Rubriik: Eesti

Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis 2012. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Tõnu Posti Kõljala Põllumajanduslikust OÜst ning parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Aldo Vaani Oüst Topi Mõis. Aunimetused anti kätte täna, Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis.

„Võitjad jäid silma sellega, et nad on pikka aega karjakasvatusega tegelenud ning näidanud stabiilselt väga tublisid tulemusi,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg. „Parima karjakasvataja tiitliga tunnustame suurt pühendumust ja pikaajalist tööd.” Loe edasi: Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Põlva Vallavolikogu kinnitas Põlva linna ja valla ühinemise lepingu

Kolmapäeval, 20. veerbuaril toimunud Põlva linna- ja vallavolikogu ühisistungil astuti Põlva linna ja valla ühinemisel suur samm edasi. Istungil arutati ja kooskõlastati eelnevalt avalikustatud ühinemislepingu eelnõule esitatud ettepanekud. 

Vallavolikogu võttis 20. veebruari istungil vastu kaks otsust. Esimese otsusega kinnitati ühehäälselt Põlva linna ja valla ühinemisleping ning teise otsusega taotletakse vabariigi valitsuselt Põlva valla ja Põlva linna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks.Taotluse esitamise osas oli vallavolikogu üksmeelne. Otsuse poolt hääletas istungil osalenud 14 volikogu liikmest 13 liiget, 1 volikogu liige hääletamisest osa ei võtnud.
Põlva linnavolikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Põlva valla ja Põlva linna ühinemiseks üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks erakorralisel istungil 27. veebruaril.

Ühinemise tulemusena moodustuks üle 10 000 elanikuga omavalitsus, mis oleks üks Lõuna-Eesti suurimaid omavalitsusüksusi Võru ja Valga järel. Põlva vald on rõngasvald ümber Põlva linna. Seetõttu on kahes omavalitsuses elavate elanike elukorraldus sedavõrd läbi põimunud, et omavalitsuste ühinemine oleks väga loogiline samm. Ühinemisel saaks korrastatud ja ühtlustatud kõik eluvaldkonnad, millega tegeleb kohalik omavalitsus. Suureneks omavalitsuse investeerimisvõimekus ja muutub läbimõeldumaks ka investeeringute teostamine. Kindlasti paraneks lõppkokkuvõttes kodanikele omavalitsuse poolt osutatavate teenuste kvaliteet.

Allikas: polvamaa.ee

Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest

Seoses keskkonnakomisjonis arutlusel oleva jahiseaduse eelnõuga, esitas Eesti Loomakaitse Selts riigikogus peetud keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil omapoolsed ettepanekud, mis lähtuvad eelkõige eluslooduse igakülgsest kaitsest. Eelnõu tõsisemateks probleemideks on metsloomade arvu piiramatu loodusest eemaldamine majanduslikul eesmärgil, küttimismahtude otsustamine riigi kontrolli alt väljas oleva organi poolt ning jahikoerte katsetamine ehk nende oskuste testimine elusat metslooma kasutades. Loe edasi: Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest

Rakveres väitlesid noored üle Eesti

Nädalavahetusel toimus Rakvere gümnaasiumis Eesti Väitlusseltsi korraldusel keskkoolinoorte Eesti meistrivõistluste teine etapp. Kaks päeva kestnud võistlusel pidid üle kogu riigi kokku tulnud gümnasistid eitama või jaatama seda, kas riigi kulul kõrghariduse saanud noored peaksid töötama vähemalt kolm aastat pärast hariduse omandamist Eestis. Loe edasi: Rakveres väitlesid noored üle Eesti

Kuidas teha kogukonnakroonikat audiovisuaalsete vahenditega

Rahvakultuuri Keskus korraldab koolituse huvilistele, kes soovivad õppida käsitsema kaamerat ja muid tehnilisi vahendeid filmi tegemiseks, et jäädvustada olulisemaid hetki pere- või kogukonnasündmustelt.

