Looduskaitsepreemia ja looduskaitse märgid ootavad nominente

Möödunud aastal pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee
Möödunud aastal pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgi kandidaatide kohta 15. aprilliks. Võitjad kuulutatakse välja maikuus, kui algab üle-Eestiline looduskaitsekuu.

Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse kodanikke, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. 2013. aastast on Kumari nimeline looduskaitsepreemia 5000 eurot.

Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee

Tallinn Music Week toimub 4.-6. aprillini

Johan Randvere, Marike Kruup ja Marten Altrop. Foto: klassikaraadio.ee
Johan Randvere, Marike Kruup ja Marten Altrop. Foto: klassikaraadio.ee

Kolmandat aastat korraldab Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) koostöös Eesti Interpreetide Liiduga (EIL) talendifestivali raames klassikaartistide esitluskontserdi (showcase’i) ning esmakordselt koostöös Eesti Muusika Arenduskeskusega ka noorte talentide esitluse.

Klassikaartistide esitlus Tallinn Music Week`il toimub 6. aprillil kell 19 Estonia Kontserdisaalis: Irina Zahharenkova ja Ralf Taal (klaver), Ivi Ots (viiul), Adan Delgado Illada (trompet, Hispaania), Kristel Pärtna (sopran), Artimus Ensemble koosseisus Magdalena Filipczak (viiul, Poola), Ula Ulijona (vioola, Leedu), Henry-David Varema (tšello) ja Irina Zahharenkova (klaver), Andreas Lend (tšello), Virgo Veldi (saksofon), keelpillikvartett Prezioso & Pirjo Püvi (sopran).
Noorte klassikatalentide esitlus Tallinn Music Week’il 6. aprillil kell 15.15 Hopneri majas (end Matkamaja): Johan Randvere (klaver), Marlena Keine (sopran, Läti), Marike Kruup (viiul), Neeme Ots (trompet); Klaveritrio: Linda-Anette Suss – Theodor Peeter Sink – Sten Heinoja, Gert-Ott Kuldpärg (saksofon), Johannes Välja (tšello), Heili Rosin (flööt); Klaveritrio: Robert Traksmann – Marcel Johannes Kits – Rasmus Andreas Raide.
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinn_music_week_2013/?concert=120835
Pille Lille Muusikute Fond

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avati rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. „Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut. 

Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.

Muuseumi veebileht www.epm.ee.

Eesti keele e-õppe kursus Keeleklikk ingliskeelsetele õppijatele

Eesti keele algtaseme e-õppe kursust Keeleklikk on võimalik kasutada ka ingliskeelsetel õppijatel. Keeleklikk on kaasaegne internetipõhine eesti keele kursus algajatele, mis sobib nii iseseisvaks õppeks kui ka neile, kes käivad keelekursustel ning soovivad e-kursust kasutada lisamaterjalina. Keeleklikk on ennekõike suunatud täiskasvanud õppijatele, kes soovivad omandada igapäevakeelt. E-kursus on kõigile huvilistele kättesaadav aadressil www.keeleklikk.ee.

Algselt venekeelsetele õppijatele mõeldud kursusel on tänaseks üle 12 000 kasutaja ning selle raames on õpetajale saadetud 4300 kodutööd. E-kursus Keeleklikk võimaldab õppida kõigil soovijatel eesti keelt tasuta ja piiramatult, vajalik on vaid arvuti ja internetiühenduse olemasolu.   Rein Joamets

Aasta betoonehitis on Tallinna Lennusadama vesilennukite angaar

Parim betoonehitis.
Parim betoonehitis.

Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2012” võitjad.

Aasta betoonehitis 2012 – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine (Vesilennuki 6, Tallinn). Konkursi peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.

Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone.
Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone.

Eriauhind arhitektuurse kontseptsiooni eest – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone (Raekoja plats 2, Narva) – Arhitektituuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov.

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Karl Õigerile ja Heiki Ontonile – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide restaureerimise eest.

Eesti Ehitusinseneride Liidu diplomid pälvisid:

Priit Luure ja Riho Märtson – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari rekonstrueerimine, konstruktsiooniosa projekt;

Maari Idnurm ja Siim Randmäe – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone konstruktsioonide projekt;

Kaido Sooru – Muuga sadama idaosa viadukti projekt.

Ajakirja Ehitaja eriauhind – AS-ile Nordecon – Tartu Pauluse kiriku krüpti ja kolumbaariumi ehituse eest.

Tänavu kolmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2012. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Toomas Kään

Algab koolitussari külavanematele

Eesti Külaliikumine Kodukant alustab täna, 15.märtsi pealelõunal koos regionaalministri valitsusalaga külaliidrite koolitussarja “Külavanemad muutuvas ajas”. Esimene kohtumine toimub Ida-Virumaal ning hõlmab Jõgeva, Ida-Viru ja Lääne-Viru eestvedajaid.

