Eesti

Mooste mõisa võistluskontserdile pürgijate arv ja tase olid muljetavaldavad

Selgunud on 26.-27. aprillil Mooste mõisas toimuva XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil osalejad. Folgipeole registreerus 27 kollektiivi Eestist, aga ka Poolast, Venemaalt, Mordvast, Soomest ja Rootsist. Kuna võistluskontserile pääsejate arv on piiratud, valis MTÜ Folgisellide Selts välja 20 kõige tugevamat nominenti, kes hakkavad võistlema võistluskontserdi peapreemiale, milleks on 1000 eurot.
XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali läbivaks teemaks teemaks on kultuuriline mitmekülgsus Eestis, erinevate rahvuste lõimumine eesti rahvamuusika kaudu ning rahvamuusika järjepidevus tänapäeva muutuvas ajas, uutes vormides ja traditsioonides säilitades sideme vana ja uue vahel.

Tänavu osalevad võistluskontserdil: ansamblid Singelus (Tartu), Foron Doce (Värska), Vea (Tarvastu), Tuulepuu (Karksi-Nuia), Vedan Kolod (Venemaa), Merema (Mordva), duo Karolina Cicha ja Bart Palyga (Poola), Ersa-Moksa ansambel (Eestis elavatest vähemusrahvuslastest), Eesti Poolakate Seltsi esindus Polonia, Epifolium (Tallinn), MAV (Tallinn), Midrid (Viljandi), ARS Apta 3(Viljandi), duo Sandra Sillamaa ja Jalmar Vabrana (Viljandi), duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipuu (Viljandi), Ebakõlar (Tartu), Wigla (Tallinn), Mälutagune (Tallinn), Krüüt (Harjumaa), Nolens Volens (Harjumaa).
„Festivali ainulaadsus põhineb loomingulisel võistluskontserdil, mis toimub laupäeval, 27 aprillil kell 18 Mooste Folgikojas ning nõuab võistlejatelt põhikomponendina eesti rahvamuusika tundmist, häid interpreteerimisvõimeid ja muusikaliste seadete oskust,“ selgitas festivali kunstiline juht Ülle Podekrat. Võistlejaid hindab viieliikmeline žürii.
Lisaks võistluskontserdile kuuluvad festivali programmi ühislaulmised Mooste järve ääres Uma Pido kooridega, simman TeateTantsus osalevate tantsurühmade ja festivalil osalevate muusikutega, esivanemate öine mälestamine looduslikes pühapaikades ning vabalava kontserdid Veskitetris. Festiavali peakontsert lõpeb 27 aprilli südaööl autasustamisega.
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.

Pastaca pastakajoonistused MoKSi galeriis

Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis saab kuni 24. veebruarini vaadata muusiku ja kunstniku Pastaca pastakajoonistusi läbi aastate. Pastacas, passinimega Ramo Teder, on Viljandis sündinud eesti muusik ja kunstnik, kes praegu elab Soomes. Ta on studeerinud Eesti Kunstiakadeemias maali ja Georg Otsa Muusikakoolis flööti.

Nii kunstniku kui ka muusikuna tegutsev mees on tuntud rahvusvahelises alternatiivmuusikaringkonnas. Ta on kirjutanud heliloomingut filmidele ja teatrietendustele, tema muusikat on antud välja plaatidel ja ta on esinenud live’is nii siin- kui sealpool piiri. Kujutava kunstnikuna on ta illustreerinud raamatuid, korraldanud näitusi, kujundanud CD-sid, teinud seinamaale jm.

MoKSi galeriis saate temalt näha üht parajat portsu pastakajoonistusi. Filigraansetelt kritseldustelt vaatavad vastu erisugused olevused omailmadest: mehed ja naised, kassid ja jänesed, linnud ja muud elajad. Natuke murelike ilmetega teile unistades vastu vaatamas ja kaasa kutsumas.