Koolitus sisaldab loenguid, praktilisi tunde ja individuaalset e-õpet õpetaja
juhendamisel. Materjali salvestamis- ja monteerimisoskuse omandamiseks peab õppima asujal olema videosalvestusvahend ja arvutioskus (Word, PowerPoint).
Koolitus toimub neljal päeval – 7. märtsil, 4. aprillil ja 9. mail ning ühel
päeval septembris 2013  Rahvakultuuri Keskuses Tallinnas, J.Vilmsi t 55.
Kursust juhendab meediaprojektide juht ja režissöör Jüri Tallinn.
Koolituse üks eesmärk on siduda uued tegijad ka kultuuripärandi aasta
sündmuste jäädvustamisega, mis leiavad aset kõikjal üle Eesti.
Registreerumine telefonil 6009291 ja aadressil www.rahvakultuur.ee –kursused
ja registreerumine-25.veebruarini 2013.

Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebiankeet hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid, konkursi tähtaeg on 31. märts 2013. Veebiankeedi saab täita konkursi kodulehel www.kylaelu.ee või otse järgnevalt lingilt:

https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDc4UVhYS1JlMTNqQjlFZWlZb2NuX0E6MQ#gid=0

Tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered, samuti väikeste linnakogukondade aktiivsed pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Loe edasi: Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“

Algas registreerumine lõimumisaruteludele

Mõttekoda Praxis ja Balti Uuringute Instituut korraldavad aruteluseminarid Eestis elavatele teiste riikide kodanikele. Vene- ja ingliskeelsetele lõimumisaruteludele on oodatud kokku 150 Eestis elamisloaga elavat inimest, kellel ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust või kellel on määratlemata kodakondsus.

Tallinnas, Tartus, Narvas ja Kohtla-Järvel toimuvatel aruteluseminaridel saavad osalejad avaldada oma arvamust haridus- ja tööturuteemadel ning rääkida kaasa keeleõppe, sotsiaalteenuste ja kodakondsusega seotud probleemide ja võimaluste vallas. Enne kohtumist teeb korraldaja kõigi osalejate seas küsitluse, mille alusel täpsustatakse iga lõimumisarutelu teemaringi. Kogutud ettepanekud esitatakse uue lõimumiskava koostajatele.

Kultuuriministeeriumi algatusel koostatakse sel aastal uus lõimumisvaldkonna arengukava „Eesti 2020″. Kava kokkupanek kestab pikka aega ja hõlmab paljusid tegevusi. Lõimumisprotsess eeldab riigi koostööd kõikide huvirühmadega, et luua tervikpilt valdkondliku tegevuse vajadusest, ulatusest ja tarvilikest ressurssidest.

On oluline, et siin elavad teiste riikide kodanikud − näiteks Venemaa kodanikud, aga ka hiljuti siia saabunud sisserändajad − saaksid kaasa rääkida teemadel, mis puudutavad nende igapäevaelu, ning et nende arvamus jõuaks ka otsustajateni.

Osalemiseks täitke registreerimisankeet enne 20. veebruari siin: http://www.etnoweb.ee/arutelud või siin.

Lõimumisarutelude ajakava:

  • Narva (venekeelne) – reede, 22. märts kell 14.00−18.30
  • Kohtla-Järve (venekeelne) – laupäev, 23. märts kell 10.00−15.30
  • Tallinn (venekeelne) – laupäev, 23. märts kell 10.00−15.30
  • Tallinn (venekeelne) – neljapäev, 28. märts kell 14.00−18.30
  • Tartu (ingliskeelne) – neljapäev, 28. märts kell 14.00−18.30
  • Tallinn (ingliskeelne) – reede, 5. aprill kell 14.00−18.30

Igale arutelule registreeritakse 30 osalejat.

Vajaduse korral hüvitatakse kohaletuleku transpordikulu sama päeva ühissõidukipileti alusel.

Ürituse kava saadetakse registreerunutele, kuid üldjoontes on see järgmine:

  • Tervituskohv
  • Küsitlustulemuste tutvustamine ja arutelu
  • Lõuna
  • Rühmaarutelu
  • Lõpetamine

Projekti eestvedajad on poliitiliselt sõltumatud organisatsioonid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Balti Uuringute Instituut, kes on aastaid tegelenud erinevate lõimumisvaldkonna uuringutega ja on kursis riikliku lõimumispoliitikaga. Projekti toetab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Kontaktisik ja lisateave: Valentina Batueva, Poliitikauuringute Keskus Praxis, e-post valentina.batueva@praxis.ee, tel +372 698 8582

Tartu Maratoni laste suusasõitudel osales läbi aegade enim lapsi – ligi 2000 last

Tartu Maraton jätkab rekordite lainel. Täna, 16. veebruaril toimunud 42. Tartu Maratoni lastesõidud tõid kokku esialgsetel andmetel 1921 väikest suusatajat. Eelmisel aastal oli lapsi 1645. Homme toimuvale 42. Tartu Maratonile on registreerinud viimase 25 aasta suurim arv osalejaid – üle 8500.