Projektijuht Külli Vollmer usub, et koolitussari aitab kaasa rohujuure demokraatia arengule. “Soovime, et külad osaleksid aktiivsemalt ühiskonnaelus. Koolitustel mõtestame külavanema rolli muutuvas ajas, sõnastame eestkoste hea tava kohalikul tasandil ja julgustame külaelu eestvedajaid,” ütles Vollmer.

Regionaalminister Siim Kiisler rõhutas, et aktiivne külaliikumine näitab maapiirkonna kogukondade tugevust ja kohaliku võimu ülesanne on seda igati toetada. “Mida suuremad ja tugevamad on kohalikud omavalitsused, seda rohkem hingamisruumi tekib ka külaliikumistele ning rollid saavad paremini paika,” ütles Kiisler.

Õppepäevadel osalejad saavad ülevaate halduskorraldusest, teadmised külade eestkostest, kaasa rääkida muudatustest külaelus, anda oma mõtteid Eesti Külade X Maapäeva teemale “Aastaring külas” ning Liikumine Kodukant uuele strateegiale 2014-2020. Tehakse kokkuvõte peagi lõppevast projektist “Eesti külad 2013”, mille käigus koostati külaliidrite, külade kooskäimiskohtade ja külaseltside andmebaasid, koguti andmeid külade koostööühendustest valdades ning kaardistati “ärganud”, “ärkavad” ja “uinuvad” külad kõikides maakondades. Loe edasi: Algab koolitussari külavanematele

Eesti pikamaasuusatamise meistriteks kroonitakse Andres Kollo ja Laura Rohtla

Kuuenda Estoloppeti pikamaasuusatamise sarja meistrikulla vääriliseks tunnistati sprinter Andres Kollo ja Laura Rohtla.

M15 klassi parim oli tänavu Juri Kovaljov ja N15 klassis võidutses ülekaalukalt Merilin Jürisaar. Kümnest kogu sarjale registreerunud võistkonnast oli edukaim Alutaguse Suusaklubi/A2K.Võitjate pidulik autasustamine toimub 16. märtsil Tartus klubis Atlantis.

Suusasarja juhi Indrek Kelgu sõnul püstitati Estoloppetil tänavu osalusrekord. “Erinevatel maratonidel startis kokku 10 084 suusatajat. Viie väiksema maratoni lühidistantsidel kokku veel 955 suusasõpra. Ka Mini Estoloppetil tegi kaasa arvukalt noori spordihuvilisi vanuses 3-12 eluaastat,” rõõmustab Kelk spordiala üha kasvava populaarsuse üle.

“Kõik kuus maratoni sõitis läbi koguni 188 suusatajat, keda premeeritakse samuti aastamedaliga,” täpsustas Kelk ja lisas, et Estoloppeti meistrimedaleid anti sel aastal välja 71. “Meistrimedali omanikeks saavad need, kes on sarjas läbinud vähemalt 12 maratoni. Huvi meistrinormi täitmise vastu näitab samuti selgelt tõusutrendi, sest maratonidel müüdi kokku 111 Estoloppeti passi.” Loe edasi: Eesti pikamaasuusatamise meistriteks kroonitakse Andres Kollo ja Laura Rohtla

Täna öösel kõneldakse ITst

Täna öösel  toimub juba kolmandat korda üle-eestiline  IT ÖÖ, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja hakkavad välja mõtlema ja teostama reklaame teemal: miks IT eriala on parim valik.

IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida www.eank.ee vahendusel ja kuulata IT ÖÖ eriprogrammi Keila noorteraadios www.keilanoortekeskus.ee/kraadio ning www.facebook.com/KRaadio. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele  ka IT valdkonna tudengid ja IKT ettevõtete esindajad.

IT öö eesmärgiks on äratada noortes huvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna vastu, näidata seoseid teiste valdkondadega ja kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest. Täpsema info leiab siit.

Maaelu arengukavas plaanitakse toetada keskkonnasõbralikku aiandust

Maaelu arengukava 2014-2020 juhtrühma koosolekul vaeti uute meetmetena keskkonnasõbraliku aianduse ja piirkondliku mullakaitse toetusi.

Keskkonnasõbraliku aianduse meetme puhul kavandatakse puuviljade, marjade, köögiviljade, ravim- ja maitsetaimede ning maasikate kasvatamise toetamist.

“Eesmärk on soodustada keskkonnasõbraliku aianduse levikut, sest aianduse sõltuvus taimekaitsevahenditest on suur ja sellest lähtuvalt ka mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Soovime, et aedviljade tootmine kasvaks, kuid samas ei kaasneks sellega kahjulikke mõjusid keskkonnale,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Teise uue meetmena oli kõne all piirkondliku mullakaitse meede, mis on suunatud erodeeritud ja turvasmuldadega põllumajandusmaa edasise kasutamine tagamisele ning happeliste muldade neutraliseerimisele. Erodeeritud ja turvasmuldadega põllumajandusmaa puhul plaanitakse toetada selle kasutamist peamiselt rohumaana.

