet (täpne kava http://www.keskkonnaamet.ee/public/Infopaevad2010.pdf).

“Head lapsed, need kasvavad metsaga” on üks kolmest peapreemia saanud lausungist, mis saabus Eesti looduskaitse 100. juubeli puhul korraldatud konkursile “100 soovi ja palvet”. Lausungi autoriks on Teet Raudsepp.

Lisainfo: Helen Luks, RMK loodushoiuosakonna loodushariduse peaspetsialist, tel 502 4492, helen.luks@rmk.ee

Allikas: RMK

Intelligentse egoismi e-kursus õpetab teadlikult tarbima

Rohelise eluviisi portaal Bioneer.ee alustas huviliste registreerimist Eestis esmakordselt toimuvasse Intelligentse Egoismi e-õppeprogrammi, mille eesmärk on aidata inimestel teadlike tarbimisvalikute abil oma elukeskkonda parandada. Osalemine 15. septembril algaval e-koolitusel on kõigile tasuta.

Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õppe eestvedaja Katrin Lipp ütleb, et teadlikult tarbides on võimalik anda oma panus paremasse tulevikku. „Kõik me saame iga päev teha paremaid valikuid, ostes nende ettevõtete tooteid ja teenuseid, kes käituvad inimeste, ühiskonna ja keskkonna suhtes vastutustundlikult. Nii loome iga tarbimisvalikuga õiglasemat, puhtamat ja turvalisemat tulevikku,“ selgitas Lipp.

Kuidas aga langetada teadlikke valikuid? Kuidas teha vahet tõeliselt vastutustundlikul ja ainult näiliselt vastutustundlikul ettevõttel? Nendele küsimustele antaksegi vastus Intelligentse Egoismi e-koolitusel, kuhu end alates tänasest kirja saab panna.

Intelligentse Egoismi e-koolitusel õpitakse vahet tegema „rohepesul” ja autentsetel keskkonnasõnumitel ning eelistama selliseid tooteid ja teenuseid, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg. Reeglina on keskkonnasõbralikum toode ka tervislikum ning kodumaisel kaubal on väiksem transpordijälg. Kodumaist kaupa ostes toetame rohkem kohalikku majandust. Seega on keskkonnasõbraliku toote eelistamine tihti mitmekülgselt kasulik tegu.

MTÜ Ökomeedia juht ja portaali Bioneer asutaja Rasmus Pedanik ütles koolituse nimevalikut kommenteerides, et intelligentne egoism on oskus hoolida iseendast, samal ajal unustamata ümbritsevat keskkonda. „Me kõik oleme tarbijad ja otseselt või kaudselt vastutavad tarbimisühiskonna keskkonnamõjude eest. Samas usun, et igas inimeses on peidus ka maailmaparandaja ja meil on võimalik teadlikumalt tarbida, võttes arvesse ka teisi inimesi ja looduskeskkonda,“ märkis Pedanik.

„Keskkonna seisukohast oleks kõige parem, kui me üldse ei tarbiks, kuid see ei ole praeguses ühiskonnas reaalne. Püüame oma kursusega leida kesktee teadlikumaks käitumiseks, mis on kõigile jõukohane ja aitab väikeste, kuid kindlate sammudega jõuda tasakaalukama maailmani,“ lisas Pedanik.

Viis põhjust, miks osaleda Bioneeri e-kursusel:
1)    õpid olema tervislik ja keskkonnateadlik
2)    oskad võimaldada oma lähedastele võimalikult keemiavaba kodu
3)    tunned praktilise säästmise nippe
4)    oskad kriitiliselt hinnata keskkonnasõnumeid
5)    oled keskkonnateadlikum.

Intelligentse Egoismi e-õpe on täiesti tasuta ja sellest saavad osa võtta kõik soovijad, kellel on internetiühendusega arvuti. Projekt saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

Täpsem info ja registreerumine e-õppesse aadressil www.bioneer.ee.

Kirjastus Petrone Print jagas lastekodulastele stipendiume

Eve, Epp ja Maido — Korraldajad: Viljandi Lions klubist Eve Hinrikus, kirjastusest Petrone Print Epp Petrone ja koreograaf Maido Saar, kes ise lastekodust pärit ja kes noortele autasud kätte andis.

Lõppenud nädala pühapäeval, 5. septembril jagas kirjastus Petrone Print koostöös heategevusfondiga Dharma Viljandis Kondase keskuses kümnele lastekodust ellu astunud noorele stipendiumid.

Toetusraha said kampaania “Toetame hästi õppivaid lastekodunoori” tulemusel kümme stipendiaati, kellest pooled lõpetasid sel kevadel põhikooli ja pooled keskkooli. Noored pidid konkursil osalemiseks kirjutama enda tulevikuplaanidest ning võtma iseloomustused nii koolist kui ka lastekodust.

Alates eelmisest aastast on kirjastus Petrone Print suunanud osa oma tulust heategevuslikeks stipendiumiteks, mis on mõeldud tublidele lastekodunoortele.

“Soovime aidata neid elluastujaid, kellel puudub ema-isa toetus,” ütles kirjastuse juht Epp Petrone, juhtides tähelepanu: “Kõik inimesed, kes on ostnud minu kirjutatud lasteraamatuid “Marta varbad”, “Kust tuli pilv?” ja “Siis, kui seened veel rääkisid”, on olnud osalised. Iga raamatu ostusummast on läinud kümme krooni fondi, millega me nüüd neid noori toetame. Võib tunduda, et 2000 krooni stipendiumiks pole suur raha, aga kooliteed jätkavale ilma vanemate rahakotita noorele inimesele on see kindlasti suureks abiks.”

