Eesti

Eesti Ajaloomuuseum alustas koostööd kohaliku turismiajakirjaga Reisimaailm

Tegemist on on turismi-, majutuse- ja toitlustuse erialaajakirjaga, mis on ilmunud 16 aastat.

Väljaande lugejaskonna hulka kuuluvad turisminduse, majutamise ja toitlustamisega tegelevad inimesed ja ettevõtted, Riigikogu, linna-, maa- ja vallavalitsused, Kaubandus- ja Tööstuskoda, tarbijakaitse, tervisetalitus, välissaatkonnad ning palju tavalugejaid. Samuti on ajakirja sihtrühmaks vastavaid erialasid õppivad tudengid. Ajakiri „Reisimaailm“ pakub uusi teadmisi turisminduse, hotellimajanduse ja toitlustamise valdkonnast ning annab ülevaate konkurentidest-kolleegidest nii Eesti turul kui välismaal.

Koostöö eesmärgiks on anda turismihuvilistele lugejatele ülevaade Eesti Ajaloomuuseumis toimuvatest olulisematest sündmustest, tutvustame oma näituseid, ajaloolisi hooneid, põnevaid museaale ja palju muud taolist.

Augustikuu numbris ilmus artikkel Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avatud näitusest „Vettpidavad allikad. Keskaegne leid Tallinna lahest“.

Sisuga saab tutvuda SIIN

Reti Meema

Tartus avatakse täna India kaasaegse kunsti näitus

Udaya Vir Singh´i “Mida pole olemas on olemas” joonistuste näitus on vaadata 6. septembrist kuni 6. oktoobrini Tartu Ülikooli Raamatukogu kohvikus. Näituse avamine on täna, 6.septembril kell 18.30.
Septembrikuus on harukordne võimalus näha India kaasaegset kunsti Tartu Ülikooli kohvikus. Kunstnik Udaya Vir Singhi põhiliseks meediumiks on skluptuur, kuid eestimaalased näevad tema joonistusi, mis mahtusid kohvriga lennukisse. Kunstnik külastab Baltimaid seoses rahvusvahelise kunstifestivaliga Leedusja veedab lühikest puhkust Tartus sõprade pool.

Tartlastel on harukordne võimalus maailma tipptasemel kunsti kodus nautida ja võimaluse korral ka osta.Lisaks heale kunstile kaugelt maalt pakub näituse avamise õhtul publikule eestlanna Krista Joonas india klassikalist muusikat. Krista Citra Joonas on õppinud õhtumaade klassikalist muusikat Eesti ja Shveitsi akadeemiates, siis pöördunud hommikusse ning õppinud mitmeid aastaid India klassikalist muusikat Pandit Hariprasad Chaurasia juures Mumbais. Ta on osalenud paljudes koosseisudes nii Eestis kui mujal ilmas, nii saksofoni kui india bambusföödi bansuriga.
Tule ja saa osa killukesest Indiast ja vaata kunsti, mis liigub vana ja võimsa kultuuri kaasaegseimates galeriides ja kollektsioonides tänasel päeval.

Valga Kutseõppekeskus hakkab koolitama Läti noori

Sellel õppeaastal alustavad Valgamaa Kutseõppekeskus õpinguid Lätist pärit noored. Esialgu pakutakse neile kahte eriala, gümnaasiumihariduse baasil saab õppida logistikuks ning põhihariduse baasil ehituspuusepaks.
Logistiku eriala õpivad noored inglise keeles, tulevased ehituspuusepad õpivad läti keeles ja omandavad keskhariduse Valka Gümnaasiumis.
Valgamaa Kutseõppekeskusel valmis möödunud aastal kaasaegne õppehoone, kus on kõik tingimused tasemeõppe ja tulevikus ka täienduskoolituse pakkumiseks. Kuna Valka piirkonnas kutseõppeas utusi pole, siis on igati loomulik, et kaasaegseid õpitingimusi saavad kasutada ka naaberriigi inimesed.
Asso Ladva

Septembrist hakatakse üle Eesti välja koolitama tervisetoetajaid

Septembrist lükatakse käima esmakordne kogukonnatasandi tervisedendusprojekt Uus tervis. Projekti eesmärgiks on koolitada välja kogukondlikud tervisetoetajad, kes oma kogukonnas hakkaksid eest vedama erinevaid tervisesündmusi-ja kogunemisi.