TILLUsõitudest, kus osalevad kuni kaheksa aastased, võttis osa 1316 suusatajat. Vanematele suusatajatele mõeldud MINImaratonist võttis osa 605 suusatajat.

“On tore näha, et üha enam lapsi võtab osa lasteüritustest ja et üle mitme aasta oli ka ilm ilus. Mis on aga eriti meeldiv, on see, et üritus tõi kokku niivõrd palju erinevaid lapsi ja just neid kõige pisemaid. Tore oli näha, et kohal olid ka turvakodude lapsed SEB Heategevusfondi eestvedamisel, esmakordsed suusatajad ning ka need lapsed, kes ka igapäevaselt tihedalt suusatavad. Lastesõidud on tõesti kõigile!” rõõmustab Klubi Tartu Maratoni projektijuht Kunnar Karu.

6-aastane Luisa põhjendab oma tulekut TILLUsõidule: “Siin õpin suusatama ja siis suurena on mul lihtne suusatada!” Sama vana Ursula on nõus ning lisab: “See on äge!”

42. Tartu Maratoni lastesõidud avasid ühtlasi ka Tartu Mini Neliküritus 2013 sarja. Järgmised lasteüritused toimuvad SEB 31. Tartu Jooksumaratoni raames 11. mail.

42. Tartu Maratoni otseülekannet näeb homme ETV vahendusel nii veebis (http://otse.err.ee/etv/) kui teles kell 10.00-12.55, kell 19.55 on ETV2 eetris kokkuvõttev saade.

Lisainfo: Greete Kempel, 42. Tartu Maratoni pressiesindaja, MTÜ Klubi Tartu Maraton, tel 5592 2183, e-post press@tartumaraton.ee

42 Tartu Maraton_lastesoidud_Ardo Saks (2)
42. Tartu Maratoni lastesõit Foto: Ardo Säks

 

 

Tartu Maratoni finišijoone ületavad esimesena metsamehed

Sel pühapäeval annab Metsapealinn 2012 Rakvere metsapealinna tiitli üle Elva linnale. Tiitli üleandmise tseremoonia toimub Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartu Maratoni võistlejate finiši eel.

“Maratoni finiš on selleks väga hea koht. Terves metsas on terve vaim – mets, sport ja tervis käivad pea alati käsikäes,” ütles Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Metsapealinna tiitli üleandmise tseremooniat alustavad neli suusatavat saemeest, kes toovad finišisse Metsapealinna lipu ja saevad läbi Metsapealinna ja Tartu Maratoni finiši „avapalgi“. Korraldajate poolt on tagatud see, et saepuru ei hakka segama suusatajaid. Peale palgi lõikamist annab Rakvere linnapea lipu üle Elva abilinnapeale. Elva jahimeeste püssidest antud kogupauk tähistab pealinna tiitli üleminekut Rakverelt Elvasse.

Esialgne ajakava on järgmine (ajakava võib muutuda sõltuvalt võistlevate suusatajate liikumiskiirusest):

*11:25 – Metsapealinna sõnumitoojad rajal
*11:33 – Metsapealinna ja 42. Tartu Maratoni finiši “avapalgi” saagimine
*11:35 – lipu üleandmine ja tervituskõne metsapealinnalt
*11:42 – Finišiala on võitja saabumiseks avatud

Allikas: Eesti Metsaselts

Eesti Rahvusraamatukogu teeb uksed lahti

20.-22. veebruaril saab kiigata Eesti  Rahvusraamatukogu köögipoolele ja minna läbi ustest, mis viivad lugemissaalidest edasi, saab näha ja kuulda asju, mida iga päev ei näe ega kuule. 

Ekskursioonidel saab näha raamatu teekonda lugejani ning paberi muutumist digitaalseks, käia Toompea lossis, heita pilk raamatukogu varasalve, avastada ühiskonna toimimise põhitõed ning tutvuda Igor Volke juhtimisel tundmatute objektidega Rahvusraamatukogus. Koolitused aitavad infootsingul majandus- ja õigusteabes. Töötubades õpetatakse pikendama raamatu eluiga ning kasutama Eesti õigusbibliograafiat.