MoKSi galerii asub Moostes, Põlvamaal.
Näituse külastamine on tasuta. Avatud K-P 12-18

Elvast saab metsapealinn Tartu maratoni finišis

Metsapealinn 2012 Rakvere annab metsapealinna tiitli Elvale üle 17. veebruaril 42. Tartu maratoni finišis. Sümboolne Metsapealinna avapalk saetakse finišikoridoris läbi vahetult enne maratonivõitja saabumist. Seejärel annavad Rakvere esindajad Metsapealinna lipu ja tiitli üle Elva linna esindajatele.
Maratoni finiš on metsapealinna tiitli üleandmise paigaks esmakordselt. Metsapealinnale annavad sisu erinevad metsaga seotud ettevõtmised. Metsapealinnas toimub 27. aprillist kuni 4. maini metsanädal, aprilli teisel poolel toimub maamess ja raievõistlus „Kevadkarikas 2013”.

27. aprillil avatakse Eesti matkahooaeg ning 4. mail toimub linnarahva metsapäev, kuhu oodatakse ka Eesti Vabariigi Presidenti.
Elva on Eesti kümnes metsapealinn.

Suusarajad Meremäel ja Obinitsas on talvenautijatele avatud

Suusarajad on juba möödunud aasta lõpus OÜ Peko poolt sisse aetud Meremäel ja Obinitsas. Korras ja uuendatud rajad arvestavad kohapealset maastiku ja aluspinnast. Suusatada saab klassikastiilis ja ka uisusammus. Obinitsa rada asub külakeskuse vahetus läheduses, raja pikkus on 0,6 km. Kokkuleppel külakeskusega on võimalik nautida saunateenust, seda hüve on võimalik kasutada ka Meremäe koolimajas. Meremäe rada kulgeb vana katlamaja juurest põldude vahel, kaasates maastiku künkaid ja orgusid. Lõuna-Antsu talumaadel asuv suusarada on 1,6 km pikk. Obinitsa suusaraja kohta lausus Meremäe kooli sportlik meesõpetaja Rein Tarros, et suusatama on kõik oodatud ning väga mõnusa ja hoogsa liu saab suuskade või kelguga samas läheduses olevast Riitsaare mäest alla sõites.
Pille Malkov

Kolga Rahva Maja avab uksed

Ametlikult soolaleivapeoga avati vanast vallamajast renoveeritud Kolga Rahva Maja jõepoolne osa, kus hakkab tegutsema Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskus. Keskus on Kuusalu vallas tegutsenud 2010. aastast, pakkudes kohalikele inimestele tuge distantsilt töötamisel ja töö leidmisel. Kohalike inimeste poolt moodustatud MTÜ püüab oma tegevusega seista vastu linnakolimise voolule.
„Maaelu väljasuremise üks peamine põhjus on töökohtade vähesus. Inimesed liiguvad sinna, kus on rohkem ja paremat tööd. Elukeskkonnana on maapiirkonnad aga oluliselt inimsõbralikumad kui linn, eriti väikeste lastega peredele – siin on puhtam õhk, vähem stressi, toetav kogukond ja ka lasteaiakohti praegu veel jagub,” ütles neli aastat tagasi Kuusalu valda elama kolinud Lahemaa kaugtöökeskuste eestvedaja Kadri Seeder. „Pakume maal elavatele inimestele tuge oma tööelu korraldamisel – vahendame tööpakkumisi, nõustame tööle kandideerimisel, korraldame tööalaseid koolitusi ja aitame ka projekte ellu viia. Lisaks hooldame arvuteid, anname nõu sidelahenduste ja tarkvara kasutamise osas ning koostöös Kolga Rahva Majaga pakume ka tööruume,” rääkis Seeder.
Kolga Rahva Maja renoveerimistööde eestvedaja Katrin Lellep loodab kujundada hoonest ümberkaudsetele elanikele päris oma maja, kus toimetavad ringid, toimuvad koolitused ja kultuuriüritused. Sellel eesmärgil jätkatakse maja teise poole korrastamist, kavas on ka juurdeehitus. Maja renoveerimistöid on toetanud Leader, PRIA ja Kuusalu vald, samuti piirkonna inimesed vabatahtliku tööga. Vaata ka pilte ehituse käigust Lahemaa KKK lehelt – www.lahemaakkk.ee
Katrin Lellep

Homme toimub Tartu maratoni peaproov

Fotomeenutus Tartu teatemaratonist. Foto: Tarmo Haud.

Juba homme toimub 42. Tartu maratoni peaproov, mille raames saab stardi 2. Tartu teatemaraton. Eelmine, teatemaratoni ava-aasta, tõi rajale kokku 105 meeskonda, sellel aastal on stardis kokku 156 neljaliikmelist meeskonda.