Esinejad — Lastekodunoortele esinesid kontserdiga Viljandi noored muusikud: Eva-Lotta Vunder, Merlyn Tiit, Eva Kuum.

Loe edasi: Kirjastus Petrone Print jagas lastekodulastele stipendiume

Veel poolteist päeva on aega registeerida kodanikeühenduste suvekooli

Kodanikeühenduste liit EMSL korraldab tublidele kodanikeühendustele suvekooli “Kuidas öelda ei?”, et aidata teha häid valikuid paremini oma igapäevast tööd korraldada. Suurkoolitus toimub 10.-11. septembril Tartumaa Tervisespordikeskuses Elvas.

EMSLi suvekoolis vastatakse olulistele küsimustele, mis organisatsiooni arendamisel ette tulevad: kuidas seada töötavat missiooni, kuidas teha toimivat tegevuskava, kuidas igapäevaselt oma tööd tõhustada?

„Me usume, et keegi ei käi ennustaja juures neid valikuid tegemas – ikka püütakse omast tarkusest õigete lahendusteni jõuda,“ selgitas EMSLi koolitusjuht Elina Kivinukk. „Kas neid valikuid tehakse kõige õigemini, sellest kahepäevases suvekoolis räägimegi.“

EMSLi suvekooli on oodatud mittetulundusühingute juures tegutsevad aktiivsed inimesed üle Eesti. Koolitajatena astuvad üles strateegilise planeerimise konsultant Indrek Maripuu, kodanikeühenduste juhtimiskoolitaja Kaidi Holm, video vahendusel EMSLi nõukogu liige Kristina Mänd, suhtlemispsühholoogia nippe jagab Aeternum Koolitus. Peale koolituste on võimalik osalejatel jagada oma kogemusi praktilises simulatsioonis.

EMSLi suvekool toimub juba kaheteistkümnendat korda mõnel aktuaalsel teemal Eesti kodanikuühiskonnas, pakkudes praktilisi nõuandeid oma organisatsiooni tugevdamiseks. Seekord toimub see esmakordselt Lõuna-Eestis Elvas.

Programmi ja muu lisainfo leiab aadressilt www.ngo.ee/suvekool. Registreerimine kestab veel poolteist päeva.

Lisainfo: Elina Kivinukk, tel 664 5069 ja 513 3607, elina@ngo.ee

Vanad mobiiltelefonid saab nüüdsest müüa taaskasutusse

OÜ Mobiiliringlus ostab esimese Eesti firmana kokku kasutatud ja katkiseid mobiiltelefone ning taaskasutab kõik telefonid keskkonnasäästlikust põhimõttest lähtuvalt.

OÜ Mobiiliringlus on rohelist mõtteviisi propageerivate eraisikute poolt loodud firma, mis võimaldab inimestel vabaneda kasututest mobiiltelefonidest ning saada selle eest rahalist hüvitust. Mobiiltelefonide eest tasumine toimub kliendi jaoks mugavalt ja kiiresti: kõikide kasutus- või parandamiskõlblike telefonide eest laekub raha kliendi kontole alates vastuvõtmishetkest 24 tunni jooksul.

Mobiiltelefonide kogumiseks kasutatav süsteem on kliendi jaoks mugav: kliendile saadetakse koju ringluspakett, milles sisalduvasse pehmendustega tagastusümbrikusse saab panna kasutatud või katkise mobiiltelefoni. Kuna tagastusümbriku postikulud on juba tasutud, saab klient oma mobiiltelefoni ära saata tasuta. Ringluspaketi tellimise ja mobiiltelefonide hinnakirjaga on võimalik lähemalt tutvuda Mobiiliringlus OÜ koduleheküljel www.mobiiliringlus.ee.

Mobiiliringlus OÜ teeb ka koostööd Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Eesti Loomakaitse Seltsi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga ning klientidel on võimalik taaskasutatud mobiiltelefonide eest saadud raha annetada heategevuseks. Keskkonnasäästlik mobiilide taaskasutamine on mitmetes Euroopa riikides levinud, sest sellega vähendatakse ohtlike jäätmete hulka prügimäel.

Allikas: ELF

Vooluveekogude seisundi parandamise õppepäevad

Algaval nädalal toimub neli õppepäeva, kus tutvustatakse ühtekuuluvusfondi meedet “Vooluveekogude seisundi parandamine”.

Peep Siim keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroost annab ülevaate strateegilistest dokumentidest, õigusraamist ja senistest meetmetest ning sellest, kuidas teostada eelprojekti. KIK projektikoordinaator Eduard Sizov selgitab, millega tuleb arvestada taotluse ettevalmistamisel ning mis on keskkonnamõju eelhinnang. Tema kolleeg Ööle Janson annab nõu, kuidas jõuda heast ideest eduka rahastustaotluseni ning räägib meetme taotlemisest ja hindamisest.

6. septembril on õppepäev keskkonnameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris (Aleksandri 14), 7. septembril Ida-Viru maavalitsuse suures saalis (Keskväljak 1, III korrus), 8. septembril Tallinnas keskkonnaministeeriumi suures saalis (Narva mnt. 7A) ja 9. septembril Pärnu maavalitsuse maja II korruse saalis (Akadeemia 2). Kõik õppepäevad algavad kell 11.