“Tervisedendus on Eestis seni olnud riiklike institutsioonide kätes. Ometigi on piisavalt neid särasilmseid kodanikke, kes on ise huvitatud oma tervise eest vastutuse võtmisest, veelgi enam – kes sooviksid selles vallas ka midagi oma kogukonnas ära teha,” sõnastab ettevõtmise eesmärke lahti üks selle ellukutsujaist, Kaia-Kaire Hunt. “Tänu Kodukandi võrgustikule on meil olnud hea võimalus infot levitada üle Eestimaa erinevatesse piirkondadesse. Huvi on olnud nii suur, et kahjuks kõiki huvilisi seekord kaasata ei õnnestugi. Teisalt on see jällegi hea märk, et taolisi tegevusi on vaja teha ka tulevikus,” lisas Hunt.

Korraldajate sõnul on koolituste põhiline rõhuasetus praktilisusel, üheks aluseks on võetud coachingu metoodika, mis võimaldab lihtsate küsimuste ja peegelduste kaudu leida uued suunad ja lahendused käesoleval eluhetkel vähem rahuldavate tervist puudutavate valdkondade juures ning liikuda iseendale sobivate meetodite ja sammudega tervislikuma elustiili poole.
Loe edasi: Septembrist hakatakse üle Eesti välja koolitama tervisetoetajaid

MTÜ Lastekaitse Liit:Abivajavast lapsest saab teatada ööpäev läbi

Eesti vabariigi lastekaitse seaduse kohaselt on iga inimese kohustus abi vajavast lapsest viivitamatult teatada abiandvatele organitele, tuletab Lastekaitse Liit meelde. Seadusest tulenevalt peavad vanemad tagama lastele turvalisuse ja järelvalve.

Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng või heaolu. Laps võib vajada abi pääsemiseks võimalikust füüsilisest väärkohtlemisest. Samas võib abivajadus tuleneda ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest või pere toimetulekuraskustest.

Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist.

Lapse abistamisel tuleb lähtuda tema individuaalsetest vajadustest ja huvidest. Lapse abi ja kaitseta jäämise eest vastutab igaüks, kes märkab lapse abivajadust, aga ei anna sellest teada. Teatamata jätmist ei saa õigustada sellega, et ei olda kindel, kas kahtlus lapse abivajaduse kohta on piisavalt põhjendatud. Samuti ei tohiks karta, et teatamine võib näida peret süüdistavana või last häbimärgistavana.

Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitavad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Rohkem teavet võimalikust abi- ja kaitsevajadusest on loomulikult lastega iga päev töötavatel spetsialistidel ning sellevõrra ulatuslikum on ka nende vastutus vastava teabe edastamisel. Ent samamoodi lasub teatamiskohustus kõikidel teistel inimestel, olgu nad juhuslikud möödujad, naabrid,sugulased või mängukaaslaste vanemad.

Lasteombudsman andis 2011. aastal ka välja abivajavast lapsest teatamise juhendi üldiseks kasutamiseks. Juhend annab ülevaate, millistel juhtudel, kellele, millist teavet ning milliseid kanaleid kasutades abivajava lapse kohta anonüümset infot edastada võib. Laste väärkohtlemist ja erivajadusi puudutav teave tuleb edastada valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale ja vajadusel politseile, kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada.

EKO liikmed kaebasid kohtusse ameerika naaritsa farmile loa andmise otsuse

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed esitasid esmaspäeval Tallinna halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti otsusele, millega anti luba Nuckö Farm OÜ-le mingi tehistingimustes pidamiseks Noarootsi vallas. EKO liikmed on sel aastal korduvalt juhtinud Keskkonnaameti tähelepanu sellele, et Eestis ei tohiks ameerika naaritsa ehk mingi farmidele uusi tegevuslube anda ning seda keelab ka looduskaitseseadus.