Tänane maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni istung oli järjekorras üheteistkümnes ning sellega on kõik meetmed läbi arutatud. Järgnevatel istungitel tullakse tagasi nende meetmete juurde, kus mõned küsimused on jäänud lahtiseks.

Maaelu arengukava 2014-2020 jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse vastu võtmiseks sügisel. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Lisainfo Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 koostamise kohta www.agri.ee/mak2014-2020

Talvise linnuvaatluse tulemused on kokku võetud

26. ja 27. jaanuaril Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvine aialinnuvaatlus 2013 pakkus toredaid üllatusi nii osalejate kui lindude poolt. Vaatlejate ja vaatluskohtade hulk on neljandat aastat toimunud vaatlusel võrreldes 2010. aastaga enam kui kahekordistunud, mullusega võrreldes kasvas osavõtt neljandiku võrra. Ka linde nähti vaatluskohtades mullusest märkimisväärselt rohkem, samuti tõusis liigiline mitmekesisus. Oma vaatlused edastas 2501 linnusõpra 1817 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 65 266 lindu 61 liigist.

Lindude keskmine arv ühes vaatluskohas (36) oli mulluste tulemustega võrreldes umbes kaheksandiku võrra suurem, tüüpilisim lindude arv vaatluskohas (15) aga neljandiku võrra kõrgem. Selliste muutuste üheks põhjuseks on kindlasti lindude jaoks küllalt soodus suuremate külmadeta ja alla keskmise lumekattega talv. Ilmselt mõjutas tulemusi ka vaatluspäevadel valitsenud ilm, mis oli kohati küll tuuline, kuid üldiselt parem kui mõnel eelmisel aialinnuvaatlusel.

Kõige arvukam liik oli neljandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 96% vaatluskohtadest ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli põldvarblane. Enamike liikide puhul ei toimunud arvukuses ja kohtamissageduses olulisi muutusi, suurimad tõusjad olid invasioonilinnud pasknäär ja suur-kirjurähn. Liigiline mitmekesisus tõusis mullusega võrreldes lausa seitsme liigi võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide tõttu. Nii nähti vaatluskohtades 12 tamme-kirjurähni, kaheksat hallõgijat, nelja roherähni, kahte vesipappi, ühte käblikut ja tänavusele talvele iseloomulikult ka ühte männileevikest. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (49 is), kanakulli (13 is) ja hiireviu (6 is) üheksas kohas ka värbkakk ning ühes kohas vaadeldi händkakku ja merikotkast. Loe edasi: Talvise linnuvaatluse tulemused on kokku võetud

Eesti aitab Gruusia ettevõtetel suurendada toiduohutust

Täna, 12. märtsil sai avalöögi arengukoostöö projekt “Toiduohutusreeglite rakendamine Gruusia ettevõtetes”, mille raames koolitavad Eesti spetsialistid Gruusia ettevõtjaid toiduohutussüsteemide alal.

Põllumajandusministeeriumi välissuhete ja arenduse asekantsler Olavi Petron ütles täna Gruusia Toiduohutusametis toimunud avaüritusel, et toiduohutuse tagamisest on suur kasu kaubandusele. “Rahvusvaheliste standardite järgimine aitab nii Eesti ja Gruusia kui ka kogu regiooni kaubavahetust elavdada ning tagab tarbijate ohutuse,” rääkis Petron.

Projekti raames valitakse välja kaks-kolm pilootettevõtet Gruusias, keda 2013. aasta jooksul nõustatakse ohtude identifitseerimiseks mõeldud enesekontrollisüsteemi HACCP plaani koostamisel. Nõustamiste käigus koolitatakse välja ka kohalik ekspert, kes projekti lõppemise järel jätkab ettevõtjate toiduohutuse alast nõustamist Gruusias. Sügisel tulevad projektis osalejad õppereisile Eestisse, kus neile tutvutakse siinsetes ettevõtetes kasutatud lahendusi toiduohutusnõuete täitmisel.

Koostööprojekt kestab 2013. aasta lõpuni ja see läheb maksma ligi 50 000 eurot.

Täna pärastlõunal kohtub välissuhete ja arenduse asekantsler Olavi Petron Gruusia Põllumajandusministeeriumi aseminister Ilia Kvitaishviliga, et arutada põllumajanduskoostööd kahe riigi vahel.

Gábor Bereczki mälestusnäitus tutvustab Eesti ja Ungari tõlkekirjandust

Näitus “Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85” avatakse emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.

Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.

2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem. Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.

Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.

Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.

Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.

Näitus jääb avatuks 6. aprillini.

Insafe võrgustik arutab Tallinnas, kuidas muuta internet lastele ja noortele paremaks keskkonnaks

Täna algab Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa Hotellis kolmepäevane Euroopa 30 riigi Turvalise Interneti Keskust ühendava Insafe võrgustiku kohtumine. Keskaegse vanalinna läheduses asuv toimumiskoht on ideaalne kontrast asetleidvatele arutlustele, kuna Insafe’i liikmed vaatavad tulevikku, planeerimaks tegevusi, millega muuta Internetti lastele ja noortele paremaks .