Tartu teatemaratoni stardinimekirjast leiab nii kollektiive, sõprus- ja perekondi kui ka sportlasi. Tippsõudja Allar Raja eestvedamisel on Sõudemansa nime all startimas Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Joosep Laos ja ka Raja ise. Meeskonna on välja pannud ka Tartu Kivilinna Gümnaasium, Narva kutseõppekeskus, Tartu Ülikool on esindatud lausa 8 kollektiiviga.

Teatemaratoni favoriidiks võib kahtlemata lugeda meeskonda SK Biathlon (Karel Kulbin, Priit Viks, Virgo Karu, Martten Kaldvee), kelle arvel on ka ajaloo esimese Tartu teatemaratoni võit.
Tartu maratoni peaproov ootab osalema kõiki – registreerida saab ka enne starte koha peal.
www.tartumaraton.ee

“Tere, Kevad!” kutsub taas!

Jälle on algamas loodushariduslik ettevõtmine “Tere, Kevad!”. Kutsume lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi ja leidusid ka teistega jagama. Osalema on oodatud koolide 1. – 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 36 Eestis levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi.
Lisaks vahetutele loodusvaatlustele toimub piltide joonistamine kevadekuulutajatest, luuletuste kirjutamine ning kevadfotode konkurss. Jätkub ka väga populaarne loodusteemaline viktoriin.

“Tere, Kevad!” on olnud laste hulgas väga populaarne, nii avastasid eelmisel aastal kevadet kokku üle 8000 lapse 260 koolist ja lasteaiast. Arvukat osalust ootame ka seekord. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.
Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee

Eesti ajaloomuuseumi Suurgildi hoone on EMYA 2013 nominentide seas

Euroopa Muuseumide Foorum avalikustas Euroopa Muuseumi Aastaauhinna 2013 nominentide nimekirja. Nende hulgas on auhinnale nomineeritud Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone (Tallinn, Pikk 17).

Auhinnakomisjon avalikustas hiljuti Brüsselis peetud kohtumisel nimekirja muuseumidest, mis kandideerivad Euroopa Muuseumi Aastaauhinnale 2013. Taotlusi esitati 21 erinevast Euroopa riigist alates Norrast põhjas, Türgist lõunas, Portugalist läänes kuni Aserbaidžaanini idas.

Euroopa parim muuseum aastal 2013 kuulutatakse välja rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail 2013, EMYA 2011 auhinna saanud Gallo-romaani muuseumis Tongerenis Belgias. Lisaks antakse välja ka eripreemiad.

Aeg on valida mullune keeletegu

Igal aastal valitakse üks emakeelt ja eesti kultuuri edasi viinud tegu – keeletegu. Ka sel aastal on inimestel võimalik öelda, milline oli nende meelest mullune tubli keeletegu.
Tavapäraselt teevad Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium keeleteo teatavaks emakeelepäeval, 14. märtsil. Välja antakse kaks auhinda, peaauhinna saaja otsustavad ühiselt kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid, rahvaauhinna saajat võivad valida kõik. Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehekülje, välkposti või kirja vahendusel.
Tänavused keeleteo kandidaadid on: sõnavaraloend „Põhikooli ainetundide sõnavara“; Eesti keele e-õppe kursus “Keeleklikk”; sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“; eestikeelsete helisalvestiste leidmine, teemakohase kogumiku koostamine ja toimetamine; eestikeelne Anni lasteaed Helsingis; „Eesti etümoloogiasõnaraamat“; eesti murrete ja sugulaskeelte avalik digitaalarhiiv; eestikeelne laul Eurovisioni lauluvõistlusel; käsiraamat „Keelemeel“; metoodiline kogumik „Keelemängud“; „Võõrsõnade leksikon“; kaheosaline eesti keele riigieksam; eesti punktkirja käsiraamat; Vikerraadio „Kihnukielsed uudisõd“ ning kokkuvõttevõistlus „Tuum“.
Hääletamine lõpeb 6. märtsi südaööl ning oma häält saab edastada posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu, märgusõna „Keeletegu“); välkpostiga (keeletegu@hm.ee) või Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel (www.hm.ee/keeletegu2012).