Ameerika naaritsate farmid on võõrliikide sissetoojatena viinud kohaliku liigi Euroopa naaritsa väljasuremise piirile, samuti põhjustavad mingifarmid pidevalt lahti pääsevate loomade tõttu kahjustusi linnukaitsealadele. EKO liikmed saatsid juunis ka keskkonnaministrile kirja, milles leidsid, et Eesti seadusandlust tuleks täpsustada nii, et ka ettevõtjatele oleks selge, et mingifarmide näol on tegu loodust kahjustava tegevusega, mida ei ole lubatud teha.

Loe edasi: EKO liikmed kaebasid kohtusse ameerika naaritsa farmile loa andmise otsuse

22 000 noort suurendasid oma valmisolekut tööturule sisenemiseks

Täna andis 66 noortekeskust üle Euroopa Sotsiaalfondi noortekeskustele suunatud programmi teatepulga järgmisele 67-le
noortekeskusele. Kokku viiakse läbi kolm programmiperioodi ning toetuse kogusumma on 817 776 eurot. Uuel ja ühtlasi viimasel kolmest perioodist saab programmi raames veel vähemalt 20 000 noort osaleda erinevates tööelu tutvustavates tegevustes, laagrites, jõuda noorsootöösse läbi mobiilse noorsootöö, lüüa kaasa mitmesuguses huvitegevuses ning panna end proovile noorte omaalgatuslikes projektides.

Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste on programm, mille rahastamine toimub Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest eesmärgiga tagada kõikidele noortele olenemata kohalike omavalitsuste võimekusest võrdsed võimalused. Noortele on kõik programmi raames elluviidavad tegevused tasuta.

Sauga noortekeskuse, mis osales eelneva perioodi Euroopa Sotsiaalfondi programmis, juhataja Ivika Uslov rõhutab programmi vajalikkust uute tegevuste ning teenuste käima lükkamisel: “Programmi raames alustatud kokandusringis on noored omandanud reaalse isikliku kogemuse ning saanud mitmesuguseid eluks vajalikke oskusi. Seetõttu jääb toiduvalmistamise õpe Sauga noortekeskuse huvitegevuste nimekirja ka edaspidigi.”

Programmi eestvedajaks on MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab Eestis asuvaid noortekeskusi (www.ank.ee). Hetkel on ühenduses 60 liiget 93 noortekeskusega.

Maavalla koda tunnustab hiie sõpra

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud ning aidanud seega kaasa soome-ugriliku vaimse pärandi ja keskkonna säilimisele Eestis.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahetakse näidata head eeskuju teistelegi. Maavalla koja arvates saab looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi ning keskkonna säilimisele. Hoides hiisi, hoitakse oma rahva elujõu sügavamaid juuri.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbrit ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31. oktoober) Maavalla kojale: koda@maavald.ee .

Loe edasi: Maavalla koda tunnustab hiie sõpra

Käimas on hiite kuvavõistlus

2011. aasta võitja Ain Raali töö Paliverest

Käimas olev kuvavõistlus Maavalla hiied 10225 ootab ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Viiendat korda toimuval võistlusel on mitmeid uuendusi. Esmakordselt on osalejatel võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla ning osaleda seega eestikeelse Vikipeedia koostamises. Üleskutsele saata võistlusele ka mujal maailmas asuvate looduslike pühapaikade pilte on juba vastanud mitmed Soome fotograafid. Mõnevõrra on uuenenud ka võistluse lehekülg ning nüüd on hõlpsam tutvuda võistlusele saadetud töödega.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad. Võistlus kestab kuni 31.10.2012 ning Võitjad kuulutatakse välja kooljakuus (november) Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Loe edasi: Käimas on hiite kuvavõistlus

Võrus algab kooliaasta pannkoogipeoga

Esmaspäeval, 3. septembril algusega kell 13 toimub Kesklinna pargis esimese koolipäeva puhul pannkoogipidu. Tegu on pika traditsiooniga üritusega, kus Võru Naisteklubi eestvedamisel ja teiste organisatsioonide abiga küpsetatakse lastele tasuta pannkooke.