Õppepäev on osalejatele tasuta, kuid vajalik on registreeruda hiljemalt kaks tööpäeva enne koolitust. Registreerumine ja lisainfo 627 4191 või aadressil oole.janson@kik.ee.

Osale arvutijoonistuste võistlusel

EENet ja TTÜ Geoloogia Instituut kutsuvad kõiki osalema arvutijoonistuste võistlusel, mis on pühendatud rahvusvahelisele elurikkuse aastale.

Võistlus toimub neljas vanuserühmas: kuni 10-aastased, 11-13 aastased, 14-18 aastased ning vanemad kui 18-aastased. Iga osaleja võib esitada kuni kolm enda tehtud arvutijoonistust. Osaleda saavad pildid, mis on esitatud hiljemalt 15. novembril 2010.

Võistluse teemad on:

Elurikkus luubi all
Emakese Maa lapsed
Kliimamuutuste haardes
“Elu puu”
100 aastat looduse kaitsel
Öö loodusmuuseumis
Ürgmere elukas
Kadusid elupaigad, kadusid liigid
Oma liik ja võõras liik

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkus on elu alus – ükski organism ega liik ei tule toime üksinda, oleme kõik omavahel seotud. Ka inimese heaolu ja püsimajäämine Maal sõltub tohutust hulgast teistest liikidest, kes tagavad meile muuhulgas hapnikurikka õhu, puhta vee ja mitmekesise toidulaua.

Alates elu tekkest on bioloogiline mitmekesisus olnud pidevas muutumises. Liigid on tekkinud ja kadunud, kord kiiremini, kord aeglasemalt. Elurikkust on mõjutanud kliima, vulkaanid, asteroidide langemine ja maakoorelaamade liikumine.

Ometi ei ole ükski liik muutnud planeedi keskkonda ja kahandanud elurikkust sellisel määral nagu meie, inimesed. Inimese põhjustatud elurikkuse vähenemine on võrreldav Maa geoloogilises ajaloos toimunud katastroofidega, ületades tuhandekordselt keskmist väljasuremise kiirust. Oleme olukorras, kus kahanev elurikkus seab küsimärgi alla inimkonna tuleviku.

Et juhtida tähelepanu elurikkuse väärtustele ning vajadusele vähendada inimtegevuse mõju loodusele, on ÜRO kuulutanud 2010. aasta rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks.

Lisainfo http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid saavad toetust

Eestis elavad rahvusvähemused saavad taotleda riigilt toetust pühapäevakoolide töö korraldamiseks.

Taotlusvoor on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Taotlusi saab esitada algava õppeaasta tegevuste rahastamiseks ning taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini.

Eestis elab kokku üle 120 erineva rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus ligi 1,2 miljonit krooni.

Eesti riik on aastaid toetanud vähemusrahvuste pühapäevakoole. Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riiklikult on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.

Täpsem info http://www.hm.ee/index.php?048442

Allikas: EMSL

Nord Stream seljatas Eesti ja Soome keskkonnakaitsjad

Vaasa halduskohus otsustas täna mitte rahuldada Eesti ja Soome keskkonnaorganisatsioonide vaiet Nord Streami ehituseks antud lubade kohta, mis annab nüüd Nord Streamile vabad käed gaasijuhtme ehituseks.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja teised kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioonid tutvuvad hetkel kohtu otsusega,
misjärel otsustatakse, kas esitada uus kaebus ka Soome ülemkohtule. ELFi teatel hämmastab keskkonnaorganisatsioone Vaasa halduskohtu otsuse põhjendus, et gaasijuhe toob NordStream AG-le aastas majanduslikku tulu 500 miljonit eurot. Selline keskkonnariskide mittearvestamine majanduslike argumentide survel on ELFi hinnangul veider, arvestades Euroopa Liidu ja Helcomi (sh Eesti ja Soome) eesmärki saavutada kõigi merevete hea keskkonnaseisund 2020. aastaks ökosüsteemipõhise korraldamise abil.

Puudujääkidele Nord Streami keskkonnamõjude hindamise osas on juhtinud tähelepanu ka Eesti keskkonnaministeerium. Kahjuks jäid mitmed Eesti ettepanekud lisauuringute vajadusest Soome ametkondade poolt arvestamata.

Tekkinud olukord esitab väljakutse Eesti riigile – mere kasutuse ja kaitse korraldamisele Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Teatavasti on kavandamisel mitmed gaasitorud, elektrijuhtmed, tuulepargid, kaevandused ja kaitsealad. Merega on seotud aina rohkem inimtegevusi, üha enam satuvad erinevad huvid omavahel vastuollu ja lahendusi tuleb leida rikkumata seejuures mereökosüsteemi. Ühe näitena võib tuua Läänemere kalavarude olukorra, mis eelmiste kümnendite ülepüügi tõttu on olulisel määral vähenenud.