Väliseminar Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalus

Laupäeval, 16. veebruaril kell 13.00-15.00 toimub Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalus väliseminar. Iisaka talus (Uuri küla, Kuusalu vald, Harjumaa) kasvatatakse Eesti mustapealisi lambaid ja tegeletakse käsitööga.

Pererahvas teeb ringkäigu paekivist hoonetega talukompleksis ning saab tutvust teha lammastega ning villa kasutamise võimalustega käsitöös. Meistrikojas on kõigil võimalus proovida kuivviltimist.

Üritusele väljub buss Rakverest kell 12.00.

Kord kuus toimuvate Lahemaa loodusõhtute korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised.

Üritus on etteregistreerimisega ja kohtade arv on piiratud! Registreerumine kuni 13.02.2013.

Lisainfo ja registreerimine: Krista Kingumets, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 5562 4391, krista.kingumets@keskkonnaamet.ee

Tulekul on uued huvitavad näitused

13. veebruaril kell 11-12 on Maamajanduse Infokeskuse klaasgaleriis fotonäituse “Euroopa maaelu piltides” pidulik avamine. Toimub Euroopa maaelu arengu võrgustiku fotokonkursi parimate piltide esmaesitus Eestis. Rohkem infot näituse kohta www.maainfo.ee/index.php

Külaprojektide näitusega saab 13.-22. veebruarini 2013 tutvuda Raplas, Rapla Keskraamatukogus. Maaeluvõrgustiku näituste kohta rohkem infot www.maainfo.ee/index.php

Neiud korraldavad heategevuskontserdi

Otepää gümnaasiumi 11. klassi tüdrukud Maiken Vähi, Mari-Ly Kapp ja Lisett Segar on võtnud nõuks korraldada 15. veebruaril koolis heategevuslik kontsert «Märkame ja aitame üksteist», lisaks viiakse läbi korjanduspäevad.

Kontserdil esinevad gümnaasiumi endised ja praegused õpilased ning üllatusesinejana lauluvõistlusel «Eesti otsib superstaari» osalenud laulja. «Üllatusesineja jäägu esialgu tõesti üllatuseks, nime veel ei avalda,» ütles Kapp.

Loodetav tulu läheb valla abivajajatele.

Kuhjavere külateatrite festival 2013

Lühiinfo Kuhjaverest! Ootame registreerumist IX külateatrite festivalile, mis toimub 17. ja 18. augustil 2013 Kuhjaveres Viljandimaal. Ainuke tingimus truppidele on loo pikkus – kuni 45 minutit. Ootame ka noorte/laste näitemänguseltskondi. Andke soovist teada (kes pole veel andnud –
kirjas on juba 12 truppi) Teatada osavõtust kirjaga 1. märtsiks 2013
Romeo Mukk

Tel 56208466

Jäneda simmanihooaja avavad Untsakad

Laupäeval, 9. veebruaril toimub Jänedal tänavune esimene simman. Musta Täku Talli uksed avanevad kell 20.00, pidu kestab kella kaheni öösel.

Bänd esineb kolmes setis ehk tehes esinemise jooksul kaks vaheaega.
Kohapeal saab süüa ja juua, kaugemalt tulijad leiavad öömaja hostelis. Alaealised pääsevad peole ainult koos vanemaga.

Pilet: 7 EUR

Süütame küünlad suurmeeste kalmudel

Äsja 25aastaseks saanud Eesti muinsuskaitse selts on teinud tänavusel kultuuripärandi aastal ettepaneku algatada Eesti Vabariigi 95. aastapäeval uus traditsioon: pidada meeles Eesti suurkujusid ning süüdata aastapäevanädalal nende haudadel küünlad, teatab kultuuripärandi aasta koordinaator Riin Alatalu.

Meenutuste kuu avab president Toomas Hendrik Ilves, kes koos Tarvastu gümnaasiumi õpilastega asetab 8. veebruaril küünla Eesti muinsuskaitse ideoloogi Helmi Üpruse (1911–1978) hauale Tarvastu surnuaias.