Üles on seatud erinevad töötoad. Lastel on võimalus saada vahva näomaaling või uhke punupats, meisterdada endale helkur, osaleda liiklusteemalistes mängudes või jalgratta teatevõistlusel. Lisaks demonstreerib Kuperjanovi jalaväepataljon oma lahingutehnikat. Meeleolu loovad Võru tantsu- ja
laululapsed ning noored pillimehed.

Üritus on kõigile tasuta!

Üritust toetavad: Kohalik Omaalgatuse Programm, Võru linn ja Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013, Hawaii Express, Maanteeamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga.

Lisainfo:
Liis Tillmann, tel 521 1398

Eesti küsib Euroopa Komisjonilt tagasi suhkrutrahvi

Eesti küsib Euroopa Komisjonilt tagasi kogu üleliigsete laovarude eest Euroopa Liidu eelarvesse makstud summa ning tunnistab individuaalsete kaalutlusotsuste alusel kehtetuks ettevõtjaile määratud üleliigse laovaru tasu nii suhkru kui muude põllumajandustoodete puhul.

„Viimased arengud on olnud positiivsed ning Eestil on alus taotleda tagasi kogu üleliigsete laovarude eest Euroopa Komisjonile makstud summa,“ ütles
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Meil on olemas kohtuotsus, mis ütleb, et Euroopa Liidu administratsioon ei täitnud kohustust õigusaktide avaldamise kohta eesti keeles. Kuigi see konkreetne otsus käib muude põllumajandustoodete kohta, on analoogia olemas ka suhkruga ning põllumajandusministeerium pöördub komisjoni poole, et ka suhkrutrahv meile tagastataks.“
Loe edasi: Eesti küsib Euroopa Komisjonilt tagasi suhkrutrahvi

Seiklusrikkale reisimängule saab registreeruda vaid selle nädala lõpuni

Selle nädala lõpuni, 2. septembrini, on huvilised oodatud end registreerima, et osaleda sügisesel reisimängul „Eile nägin ma Eestimaad“, mida korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus.

Mängu oodatakse paare, kes naudivad Eestimaal puhkamist nii looduses kui linnas ja on valmis oma reisikogemusi video- ja tekstiblogi vahendusel teistega jagama. Mängus osalemiseks tuleb leida endale reisikaaslane –tuttav, sõber, sugulane või elukaaslane ning täita elektrooniline osalusankeet http://www.surveymonkey.com/s/5SKDBDY hiljemalt 2. septembril. Ankeetide põhjal valib žürii välja kümme paari, kellel palutakse teha proovivideo ja vajadusel viiakse läbi ka vestlus. Loodavad proovivideod lähevad avalikule hääletamisele „Puhka Eestis“ Facebooki lehel, mängus saavad osaleda viis enim hääli kogunud paari.
Loe edasi: Seiklusrikkale reisimängule saab registreeruda vaid selle nädala lõpuni

Muhu uudis: Sui akkab läbi soama

Kui seda ikka see voasta üldse olligid. Nädali lõppus juba lapsed lähtvad kooli. Mihklikuu akkab pihta ja oo kõige tagumine aeg katsuda tuhlis moa sihest enne kuidagid viisi kätte soaja, kut ta sõnna ää mädaneb nõukse ullu vihma taudi, mis see sui oln oo.

Liiva lasteaidas oo jälle mailmatuma jägu ruumisid korda tehtud. Õue pial köib viel kipe kamandamine, et enne talvet ikka selle koa korda jõvaks.

Koguvast Muhu muuseumist, neh, oo sõuke tiadaandmine, et kuni 1. septembrini, siis laupani, oodetse sial teite pilta, mis see sui Koguvas tehtud oo. Nendel oo nõuke konkurss paergu köimas, et valitse paramad välja. Ja nee paramad pannasse sügise väljanäitusele koa ja võitja kuuleb ää siis, kui näituse avamine oo. Ja et muuseumirahva tüö vähägid lihtsmaks selle kohja pialt tiha, siis üteldi, et üle viie pildi ep maksaks ühel pildistajal soata.

