Rubriik: Eesti

Aadu Luukase Missioonipreemiale esitati 44 kandidaati

Missioonipreemiale laekus tänavu 44 kandidaaditaotlust, kelle hulgast Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu valib novembri teisel poolel välja kuus rahalisele preemiale esitatavat nominenti. Laureaat, kes pälvib preemiasummast pool ehk 32 000 eurot, selgub detsembri alguses toimuval pidulikul tseremoonial.

„Tänavu esitatud kandidaatide hulk oli tavapärasest mõnevõrra suurem – ilmselt motiveeris raha jagunemisel tehtud muudatus inimesi enam seda väikest pingutust tegema ja tublisid inimesi ja organisatsioone üles andma,“ rääkis Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu esimees Indrek Luukas. „Nimelt saavad sel aastal esmakordselt preemiast osa kõik nominendid – laureaati tunnustatakse 32 000 euroga ning ülejäänud viit nominenti 6400 euroga.“

„Praegu võib öelda, et esitatud kandidaadid on äärmiselt erinevatest eluvaldkondadest ja on nii üldtuntud kui väikestest kohtadest pärit väiksema tuntusega isikuid ja organisatsioone. Enim paistavad silma siiski heategevuse ning kultuuriga seotud tegelased,“ märkis Indrek Luukas.
Loe edasi: Aadu Luukase Missioonipreemiale esitati 44 kandidaati

Esimene eestlane jõudis Ama Dablami tippu

Ama Dablam

28. oktoobril kell 10:30 jõudis Nepaalis esimese eestlasena Ama Dablami (6856 m) tippu rahvusvahelise ekspeditsiooni käigus tartlane Kunnar Karu. Ama Dablami puhul on tegemist tehnilise mäetipuga, mis on populaarsuselt kolmandal kohal Himaalaja mäetippudest arvestades väljastatud ekspeditsioonilubade arvu.

Ekspeditsiooni raames alustas 9 liikmeline ekspeditsiooniseltskond aklimatisatsiooni tõuse 12. oktoobrist ning 16 päeva hiljem jõuti ka mäe tippu. Ekspeditsiooniliikmest jõudsid Ama Dablami tippu lisaks Karule ka Arnold Coster (Holland), Dimitri Nichiporav (Venemaa), Henri Geller (Luksemburg). Ülejäänutel kahjuks tippu jõuda ei õnnestunud.

Vasakpoolne püramiidjas mäetipp on Everest (8488 m), pea taga
Lhotse (8516 m)

„Sellel sügisel oli ilm viimase paari aasta parim ning seega ronimistingimused mäel ka suurepärased. Külmakraade oli küll tavapärasest rohkem (tipustõusul kuni -25), kuid see muutis lumeolud mäel veelgi paremaks. Tiputõusu alustasime 27. oktoobri õhtul kell 22 õhtul ning orienteeruvalt 1000 kõrgusmeetrit, mis meid tipust lahutasid läbisime järgmise hommiku 10:30ks ning seisime mäetipus täielikus tuulevaikuses, nautisime pilvitut taevast ning suurepäraseid vaateid Everestile ja Lhotsele!“ räägib Karu.

Nipernaadi Reisiklubi

Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Homme, 8. novembril kell 13.35 kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogus toimuval arhitektuurikonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti” välja konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitjad. Peaauhinna annab üle Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Konkurss „Aasta puitehitis“ toimub tänavu 10. korda ja seda korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Puuinfo programmi raames. Konkursi korraldamise eesmärk on toetada puidu laialdasemat kasutamist ehituses.

Parima puitehitise tiitlile kandideerib tänavu kokku 29 ehitist, milles puit on domineerivaks materjaliks ja mis valmisid hiljemalt 30.09.12.

Konkursi „Aasta Puitehitis 2012“ peaauhinna, 2000 eurot, paneb hoone arhitektile välja Eesti Kultuurkapital. Puitehitise omanikule antakse üle majamärk tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest.