Vaasa halduskohtule vaide esitanud organisatsioonid: Soome Looduskaitse Seltsi Uusimaa osakond, Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Allikas: ELF, www.elfond.ee

Tagurpidi Lavka otsib head inimest

Tervisliku toidukraami vahendamisega tegelev MTÜ Tagurpidi Lavka otsib head inimest, asjalikku projektijuhti, kes väärtustab puhast ja eestimaist toitu ning sooviks aidata kohalikke väiketalunikke. Tagurpidi Lavka tegijad ütlevad, et projektijuhi ülesanne on iseenesest lihtne – heal inimesel avanab võimalus teha Eesti rahva toitumisharjumusi muutvat ja Eesti majandust elavdavat tööd, pannes kõik eestlased kohalikku toorainet eelistama… 🙂

Kümme noort, kes põhitöö kõrvalt MTÜ Tagurpidi Lavka asutasid, ajavad asja rõõmuga. Mis on aga nende tegevuse mõte? Ise seletavad nad seda nii: “Kui vanasti käisid kaubalavkad linnast kaugematesse maakohtadesse kaupa viimas, siis me otsime just väiketalunikke ja talupidajaid, kellel pole põllunduse kõrvalt jaksu ise müüki organiseerida. Ehk siis maalt linna tagasi, tõstes linnaelanike teadlikkust Eestimaise toidu päritolust ja tuua kodusem toit linnainimesele lähemale.”

Kel rohkem huvi Tagurpidi Lavka tegemiste ja tööpakkumise kohta, võtke ühendust e-posti aadressil lavka.tagurpidi@gmail.com

Koolirahu kuulutati sel aastal välja Elvas

Koolirahu lepingut on allkirjastatud alates 1999. aastast ning eeloleval aastal on lepingu hoidjaks Elva linn. Lepingu mõte on, et nii lastel, õpetajatel kui ka lapsevanematel oleks hea ja sõbralik koos tegutseda, nii koolis kui ka väljaspool seda, vahendas ERR.

„Soovides, et 2010. ja 2011. õppeaastal valitseks Eesti koolides töine ja sõbralik meeleolu ning õpilaste ja õpetajate koostöö tugineks teineteise mõistmisele ja usaldusele, lepime kokku järgnevas: Märkame, kuulame ja tunnustame üksteist, oleme sallivad, hoiame kokku ja aitame üksteist, hoidume vägivallast ja meelemürkidest. Kool peab olema turvaline ja mõnus paik. Teeme koostööd ja osaleme aktiivselt koolielus, armastame õppimist ja õpetamist,” luges koolirahu lepingu ette Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Elis Tootsman.

Valga lihatööstus mängib täna sigadele muusikat

Atria kontserni kuuluv Valga lihatööstus tähistab täna oma sajandat sünnipäeva ja laseb terve päeva oma farmides üle Eesti kümnetele tuhandele sigadele muusikat, teatas Atria Eesti.

„Siga on tark loom, kes peab lugu puhtast keskkonnast ja heast toidust. Välismaal tehtud sarnased eksperimendid farmides näitavad, et siga ei ütle ära ka maitsekast ja stressi vähendavast muusikast,” ütles Atria Eesti turundusdirektor Rene Kiis.

„Stiilide ja esinejate valik on meil lai, seega saame ülevaate ka sigade eelistustest ning pole välistatud, et näiteks stressivaba kasvatust edendavas Linnamäe Heaolu eksperimentaalfarmis [Läänemaal] jätkame muusika mängimist igapäevaselt,” ütles Kiis.

„Valga lihatööstuse juubeli raames oleme juba teinud või plaanime teha üritusi oma klientidele ja töötajatele ning põhjendamatu oleks unustada ka seafarme, millele lihatööstused tuginevad,” lausus Kiis.

Kontserti, mille playlist koosneb peamiselt klassikalisest muusikast, on võimalik täna,
1. septembril otseülekandena jälgida Läänemaal asuvast Linnamäe farmist aadressil http://www.maksjamoorits.ee

Liiklusrahu lepe kutsub liiklusreegleid järgima

Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastevanemate Liidu esindajad kirjutasid laste ning autojuhtide nimel alla liiklusrahu leppele, millega nii kooliõpilased kui autojuhid tõotavad oma korrektse liiklemisega teistele eeskujuks olla.

Esmakordselt sõlmitud Liiklusrahu lepe on osa kampaaniast, mille eesmärk seisneb selles, et laps jalakäijana ja lapsevanem sõidukijuhina lubavad teineteisele tingliku kokkuleppe sõlmimisega: mõlemad täidavad korralikult liiklusreegleid ning on tähelepanelikud kaasliiklejate suhtes.

Liiklusrahu lepe on tähtajatu ning seotud jalakäijate ning taas kooliteed alustavate laste ohutusele suunatud liiklusohutuskampaaniaga, mida korraldavad Maanteeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Kampaanias kasutatakse tele-, raadio- ja välireklaame ning internetilahendusi. Kuna kampaania on suunatud vähekaitstud liiklejate ohutusele, mille tagamiseks igaüks saab hooliva käitumisega oma panuse anda, on erilist tähelepanu pööratud internetile ning valmistatud selle tarvis spetsiaalne veebileht.

Kõik inimesed saavad liiklusrahu leppega lihtsal viisil liituda aadressil www.liiklusrahu.ee.

Vaata klippi!

[youtube d43cCI-9Gso 640 385]

Sibul, Tuksam ja Bonzo laulavad loodusest

puuolevus — **Puuolend Vällämäel.**
Foto: Erkki Peetsalu

Tuntud ja armastatud Eesti muusikud Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Bonzo esitavad loodusest ja metsast inspireeritud laule uuel CD-plaadil, mille andis Eesti looduskaitse 100. juubeli tähistamiseks välja RMK.