Kohtumise pearõhk on digitaalsel pädevusel, kuna digitaalsed suhtlusvahendid ja 24/7 arvutikasutus on muutnud oskuste pagasit, mida noored turvaliseks internetikasutuseks vajavad. Kohtumisel tutvustatakse eri riikides toimuvat teavitustöö, nõustamise ja noorte osaluse parimaid praktikaid.

Kohtumisel on kavas alustada ka 2014. aasta Turvalise Interneti Päeva tähistamise planeerimist. Turvalise interneti päeva tähistamisega tõstetakse üle kogu maailma fookusesse online tehnoloogiate ja mobiiltelefonide turvaline ja mõistlik kasutamine laste ja noorte seas.

“Insafe koolitusseminarid annavad hea võimaluse koos eelseisvatele väljakutsetele vastu astuda ning arutada strateegiaid, mida Tallinnas osaleva 30 riigi esindajad saavad hiljem koju minnes kaaluda ning oma riikides kasutusele võtta,” ütles Insafe’i koordinator Janice Richardson.

Eesti Turvalise interneti keskuse projekti Targalt internetis koordinaatori Malle Hallimäe sõnul on esmakordselt Tallinnas toimuval Insafe-i koolitusseminaril kavas oluline arutelu teemal, kuidas kool saab parimal viisil edendada laste ja noorte pädevust interneti ja digitaalsete suhtlusvahendite kasutamises.

Lisainfot Insafe võrgustiku töö ja väljatöötatud teavitus- ning õppematerjalide kohta leiab kodulehelt www.saferinternet.org. Eesti Turvalise Interneti keskuse projekti “Targalt Internetis” kohta leiate rohkem infot lehel www.targaltinternetis.ee .

Turvalise Interneti Päeva info leiate veebilehelt www.saferinternetday.org.

Konkurss “Kogukonna pärl”

Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebiankeet hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid, konkursi tähtaeg on 31. märts 2013. Veebiankeedi saab täita konkursi kodulehel www.kylaelu.ee või otse järgnevalt lingilt:https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDc4UVhYS1JlMTNqQjlFZWlZb2NuX0E6MQ#gid=0

Tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered, samuti väikeste linnakogukondade aktiivsed pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Liikumise Kodukant komisjon töötab laekunud ankeedid läbi ja teeb eelvaliku lõplike tunnustusotsuste tegemiseks järgemööda igas maakonnas. Kokku tunnustatakse tiitliga „Kogukonna pärl“ 15 peret üle Eesti. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast.

Regionaalminister Siim Kiisler ütles algatust kommenteerides, et loodetavasti kujuneb sellest aastatepikkune traditsioon, sest hoolivad inimesed, kes mõtlevad oma koduuksest kaugemale, väärivad igati tunnustust. „Selle konkursiga tõstetakse esile just perekondi, kes kannavad edasi tugeva kogukonna toimimise aluseks olevaid väärtusi: need on koostöö ja ühistegemine, aktiivsus ja algatusvõime. Kuid ka leidlikkus – oskus piiratud ressurssidega palju korda saata,“ märkis Kiisler.

2012. aastal, mil konkurss „Kogukonna pärl“ toimus esimest korda, esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustati igas maakonnas ühte peret. Mullused kogukonna pärlid olid: Harjumaal Lea ja Heikki Ylöneni pere Nissi vallast, Hiiumaal Merike ja Tõnis Niimanni pere Käina vallast Kassari külast, Ida-Virumaal Vilve ja Kalev Niine pere Mäetaguse vallast Atsalama külast Tagavälja talust, Jõgevamaal Katrin Kaalepi pere Tabivere vallast Juula külast, Järvamaal Hele ja Sven Aluste pere Roosna-Alliku vallast Koordi külast, Läänemaal Lea ja Urmas Lai pere Risti vallast Piirsalust, Lääne-Virumaal Zinaida ja Vladislav Režnitšenko pere Tapa vallast, Põlvamaal
Reet Pettai pere Veriora vallast Süvahavva külast, Pärnumaal Kadri-Aija ja Vahur Viigi pere Surju vallast Lähkma külast, Raplamaal Urve ja Valter Uusbergi pere Rapla vallast, Saaremaal Tiina ja Rein Oleski pere Leisi vallast Metsküla külast, Tartumaal Kristina ja Tarmo Ruderi pere Rõngu vallast Tilga külast Koopaaru talust, Valgamaal Pille ja Indrek Valneri pere Helme vallast Taagepera külast, Viljandimaal Urve ja Romeo Mukki pere Suure-Jaani vallast Kuhjavere külast, Võrumaal Kadi ja Hendrik Noore pere Rõuge vallast Sänna külast.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut.

Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Liikumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL  mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Lisainfo: Kaie Toobal, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, tegevjuht, tel 5058 426, e-post kaie@kodukant.ee, www.kylaelu.ee

15. märtsil saab hoo sisse juba kolmas üle-eestiline IT ÖÖ

15.-16. märtsil 2013 toimub juba kolmandat aastat järjest IT ÖÖ, mil noored kogunevad noortekeskustesse üle Eesti, et üheskoos vabas õhkkonnas rääkida kaasa teemadel noored ja IT.

Sel aastal arutletakse, miks on IT eriala parim valik. Mõttetalgute tulemusena valmivad lahedad IT valdkonda reklaamivad videod, plakatid ja raadioreklaamid. Valmivad tööd lähevad üles StartIT Facebooki ja IT Kolledž valib välja parima töö, hakates seda kasutama oma enda reklaamimisel.

IT öö on noortele mõeldud suursündmus, mis toimub korraga ja ühtemoodi üle Eesti noorte kodukohas. Tegemist on meeskonnatöö üritusega, kus ühtsed noortegrupid mõtlevad ideed välja nullist teostuseni. Lõpptulemusena valmivad noorte ideedest multimeedialise lahendusega presentatsioonid, mis pannakse üles StartIT Facebook’i ja noortekeskuste Facebook’i lehtedele.

IT ÖÖ 2013 toimub 15 noortekeskuses üle Eesti, lisaks osalevad 27 noortekeskuse lapsed külalistena. Täpne nimekiri on näha http://startit.ee/it-oo-2013 .

IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida www.eank.ee vahendusel ja kuulata Keila Noortekeskuse raadio kaudu. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele ka IT valdkonna tudengid ja IKT ettevõtete esindajad.IT öö eesmärgiks on äratada noortes huvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna vastu, näidata seoseid teiste valdkondadega ja praktikaga ning kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest. Ettevõtmise eestvedajateks on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) koostöös MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega. IT ÖÖ elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

IT ÖÖ on kulminatsiooniks IKT ettevõtete kampaaniale „Reaalainetega edukaks”, mis leiab aset 11.-15. märtsil, mil koolidesse üle Eesti suundub külalisõpetajatena oma kogemusi jagama üle 100 IKT valdkonna töötaja. „ Uuringute järgi eeldavad aastal 2015 90% kõikidest töökohtadest esmaste e-oskuste olemasolu, see on põhjuseks, miks IT ettevõtted on võtnud enda sotsiaalseks vastutuseks noorte juurde minna ja taolisi ettevõtmisi neile korraldada” viitab tagamaadele „Reaalainetega edukaks” kampaania patroon – EMT juht Valdo Kalm. „Õpetajatel soovitame otsida www.tagasikooli.ee abil, kasutades otsingusõna „reaalainetega”, üles kõik need IKT inimesed, kes soovivad oma kogemusi külalisõpetajana jagada, et teha sel nädalal üheskoos midagi teistmoodi nii enda kui õpilaste jaoks,” julgustab Kalm ka õpetajaid kampaaniaga aktiivselt liituma.

Algatuse eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust IKT valdkonnast: näidata noortele, et tänapäeval on IT kõikjal ning juhendada kätte kohad, kust saada rohkem infot IKT valdkonna kohta. Samuti räägitakse reaalainetega seotud karjäärivõimalustest. Ettevõtmine toimub ITL algatusel koostöös „Tagasi Kooli” tiimiga.

Lisainfo www.itl.ee ja www.tagasikooli.ee. Algatuse elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Info:

Merike Soomets, Tõrva Avatud Noortekeskus, IT ÖÖ kordinaator Valgamaal, tel 5114 138;

Indrek Palu, IT ÖÖ projektijuht, e-post indrek.palu@karksi.ee, tel 5347 4996, www.eank.ee;

Doris Põld, ITL projektijuht, e-post doris.pold@itl.ee, tel 5114 411, www. startit.ee.

Info noortele ja noortest

13. märtsil kell 13.00 toimub Võru Noortekeskuses Euroopa Noored programmi infopäev kõigile noortevaldkonnast huvitatutele. Päeva eesmärgiks on tutvustada Euroopa Noored programmi toetusvõimalusi, mis on suunatud nii noorte kui noortejuhtide tegevuse arendamiseks ja mitmekesistamiseks. Lisaks info jagamisele toimuvad ka praktilised õpitoad.

Haara võimalusest kinni ning alusta rahvusvahelise koostööga oma kodukohas juba täna. Vaata infot ka: www.euroopa.noored.ee

Tutvumine ametite ja õppimisvõimalustega

14.märtsil sõidab Rõuge Noortekeskus õppekäigule Tartusse, et osaleda Tartu Kutsehariduskeskuse avatud uste päeval ning külastatakse Tartu Lennujaama ja karastusjookide tehast, et õppida tundma erinevaid ameteid ja õppimisvõimalusi. Õppekäigul osalevad soovi avaldanud Rõuge kooli 8. ja 9.klassi õpilased,  mitmed gümnasistid ning ka neid noori, kellel on keskhairdus omandatud. Õppekäiguga ühinemise soovil anda teada e-posti teel raugeank@gmail.com või telefoni teel 5340 3309. Õppekäiku rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse koordineerimisel.