Õhtupoolikutel toimuvatel loengutel tutvustavad Larissa Petina Rahvusraamatukogu harulduste kogu pärleid ning Piret Lotman ja Sirje Lusmägi eestikeelse kirjasõna kujunemist 17. sajandil, kirjanduskriitik Maire Liivamets räägib mälust ja mäletamisest eesti kirjanduses. Neljapäeval meenutavad Rahvusraamatukogu hoone saamislugu Ivi Eenmaa, Mihkel Reial, Mati Kibin, Sulev Vahtra jt.

Lisaks saab tellida endale kontserdi, osaleda infotundides ja viktoriinidel, osa saada Viini kohvikukultuurist, kohtuda Ivari Padariga, kuulata Jan Kausi, tutvuda haruldaste leidudega raamatukaante vahel ning kõigi näitustega.

Lahtiste uste päevad on avaürituseks Rahvusraamatukogu juubeliaastal, mil tähistatakse raamatukogu 95. sünnipäeva ning 20 aasta möödumist Raine Karbi projekteeritud hoone avamisest.

Rahvusraamatukogu lahtiste uste päevade kavaga saab tutvuda siin.

Rahvakalender mahub nüüdsest taskusse

Riigikantselei tellimusel on valminud Rahvakalendri nutirakendus, mis muudab tähtpäevade tähistamise meeldejäävaks ja lihtsaks.

Rahvakalendri rakenduses on iga tähtpäeva kohta võimalik avada kalendriaken, mis jagab muu hariva informatsiooni hulgas nii kasulikke näpunäiteid, kuidas vanarahva kommetest tänapäeval rõõmu tunda, kui ka põnevaid soovitusi, mida tähistamise tarbeks ette võtta.

„Rahvakalendri rakendus tuletab meelde, et eestlastel jagub pööripäevade vahele piisavalt palju põhjuseid tähistamiseks ning paneb võrdse elevusega ootama nii riiklike tähtpäevi kui rahvakalendri sündmusi,“ sõnas Rahvakalendri idee autor ja Riigikantselei nõunik Jaanus Rohumaa.

Lisaks rahvakalendri tähtpäevadele on Rahvakalendris ära märgitud ka riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad.  Loe edasi: Rahvakalender mahub nüüdsest taskusse

“Ettevõtlik naine 2012” on talunik Piret Pihel

22dad6ca968996b56e7b167933f9ab16
Laureaat Piret Pihel

Mittetulundusühing ETNA Eestimaal andis 8. veebruaril juba kuuendat korda välja ettevõtliku naise tiitli, mille tänavu pälvis Tapa valla talunik ja sealse kultuurielu üks vedajaid Piret Pihel, seisab pressiteates.

“Võib öelda, et Piret on naine nagu orkester: ta peab talu, mille suurus on koos rendimaadega 150 ha, sõidab ise traktoriga ja harib maid. Teisalt osaleb ta aktiivselt Tapa valla kultuurielus, korraldades möödunud aastal Tapa valla kultuurikonverentsi ning valla muusikapäeva,” põhjendas valikut MTÜ ETNA Eestimaal esinaine Sirje Vällmann.

Piret Pihel on ka Lehtse Talunike Seltsi esinaine ning ta kuulub Eesti Talupidajate Keskliidu juhatusse, samuti on ta Tapa vallavolikogu liige. Samuti oli Piret Pihel kunagise Lehtse valla vallavanem, olles toona üks vähestest  naisvallavanematest Eestis.

Sirje Vällmanni sõnul on Piret ääretult sihikindel inimene, mida kinnitab ka asjaolu, et Piret Pihel tegutses aastaid tipptasemel laskespordiga.

Piret Pihel sai lisaks ettevõtliku naise tiitlile ka hõbesõle Riigikogu Naisteühenduselt.

2003. aasta jaanuaris tegevust alustanud MTÜ ETNA Eestimaal eesmärk on toetada maapiirkondades tegutsevaid naisettevõtjaid ning ettevõtlusega alustada soovivaid naisi.

Tiitlit Ettevõtlik Naine on ETNA Eestimaal välja andnud juba kuuel korral ning eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Heli Viedehof, Kristel Habakukk, Kaja Kesküla, Piret Talistu ja Reet Maadla.