Kultuuripärandi aasta juhtrühma nimel kutsutakse kõiki koole vabariigi aastapäeva üritustel üles meenutama oma kodukandi suurmehi ja -naisi, et tutvustada noortele meie riigimehi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja teisi ning mõtestama üksikisiku ja tema vaimse pärandi rolli väikese rahva ajaloos. Loe edasi: Süütame küünlad suurmeeste kalmudel

Järvamaal alustas paarsada uut ettevõtjat

E-äriregistri andmetel alustas eelmisel aastal Eestis tegevust 19 203 uut ettevõtet, mida on 8,5 protsenti rohkem kui üleeelmisel aastal. Järvamaal tegutseb neist veidi üle ühe protsendi ehk 198 ettevõtjat.

Järvamaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Saima Piisneri selgitusel on maakonnas nüüd vähem kuus alustanud ettevõtjat.

Vähenemise üle Piisneri meelest põhjust rõõmustada pole, kuid see-eest edestas Järvamaa eelmisel aastal tegutsevate ettevõtjate arvuga (2796) Läänemaad ja sihib 173 ettevõtja jagu eespool olevat Jõgevamaad. Loe edasi: Järvamaal alustas paarsada uut ettevõtjat

42. Tartu maraton purustas viimase 25 aasta registreerimisrekordi

Tänase seisuga on 42. Tartu maratonil kahe distantsi peale kirjas 8300 spordihuvilist, mis tähendab, et 42. Tartu maraton on purustanud viimase 25 aasta registreerimisrekordi.

Viimase aja suurim registreerunute arv enne käesolevat aastat oli 2011. aastal, kui kahe distantsi peale pani end kirja kokku 8254 suusasõpra.

17. veebruaril toimuvale maratonile on 63 kilomeetri pikkusele distantsile end kirja pannud 6432 suusatajat, 31 kilomeetri distantsile plaanib minna 1868 inimest. Kokku on lühemale distantsile võimalik registreerida veel 132 suusatajal.

Suusatajaid on kokku 28. riigist, esindatud on teiste seas näiteks Luxemburg, Kasahstan ja USA. Esmakordseid osalejaid on kokku 1772, mis moodustab osalejate koguarvust muljetavaldava 21 protsenti. Välismaalaste hulgas on esmakordseid tulijaid kokku 715.

Tartu maraton on lisaks rahva talvisele laulupeole ka FIS Marathon Cup (FMC) osavõistlus. Oma kolmandat Tartu maratoni võitu tuleb rajale püüdma FMC 2013 liider Anders Aukland (NOR), samuti on stardis Stanislav Rezac (CZE), kellel ette näidata üks Tartu maratoni võit. Stardis näeb ka Jerry Ahrlini (SWE), kelle kontol on sarnaselt Auklandile kaks Tartu maratoni võitu.

Seni on vaid Raul Olle suutnud hõivata Tartu maratoni kõrgeimat poodiumiastet kolmel korral hoides enda käes Tartu maratonilt enim võite kogunud suusataja tiitlit.

Naiste poolt on taas stardis norralanna Sandra Hansson, kelle nimel on kokku kolm Tartu maratoni naistearvestuse võitu.

Tartu maraton kuulub ka rahvusvahelisse pikamaasuusatamise sarja Worldloppet ning Eesti pikamaasuusatamise sarja Estoloppet.

Regionaalminister eraldas 40 000 eurot Vene viisade kompenseerimiseks

Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastas eelmisel nädalal käskkirja, millega avatakse Venemaa Föderatsiooni viisakompensatsiooni 2013. aasta taotluste vastuvõtt.

Eraldatud 40 000 eurot on mõeldud inimestele, kellel elavad sugulased või on sugulaste hauad Venemaa piiriäärsetel aladel. „Ajaloolistel põhjustel on meil tuhandeid inimesi, kelle jaoks lähedaste või nende haudade külastamine tähendab igal aastal keerulist ja ka kulukat asjaajamist,“ rääkis regionaalminister Siim Kiisler ning lisas, et toetusskeemi eesmärk on vähendada majanduslikke takistusi abikaasade või sugulaste omavahelisel suhtlemisel ja sugulaste matmispaikade külastamisel.