Plaadile “Mets on rohkem, kui mõistame mõõta” on jõudnud 14 loodusteemalist lugu, mille seas leiab nii uude seadesse pandud vanu ja tuntud palu kui ka värskelt sündinud muusikalisi mõtisklusi Vladislav Koržetsi, Heiti Talviku, Jaan Kaplinski jt sõnadele.

Plaadi ühe koostaja Aleksei Saksa sõnul kõlab Riho Sibul uuel plaadil talle omaselt mõtlikult, sügavalt ja pehmelt, Bonzo „ootab saatmata ununend kirju“ ning Jaak Tuksam rõõmustab kõiki tema loomingu helisalvestusi oodanud fänne – lõpuks ometi on eesti loodusluule pikkamisi küpsenud vahendaja looming taas plaadile püütud. Oma jooni lisab plaadile ka UMA (Robert Jürjendal ja Aleksei Saks) – koosseis, kes omaette võetuna viljeleb ambient stiilis vaba improvisatsiooni, sellele plaadile lisab aga helilist mitmekesisust ja sügavust.

Plaadil astuvad üles Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak Tuksam (laul, kitarr), Bonzo (laul, kitarr), Robert Jürjendal (kitarr), Aleksei Saks (trompet, corno da caccia) ja Arvo Urb (löökpillid).

Riho Sibula ja tema sõprade musitseerimist saab kuulata ka järgmistel RMK matka- ja muusikaüritustel 18. septembril Lahemaa rahvuspargis ja 28. novembril Karula rahvuspargis. Mõlemal kontserdil esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam ja UMA, külalistena Lahemaal Bonzo ning Karulas Tõnis Mägi.

RMK poolt välja antud loodus- ja metsalaulude plaat on osa kampaaniast “Loodusega koos”, millega tähistatakse tänavu Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva. Sünnipäevapidustuste osa on ka matka- ja muusikaürituste sari viies Eesti rahvuspargis.

Uut ja unikaalset plaati saab esialgu soetada RMK teabepunktidest ja looduskeskustest üle Eesti, peagi lisandub selle tellimise võimalus RMK kodulehe kaudu. Plaat maksab 180 krooni.

Kuula plaadi lugu: „Nõmme pääl” Riho Sibul (sõnad E. Enno, viis R. Sibul)

[youtube YQdZcXeukLE]

Lisainfo: www.rmk.ee/loodusegakoos

Teadmistepäeval heiskame Eesti lipu

Täna on 1. september, Teadmistepäev, mil heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

1. septembril algab koolides õppetöö ja alates 2005. aastast on septembri esimene päev lipupäev. Teadmistepäev on pidulik ja tähtis lastele, kes lähevad esimest korda kooli, aga ka noortele, kes alustavad õpinguid gümnaasiumis, kutse- või kõrgkoolis. Kooli alguse päev on tähtis ka lapsevanematele, õpetajatele ning Eesti Vabariigile.

Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.

Küsimustega Eesti lipu kasutamise korra kohta võib pöörduda Riigikantselei sümboolikanõuniku Gert Uiboaia poole, tel 693 5683.

Rõõmsat kooliteed, lapsed ja vanemad!

Täna istub esimest korda koolipinki ligi 13 000 last – ootusärevalt ja sooja südamega. Tuhanded tüdrukud ja poisid Eestimaa erinevais paigus, kes alles eile kiikasid välja liivakastist, asuvad täna vallutama õhinal uute teadmiste ja kogemuste maailma.

Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel alustab tänavu üldharidussüsteemis kooliteed 141 800 õpilast, neist 27 300 vene õppekeelega. Kutseõppeasutustes jätkab õpinguid 28 400 õpilast ja kõrgkoolides 69 000 tudengit. Samas näitab statistika jätkuvalt suurt väljalangevust koolidest.

Täna, Teadmistepäeval, on igati kohane mõelda ka sellele, miks esimese klassi koolijütside õhin raugeb juba mõne aja möödudes. Miks kooliõhin muutub sageli kooliorjuseks ja tarkuste ammutamine tüütuks kohustuseks. Mida saaks kool teha rohkem, et hoida elus laste õpiõhinat. Ja mida saaksime teha meie, vanemad ja vanavanemad, et pakkuda oma lastele toetavat kasvukeskkonda. Just sellist, mis aitaks lapsel sirguda, toetaks tema tervist ja terviklikku arengut.

Siinkohal on paslik meenutada kevadel Põlva külje all Rosmal peetud II kogupere konverentsi “Head valikud hariduses. Terve laps” lõppteese. Järgnevalt avaldatud täisdokumendina, mis võeti vastu konverentsil osalenute poolt 22. mail 2010. Kevadist konverentsi toetas Europe Direct Põlvamaa infopunkt.

II kogupere konverentsi “Head valikud hariduses. Terve laps” lõppteesid

Vanemaks olemine on inimese kõige tähtsam elutöö. Ei leidu ühtki vanemat, kes kahetseks lapsega oldud aega. Küll aga on palju neid, kes kahetsevad tagantjärgi koos olemata aega. Laps vajab argielus raame, rütmi ja tasakaalu. See loob eeldused nii füüsiliselt, vaimselt kui hingeliselt terve lapse kasvamiseks.