Riia turismimessil tutvustati Valgamaad

Valgamaa Arenguagentuur ja Sangaste Rukkiküla tutvustasid maakonna puhkamisvõimalusi 8. – 10. veebruaril Riias toimunud turismimessil BALTTOUR 2013 üheskoos sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism. Ees ootab rahvusvaheline
turismimess Tourest 2013 Tallinnas.

Valgamaad tutvustasid Baltimaade suurimal turismimessil Balttour Valgamaa Arenguagentuuri turismispetsialistid, SA Otepää Turism infokonsultant, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni ja Tartemik OÜ esindajad.

Vahetult enne messe valmisid Arenguagentuuri poolt koostatud loodustrükis „Valgamaa ja Otepää – Lõuna-Eesti pärlid“ 6 keeles, kultuurikalender „Valgamaa sündmused 2013“ eesti, inglise ja vene keeles ning eesti-, vene- ja inglisekeelne Valgamaa infotrükis koos maakonna ja linnade kaartidega. Messikülastajatele jagati infot nii maakonnas kui ka kogu Eestis pakutavate puhkamisvõimaluste ja sündmuste kohta.

Suur hulk Balttouri külastajad on käinud Valgamaal mõned aastad tagasi ja tundsid huvi just uute teenuste ning toodete vastu. Palju räägiti ka Otepääst kui suurepärasest sporditurismi sihtkohast.
Loe edasi: Riia turismimessil tutvustati Valgamaad

Kolm kunstnikku, kolm näitust – iga päev uus avamine

Foto: art.ee

12. veebruaril avaneb Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jüri Arraku pisigraafikanäitus “Miniatuurne Jüri Arrak: eksliibrised, jõulugraafika, ehted”.
13. veebruaril avatakse 6. korruse näitusesaalis “Silvi Väljal 85. Raamatuillustratsioonid” ja 14. veebruarist saab fuajeegaleriis näha Mare Iknojani fotonäitust “Pilvede värvid”.

Jüri Arrak on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke. Arraku isikupärase käsitluslaadi, tema käekirja – seda võib julgelt ka Arraku stiiliks nimetada – tunnevad paljud eksimatult juba kaugelt ära. Jüri Arrakut tuntakse ennekõike maalikunstniku, vabagraafiku ja joonistajana. Näitusel “Miniatuurne Jüri Arrak” on eksponeeritud kunstniku pisemas formaadis valminud teosed: eksliibrised, jõulugraafika, ehted. Jüri Arrak õppis ERKIs metallehistööd, nautis ehete loomist, kuid teda tõmbas enamgi kujutav kunst. Kõigepealt huvitus ta graafikast ja siin oli kahtlemata oma osa poolvenna Henno Arraku eeskujul.

Graafikas alustas Jüri Arrak just eksliibristega, kolmel esimesel aastal (1961-1963) tegigi ta vaid neid, siin on ta graafikaloomingu lätted.
Juba 1962. aasta töödes valdab kunstnik perfektselt graafilist vormi, silmapaistev on ta endale loodud sürrealistlik eksliibris, mis on näitusel kahes värvilahenduses. Eesti eksliibrisekunstis on Jüri Arrak modernist, uute võimaluste otsija ja leidja. Ta lõi meil esimesed abstraktsed eksliibrised värviliste linoollõigetena Jüri Ernesaksale (1963) ja Enno Ootsingule (1964).
Loe edasi: Kolm kunstnikku, kolm näitust – iga päev uus avamine

20 aastat Eestimaa loomariigi vanuserekordit

Ebapärlikarbi kojapoolmed foto: Wikipedia

Eestis haruldast molluskit-ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera) iseloomustab aeglane aastane juurdekasv ja kõrge eluiga.

1992 aasta suvel korjas tollane Lahemaa Rahvuspargi teadur ehk allakirjutanu viimasest pärlikarpidega asustatud jõest Põhja-Eestis kaks seljakotitäit surnud karpide kaasi. Suure suremuse põhjuseks oli 1991 -1992 aasta talvel jõe ääres teostatud kaks suurt maaparandust. 19 karbikaant jõudsid Stokholmi Loodusmuuseumi, väliseestlasest paleontoloogi, Harry Mutvei laborisse. Seal määrati maailmas tunnustatud meetodil nende vanused.