Neh et niipalju viel, et pildistamise teemaks oo siis “Koguva” ja seda ikka selle taudi, et Koguva vabakülal olli seevoasta 480-nes voastapäe. Ja pildid piaks soatma aadresside piale mai@muhumuuseum.ee või mai.meriste@gmail.com.
Kahessandal septembril peetse Liiva volleväljaku pial ää Muhuvolle 2012 neljas etapp. Pihta akatse kellu kolmest.

Liiva kalakohvik panni nüid omad uksed kinni ja kuulukse, et ep tehtagid änam lahti. Neh, mis sõnna parata soab, kui Kristjanil oo teesed laanid. Eks siikantis oo natusse nõuke viga koa inimestel, et arvatse, kui keegid juba sii oo, siis ta ep liigu siit kuskile. Aga neh, liikuvad ikka küll. Igalühel oo taris oma elu ää elada ja nõukest minemist ep tohi mitte märki ukka mõista ja tooduta, et aga mis siis nüid soab. Ja see jutt ep köi paljast Kristjani kohta mitte.

Iseenesest ju muhulaste arv kasub jooniga, sest selle suiga oo mitmed-setmed ennast just meite valda ingekirja annud. Mis sest siis oo, kui nad oma levaraha ülemoal teenivad. Ja muhulase nime ja Muhu juurikaid ep võta ää ükski koht ega vägi ega võim koa mitte.

Lõpetuseks kenad koolivoasta akatust kõikidele suurdele ja pisistele koolilastele nii Muhu soare piale kut mõjale koa.
Olge munuksed!

Autor: Irena Tarvis

Kiire internet jääb paljudele defitsiidiks

Kolmapäeval, 29. augustil esitleti majandusministeeriumi ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse tellimusel Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut, teatas Praxis.

Eesmärk oli kaardistada piirkonnad, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked. Loe edasi: Kiire internet jääb paljudele defitsiidiks

Pink Emumäel jutustab hääbuvate külade lugu

Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”.

Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”.

Mäenõlvalt avanevad vaated Viru- ja Vooremaa kaunitele maastikele, paraku on paljud alad, mida silm haarata suudab, üsna inimtühjaks jäänud.

“Meie piirkonna külad – Emumäe, Imukvere, Jäätma, Kaavere, Kadiküla, Kitsemetsa, Koila, Käru, Lasinurme, Mõisamaa, Mäiste, Olju, Tammiku, Villakvere, Salla ja Sootaga – on vanad ja väärikad. Neid külasid on mainitud ka Taani hindamisraamatus, see aga tähendab, et nad on olnud elujõulised juba aastasadu. Kahjuks on viimastel aastakümnetel nii mõnedki neist, nii nagu paljud külad üle Eestimaa, kadumas või lausa hääbunud,” seisab infotahvlil, mis on paigutatud Emumäe vaatetorni juurde platsile. Sealt algavat matkarada mööda tuleb liikuda paarsada meetrit, et meenutamiskohta jõuda. Loe edasi: Pink Emumäel jutustab hääbuvate külade lugu

Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) Leader-meetme põhiline eesmärk on kohaliku elu edendamine kohalike enda otsuste ja tegemiste kaudu. Leader-meetme projektitoetust saab taotleda tegevusgruppide strateegia meetmetes toodud tegevusteks. Leader tegevusgruppidel üle-Eesti on kokku välja töötatud ligi 200 erinevat toetusmeedet, mille kaudu aidatakse kaasa oma piirkonna külaelu elavdamisele, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üldisele maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele. Loe edasi: Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Põllumajandusamet tuvastas neli uut viljapuu-bakterpõletiku kollet

Nakatunud viljapuu.

Põllumajandusamet tuvastas ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora) Juhani Puukooli õuna- ja pirniistikutel, kevadel ostetud pirnipuudel kahes eraaias Viljandimaal ja Lääne-Virumaal ning õunapuudel tootmisaias Jõgevamaal.