Möödunud aastal kasutati seda võimalust 625 korral ning toetust maksti 36800 euro ulatuses. Enim oli toetusesaajate hulgas Tartu, Ida-Viru, Võru, Harju ja Põlva maakonna elanikke. Toetusskeem on kasutusel alates 2009. aastast. Igale taotlejale hüvitatakse viisalõivu maksimaalselt 70 euro ulatuses, millest peetakse kinni tulumaks. Iga viisalõivu kompensatsiooni saajate nimekirja kantud isik võib taotleda aasta jooksul kuni kahe viisalõivu kompenseerimist. Hüvitist saab viisa eest, mille kehtivusaeg langeb kas osaliselt või täielikult 2013. aastasse. Hüvitise saamiseks võivad taotlusi esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad Venemaa piiriäärsetel aladel elavat abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku külastada. Loe edasi: Regionaalminister eraldas 40 000 eurot Vene viisade kompenseerimiseks

ELF: Eesti soode taastamine tasub ära

Alam-Pedja looduskaitsealal asuva Sangla soo taastamiskava. Foto: ELF

Peamiselt kuivendamise ja turbakaevandamise tõttu kahjustatud soode taastamine Eestis on perspektiivikas ning tasub ära, näitab ELFi äsja lõppenud pilootprojekt. Eesti sood on lisaks marja- ja puhkealadele olulised ökoloogilised kooslused, mis mängivad CO2 sidumisvõime tõttu olulist rolli ka rahvusvaheliselt järjest aktuaalsemas kliimatemaatikas.

ELFi soodeuurijad viisid läbi pilootprojekti, mille raames valiti välja kümme parima taastamispotentsiaaliga märgala Eesti kõige väärtuslikumate soode hulgast, millele koostati taastamiskavad. Märgalade ekspert Marko Kohv võttis tehtud töö kokku: „ELFi soode taastamise projekti käigus üritati koostöös keskkonnaameti ja RMK-ga leida üles parimad alad, kus suhteliselt kallist taastamistegevust oleks kõige tasuvam teha.“ Ta lisas: „Tänasel rahvuvahelisel märgalade päeval tasuks Eestis just tähelepanu tõmmata märgalade poolt ühiskonnale pakutavatele ökoloogilistele teenustele ning inimtegevuse tagajärjel rikutud märgalade taastamisele.“

Projekti käigus keskenduti Eesti 17-le Ramsari alale kui ülemaailmse tähtsusega märgaladele. Eelkõige otsiti kuivendusest mõjutatud siirdesoo- ja rabaalasid kui potentsiaalselt kergemini taastuvaid sootüüpe, mille seisundi parandamiseks on rohkem kogemusi nii meil kui ka meie lähinaabritel. Loe edasi: ELF: Eesti soode taastamine tasub ära

Ökoehitajaid kutsutakse liituma veebiportaalis

MTÜ thePOOSH kutsub Eesti ökoehitajaid liituma rahvusvahelises veebiportaalis, kus ökoehituse asjatundjaid ning huvilised koonduvad. Organisatsiooni vaheldusel on võimalik õppida ja praktiseerida ökoehitust üle maailma ja aidata neid, kellel ehitus juba käsil.

Portaal asub aadressil http://www.facebook.com/l/-AQGbo_YtAQEpS6xO9GdNWkQCER3-PwsvHb2RyL4bGQCGUg/www.thePOOSH.org

Eelmisel esmaspäeval käis Vikerraadios Keskkonnatelgi saates organisatsiooni thePOOSH.org lähemalt tutvustamas selle Eesti esindaja Maarja Õunaste. Kuula saadet siit:
http://www.facebook.com/l/2AQFUbk_aAQEtZ2gkU3i0CIDiY-jKXuopA14NT7vdNQ5YVw/vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1961521

Allikas: Mari Manzana

Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat "Päike läheb puhkusele". — Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat “Päike läheb puhkusele”.

1. veebruaril kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2012. aasta Eesti kauneimad raamatud. Samas peanäitusesaalis avati kauneimatest raamatutest näitus, kus lisaks eksponeeritakse Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatuid ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome 2011. aasta kauneimaid raamatuid.

Igal aastal toimuvatel raamatukujunduse konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” valivad asjatundjatest koosnevad žüriid aastase raamatutoodangu seast välja kujunduselt, tüpograafialt ja teostuselt parimad raamatud. 25 kauneima raamatu võistlusele esitas 77 kirjastajat 168 raamatut. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.

”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.

„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik. Loe edasi: Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Uuring: külad vajavad enim toetust kogukonnateenuste väljaarendamiseks

Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et külades nähakse suurimat toetusvajadust kogukonnateenuste pakkumise väljaarendamiseks, küla välisilme parandamiseks ja väiksema tehnilise infrastruktuuri arendamiseks.