Meetod ise on järgmine: karbikaanest tehakse 1,5 mm paksune ristlõik. See pannakse glutaaraldehüüdi lahusesse. Vaheldumisi olevate pärlmutterkihi ja kaltsiumikihi kaltsium reageerib lahusega ja see muudab kaltsiumi tumedaks. Suure suurenduse ja tugeva valgustuse all saab siis aastate kasvukihid kokku lugeda. Seda väga täpselt, nii nagu saab lugeda kännu pealt puu iga. Nende karbikaante põhjal saadi keskmiseks karpide eaks 74 aastat. Nendest kolme karbi vanused jäid vahemikku 120-130 aastat ning 15. veebruaril 1993 aastal püstitas üks karp Eestimaa loomariigi vanuserekordiks 134 aastat.

See on ka maailma vanimaks elanud ebapärlikarp üldse. Lahemaa Rahvupargis asuvas ühes karbiga asustatud jões elab veel Eesti viimane ebapärlikarbi populatsioon. Et pea rohkem kui inimpõlvkonna pikkune aeg pole neil olnud järelkasvu, siis sureb antud liik meilt järgmise inimpõlvkonna jooksul välja. Tänu kõrgele eale ja aeglasele vananemisele ta meie liikide nimestikust lähiaastail veel ei kao.

Uudisnupu koostas: Marek Vahula

Tiidmises kõigilõ, kiä tahtnuq võro kiilt oppiq

Tarto Ülikoolih um seol keväjäsemestril kats võro keele kursust:

Lõunõeesti kiil II (FLLE.00.006, 3 EAP)
Sisu: võro keele grammatiga, kõnõlõmisõ ja kirotamisõ järgkursus.
Aig: veebr-mai riidilde kl 10.15-11.45, edimäne tunn 15. veebr.
Kotus: Tarto Ülikooli päähoonõq (Ülikooli 18, Tarto) tarõ 139 .
Kõrraldaja: TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võro keeleoppus (FLLE.00.014, 3 EAP)
Sisu: Vahtsõnõ kursus, koh opitas süvembält tundma võro keeleoppust, innekõgõ helü- ja mooduoppust.
Aig: tõõsõpäivilde 14.15-15.45, edimäne tunn 12. veebr.
Kotus: Lossi 3, Tarto, tarõ 328.
Kõrraldaja: TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Lisas um keväjä (apr-mai) märgit edesi pitäq võro keele järgkursust Võromaal Tsiistrih. Kursus um plaanit iispääväõdakis.
Kõrraldaja: Võro Instituut.

Ligembält saa uuriq:
e-post juvasul@ut.ee, tel 5554 3727
Jüvä Sullõv, võro keele oppaja

United World College Eesti Ühingu stipendiumikonkurss

Stipendiumikonkurss võimaldab Eesti tublidel õpilastel end rahvusvahelises keskkonnas mitmekülgselt arendada.

United World College Eesti Ühing on välja kuulutanud stipendiumikonkursi UWC rahvusvahelistesse koolidesse. Konkurss on avatud 10. ja 11. klassi õpilastele ning sel aastal on pakkumisel täisstipendiumid Norrasse. Täpsem info koos konkursitingimustega on aadressil uwc.ee/stipendiumikonkurss. Dokumentide esitamise tähtaeg on 24.veebruar 2013.

Lisainformatsiooni United World Colleges liikumisest saab ühingu kodulehelt.

Seeder: saime põllumeestele väga hea tulemuse

Helir-Valdor Seeder. Foto: Vikipeedia

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Euroopa Liidu ülemkogul sõlmitud eelarvekokkulepet kommenteerides, et Eesti saavutas parima võimaliku lahenduse.

„Jõudmine 196 euro tasemeni hektarilt oli tänastes tingimustes kindlasti parim võimalik lahendus,” ütles Seeder. “2014. aasta toetuste vähenemine on meil võimalik katta maaelu arengu vahendite arvelt, kuhu Eesti sai algse pakkumisega võrreldes juurde 50,7 miljonit eurot.”

Maaelu arengukava osas võib Seederi sõnul tulemust pidada laiemat eelarvekonteksti arvestades igati positiivseks. „Olukorras, kus kogu Euroopa Liidu eelarvet vähendati eelmise perioodiga võrreldes 33 miljardi euro võrra, on MAKi vahendite säilitamine peaaegu senises mahus, väga hea tulemus,“ rääkis Seeder.