Ohtlik taimekahjustaja tuvastati korralise monitooringu ja eraisikute pöördumiste alusel läbi viidud kontrollimiste käigus. Kõikides kolletes on rakendamisel kohustuslikud tõrjeabinõud.
Lisaks tõrjemeetmetele tegeleb põllumajandusamet edasi kahjustaja päritolu ja leviku väljaselgitamisega ning palub kõigil, kes on ostnud Juhani Puukoolist (Plantex AS) pärit õuna- või pirnipuu istikuid, teavitada sellest oma maakonna põllumajandusameti keskuse taimetervise inspektorit.
Viljapuu-bakterpõletik tuvastati esmakordselt käesoleva aasta juulis ühes eraaias Viljandimaal. Kõikide riigis võetud proovide analüüsivastused ei ole veel laekunud.
Neil, kes ostetud taimedel seni viljapuu-bakterpõletikule omaseid tunnuseid märganud ei ole, tuleks puid tähelepanelikult jälgida ka järgmistel kasvuperioodidel ning teavitada kahtluse korral koheselt oma maakonna põllumajandusameti keskuse taimetervise inspektorit.
Viljapuu-bakterpõletikuga nakatunud taimedel muutuvad õied, lehed ja viljad esmalt hallikasroheliseks ja siis pruuniks, kuid ei varise.

Eestis räägitakse emakeelena 157 keelt

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel räägitakse Eestis emakeelena 157 keelt. Eesti keelt räägib emakeelena 68,5% rahvastikust, kümnendik rahvastikust oskab mõnd eesti keele murret.

Eelmise, aastal 2000 toimunud loenduse andmetel kõneldi emakeelena 109 keelt. Kõige enam räägitakse emakeelena eesti keelt (886 859 – 68,5%), vene keelt (383 062 – 29,6%) ja ukraina keelt (8012 – 0,6%). Üle saja rääkijaga emakeeli on Eestis kokku 25.
Loendusel sai märkida emakeelena ka viipekeelt. Eesti viipekeele märkis emakeelena 147 inimest.
Lõppenud rahvaloendusel said eesti emakeelega inimesed esmakordselt märkida üles ka eesti keele murdeoskuse. Mõnd murret oskas 131 243 inimest ehk 10,1% Eesti püsielanikest. Kõige enam märgiti Võru murde (87048, sh Setu murraku – 12549), Saarte murde (24 520, sh Kihnu murraku – 1320) ning Mulgi murde (9698) oskust.
Detailsemad andmed emakeele ja murdeoskuse kohta on avaldatud statistika andmebaasis.
Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 2011 kuni 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Noortefilmide konkurss „Filmid õue“ otsib osalejaid

Kõikidel noortel vanuses 7-26 on võimalus osaleda Tallinna Noorsootöö keskuse korraldataval noortefilmide konkursil „Filmid õue“. Filmide saatmise tähtaeg on 21. september 2012.

Konkursile oodatakse osalema filme teemal noorte vaba aeg ja hobid. Parimaid filme näidatakse septembrikuu jooksul erinevates noortekeskuste juures toimuvatel välikino üritustel. Esitamisele tulevad ka erineva sisuga maailmahariduslikud, Tallinna Ülikooli Balti Filmi– ja Meediakooli tudengite filmid ning noortefilmid.

Filmi pikkus peab jääma vahemikku 3-15 minutit, kuid oodatud on ka kõik need filmid, mis on juba valminud. Osaleda võib nii individuaalselt kui ka grupiga Filmid tuleb toimetada plaadil või mälupulgal Vabaduse väljakul asuvasse Tallinna noorte infokeskusesse või Järve noortekeskusesse (Alajaama 1) hiljemalt 21.septembril 2012 aastal. Samuti võib filme esitada interneti kaudu, saates selleks link e-mailile jarvenk@gmail.com.
Loe edasi: Noortefilmide konkurss „Filmid õue“ otsib osalejaid

National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Täna jõuab müügile ajakirja National Geographic eestikeelne septembrinumber, kus on vaatluse all taas põnevad käsitlused eri teemadel – üks põhiteemasid on planeedi Maa drastilised ilmastikumuutused ja nende võimalikud põhjused. Teine põhiteema on Rooma impeerium ning selle lagunemise tagamaad.