Eriauhinnad antakse välja arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (Peetri Puit OÜ, 700 €), parima ristkiht-liimpuidu kasutuse eest (AS Dold Puidutööstus, 700 €), parima vineerikasutuse eest (UPM-Kymmene Otepää AS, 700 €), parima fassaadilahenduse eest (AS Rait (Raitwood), 700 €). Välja kuulutatakse ka „Aasta tehasemaja 2012“ võitja (Eesti Puitmajaliit).

Konkursi „Aasta puitehitis 2012“ žüriisse kuuluvad: arhitekt Urmas Elmik (Eesti Projektbüroode Liit), professor Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia), insener Toomas Aakre (Eesti Inseneride Liit), teadlane Karin Paulus (Eesti Kunstiakadeemia), arhitekt Lembit Tork ja insener Märt Riistop (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit).

Loe edasi: Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Moostes oodatakse kõiki huvilisi Jõulumajja

Mooste Rahvamuusikakooli õpetajad, õpilased ja lapsevanemad kutsuvad kõiki huvilisi detsembri alguses rahvamuusikaga salapäraselt täidetud Jõulumajja.
Jõulumaja on tavalistel tööpäevadel roosat värvi maja Mooste mõisapargis, kus tegutseb rahvapilliõpet pakkuv huvikool. 6., 7. ja 8. detsembril muutub maja korraga jõulutegelaste koduks. Majas askeldavad nukud, pillihaldjas, torupilli, kannelde ja lõõtsadega päkapikud ja mitmed  teisedki tegelased. Koos majaelanikega saab meisterdada niidipilli, mängida meie rahva vanemaid mänge, laulda laule.
Kogu info leiate plakatilt, mis ripub siin: www.rahvamuusika.ee/plakat.pdf
Ootame teid külla!
Krista Sildoja

Võrumaa aasta isa aunimetuse pälvis Aigar Piho

Võrumaal valiti aasta isaks Aigar Piho. Foto: Delfi.ee

Võru maakonna autasude omistamise komisjon andis Võrumaa aasta isa aunimetuse kaheksa lapse isale Aigar Pihole. Aigar Piho kandidatuuri esitas aasta isa konkursile Rõuge Vallavalitsus.
Aigar Piho on isa, kes on oskuslikult ühendanud oma töised tegemised ja kaheksa tubli lapse üleskasvatamise, pakkudes lastele mitmekesiseid enesearendamise võimalusi ning on aidanud leida lastel tee huvipakkuvate valdkondade juurde. Ta on isa, kes on laste kõrval ka nende täisealiseks saamisel, elades kaasa nende võitudele-rõõmudele ja toetades raskematel hetkedel. Ta on hooliv kogu oma perekonna ja abivalmis teiste ligimeste suhtes.
Aigar ja Anni Piho pere lapsed Kaur, Kaarel, Katre, Mats, Kail, Han Hendrik, Ann Maria, Miina Aleksandra on endale juba muusiku, hea joonistaja või sportlasena nime teinud. Aigar Piho on tulihingeline turismiedendaja, ülihuvitavate ürituste korraldaja, kodanikuühenduste arendaja, koolitaja, erinevate projektide eestvedaja, piirkonna arengus kaasa rääkija ja tegutseja.
Võru Maavalitsus alustas aasta isa tiitli välja andmist 2005. aastal, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas. Eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi, Ülo Perli, Joel Sarik.
Aigar Piho ja teisi Võrumaa tublisid isasid tunnustatakse isadepäeval, 11. novembril kell 16 kultuurimajas Kannel kontserdil, kus kodust ja armastusest laulavad Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Võru I Põhikooli lastekoorid, solistid ning Võru Naiskoor Kannel. Kontsert on pühendatud isadele ja vanaisadele.
Kersti Kattai

Loodi mõisas toimub palkehituse õppepäev

Laupäeval, 10. novembril kella 10–14 toimub Loodi mõisas õppepäev, mis on ühtlasi Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala palkehituspraktika. Praktika eesmärgiks on kahe nädala jooksul ehitada suitsusauna palkkehand ja katusekonstruktsioon. Saun ehitatakse täielikult taaskasutatud palkidest, kasutades postnurk- ja vahvärkehituse võtteid.