Maakonna noortelaager-koolitus

19.-20.märtsil toimub noortele vanuses 13-17 rahvusvahelise noorsoovahetuse teemaline koolitus Rõuge Noortekeskuses. Eesmärgiks on tutvustada noorsoovahetuse eesmärke, mitteformaalse õppimise meetodeid ning suurendada noorte teadlikkust ja huvi rahvusvahelise koostöö vastu. Rõuge vallast oodatakse koolitusele osalema kuni 5. Eelregistreerimine koolitusele kestab kuni 13. märtsini aadressil rouge.noorteklubi@gmail.com. Kohtade arv on piiratud. Koolitus, sh toitlustus ja majutus on kõigile osavõtjatele tasuta.

Koolivaheaja laager Rõuge noortele

20-22.märtsil toimub Rõuges 3-päevane otsustamise ja meeskonnatöö oskuste arendamise teemaline laager Rõuge Avatud Noortekeskuses kõigile meie valla noortele vanuses 10-16 eluaastat. Laagris osalemine on tasuta, huvilistel palume registreeruda hiljemalt 18.märtsiks noortekeskuses, meili teel raugeank@gmail.com või telefonitsi 7859384, 53403309. Laagris osalejate arv kuni 20 noort.  Laagri korraldamist ja läbiviimist toetab Rõuge vald, ellu viib Rõuge Avatud Noortekeskus.

Märka ja tunnusta

Taaskord tunnustatakse Rõuge valla aktiivseid, parimaid, silmapaistvamaid ja üllatavamaid noori, gruppe ja algatusi. Võimalusel antakse välja tunnustused järgnevates kategooriates: Hea Algataja/ Hea algatuse eestvedaja, Heategija, Parim Muutuja, Hea kaasaja, Aktiivne osaleja, Üllatav ANNE ja Hea Idee. Selleks ootame ettepanekuid tunnustamist väärt olevatest noortest ja nende tegudest 15.märtsiks kirjalikult Rõuge Avatud Noortekeskusesse või e-maili teel: raugeank@gmail.com Ettepanekud vaatab läbi hindamiskomisjon ning tunnustuse andmine toimub 27.märtsil kell 15.00 Rõuge Avatud Noortekeskuses.

Noorteprojektide kirjutamise õpituba

10. aprillil kell 11.00 toimub Rõuge Noortekeskuses projektikirjutamise õpituba. Vaadatakse üheskoos, kuidas koostada head projekti, millele projektikirjutamisel erilist tähelepanu pöörata, mis on projektikirjutamise põhilised vead ning samuti räägitakse ka projekti eelarvest. Projektikirjutamise koolitus käsitleb eelkõige Euroopa Noored programmi taotlusi ning nendele esitatavaid nõudeid.

Lisainfo: Kerli Kõiv, noorsootöö spetsialist, Rõuge Avatud Noortekeskus, tel 5340 3309

Alates tänasest on ELis keelatud kosmeetikatoodete katsetamine loomade peal

primateresearchAlates tänasest ehk 11. märtsist ei tohi Euroopa Liidus enam kaubelda selliste uute kosmeetikatoodete ja nende koostisosadega, mida on testitud loomade peal.

Keeld puudutab kõiki uusi kosmeetikatooteid, sealhulgas hügieenivahendeid ja ilutooteid seebist hambapastani. Selline keeld saadab tugeva sõnumi kogu maailmale toetamaks julmusevaba ilu. Tegemist on suure ja olulise sammuga, mis tõestab, et loomkatsete alternatiivsed meetodid on tõhusad ja tagavad igati tarbija ohutuse.

Pikaajaline kampaania “Öelge „EI“ julmal teel valmistatud kosmeetikatoodetele” (Say NO to cruel cosmetics: http://nocruelcosmetics.org/), kuhu said toetusallkirju anda ka Eesti kodanikud, on tänaseks kogunud üle 250 000 allkirja.

Loe lisa: http://ec.europa.eu/consumers/sectors/cosmetics/animal-testing/index_en.htm

Loomkatsetest:
http://www.loomakaitse.ee/?q=node%2F1081
http://www.loomakaitse.ee/?q=katseloomad
http://www.loomadenimel.org/loomadest/loomkatsed

Avatud on taotlemine kohaliku omaalgatuse programmist

Regionaalministri haldusalas oleva kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu.
Projektide toetamiseks on 2013. aastal kokku 1,1 miljonit eurot.
Taotlejaks võivad olla:
  • avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud, milles ei osale liikmena kohalik omavalitsus või riik;
  • avalikes huvides tegutsevad sihtasutused, mis pole asutatud kohaliku omavalitsuse või riigi osalusel;
  • seltsingud kuni 2500 elanikuga asulates (külades, alevikes, alevites, linnades).