Lapsel on vanematele lihtsad soovid:
• lase mul olla laps
• ma armastan ja usaldan sind
• ma vajan kasvamiseks sinu tuge
• ole mulle autoriteet ja eeskuju, see teeb minu olemise turvaliseks
• ma vajan otsustamisel sind, sest üksi ma ei suuda suurt vastutust kanda
• ma ei saa teada elu põhireegleid, kui sina mulle neid ei õpeta
• palun kasvata mind – luba mul olla sinu laps ja kasvada koos sinuga

Laps ootab, et vanem:
• teda ära kuulaks
• võtaks tema jaoks aega
• ei riidleks ega vihastaks
• aitaks kodutööde tegemisel
• loeks ja jutustaks lugusid
• valmistaks ise head kodust toitu
• annaks head-ööd-musi ja paneks teki peale
• seaks piire, aitaks ja toetaks
• looks ühiseid toredaid hetki
• kasvataks teda iseseisvaks
• võtaks teda sellisena nagu ta on

Terve laps vajab:
• armastavat perekonda: ema, isa ja vanavanemaid
• oma-kodu-tunnet
• parimat kasvukeskkonda ja tervislikku toitu
• igapäevast liikumist ja karastamist
• usaldusväärseid sõpru
• turvalist ühiskonda
• inimestega suhtlemise aega

Kõigil vanematel on piisavalt intuitsiooni ja oskusi lapse kasvamise toetamiseks. Selleks tuleb vaid võtta aega ja teha teadlikke valikuid, ületada mägesid ja orge, tundes rõõmu koos kasvamisest.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Fiatil vahetub esindaja Eestis

Teadmiseks külameestele maal ja linnas, et Fiati esindaja Eestis muutub. Vastavalt eelmisel nädalal sõlmitud müügi- ja teeninduslepingule hakkab Eestis esindama Fiati kaubamärki kandvaid sõiduautosid ja tarbesõidukeid United Motors.

Lepingu kohaselt alustatakse Fiati autode müüki United Motorsi Peetri keskuses, samuti Pärnus ja Kohtla-Järvel. Järelmüügi teenuseid hakatakse lisaks nimetatud keskustele pakkuma ka Tartu esinduses. United Motorsi Tallinna esindus keskendub BMW ja MINI sõidukite müügile ja teenindamisele. Samuti jätkatakse endiselt BMW ja MINI müüki ning teenindamist nii Peetri, Tartu, Pärnu kui Kohtla-Järve keskustes. Esimese sammuna alustatakse Fiati järelmüügi teenuste pakkumise ettevalmistamisega, järgneb uute autode müük.

Fiati näol on tegemist kvaliteetsete Itaalia autodega, mis on viimastel aastatel olnud Eestis vähese tähelepanu all, samas omab Fiat suurt potentsiaali. Eestis on praeguse seisuga arvel 3920 Fiati sõiduautot ja 1787 tarbesõidukit.

Fiati uus esindaja Eestis AS United Motors on juba 2000. aastast BMW ja MINI esindaja Eestis. Firmal on autokeskused Tallinnas, Peetris, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. BMW ja MINI sõidukite müügi kõrval tegeleb United Motors 2006. aastast ka Kia edasimüügiga Eestis, omades Kia müügisalonge Pärnus ja Kohtla-Järvel. Ettevõte annab tööd ligi 100 inimesele.

Perearstide konverentsil Tartus pärjatakse parimaid

Eesti Perearstide Selts valis perearstipraksiste kvaliteedijuhise alusel välja 18 parimat perearstipraksist, kellele antakse auhinnad 2.-4. septembrini Tartus peetava Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsi raames.

Eesti Perearstide Selts (EPS) on kokku pannud perearstipraksiste kvaliteedijuhise, mille alusel arstikeskuseid hinnatakse. Parimate valimisel võetakse arvesse näiteks praksise töökorraldust, arstiabi kättesaadavust, ravi kvaliteeti, sealhulgas haiguste ennetamist, arstiabi järjepidevust ning koostööd patsientidega.

Seltsi juhatuse esimees ning Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnul soovitakse kvaliteediauhinnaga tunnustada perearstikeskuseid, mis võivad olla eeskujuks kõikidele perearstidele oma patsiendikesksuse, töö hea organiseerimise ja tegevuse läbimõeldusega.

Valik tehti nende perearstikeskuste hulgast, kes omal soovil enda andmed esitasid ja nende alusel kõrgeima punktisumma said. Kalda kinnitas, et valikut teha oli raske, kuna hästi töötavaid keskuseid on väga palju. „Selleks, et perearstikeskus saaks pakkuda parimat võimalikku abi oma patsientidele, on vaja investeerida palju ressurssi: raha, aega, pühendumust ja paljude osapoolte koostööd,“ ütleb Ruth Kalda. „Kõik perearstid soovivad oma patsientidele parimat, selle saavutamiseks napib vahel aga teadmisi, kogemusi ja süsteemset lähenemist. Kvaliteedistandardid on abivahend parima praktika saavutamiseks läbimõeldud viisil,“ lisas Kalda.