Laupäeval on kõigil huvilistel võimalik tulla vaatama ja uurima, kuidas kahe nädalaga saun ehitada, mis on postnurk ja vahvärk ning, kuidas vanadest palkhoonetest uusi saab teha.

Õppepäeva viib läbi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrand ja seltsi liige Tarmo Tammekivi. Sauna ehitusprotsessi on võimalik jälgida ka Facebookis

Õppepäev on tasuta

Unustatud lavad ja Nooruse koor Võru Kandles

Võru Kandles reedel, 9. novembril kell 19 segakoori Noorus kontsert ”Unustatud lavad”.
Esitusele tulevad eesti rahvamuusika töötlused.
Segakoor Noorus asutati 1959. aasta novembris. 52 tegevusaasta jooksul on koor osalenud mitmetel rahvusvahelistel koorimuusika festivalidel üle Euroopa. Paljudelt konkurssidelt on koor toonud kaasa esikohti, andnud välja kuus CD-plaati, esitanud suurvorme ja osalenud paljudes projektides. Alates 2012. aastast on koori peadirigent Maarja Helstein. Nooruse abidirigent on Markus Leppoja. Koori repertuaari kuuluvad nii tuntumate eesti heliloojate looming kui ka mitmete Euroopa heliloojate teoste ettekanded sümfooniaorkestritega, aga ka a capella vormis. Koorile on kirjutanud muusikat Alo Mattiisen, Mart Siimer, Urmas Sisask ja Rene Eespere.
Kontsert on tasuta.
Olete oodatud!

Võru Kannel

Infoseminar tutvustab Austraalias töötamise ohtusid ja võimalusi

Homme, 7. novembril algusega kell 16 korraldab Tallinna noorte infokeskus infoseminari „Austraalia – ohud ja võimalused”. Seminar toimub Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses aadressil Suur-Ameerika 35. Ülevaate välisriigis ohutult töötamisest annab Living for Tomorrow esindaja ning noored jagavad endi vahetuid kogemusi Austraalias töötamisest. Seminar pakub võimalust saada vastused oma Austraalias töötamisega seotud küsimustele.
Seminaril osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil velli@taninfo.ee või telefonil 641 2271 ja 5556 7782. Osavõtt on tasuta.

Omaloominguõhtu “Lauasahtli lood ja laulud” ootab huvilisi

Pirita Vaba Aja Keskus kutsub igas vanuses huvilisi üle Eesti, Vaindloo saarest Naha külani, Nootamaa saarelt Narva linnani, osalema omaloominguõhtul „Lauasahtli lood ja laulud“. Kes ise üles astuda ei tihka, on väga oodatud kuulama.

24. novembri õhtul algusega kell 17.00 on võimalus esitada õdusas atmosfääris omakirjutatud, juba esitatud ja veel esitamata laule ja luulet. Oodatud on instrumentaalne ja vokaalne omalooming, mis on seatud akustilistele pillidele, olgu viimasteks kitarr, klaver, suupill, saksofon, käsitrumm või mõni muu instrument, mis seina seest voolu ei nõua. Oma sahtlinurka kogunenud loomingut oodatakse esitama ka poeete.

Üles võib astuda üksinda või mitmekesi. Esitusele võiksid tulla eestikeelsed lood või luuletused, kuid oodatud on ka võõrkeelne looming. Esituse pikkus võiks mahtuda kuni 10 minuti sisse.

Esinejate kirjapanek toimub siin.