Programm jaguneb neljaks eraldi taotlusvooruga meetmeks: kogukonna areng, kogukonnapärand, kohaliku elukeskkonna parandamine ja kogukonnateenused ning õpiringid.

Toetuste andmise kord ja tingimused ning taotlusvormid on allalaadimiseks aadressil http://www.kysk.ee/?s=1180
Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. aprillil ja 1. oktoobril 2013 .a. asukohajärgsesse maavalitsusse.

Lisateave: Saima Mänd, KÜSK, tel 6560 487, 5301 3652, e-post: kysk@kysk.ee ja  Kerli Kanger, Võru Maavalitsus, e-post kerli@mv.werro.ee, tel 7868 322.

KOP infopäev toimub 13. märtsil kell 11.00 Võru Maavalitsuse II korruse saalis.

Infopäev on tasuta ja eelregistreerimiseta! Lisainfo Kerli Kanger, e-post kerli@mv.werro.ee, tel 7868 322.

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha

euro-76016_640Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu toetuste planeerimise protsess. Selleks, et vabaühenduste osalus oleks tulemuslik, tuleb teha omavahel koostööd. Eesti Roheline Liikumine korraldab kaks strateegiaseminari, kus arutletakse koostöövõimaluste ja korralduse üle.

Esimene strateegiaseminar toimus 28. veebruaril Tallinnas. Seminari eesmärk oli saada ülevaade, kas ja kuidas on vabaühendustel võimalik osaleda struktuurirahade kasutamise kavandamisel ning sellega seotud otsustusprotsessides. Ettekanded leiab siit: http://www.ngo.ee/node/4389.

Teine seminar toimub juba teisipäeval, 12. märtsil kella 11-14 Tallinnas pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt seminariruumis (Tartu mnt 44, kohalejõudmise juhised: http://www.seiklusjutte.ee/kontakt.html). Seminar toimub arutelu vormis. Arutletakse, kuidas eurofondide võrgustiku tööd tõhusamalt korraldada. Uuritakse, millsed on võrgustiku võimalused toetada vabaühenduste osalemist ja seisukohtade koondamist: kui ulatuslik võiks olla koostöö ja milliseid protsesse hõlmata. Püütakse jõuda kokkuleppele selles, kuidas omavahelist koostööd korraldada (info ja ülesannete jagamine, erinevate teemavaldkondade vahel sünergia loomine) ning selgitatakse välja, millist tuge osalejad vajavad.

Loe edasi: Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi arutama,
kuhu paigutada eurofondide raha

Lihtsustati kohaliku omaalgatuse programmi
korda ja taotlustingimusi

koosteguRegionaalminister Siim Kiisler kinnitas kohaliku omaalgatuse programmi tänavuse korra ja toetuste taotlemistingimused, mis muutuvad senisest selgemaks ja lihtsamaks.

“Sellest aastast oleme teinud valdkondlikud taotlusvoorud, mis muudab taotluste omavahelise võrdlemise ja valikute tegemise arusaadavamaks ja läbipaistvamaks,” ütles Kiisler.

Muudatustega jagatakse senine üks taotlusvoor neljaks konkreetse eesmärgiga meetmeks. Kui varem hinnati küla arengukava koostamist näiteks küla spordiplatsi rajamisega, siis nüüd võistlevad sarnased taotlused omavahel. Koostöös kodanikuühenduste, maavalitsuste ja maakondlike arenduskeskustega muudeti lihtsamaks ka programmi kord ja taotlusvormid.

Programmi uuendamisel lähtuti poliitikauuringute keskuse Praxise välja töötatud kodanikuühenduste rahastamise korrastamise juhendist.

Sellest aastast hakkab programmi elluviimise eest vastutama Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) Loe edasi: Lihtsustati kohaliku omaalgatuse programmi
korda ja taotlustingimusi

Taimekasvatuses võetakse suund kaitsevahendite säästvale kasutamisele

 

Kompost. Foto: rodoaed.ee
Kompost. Foto: rodoaed.ee

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013-2017. Eestis esimest korda koostatud kavaga on eesmärk järgmise viie aasta jooksul vähendada sõltuvust taimekaitsevahenditest.

Tegevuskavas on suur rõhk pandud integreeritud taimekaitsele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel.

“See tähendab eelkõige ennetustööd ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,” rääkis toiduohutuse ja kalanduse asekantsler Toomas Kevvai.

Alates 2014. aastast muutub integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine professionaalsetele kasutajatele kohustuslikuks.

Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Lisaks professionaalsetele kasutajatele on senisest enam plaanis teavitada ka neid, kes kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Nii nähakse ette teavitusmaterjalide koostamine kemikaalivabade tõrjemeetodite kohta, mis oleksid ohutud, praktilised ja tõhusad koduaias kasutamiseks, aga ka samme selles suunas, et koduaias kasutatavad preparaadid oleksid võimalikult lihtsalt ja riskivabalt doseeritavad ja kasutatavad.