Ilm on hulluks läinud
Hirmsad rajud. Ei tilkagi vihma. Ootamatu kuum või külm. Kas erakordsed sündmused viitavad Maa kliimamuutusele või mööduvale ebaõnnele?

Impeeriumi lõpp
Rooma müürid kindlustasid võimu püsimise ning viisid ka impeeriumi lagunemiseni. Teadlased tõlgendavad kaitserajatisi uutmoodi.

Mäed meres
Nad kerkivad ookeani põhjast ja neid on vaevu uuritud. Ekspeditsioon annab täpsema ülevaate.

Jeemeni kohtupäev
Vana valitseja on läinud. Nüüd ootab lahendamist mässuliste, põgenike ja al-Qaeda probleem.

Roma kuningate lossid
Ära kutsu neid mustlasteks – see on halvustav. Ning ära arva, et nad elavad haagistes. Loe edasi: National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Tulekul Avatud Ühiskonna Foorum

18. septembril toimub Avatud Eesti Fondi aasta tippsündmuse ehk XVII Avatud Ühiskonna Foorum, mis võtab fookusesse populismi teema nii Eestis, Euroopas kui ka Venemaal.

Milline on populistlike liikumiste mõju tänasele ja homsele Euroopale? Kuidas kasutavad populistlikku retoorikat demokraatlikult valitud peavooluparteid? Need on vaid mõned küsimused, millele püüame Foorumile kutsutud säravate ekspertide abil vastuseid leida. Et mõttel oleks ruumi lennata üle piiride, on selle aasta Foorum rahvusvaheline nii oma esinejate kui ka kuulajaskonna poolest. Foorum toimub koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga.

Foorumi programmi ning lisainfo koos viidetega värsketele populismiteemalistele uuringutele leiate AEFi kodulehelt www.oef.org.ee/populism. Töökeeleks on inglise keel ning toimumiskohaks Nordic Hotel Forum.

Palume end kindlasti hiljemalt 7. septembriks registreerida AEFi kodulehel aadressil www.oef.org.ee/register. Lisaküsimuste korral pöörduge palun Mari Kodrese poole (mari@oef.org.ee ; skype mari.kodres).

Allikas: Avatud Eesti Fond

Hommikune pikapäevarühm pakub lahenduse teise vahetuse algklassilaste vanematele

Vivendi koolituskeskus avab septembris teises vahetuses koolis käima hakkavatele algklassilastele hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm on avatud igal koolipäeval hommikul 7:30-st kuni 13:00-ni terve 2012/2013 kooliaasta, välja arvatud koolivaheaegadel.

Iga kooliaasta alguses on paljudele kooliteed alustavate või juba teises-kolmandas klassis käivate laste vanematele, kelle lapsed hakkavad koolis käima teises, ehk nn. õhtuses vahetuses, teemaks, kuidas lapsed õigeks ajaks kooli saavad. Vivendi koolituskeskus pakub omapoolse lahendusena just neile lastele ja lapsevanematele välja hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm hakkab tööle igal koolipäeval kell 7:30 ja kestab niikaua, kui lastel koolitunnid algavad.

Lapsevanemad saavad oma lapsed kohale tuua just neile sobivaks kellaajaks. Hommikuses pikapäevarühmas saavad lapsed koolitundideks ette valmistuda, meisterdada ja mängida. Et lapsed tühja kõhuga kooli ei peaks minema, on igal hommikul ka hommikusöök. Pikapäevarühmast viiakse lapsed tundide alguseks koolitranspordiga koolidesse laiali – igaüks oma tundide alguseks. Vivendi koolituskeskuse hommikuse pikapäevarühma eesmärgiks on tagada lastele korrapärane, loominguline, rahulik ja turvaline keskkond, mis toetab nende arengut ja igapäevast kooliteed.

Vivendi koolituskeskus avas oma uksed käesoleva aasta kevadel puidu- ja paberistuudioga, mis viib läbi laste linnalaagreid ja pakub puidutöö ja paberikunsti huviharidust eelkooliealistest täiskasvanuteni. Vivendi koolituskeskuse üldiseks eesmärgiks on laste, noorte ja täiskasvanute käeliste oskuste ning teoreetiliste teadmiste arendamine tervislikuma ja täiuslikuma eluviisi nautimiseks.

Allikas: MTÜ Vivendi, www.vivendi.ee

Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Hiiumaal esile tõstetud Merike ja Tõnis Niimanni perekonda Käina vallast Kassari külast.

Perekond Niimann pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele kohalikku kultuuriellu. Pereema Merike vedas aastatel 1995-2012 MTÜ Kassari Haridusseltsi, edendades läbi selle kohalikku kultuurielu ja ühistegemisi siiralt ning omakasupüüdmatult. Nende aastate sisse on jäänud palju kohalikule kogukonnale olulisi tegevusi, ettevõtmisi ja muid algatusi, mida on tehtud vabatahtliku tööna ja teisi kaasa lööma motiveerides.

Muuhulgas on kaasa aidatud Kassari rahvamaja renoveerimise korraldamisele ning Lepa Anna Sukasääre alafondi loomisele Eesti Rahvuskultuurifondi juurde, et toetada kohalike noorte hariduse omandamist. Ühiselt on koostatud kohalikku väljaannet „Kassarimaa“, kogutud rahvapärimusi ja mälestusi elust Kassaris, kaasates nii kohalikke lapsi kui täiskasvanuid, samuti korraldatud kohaliku näitetrupi tegevust, organiseeritud näitusi, antud välja raamatuid, peetud külatalguid jpm. Kõik talgusupid ja pirukad ühistegevuste juurde on olnud pereisa Tõnise valmistatud. Merikese ja Tõnise Kassariremli talu oli üks esimesi mahetalusid Kassaris, kus kasvatatakse maasikaid. Tänaseks on enamus Kassari saarest ökoloogiliselt puhta toodanguga. Loe edasi: Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda

Üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus esitlesid Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut „EstWin 2 ettevalmistamine: turg ja turutõrked“. Uuringust selgub, et vähemalt 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs enam kui poolel elanikkonnast.

Uuringu eesmärk oli kaardistada piirkonnad Eestis, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked.

“Analüüsisime turutõrke piirkondade ulatust ning andsime hinnangu, kus on vajadus uute lairiba juurdepääsuühenduste järele, kuid turutingimustes seda ei rajataks ning seetõttu oleks vajalik sekkumine, ka riigipoolne,” selgitab uuringu üks autoreist, Praxise analüütik Risto Kaarna.

Uuringu tulemused näitavad, et kiirele, üle 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs hinnanguliselt 55 protsendil elanikkonnast. 70 kohalikku omavalitsust Eestis on täies ulatuses ilma kiire internetita, ehk täielikus turutõrkes, nende omavalitsuste elanike arv on 92 000. Enim sellised kohalikke omavalitsusi asuvad Saaremaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Loe edasi: Üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile

Ettevõtlikkusprojektide konkurss ootab uusi säravaid ideid

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) algatas järjekordse ettevõtlikkusprojektide konkursi, mille eesmärgiks on arendada üldist ettevõtlikkust ning tõsta ettevõtlusteadlikkust ja –aktiivsust. Projektide esitamise tähtaeg on 24. september. Konkursi läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Konkursile oodatakse projekte, mis on suunatud kas potentsiaalsetele alustavatele kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtjatele või õpilastele-üliõpilastele. Projektid tuleb ellu viia ühe aasta jooksul, projekti maksumus peab jääma vahemikku 1600–10 000 eurot.

Konkursile laekunud projektidest koostatakse pingerida, millest parimad saavad võimaluse projekt ellu viia. Konkursi projektide elluviimiseks on eraldatud 90 000 eurot.

Konkursi täpsemad tingimused ning taotlusvorm on EASi kodulehel www.eas.ee/ettevotlikkus, samast leiab ka konkursi eelmise vooru tulemused.

Projektid tuleb esitada allkirjastatult märksõnaga „Projektikonkurss” elektrooniliselt aadressil Sirje.Tuvi@eas.ee või tavaposti teel: EAS, Sõbra 56, Tartu, 51013.