“Lauasahtli lood ja laulud” Facebookis: http://www.facebook.com/events/366331956779933/?fref=ts

Vastuseid küsimustele saab e-postilt merike@piritavak.ee ja telefonilt 645 7627

Sännas algavad täna Portugali keele ja meele õhtud

Täna, 6. novembril kell 18 alustab Sänna Kultuurimõisa juures tegevust Portugali keele ja meele õhtu. Juhendab Kultuurimõisa vabatahtlik Maria Moser Portugalist. 
Maria kolis Sännasse selle aasta juunis ning on Kultuurimõisa tegemiste juures nõu ja jõuga abiks suisa aasta aega. Portugali keele ja meele õhtutel tehakse tutvust portugali keelega, kuulatakse muusikat, vaadatakse filme, valmistatakse maitsvat portugali toitu ja kindlasti on plaanis palju muud huvitavat. 
Õhtud on tasuta, tule ja võta kaasa head-paremat teelauale.

Maria do Carmo Moser.

Esimesel kohtumisel lepitakse kokku, mis päevadel ja kui tihedalt võiks koos käima hakata. 
Rohkem infot: moser.carmo@gmail.com ; 56807165 (Maria) või kultuurimois@kultuuritehas.ee; 55588929 (Kadi).

Heategevuslik motokross “Tanel Leok ja sõbrad” kogus 10 000 eurot

Neljapäeval anti Tallinnas, Kalevi Šokolaadipoes ja meistrikojas üle tänavu 13. oktoobril Tartumaal, Haaslava vallas uuel Lange krossirajal peetud heategevusliku motokrossi käigus kogutud toetussumma, milleks on 10 000 eurot ja mis läheb läbi õnnetuse liikumispuude saanud lastele ja noortele.

Heategevuslik motokross ”Tanel Leok ja sõbrad” toimus tänavu neljandat korda ja varasema kolme aastaga on kogutud heategevuseks 35 500 eurot. Tänavune 10 000 eurot annab taas võimaluse läbi õnnetuse liikumispuude saanud lapsi ja noori abistada. Selle aasta heategevuskrossil oli osalejaid üheksast riigist, nimekamad olid neist kahekordne maailmameister Mickael Pichon Prantsusmaalt ja James Cotrell ning Ashley Wilde Inglismaalt. Ja loomulikult Eesti parimad sõitjad eesotsas Tanel Leokiga. Loe edasi: Heategevuslik motokross “Tanel Leok ja sõbrad” kogus 10 000 eurot

Presidendiproua kohtus Eesti parima koolisöökla konkursil pärjatud Valga Põhikooli kokkadega

Fotol: OÜ ReMa Köök kokad Mari Kunder ja Merili Vares ning Evelin Ilves eelmisel aastal Eesti parima koolisöökla konkursil, kus presidendi abikaasa andis kokkadele üle parima innovaatilise toidu preemia. Foto: Marko Mumm (Delfi)

Evelin Ilves kohtus Valga Põhikooli õpilaste ja õpetajatega ning proovis koolitoitu, mille valmistaja OÜ ReMa Köök on kaks aastat järjest pärjatud Eesti parima koolisöökla konkursil innovaatilise toidu preemiaga.

OÜ ReMa Köögi kokkade – Mari Kunderi ja Merili Varese – abiga konkureeriti käesoleval õppeaastal juba kolmandat korda Eesti parima koolisöökla tiitlile. Esimesel osalemise aastal saadi eripreemia parima tulemuse eest eelvoorus, möödunud aastal andis Evelin Ilves neile üle preemia parima innovaatilise toidu eest. Tänavu olid Valga Põhikooli kokad taas parimad innovaatilise koolitoidu valmistajad kala-köögiviljasupi näol.

OÜ ReMa Köök kasutab oma toitudes kohalikke mahejuurvilju, väga oluliseks peetakse toorsalatite suurt valikut. Valga Põhikoolis ei kurda tõepoolest keegi köögiviljade või salatite vähese söömise üle. „Ka loobuti pea täielikult kolm aastat tagasi sealiha kasutamisest ning asendati see vähemrasvase loomalihaga. Tegemist on lausa musterkooliga,” lisas Evelin Ilves.