Loe edasi: Taimekasvatuses võetakse suund kaitsevahendite säästvale kasutamisele

Eesti suurim kutsemeistrivõistlus paneb nädalaid varem võistlustööks valmistuma

Tisler Kuido Torp töötamas. Foto: erakogu.
Tisler Kuido Torp töötamas. Foto: erakogu.

Kutseõppeasutustes üle Eesti käib vilgas ettevalmistustöö: viimase aasta moetrendid ja tulevikusuunad, kümned tsemendikotid, pintslid ja värvipaletid, uhkes seades floristika ja korrektselt paigutatud juhtmejadad kirjeldavad vaid mõne ametit õppiva noore igapäeva. Seda enne sel nädalavahetusel, 8. ja 9. märtsil toimuval kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 2013 osalemist. Noorel Meistril kohtuvad 21 võistlusala talendikad Eesti noored, kel eesmärgiks lahendada kohapeal saadud ülesanne ning koguda Noore Meistri tiitli nimel žürii maksimumpunktid.

Uurisingi noorelt tislerilt ja rätsepalt, kuidas ettevalmistusprotsess edukaks osalemiseks läinud on ja kui ambitsioonikad ootused on noored endale võistlustööde autasustamise hetkeks silme ette seadnud.

Eelmise aasta kogemustega vastu uuele võistlusele

Valgamaa kutseõppekeskuses tisleri ametit õppivale Kuido Torpile ei ole Noore Meistri kutsemeistrivõistlustel osalemine esmakordne. Möödunud aastal pidi noor tisler valmistama loengupuki, mis koosnes korpusest, raamuksest ning kalasaba tapiga sahtlist. „Võistlustöö tegi keeruliseks kalasaba tapi käsitsitöötlemine ning toote enda suurus, mida oli üksi raske käsitleda,“ sõnab Kuido, lisades, et kuigi töö jaoks oli piisavalt aega, sai närv võitu ning tuli tunnistada eksimust sahtli mõõtudes.

Sel aastal läheb noormees võistlusele enesekindlamana ja rahulikuma närviga. Võistluse ettevalmistusaeg on noorel tisleril sarnane eelneva aastaga. „Sel aastal olin varunud samuti kaks-kolm nädalat, aga töömaht on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt väiksem, samas täpsus on suurem,“ leiab noormees, „arvatavasti on palju ka käsitsi tegemist, sest suuri puidutöötlemispinke kasutada ei saa.“ Võistluse lähteülesandena saadud tutvustav joonis, mille järgi võistlustööks harjutada saab, võib kuni 30% ulatuses veel muutuda. „Praegu keskendungi pigem käsitsi töötlemisele kui muudele võimalustele, sest ei tea ju kindlalt, mis ees ootab – töö kontseptsioon võib veel natuke muutuda,“ sõnab Torp.

Loe edasi: Eesti suurim kutsemeistrivõistlus paneb nädalaid varem võistlustööks valmistuma

Lillelist naistepäeva!

Juba eile õhtust saadik
on üks asi meeles –
emmekene, kalli – kalli
täna sulle teeme.

Enne teeme keerupatsi,
pärast pai ja musi.
Kas sa tead ka, mille pärast?
Kui ei tea, siis küsi.

Täna pidupäev on naistel.
Isa ütles seda.
Isa ise käskis emmet
täna õnnitleda.

Sellepärast kalli – kalli
täna sulle teeme,
õnne soovime ja muidu
rõõmu sulle teeme.

(Hando Runnel)

Toidupank korraldab nädalavahetusel toidukogumispäevad

Märtsi keskel oma 3. sünnipäeva pidav Eesti Toidupank tähistab seda sündmust toidukogumispäevadega 9. ja 10. märtsil Prisma Peremarketites ning viies muu jaeketi kaupluses.

Toidukaupa saab algaval nädalavahetusel toidupanga jaoks osta ja annetada kõigis Prisma kauplustes Tallinnas, Tartus ja Narvas kell 12-18. Linnades, kus Prismat pole, on kampaaniaga ühinenud mitmed muud kauplused teistest poekettidest.

Kauplused, kus toidukogumispäevad toimuvad, on Tallinnas Kristiine Prisma, Sikupilli Prisma, Mustamäe Prisma, Lasnamäe Prisma ja Rocca al Mare Prisma. Narvas Narva prisma, Tartus Sõbra Prisma ning Annelinna Prisma. Pärnus on kampaaniaga ühinenud Pärnu Suurejõe Selver ja Pärnu Ülejõe Selver. Järvamaal löövad kaasa Paide Maksimarket ja Türi Konsum. Viljandis toimuvad toidukogumispäevad Viljandi Maksimarketis ning samuti Viljandi Turu Konsumis, kusjuures viimases võtavad kohaliku toidupanga vabatahtlikud kaupa vastu veidi lühemat aega kui mujal, st turu avatud olemise ajal. Loe edasi: Toidupank korraldab nädalavahetusel toidukogumispäevad