Parimate praksiste nimekiri:

1.Sõmeru Perearst OÜ (Lääne – Virumaa)

2.OÜ Perearstikeskus Ülle Kaasik (Tallinn)

3.Panakeia OÜ (s.o. Pirita Perearstikeskus) (Tallinn)

4.Kodudoktori PAK Sinu Arst OÜ (Tallinn)

5.OÜ Perearst Piret Tammist (Tallinn)

6.OÜ Ülikooli PAK (Tartu)

7.Elva Kesklinna Perearstikeskus OÜ (Elva)

8.OÜ Perearst Anne Kaldoja (Räpina)

9.Mähe Perearst OÜ (Tallinn)

10.Jürgenson PAK OÜ (Tallinn)

11.Perearst Sirje Saar OÜ (Tartu)

12.OÜ Perearstid Pullerits ja Peda (Tartu)

13.Linnamõisa Perearstikeskus OÜ (Tallinn)

14.OÜ Mai Perearstid ( Pärnu)

15.Ädala Perearstikeskus OÜ (Tallinn)

16.Perearst Hiie Karelsoni OÜ (Tartu)

17.OÜ Perearst Tiiu Kaju (Tallinn)

18.OÜ Perearstid Plaks ja Pilv (Tartu)

Allikas: Med24.ee

Koolipiim ja -puuvili jõuavad lasteni toetuse abil

Algaval õppeaastal jagatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendatud toetuse abil koolides taas piimatooteid ning puu- ja köögivilju. Koolipiimaprogrammis saavad osaleda ka lasteaiad.

nopri — **Piimatoodete pakendamine Võrumaal Nopri Talumeiereis.** Foto: Nopri Talumeierei

Koolipiima- ning puu- ja köögiviljaprogrammi eesmärk on harjutada lapsi tervislikult toituma ja pakkuda neile toetuse abil selliseid tooteid, mida nende igapäevamenüüs ei pruugi olla. Puu- ja köögivilju soovitatakse anda lastele 80-100 g portsjonitena ja neid võib jagada iga päev, toetust nende jagamiseks saab 5 kr lapse kohta koolinädalas. Koolipiimatooteid on lapsele ette nähtud 0,25 l päevas ning toetusemäär sõltub tootest.

Koolidele on reeglid ja hüvitised varasemast tuttavad. Koolipiimaprogrammi raames võib asjakohaseid tooteid pakkuda lasteaialastele, I-XII kl õpilastele ja põhihariduse baasil õppivaile kutsekoolide õppureile. Värsket puuvilja ja köögivilja võimaldab toetusskeem jagada vaid algklasside õpilastele.

Kes ja kuidas saab olla laste tervisliku toitumise toodete jagaja ning PRIAst vastava toetuse saaja, milliste toodete eest ja kuidas toetust taotletakse ja makstakse, palume lugeda PRIA kodulehelt www.pria.ee. Soovitame sealt kindlasti ka uurida, milliseid tooteid üldse toetuse abil lastele jagada saab. Näiteks ei sobi koolipuuviljaks troopilised viljad – nende kohta toetust ei maksta. Koolipiima-toodete hulgas ei saa olla maitsestatud jogurteid, küll aga maitsestamata jogurt, maitsestatud hapupiim või -piim. Uutel programmiga liitujatel tuleb selleks kõigepealt taotleda heakskiit ja kinnitus ka PRIA riiklike toetuste büroost.

Mõlemat toiduprogrammi Eestis rahastavad nii Euroopa Liit kui ka Eesti riik. Praeguseks on koolipiimaprogrammiga liitunud 985 õppeasutust ja lasteaeda, piimatooteid saab 206 231last. Koolipuuvilja programmis osales eelmise õppeaasta lõpuks 346 kooli ja 40 053 last.

Allikas: PRIA

Bioneer avas interaktiivse kalendri

Rohelise eluviisi portaal Bioneer.ee tuli lugejate soovile vastu ja taastas oma kalendri uuel kujul. Uus kalender teeb Bioneeri interaktiivsemaks, sest lugejad saavad ise sinna kuulutusi lisada.

„Uus kalender pakub väärt võimalust muuta oma tegemised teistele nähtavaks ja olla aktiivne kodanik,“ ütles Bioneeri toimetaja Katrin Lipp. „Ootame kalendrisse infot eelkõige looduse-, vaimsuse-, kogukonna- ja keskkonnateemaliste sündmuste ja koolituste kohta. Kalendrit täites saab iga eestimaalane olla Bioneeri vabatahtlik kaasautor.“

Kalendrisse info sisestamiseks tuleb minna Bioneeri esilehele ja täita ära uue sündmuse lisamise ankeet. Sündmus jõuab kalendrisse pärast administraatori poolset kinnitamist.

Rohelise eluviisi portaali Bioneer lõi 2008. aastal MTÜ Ökomeedia ning praegu valmib portaal tänu vabatahtlike kaasautorite panusele. Eelmisel aastal andis keskkonnaminister Bioneerile konkursi “Aasta Keskkonnategu 2009” tänukirja. Nädalas jõuab Bioneeri kalender 5000-8000 individuaalse IP-aadressiga lugejani.

Kalender valmis Bioneeri projekti „Vabatahtlikud bioneerid“ raames. Projekti toetas Vabaühenduste Fond, mis on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismis ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.

Täpsem info e-posti aadressil katrin@bioneer.ee, telefon: 662 4605, Skype: katrin.lipp

Kulupõlengute vältimiseks korrasta maad juba sügisel

Kevadiste kulupõlengute vältimiseks kutsub päästeteenistus maaomanikke üles korrastama oma maad juba sügisel, et võimalikud kulupõlengud ei hakkaks hiljem kellegi vara ohustama.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Erki Remmelkoori sõnul hävib igal aastal kulutules elumaju ja kõrvalhooneid ning tekib kahju keskkonnale. Pole harv, kui vigastada saavad inimesed. Tuleb mõista, et niitmata ja kuivanud heinamaad mööda levib kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustutamine keeruline ülesanne isegi kogenud ning spetsiaaltehnikaga varustatud päästjatetöötajatele. Kui maaomanik on oma maavaldused kenasti hooldanud, aitab see ära hoida juhuslikust suitsukonist või hoolimatusest põhjustatud ulatuslikke kulupõlenguid. Kasulik on ka naabrile meelde tuletada, et sügisene maade korrastamine on tähtis kõigile, sest tule levik ei tunne maavalduste piire.