Vabariigi Presidendi Kantselei

Omanikuta kiirgusallikaid saab tasuta ära anda

Keskkonnaministeerium koostöös Päästeameti ja AS-ga A.L.A.R.A. korraldab kampaania, mille käigus saavad eraisikud ja ettevõtted tasuta ära anda omanikuta kiirgusallikaid. Kampaania kestab kuni 17. detsembrini.

Kiirgusallikas on seade või radioaktiivne aine, mis on ohtlik nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Kiirgusallikat ise jäätmete ladustamispaika transportida ei tohi. Radioaktiivse eseme olemasolul palutakse teavitada AS-i A.L.A.R.A, kes hoolitseb selle ohutu transpordi eest.

Eestis leidub kiirgusallikaid sisaldavaid seadmeid peamiselt tööstuses, meditsiinis ja teaduses. Aga ka mõned tavakasutuses olevad esemed on radioaktiivsed, näiteks mitukümmend aastat vanad suitsuandurid sisaldavad ohtlikku plutooniumi, vanaaegsed helendavate numbrilaudadega kellad ja kompassid ning muud helendavate sihverplaatidega mõõteriistad. Helendava luminofoorvärviga kaetud numbrid sisaldavad raadiumi, mis ongi kiirgusallikas.

Kui kellegi valduses on kiirgusallikaid või keegi on märganud midagi kahtlast, mida võib pidada kiirgusallikaks, tuleks leiust 17. detsembrini teavitada radioaktiivsete jäätmete käitlejat ASi A.L.A.R.A. telefonidel 674 1366 või 517 4284. AS A.L.A.R.A. korraldab kokkukogutud jäätmete veo Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskeskusse ning nende nõuetekohase käitlemise ja ladustamise vahehoidlas.

Radioaktiivsete jäätmete kokkukogumise kampaania toimub tänavu kolmandat korda. 2009. aastal koguti kampaania käigus ühe kuu jooksul kokku 117 kiirgusallikat, 2010. aastal kolme kuuga 214 allikat ja 1,5 m3 radioaktiivselt saastunud metalli.

Reelika Runnel,
Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist

Aasta kodaniku kandidaate saab veel esitada

Kultuuriministeerium ootab kuni esmaspäeva, 12. novembrini aasta kodaniku kandidaate. Selle aasta kodanikupäeva moto on „Väärikalt läbi elu”, mis on inspireeritud Eesti filmi 100. juubelist ning aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsusest aastast Euroopas.

Aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Aasta kodaniku tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ning kandidaate võivad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost motoga. Samuti peab kandidaat vastama aasta kodaniku statuudi tingimustele.

Aasta kodaniku kandidatuuri saab esitada elektronposti aadressil aastakodanik@kul.ee või Kultuuriministeeriumi aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.

Aasta kodanik 2012 kuulutatakse välja 23. novembril.

Vaata lisa aasta kodaniku aunimetuse ja statuudi kohta SIIT

Sirli Tooming

Kultuuriministeerium

Noorsootöö nädal keskendub tõrjutuse ennetamisele ja otsustusprotsesidesse kaasamisele

Täna algava noorsootöö nädala põhifookuses on kaks olulist probleemi – kuidas ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja kuidas kaasata noori enam ühiskonna otsustusprotsessidesse.

Nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, noorteühingutes ja huvikoolides neil teemadel läbi erinevaid teavitussündmusi, diskussioone ja muid noorsootöö-alased tegevusi. „Tänavuse noorsootöö nädala eesmärgiks on kutsuda inimesi üles arutlema noorte sotsiaalse tõrjutuse tekkepõhjuste üle ning näidata, mida saab noorsootöö kaudu ära teha probleemi leevendamiseks,“ rääkis Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.

Schlümmeri sõnul on noorsootöötajatel läbi erinevate noorsootöötegevuste tõhusad võimalused jõudmaks abivajava nooreni, kuid oluline on tõsta ka kogukonna teadlikkust probleemi olemasolust. „Sotsiaalne tõrjutus ei tähenda üksnes kehvast majandusolukorrast tulenevat ebavõrdsust, kuigi see on väga sageli probleemi põhjuseks. See tähendab inimestes jõuetus- ja pettumustunde süvenemist – tunnet, et probleemide ringist ei saadagi välja, et keegi ei huvitu noore tegelikust käekäigust ja arvamusest, mis võib viia pea täieliku ühiskonnaelust eemaldumiseni,“ selgitas Edgar Schlümmer. „Noored võivad kaotada usalduse väga kiiresti, kui neid ei võeta tõsiselt, koheldakse ebavõrdselt, seetõttu peabki noortele erilist tähelepanu pöörama, tõrjutust ennetama ning varakult sekkuma kui mured ilmnevad.“  Loe edasi: Noorsootöö nädal keskendub tõrjutuse ennetamisele ja otsustusprotsesidesse kaasamisele

Luulesõitjad teevad Rahvusraamatukogus peatuse

Näitus „Luulesõit – 7 esimest aastat“, mis tutvustab rahvusvahelist luulefestivali ja poeetide loomingut, avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 7. novembril kell 16.00. 

Näitus võtab kokku senised Luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles
ja tõlkes. „Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja keelte vastu. Näitusel on muu hulgas võimalik kuulata, kuidas luuletajad oma emakeeles luulet loevad, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisidest. Lisaks saab näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ rääkis Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Luulesõidu idee sündis 2006. aastal, mil selle käivitas Soome Instituut. Luulesõit liigub igal aastal uuel marsruudil ning selle peamine eesmärk on tutvustada eri riikidest pärit luuletajate loomingut ja edendada luule tõlkimist. Tänaseks on festival omandanud rahvusvahelised mõõtmed – mitmekeelne luuleringsõit on jõudnud Eestisse, Soome, Lätti ja Rootsi,
rõõmustanud kokku 27 linna luulesõpru. Ringreisidel on osalenud Eesti tuntud luuletajad Elo Viiding, Contra, Karl Martin Sinijärv, Kivisildnik, Igor Kotjuh, Leelo Tungal jpt.

„Luule puudutab inimesi kõikjal maailmas ja seda võib kirjutada kõigis keeltes. Tõlkijaid vajatakse selleks, et autorite looming jõuaks ka publikuni, kes luuletuste originaalkeelt ei oska. Luulesõit tõstab esile luule tõlkimist ja tõlkijaid,“ rääkis Luulesõidu peakorraldaja, Soome Instituudi programmijuht Jenni Kallionsivu.

Näituse avamisel esinevad luuletajad Igor Kotjuh, Ingmara Balode, Rose-Marie Huuva jt. ning Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Näitust saab Rahvusraamatukogus külastada 28. novembrini ning hiljem rändnäitusena teistes Eesti linnades.

Tartus esietendub draamalavastus „Musta pori näkku“

Laupäeval, 10. novembril kell 19 esietendub Vanemuise suures majas Mihkel Raua romaanil baseeruv draamalavastus „Musta pori näkku“. Täpsem žanrimääratlus on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses.

Teksti on dramatiseerinud ja lavastanud Andres Noormets (Pärnu „Endla“), kunstnik on Maarja Meeru, videokujundaja Taavi Varm ning valguskunstnik Margus Vaigur (Pärnu „Endla“). Muusikalise kujunduse on loonud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Lavale astuvad Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ja Marianne Kütt.

„“Musta pori näkku“ on lõks-tüüpi raamat, mis pigem varjab kui näitab oma sisemisi hoovusi. Sellesse lõksu on päris lihtne kinni kukkuda ja pärast nina vingutada, et küll on ropp. Jah, pealispindselt vaadates on ropp küll, aga tihti on selline väliskest pandud just kõige haavatavamaid kohti kaitsma. Minu jaoks on see tajumus elusolemise mitmeplaanilisusest. See romaan on äärmiselt mitteteatripärane ja just see mind käivitaski. On suur väljakutse teha midagi, mida justkui teha ei saa,“ rääkis lavastaja Andres Noormets.

*Seletuseks sõnale mokumentaalne – mokumentaarium ehk libadokumentaal (inglise keeles mockumentary) koosneb sõnadest pilkama /mock/ ja dokumentaal /documentary/. “Mokumentaalsus” märgib meediavormi, kus dokumentaalsuse muljet jättes räägitakse asjadest looval ja täiesti mittedokumentaalsel moel.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Valminud venekeelsed e-raamatud tutvustavad eesti lastekirjandust

Kultuuriministeerium toetas  esmakordselt Eesti laste- ja noortekirjanduse venekeelsete tõlgete avaldamist e-teavikuna ning kaks esimest teost on nüüd tasuta kättesaadavad.

Nendeks on Ülo Pikkovi „Presidendi torukübar“ („Цилиндр президента“) ning Jaanus ja Janika Leoste „Jänku-Jussi lood 4“ („Истории зайчонка Юсся“). Mõlemad e-raamatud on vene keelde tõlkinud Marina Tervonen.

„Tasuta e-lasteraamatud aitavad vene lastel leida tee eesti lastekirjanduse juurde ja aitavad tutvustada nii eesti keelt kui kultuuri,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Artjom Tepljuk.

Ülo Pikkovi „Presidendi torukübar“ (kirjastaja: OÜ Silmviburlane) on eelkooli- ja varases koolieas lastele mõeldud raamat, mis lisaks lõbusale loole õpetab selliseid väärtusi nagu usaldus, sõprus ja isamaa-armastus. Raamat räägib endisest politseikoerast Laisust, kes asub lahendama kaduma läinud presidendi torukübara saladust. Raamatu üks teema on omal moel ka tolerantsus ja teistsuguse omaks võtmine. Raamat ilmus eesti keeles 2008. aastal, mil pälvis ka eridiplomi konkursil „25 + 5 kaunimat raamatut“.  Loe edasi: Valminud venekeelsed e-raamatud tutvustavad eesti lastekirjandust

Energiahinna tõus sunnib elama päev korraga

Kuna elektri hind moodustub elektri enda hinnast ja võrgutasust ning võrgud on Eestis üheainsa ettevõtte hallata, siis kindlustab energiaturu avamine eeldatavasti praegugi monopoolse Eesti Energia positsiooni, leiab väikeettevõtja Jonel Põld.

Esialgu oleme otsustanud uue paketi valimisega pisut ­oodata, et üle vaadata kõik pakkumised. Oleme nii tootjad kui ka teenindajad ja kulude optimeerimine on meile väga oluline. Ent teine argument hinna kõrval on kindlasti jätkusuutlikkus.
Ma arvan, et enamik kliente valib Eesti Energia just stabiilsuse argumendiga. Kui ei taheta joosta ühest energiamüügiettevõttest teise, siis kaldutakse ilmselt Eesti Energia poole. Kui Elering tõstab võrgutasu, siis jääb ju ka teistel üle ainult hinda tõsta, nii et selles mõttes vahet ei ole. Loe edasi: Energiahinna tõus sunnib elama päev korraga

Valmis Abruka Vesiaia loodus-linnuvaatlustorn

Kuue meetri kõrgusest tornist avaneb suurepärane vaade kogu merealale,Vahase saarele ja Vahase väinale.

On oluline märkida omavalitsuse mõistvat suhtumist lisaväärtuste loomisel ka väikesaartel. See tagab külalistele-turistidele lisavõimalusi pikemaks viibimiseks saarel ning loob uusi võimalusi ettevõtluse ja turismi edendamiselks.
Erinevate projektide raames on MTÜ Saarte Kalurite Ühing Kuressaare ümbrusse püstitanud juba viis loodus-linnuvaatlustorni.

Abruka torni ehitust rahastasid KIK ja Kaarma vallavalitsus, ehitas AS Kuressaare Ehitus, projekteeris Hillar Lipp Saarte Kalurite Ühingust

Noortebänd 2012 poolfinaal

Võistlus finaalikoha eest 9. ja 10. novembril Tallinnas klubis Casablanca.

12. aastat toimuv üle-eestiline noorte ansamblite konkurss on hea võimalus bändidel end laiemale publikule tutvustada, lavakogemust saada ning tutvusi luua. Žürii koosneb on Eesti muusikutest, ajakirjanikest ja meediaprofessionaalidest.

Žürii valis poolfinaalidesse järgmised artistid:
Haapsalust pärit indie-folkbänd Jats, Haapsalust pärit metal-bänd Dethvipera, elektro-popi viljelev Viljandi bänd The Fuxx, Tallinna pop-rokkbänd Liqui Fuzz, alternatiivse roki bänd Talinnast Slippery Slope, Tallinnast pärit Soundhouse, Tallinnast pärit indie-bänd Frankie Animal ja Pärnu indie-rokkbänd Facelift Deer.

Lisaks žürii otsusele saab ka publik poolfinaali saata ka kaks oma lemmikut. Publikuhääletus  Noortebändi kodulehel ja Facebookis.

Finaali pääseb 5 ansamblit.
Noortebänd 2012 finaal toimub 23. novembril Tallinnas klubis 777.

TÕN-i tunnustused Käina ja Kärdlasse

Tänavusel XV täiskasvanud õppija nädala neli aunimetust jagasid omavahel Käina vald ja Kärdla linn, esimene neist sai ka aasta koolitussõbralikema omavalitsuse tunnustuse. Käina vallavalitsus on algatanud mitmeid koolitusi. Euroopa Liidu programmide toel haritakse oma piirkonna töötuid ja tööturule naasnuid, koostöös Hiidlaste koostöökoguga ja LEADER programmi toel said koolitust valla allasutuste töötajad. Käina valda läks ka aasta õppija tiitel – valla huvikooli muusikaõpetaja Astrid Nõlvak sai selle ettevõtlushariduse omandamise eest Hiiumaa ametikoolis. Hiiumaa 2012. aasta koolitaja tiitli viis saare pealinna Kärdla ühisgümnaasiumi õpetaja Ain Jepišov. Hiiumaa tänavuse koolitussõbralikuma organisatsiooni aunime sai Kärdla plastiettevõte AS M ja P Nurst.

Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda

Tartus sündinud ja ülikoolis ajaloo-ühiskonna õpetaja eriala diplomi omandanud Margit Pärtel on Jõelähtme valla tänavuse Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. See on tunnustus, mis omistatakse pikka aega ja tulemusrikkalt valla kultuurielu edendanutele.

Ja seda on Pärtel kahtlemata teinud. Olles juhtinud aastatel 1994-2009 asutust Rebala, omandas ta sügavad teadmised piirkonna ajaloo ja looduse kohta ning väga hea maastiku tundmise. Samuti lisandus projektide kirjutamise ning elluviimise kogemus. Oma oskusi ja teadmisi rakendas Pärtel ka järgneva kahe aasta vältel vallavalitsuses muinsuskaitse vanemspetsialistina töötades.

Praegu on ettevõtlik naine tegev MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu projektijuhina. Samuti õpetab Pärtel juba 1998. aastast Tallinna Prantsuse Lütseumis ajalugu. Ka on suur olnud panus Kostivere mõisa elule äratamisel ning kohalikele mõeldud saviringide käimalükkamisel ja läbiviimisel. Üheks lähiaja eesmärgiks on aga kodumaja juures asuva vana veski taastamine.

Milline on selle veski lugu? Loe edasi: Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda

Võrumaa Toidukeskuse pood avab täna uksed

Täna keskpäeval avab külastajatele uksed Võru kesklinnas maavalitsuse maja taga uus Võrumaa Toidukeskuse kauplus, keskuse pidulik avamine toimub laupäeva keskpäeval.

Lisaks tänavakorrusel asuvale poele on toidukeskuse teisel korrusel avar söögisaal ning kaks väiksemat saali – konverentsi- ja peosaal. Teisel korrusel on ka kohvikuosa ja kauni Katariina tänava vaatega terrass. Loe edasi: Võrumaa Toidukeskuse pood avab täna uksed