Seederi sõnul on kokku ligi 40-protsendilise Euroopa Liidu vahendite tõusu taga diplomaatide, ametnike ja põllumeeste ühine tegutsemine. „Tulemus on oluliselt parem, kui ta oli sel perioodil ja ka võrreldes sellega, mida Euroopa Komisjon algselt pakkus. Selle taga on kaks aastat kestnud poliitikute, diplomaatide ja ametnike pidev selgitustöö teistele liikmesriikidele ja põllumeeste aktiivne toetus, “ ütles Seeder.

Ülemkogul täna heaks kiidetud eelarve kohaselt saab Eesti Euroopa Liidust aastatel 2014–2020 põllumajandustoetusteks kokku üle 1,73 miljardi euro, mis on ligi 500 miljoni võrra enam kui eelmisel perioodil. Põllumajandustoetuste kasv on ka kõigist valdkondadest suurim.

Perioodil 2007–2013 sai Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetusteks ligi 1,23 miljardit eurot, millest ca 500 miljonit eurot läks otsetoetusteks ning 723,7 miljonit eurot maaelu arengukava meetmetele.

Otepää saunaomanikud on saunamaratoniks valmis

Meenutus möödunud saunamaratonist.
Meenutus möödunud saunamaratonist.

Talvepealinnas Otepääl viiakse 10. veebruaril läbi saunaorienteerumise võistlus –Euroopa saunamaraton. Otepää saunaomanikud on saunamaratoniks valmis. Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää valla kultuurijuhi Sirje Ginteri andmeil osaleb sellel aastal saunamaratonil 20 Otepää piirkonna sauna. „Esindatud on peaaegu kõik saunatüübid: suitsusaun, kümblustünn, torusaun jne. Lisaks ootavad võistlejaid ees mitmesuguseid atraktsioonid saunades – näiteks saab ühest saunast uiskudega jääle uisutama minna.

Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest kell 12. Start on avatud kuni kella 13ni. Finiš on avatud kella 18ni Nuustaku pubis. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.
Euroopa Saunamaraton Otepääl toimub juba neljandat korda. Võistkond, kes lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbib, on võitja. Võistkonnad on 4-liikmelised. Eelmisel aastal osales Euroopa saunamaratonil 449 saunalist, kes pidid läbima 15 erinevat sauna. Saunamaraton Otepääl kuulutati möödunud aasta parimaks turismiürituseks Valgamaal.
Monika Otrokova

Estoloppeti kolmanda etapi võitis Timo Juursalu

Alutaguse suusamaratoni võitja. Foto: Tarmo Haud
Alutaguse suusamaratoni võitja. Foto: Tarmo Haud

Täna Alutagusel peetud Estoloppeti suusamaratoni kiireim mees oli Timo Juursalu. Kohalik suusasportlane läbis 40 kilomeetrit klassikalises sõidustiilis ajaga 01:57:41. Teisena ja vaid neli sajandikku hiljem ületas finišijoone Andre Mets. Kolmandale kohale võitles end Eno Vahtra, kaotades võitjale kaheksa sajandikuga.
Naiste arvestuses oli parim Laura Rohtla, kes läbis distantsi ajaga 02:09:10.

Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 1000 ja lühikesele 160 suusatajat.

Võit oli virumaalase Timo Juursalu eesmärk.”Teistel poistel oli täna libedam suusk, aga minul oli suurem tahtmine. Ma teadsin täpselt, kuidas lõppu sõita, olen seda siin tuhandeid kordi proovinud,” ütles kodurajal sõitnud Juursalu.

Alutaguse maratoni start. Foto: Tarmo Haud
Alutaguse maratoni start. Foto: Tarmo Haud

Juursalu tunnustas ka kohalike määrdemeeste tööd. “Minu suusad valmistasid ette Janek Vallimäe ja Dmitri Reinmets. Ütleme nii, et algul pidas ja lõpus oli juba väga hea. Tean, et siin mõned mehed läksid uisusuusaga ja nemad hävisid kindlalt. Libisemine oli täna suhteliselt raske ja need uued tõusud, mis rajal sel aastal sees, on ikka päris head. Peab juba maailmatasemel mees olema, et siin lihtsalt paaristõugetega läbi lükata,” lisas sel hooajal juba pea 2500 suusakilomeetrit kogunud sportlane. Mees loodab teha hea sõidu ka 42. Tartu maratonil.