Uuringu käigus kaardistati andmebaaside põhjal 931 avalikuks kasutuseks mõeldud küla-, seltsi- ja kultuurimaja ning küsitleti ligi 400 avalike objektide, KOVide, LEADER tegevusgruppide esindajat. Küsitletute hinnangul on eriti suur roll küla-, seltsi ja kultuurimajade olukorra parandamisel olnud külameetmel.

Toetust saanud avalikke objekte kasutatakse peamiselt erinevate ürituste läbiviimiseks, huviringide tegevuseks ja/või renditakse ruume välja. Toetuse abil tehtud investeeringute suurim mõju on olnud vaba aja veetmise võimaluste kvaliteedi tõusule maapiirkonnas.

Uuringu käigus kaardistatud avalikest objektidest selgus, et keskmine avalike objektide arv 1000 elaniku kohta on Eestis 0,69. Enim objekte 1000 elaniku kohta on Hiiumaal (2,60), Põlvamaal (2,24), Saaremaal (2,20) ja Läänemaal (2,02), kõige vähem aga Harjumaal (0,22), Ida- Virumaal (0,39), Tartumaal (0,43) ja Pärnumaal (0,76). Vähem objekte 1000 elaniku kohta on suuremate linnaliste piirkondadega maakondades ning enam saarelistes ja suurte linnadeta piirkondades.

Kuna toetusvajadus erineb piirkonniti, siis tehti uuringus ettepanek toetusvajadust hinnata ja toetusi jagada piirkonnapõhiselt. Selleks sobib hästi Leader-lähenemine, mille rakendusskeem arvestab paremini kohalike eripäradega ja võimaldab toetusi jagada vastavalt piirkonna vajadustele. Põllumajandusministeeriumis koostamisel oleva Maaelu arengukava 2014-2020 raames on plaanis külaarengule suunatud tegevusi edaspidi rahastada just läbi Leader-põhimõtete.

Uuringu eesmärk oli analüüsida külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust saanud ja mittesaanud avalikuks kasutamiseks mõeldud seltsi-, kultuuri- ja külamajademajanduslikku olukorda, selgitada välja võimalused, kuidas tagada nende kestlik (jätkusuutlik) tegevus ning teha ettepanekuid Eesti maaelu arengukava sotsiaal-kultuurilise elukeskkonna parandamiseks ettenähtud meetmete kujundamiseks järgmisel programmiperioodil (2014–2020). Uuringu teostas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Ernst ja Young Baltic AS.

Rahvusvaheline veebiportaal otsib blogijaid

Läänemere piirkonna riikide ühine uus veebiportaal newsWave otsib Eestist vabatahtlikke blogikirjutajaid. Taotlust osaluseks saab esitada kuni 4.veebruarini.

Läänemere riikide projekti ONE BSR raames avatakse peagi veebiplatvorm newsWave, mis hakkab kajastama piirkonna uudiseid. Projekti eesmärk on leida üles Läänemere piirkonnale omaseid iseloomujooni ning neid maailmale tutvustada.

Eestvedajate sõnul soovitakse Läänemere piirkonna elukeskkonda, traditsioone ja võimalusi tutvustada rahvusvaheliselt just sel viisil, kuidas seda näevad siin piirkonnas elavad inimesed. Seetõttu kuulutati välja konkurss blogijate leidmiseks Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Venemaalt, Rootsist ja Taanist.

Kandideerima oodatakse inimesi, kes kirjutaksid oma igapäevaelu kogemusest, hobidest, huvialadest ja sündmustest newsWave veebiportaalis vähemalt korra kuus ühe aasta jooksul. Blogijad võivad olla erinevate elualade esindajad, näiteks kunstnikud, teadlased, üliõpilased jt, kel oleks soov jagada mõtteid kohalikust eluviisist, traditsioonidest ja sündmustest. Eelduseks on hea inglise keele oskus. Blogikannetesse võib lisada ka endatehtud fotosid ja videoid.

newsWave´i liikmetel avaneb võimalus jõuda suure hulga rahvusvahelise auditooriumini ning olla osa rahvusvahelisest blogijate võrgustikust.

Osalemiseks tuleb täita registreerimisankeet enne 4. veebruari. Parimatel blogijatel on võimalus kaasa lüüa ka Läänemere ringreisil 2013. aasta suvel. Täpsemad tingimused ja kandideerimise info siin.

Kirjandusõhtu “Jodok saadab tervisi”

***Foto: Nõmme kultuurikeskuse kodulehekülg***

17. veebruaril kell 17.00 saab Nõmme Kultuurikeskuses nautida Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli lavakava “Jodok saadab tervisi”.

Esinevad Anna-Liisa Talts, Johanna Aus, Kaisa Kattai, Karoliina Saatpalu, Magdaleena Maasik, Merilin Reede, Mona Mi Mikkin, Henri Otsing, Joonas Mattias Sarapuu, Kaspar Sellin, Leander Meresaar, Mattias Kuppart, Oskar Punga, Priit Põldma ja Sander Roosimägi.

Esitatakse A.H. Tammsaare, A. Tšehhovi, J. Viidingu, K. Merilaasi, H. Jürissoni, J. Aaviku, A. Valtoni, A. Sanga, B. Alveri, E. Enno, E. Niidu, K. Ristikivi, P. Ilmeti jt tekste.

Juhendaja Tõnis Rätsep.

Kava kahes osas, kestus 2 h. Üritus on tasuta!

2012. aasta keskkonnateoks kuulutati Jääaja keskus

Ivar Puurat (1961-2012) tunnustati postuumselt elutöö eest.

2012. aasta parimakas keskkonnateoks valis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) Äksi külla rajatud Jääaja keskuse. Keskkonnakirve tiitli pälvis Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja AS Raju. Elutöö eest tunnustab EKO postuumselt loodusteadlast Ivar Puurat.

Tartu vald pälvis tunnustuse initsiatiivi eest rajada nüüdisaegse loodusmuuseum ja selle eduka teostamise eest. Jääaja keskus
on praegu suurim ja moodsaim loodusmuuseum Eestis, selle rajamine oleks olnud jõukohane nii riigile kui ka mõnele suuremale linnale, kuid idee teostas maaomavalitsus. Alates avamisest juulis 2012 kuni tänaseni on keskust külastanud juba üle 75 000 inimese. See näitab, et loodusmuuseum on huvitav ja täidab olulist lünka Eesti looduse arengu tutvustamisel ja keskkonnahariduse edendamisel kooliõpilaste ja ka täiskasvanute hulgas.

EKO tunnustab elutöö eest postuumselt loodusteadlast, keskkonnahariduse ja keskkonnateadlikkuse eestkõnelejat Ivar Puurat, kelle teadus- ja keskkonnaalane tegevus, panus keskkonnahariduse edendamisse ja teaduse populariseerimisse on olnud väärtuslik ning teed näitav.

Samuti märgiti keskkonnateo valimisel ära Leili Mihkelsoni blogi „Leili metsalood“, mis avab lugejale looduslähedasema vaatenurga ja lähenemise metsandusele tervikuna.

Keskkonnakirve pälvis Sindi paisu hüroelektrijaama arendaja AS Raju. Eesti suurimal vooluveekogudel oleval loodusalal – Pärnu jõe loodusalal – on lõhe ja jõesilm Sindi paisu tõttu otseselt ohus ning jõe ökoloogiline seisund kesine. Arendaja plaanid näevad aga ette Sindi paisu säilitamise ning sellele hüdroelektrijaama rajamise, millel on Pärnu jõe veerežiimile, kalastikule ning looduskeskkonnale pöördumatult negatiivne tagajärg. Elektrijaama rajamise ja töötamisega kaasnev suur veetarbimine ning
veerežiimi kõigutamine toob kaasa Pärnu jõe vee-elustiku olukorra märkimisväärse halvenemise. Keskkonnakirve saajate kandidaatidena pakkusid Sindi paisu arendajale AS Rajule tugevat konkurentsi Jäätmekäitlejate Liit, kelle lobi survel on konkurentsiamet teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku jäätmeseaduse muutmise algatamiseks, kaotamaks piirangud
jäätmeveo ja -käitluse turgudel, millega kaasneks suur kahjulik mõju loodusele ja inimese elukvaliteedile, ning Riigikogu keskkonnakomisjon koos Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga, kelle soovi suurendada oluliselt metsaveoautode kandekoormust pole põhjalikult uuritud keskkonnamõju seisukohast.