Pressinõukogu uueks esimeheks valiti Sulev Valner

Pressinõukogu valis eelmisel nädalal peetud koosolekul ühehäälselt uueks esimeheks Sulev Valneri ja aseesimeheks David Vseviovi.

Pressinõukogu eelmise esimehe Merit Kopli ja aseesimehe Ivi Proosi volitused Pressinõukogus lõppesid juulis. Vastavalt Pressinõukogu
statuudile kehtivad Pressinõukogu liikme volitused kaks aastat ning volitusi saab pikendada ühe korra.

Pressinõukogu koosseis on järgmine: ajakirjanik Sulev Valner (esimees), Kunstiakadeemia professor David Vseviov (aseesimees), advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat Viive Kaur, Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Delovõje Vedomosti peatoimetaja Oksana Kabrits, Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Tanel Mätlik ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse vanemteadur, sotsioloog Juhan Kivirähk.

Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub ajakirjandusega vastuollu sattunud inimesele või asutusele võimaluse leida kohtuväline lahendus. Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide peale. Kui Pressinõukogu liige on seotud arutlusel oleva kaebusega või kui liikmel on huvide konflikt, siis liige antud kaebuse arutlusel ei osale.

Lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele on Pressinõukoguga ühinenud Rahvusringhääling, Kanal 2, Delfi ja TV3.

Loe Pressinõukogu kohta lähemalt http://www.eall.ee/pressinoukogu/index.html. Kontakt e-posti aadressil pn@eall.ee ja telefonil 646 336.

Septembris algab kogu Eestit hõlmav põllumajandusloendus

1. septembrist kuni 15. novembrini korraldab Statistikaamet üle-eestilise põllumajanduseloenduse. Seaduse järgi on loenduse küsimustele kohustatud vastama kõik põllumajanduslikud majapidamised, kus on vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus on vähem kui hektar maad või puudub maa üldse, kuid kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.

Septembrikuus saab teoks e-loendus. Kuni 1. oktoobrini saavad kõik kanaliga eSTAT liitunud füüsilised isikud esitada oma andmeid elektrooniliselt. Kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad samal ajavahemikul oma andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute keskkonna kaudu.
Neid, kes interneti vahendusel oma andmeid ei edasta, tuleb 15. septembrist kuni 15. novembrini koju küsitlema Statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloenduse tulemused avaldatakse www.stat.ee statistika andmebaasis 2011. aasta lõpus ja trükisena 2012. aastal.

Põllumajandusloenduse eesmärgiks on varustada avalikkust, riigi- ja teadusasutusi, ettevõtjaid ja rahvusvahelisi organisatsioone põhjalike ja täpsete andmetega põllumajanduse kohta. Viimati toimus põllumajandusloendus 2001. aastal. Neli varasemat loendust korraldati enne II maailmasõda.

Küsimuste ja probleemide korra saab pöörduda Statistikaameti klienditoe poole telefonil 625 9100 või e-postiaadressil klienditugi@stat.ee. Loenduse küsimustega saab tutvuda veebilehel www.stat.ee/pl2010

Tulekul Vägilaste uue plaadi esitlusreis

Kümme aastat tegutsenud etnoansambel Vägilased sai rukkilõikuse ajal valmis uue kauamängiva laulumängude plaadi „Kes aias?” ja läheb seda kontsertidega tutvustama mööda Eestit — Kihnust Värskani. Esitlusreis algab 4. septembril Võru kultuurimajas Kannel.

Uuele plaadile on jõudnud Vägilaste soov anda uus elu unustatud laulumängudele ning tutvustada inimestele väikest valikut laulumängude erinevatest variantidest üle Eesti. Ansambli liidrid Cätlin Jaago ja Meelika Hainsoo on välja otsinud uusi variatsioone juba tuttavatele lauluviisidele, mida lasteaias mängitud („Kes aias?”, „Rukkilõikus”) ja tutvustavad ka vähem levinud traditsioonilisi laulumänge nagu „Ätsemäng”, „Nõelamäng” jne.

Tegemist on ühtlasi unikaalse õppematerjaliga, kuna CD-plaadiga tuleb kaasa raamat, kus on mängukirjeldused ning laulude sõnad nii eesti kui inglise keeles.

Ansambel Vägilased kuulub vaieldamatult Eesti kõige tuntumate ja tunnustatumate pärimusmuusika kollektiivide sekka. Vägilased alustasid tegevust 2000. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Kõik ansambli liikmed on noored Eesti moosekandid, kes mänginud nii pärimus- kui pop-jazz muusikat. Esinetud on Eestis ja piiri taga, näiteks Soomes, Rootsis, Portugalis ja Udmurtias.

Vägilaste koosseisu kuuluvad Meelika Hainsoo (laul ja viiul), Cätlin Jaago (torupill, vilepillid, parmupill, laul), Jan Viileberg (kitarrid), Tiit Kikas (elektriviiul, live-elektroonika), Marti Tärn (basskitarr) ja Reigo Ahven (löökpillid).

Vägilased.
Foto: Urmas Volmer

Loe lähemalt!