Alates tänasest on ELis keelatud kosmeetikatoodete katsetamine loomade peal

primateresearchAlates tänasest ehk 11. märtsist ei tohi Euroopa Liidus enam kaubelda selliste uute kosmeetikatoodete ja nende koostisosadega, mida on testitud loomade peal.

Keeld puudutab kõiki uusi kosmeetikatooteid, sealhulgas hügieenivahendeid ja ilutooteid seebist hambapastani. Selline keeld saadab tugeva sõnumi kogu maailmale toetamaks julmusevaba ilu. Tegemist on suure ja olulise sammuga, mis tõestab, et loomkatsete alternatiivsed meetodid on tõhusad ja tagavad igati tarbija ohutuse.

Pikaajaline kampaania “Öelge „EI“ julmal teel valmistatud kosmeetikatoodetele” (Say NO to cruel cosmetics: http://nocruelcosmetics.org/), kuhu said toetusallkirju anda ka Eesti kodanikud, on tänaseks kogunud üle 250 000 allkirja.

Loe lisa: http://ec.europa.eu/consumers/sectors/cosmetics/animal-testing/index_en.htm

Loomkatsetest:
http://www.loomakaitse.ee/?q=node%2F1081
http://www.loomakaitse.ee/?q=katseloomad
http://www.loomadenimel.org/loomadest/loomkatsed

Loomkatsete kontroll läheb senisest rangemaks

Vabariigi Valitsus saatis riigikokku loomakaitseseaduse muudatused, millega saavad senisest rangemad nõuded loomkatsete järelevalve ja põllumajandusloomade religioosne tapmine.

„Loomkatsete küsimus on keeruline eetiline dilemma, mille puhul peame võrdselt arvestama nii teaduse ja hariduse huvisid kui ka loomade heaolu.  Seega on hädavajalik, et katseloomade kaitse ja heaolu oleks tagatud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Lisaks täpsematele nõuetele katseloomade heaolu tagamisel (nt koolituse nõue kõigile katseloomadega tegelevatele isikutele), rõhutab seadusemuudatus ka loomkatsetest avalikkuse teavitamise vajadust. Eelnõu järgi lisandub loomkatseprojekti loa taotlejaile kohustus esitada loomkatsete mittetehnilised kokkuvõtted, mille Põllumajandusministeerium avaldab oma veebilehel.

Teine suurem muudatus võrreldes kehtiva seadusega puudutab põllumajandusloomade religioosset tapmist. Alates 1. jaanuarist 2013 võib looma religioossel eesmärgil tappa vaid Eestis registreeritud usuline ühendus oma liikmete tarbeks. Tapmine peab toimuma tapamajas ning selle juures peab viibima järelevalveametnik. Kui usuline ühendus soovib kasutada erilisi tapmisviise seoses nende usundist lähtuvate religioossete traditsioonidega, tuleb veterinaar- ja toiduametilt taotleda sellekohane luba.

„Me sätestame selle samamoodi nagu valdavas osas Euroopa Liidu riikides,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Oluline on, et religioosne tapmine on
Eestis väikesemahuline ning seadusega lubatud vaid siinse kogukonna omatarbeks, mitte majanduslikuks tegevuseks.“

Loomakaitseseaduse muudatuste väljatöötamisel lähtus Põllumajandusministeerium EL õigusaktidest ning tegi tihedat koostööd huvigruppide ja teadlastega. Augustis kogunes Põllumajandusministeeriumisse kompromissi leidmiseks Loomakaitseseltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Juudiusu Koguduse, Eesti Islami Koguduse, Maavalla Koja ning Loomaarstiühingu ja Maaülikooli esindajaist koosnev ümarlaud.

Seoses loomakaitseseaduse muutmisega on eelnõus muudetud ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust.