Eesti

Rongid sõidutavad kooliõpilased tasuta muuseumi

Kultuuripärandi aasta koostöös Edelaraudteega pakub õpilaste rühmadele võimaluse kultuuripärandi aastal märtsist maini ja septembrist novembrini kõigil oma liinidel tasuta sõita põnevatesse paikadesse pärandiga tutvuma. Eesti muuseumide, koolide, giidide ja muinsuskaitsjate koostöös on pärandi tundma õppimiseks sündinud paljud erinevad spetsiaalselt selle projekti jaoks koostatud paketid.

Kultuuripärandi aasta koordinaatori Riin Alatalu sõnul on kõik paketid on kokku pandud õhina ja säravate silmadega, kantuna siirast soovist näidata oma kodupaiga või muuseumi huvitavaimat poolt. “Pakutu hulgas on nii klassikalisi muuseumitunde kui ka mõnusaid matkasid, meisterdamist, seiklusi ja elamusi. Ennekõike soovitame kasutada tänavust eriprojekti selleks, et jõuda sinna, kuhu õpilased klassi- või perereisidel tavaliselt ei satu,” kirjeldas Alatalu.

Pakette on kokku üle kümne ning need jagunevad mäluasutustesse üle terve Eesti. Näiteks on võimalik kuulata legende ja tondijutte öises Narva linnuses, tegutseda ajaloouurijatena detektiivimaigulises haridusprogrammis Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones või võrrelda traktori- ja hobusõitu Olustvere mõisas. Paketid on kokku pandud nii, et õpilased saavad reisiks iseseisva või ühise tunnitööga ette valmistada, mis aitab reisil nähtut ja kogetut mõtestada. Täpsem info projekti ja pakettide kohta on kättesaadav aadressil http://www.parandiaasta.ee/sundmuste-kalender/roopad-viivad-parandini. Aasta jooksul lisandub pakette veelgi. Loe edasi: Rongid sõidutavad kooliõpilased tasuta muuseumi

Teeme Ära talguveebis saab tänavusi talguid kirja panna

Praegu on õige aeg talgutööriistade ülevaatamiseks ja talgute kirjapanekuks. Foto: www.teemeara.ee

Teeme Ära talgukevad on alanud – kõiki inimesi ja organisatsioone üle Eestimaa oodatakse talguveebi aadressil www.teemeara.ee kirja panema 4. maiks kavandatavaid talguid ning kutsuma üles talgulisi lähedalt ja kaugelt kaasa lööma. Teeme Ära talgupäev peetakse taas mai esimesel laupäeval, 4. mail, mil iga kogukond saab ise otsustada talgupäeva tööd ja tegemised.

Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajast lükati liikuma sellekevadine talguvanker. Kuie koolimaja valiti avaürituseks seetõttu, et tänavusi talguettevalmistusi aitab paremini korraldada talgujuhtidele mõeldud veebilahendus „Talgujuhi kool“. Koolipingis võeti ühiselt läbi ka kõik Teeme Ära talgupäevaga seotud olulisemad teemad: talgutunnis räägiti tänavustest korralduslikest uuendustest, ajalootunnis tehti tutvust Eesti Rahva Muuseumi kogudest pärit talgulugudega, muusikatunnis käsitleti talgupillide ja pillilugudega seonduvat, käsitöötunnis seati korda talgutööriistad ning vahetunnis söödi talgusuppi ja karaskit.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on selle üle tõeliselt hea meel, et talgupäevast on saamas iga-aastane hoolimise päev. „Maikuu esimesest laupäevast on kujunenud päev, mis ühendab Eestimaa – ühendab maa ja linna, ühendab erinevad põlvkonnad, erinevad elualad, erinevad ellusuhtumised, erinevad rahvused,“ rääkis Tüür. „Talgupäev sünnib mõnusas meeleolus, loob koostöö õhkkonna ning annab hea tunde, et Eestimaa elab ja tegutseb.“ Loe edasi: Teeme Ära talguveebis saab tänavusi talguid kirja panna

Naiskodukaitse kutsub osalema fotokonkursil “Eestimaa elab”

nkk

Naiskodukaitse kutsub kõiki osalema fotokonkursil “Eestimaa elab”. Fotosid saab esitada 23. aprillist kuni 24. juunini 2013. aastal.

Täpsemat infot uuri

Naiskodukaitse kodulehelt

Naiskodukaitse fotokonkursi Facebooki lehelt.

Head osalemist!

Kultuurimõisas kogutakse vanu fotosid Sännast

Kui kellelgi on huvitavaid vanu fotosid Sänna piirkonna elu-olust või Sänna mõisast, siis palume neid jagada, et hiljem mõisa seinu ehtida ajaloolise fotonäitusega. Näituse üheks fookuseks on inimesed ning teiseks keskendume keskkonnale, kus need inimesed on kasvanud ja oma elupäevi veetnud. Eriti oodatud on fotod Sänna mõisast, millest ei ole kuigi palju ajaloolisi fotosid säilinud. Fotod skanneerime sisse ning tagastame koheselt.

Kontakt: Hendrik, tel 555 889 27.

Viljandimaa noorsootöötajad peavad infopäeva Kõos

Teisipäeval, 5. märtsil kogunevad Viljandimaa noorsootöötajad Kõo vallas infopäevale.

Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi ütles, et infopäev algab Kõo vallavalitsuses, kus valla noorsootöö hetkeseisu ja tegemisi tutvustavad vallavanem Tarmo Riisk ja kultuurijuht Katre Saar. Seejärel on kavas Kõo noortetoa külastamine.

Infopäev jätkub Pilistvere pastoraadis, kus kohaliku koguduse noortetööst räägib vaimulik Hermann Kalmus. Pärast lõunat esineb MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse Euroopa sotsiaalfondi (ESF) hanke- ja tegevjuht Heidi Paabort.

Aprillikuu esimesel nädalal oodatakse helisalvestisi seenioride lauluvõistluse esimesse vooru

Erki Pehk ja Toomas Kuter möödunud aastal seeniorlauluvõistluse eel. Foto: Ants Liigus

Üleriigilisele seeniorlauluvõistlusele on oodatud osalema kõik harrastussolistid alates viiekümnendast eluaastast. Konkursi finaal toimub 20. aprillil Pärnu kultuurikeskuse Tervis saalis. Harrastuslauljate lauluvõistlus on tänavu juba seitsmes. Igal aastal lisandub uusi osalejaid ja ka varasemad kasutavad head võimalust taas kokku saamiseks. Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis.

Esimene voor viiakse läbi helisalvestiste põhjal, millest valitakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi teise vooru. Helisalvestised tuleks saata vabalt valitud helikandjal hiljemalt 8. aprilliks aadressil: ”Seeniorlaul 2013”, MTÜ Rand, Lõuna 2 – 311, 80010 Pärnu. Lisada nimi, vanus, lugude pealkirjad, saatja nimi, kodune aadress, telefon, e-post.

Edasipääsust teise vooru teavitatakse soliste hiljemalt 13. aprilliks.

Teine ja kolmas voor toimuvad 20.aprillil Pärnu kultuurikeskuse Tervis saalis. Esinemisjärjekorra loosimine on kell 13. Loe edasi: Aprillikuu esimesel nädalal oodatakse helisalvestisi seenioride lauluvõistluse esimesse vooru

Vabatahtlikutööle Lätti oodatakse neid, kel aastaid rohkem kui 50

Eakate vabatahtliku teenistuse programm “Urban and rural culture exchange” pakub natuke seiklust neile, kel eluaastaid rohkem kui 50.

Vabatahtliku teenistus seenioritele kestab kokku neli nädalat (2.-29.aprillini) Liepajas, Lätis.

Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Leipaja Diakooniakeskuses . Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).

Programmi raames kaetakse nii sõidu, -elamise, -toidu kui -tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.

Rohkem infot: kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 555 889 29 või 555 889 27.

Projekti toetab SA Archimedes Hariduskoostöö keskus programmist Grundtvig

Sänna Kultuurimõis

Estoloppeti viienda etapi võitis Timo Simonlatser

Võitja Timo Simonlatser. Foto: Tarmo Haud

Kõrvemaal peetud Estoloppeti suusasarja viienda etapi kiireim mees oli Timo Simonlatser. Suusasportlane läbis 40 kilomeetrit vabastiilis ajaga 1:49:09. Kolm sekundit hiljem ületas finišijoone Peeter Kirss. Kolmanda koha omanikku Siim Sellist jäi võitjast lahutama 14 sekundit.

Naiste arvestuses oli parim Heidi Raju, kes läbis distantsi ajaga 1:58:59, mis andis talle üldjärjestuses 34. koha. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 890 ja lühikesele 343 suusatajat.

20 kilomeetrisel rajal oli kiireim Tair Tooming, kes läbis distantsi ajaga 1:03:12. M15 klassi parim Rain Noormann lõpetas üldjärjestuses neljandal kohal ning tema ajaks fikseeriti 1:05:20. N15 klassi arvestuses võidutses Merili Sirvel. Neiu tulemus 01:11:57 andis talle lõpuprotokollis 17. koha.

Estoloppeti viimasel etapil Haanjas Timo Simonlatser startida ei plaani. “Tegin kaasa Tartu maratonil, kuid rohkem polegi sel aastal maratone sõitnud. Nüüd on vaja vaid taastuda, et maailmameistrivõistlustel Lahtis ka natuke kiirust näidata,” võtab suusasportlane taastumist tõsiselt.

Estoloppeti sarja kuues etapp toimub 9. märtsil kui sõidetakse 41. Haanja Maraton.

Eesti pikamaasuusatajate sarja Estoloppet ametliku veebilehe leiab www.estoloppet.ee.

Eile lõppesid Võrus 12. Eestimaa talimängud

Kogu Eestit haaravatel mängudel osales ligi 2900 sportlast 25 linnast ja 60 vallast. Mängudel osalesid kõik 15 maakonda.
Üle 40 000 elanikuga maakondade arvestuses võitis Tartumaa. Kuni 40 000 elanikuga maakondade arvestuses võitis Võrumaa. Üle 2 000 elanikuga valdade arvestuses võitis Tartu vald. Kuni 2000 elanikuga valdade arvestuses võitis Mäetaguse vald.
Üle 10 000 elanikuga linnade arvestuses võitis Viljandi linn. Kuni 10 000 elanikuga linnade arvestuses võitis Kärdla linn.
Tulemused: http://www.joud.ee/est/g172/

Helen Mast

Eestimaine lõhe on kilu ja räim

Kui tahta eelistada menüüs kohalikku ja hea toiteväärtusega kala, siis on kasulik ennast kurssi viia lisaks kala välimusele ka sisuliste omadustega, näiteks sellega, mida kalaliha õigupoolest sisaldab. Võrreldes loomsete toiduainetega (veiseliha, sealiha) või näiteks piimatoodetest juustuga, on kalas keskmiselt ligi kolm ja pool korda vähem kaloreid. “Eesti traditsioonilised püütavad kalaliigid kilu ja räim on toitaineliste omaduste poolest kalade lipulaevad! Kilus on valku peaaegu samapalju kui lõhes, samas sisaldab kilu eriti väärtuslikke polüküllastamata rasvhappeid – omega-3 ja omega-6 – ligi kaks korda rohkem kui lõhe,” kirjutab põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kristi Ilves täna Maablogis.

Võru keskraamatukogus märtsikuus

Alates 5. märtsist on avatud vanema ja väliseesti raamatu tuba teisipäeviti kell 11-15 raamatukogu II korrusel.
13. märtsil tähistame Marie Underi 130. sünniaastapäeva. Kell 12 esineb konverentsisaalis Kadri Tüür loenguga “Marie Underi ja Juhan Smuuli problemaatiline kaugsuhe”.
Vaadata saab näitust “Talurahvakultuur Võrumaa Muuseumi kogudest”.
Urve Kolbakovi illustratsioonide näitus on välja pandud lasteosakonnas.
Täpsem info raamatukogu veebilehel http://lib.werro.ee

Päästekomandode õppeklassid täituvad algklasside lastega

Sellest nädalast ootavad päästjad üle Eesti lapsi komandodesse tuleohutusalaseid teadmisi omandama. Ligi 12 000 algklasside last õpib järgmise kolme kuu jooksul tulega seonduvaid ohtusid ja õiget käitumist.

Kõik koolituse teemad proovivad lapsed läbi praktiliselt, et nad reaalses olukorras oskaksid vastu võtta õige otsuse. Ohuolukorrad on võetud laste igapäevaelust – küünlad, tikud, elektrijuhtmed, ahjud jne. Kui laps oskab õpitut igapäevaeluga seostada, on õppetöö palju tulemuslikum.

Lastele antakse koju kaasa ka ülesanne joonistada koos perega oma kodu evakuatsiooniplaan. Uuringud näitavad, et enamik Eesti peredest ei räägi kodus õnnetuse korral käitumisest.

Päästeameti koolitus „Tean tulest” sai alguse 2008. aastal ja on suunatud 1.-3. klassi õpilastele. Viie aasta jooksul on tuleohutusalase koolituse läbinud juba üle 46 000 lapse.

Annika Koppel

Haridus- ja teadusministeerium ootab õpilasi sõnadega vigureid tegema

Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „Sõnavigurid”, milles oodatud kirjutiste teema on vaba, kuid vorm tuleb valida kolme võimaliku hulgast. Valida võib, kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 10. aprill.

Nagu tavaliselt, hinnatakse töid kolmes vanuserühmas (6-10aastased, 11-14aastased, 15-19aastased) ning auhindu antakse igas vanuserühmas parimale ühe-tähe-loole, parimale R-täheta loole ning parimale täpitäherohkeimale loole. Loe edasi: Haridus- ja teadusministeerium ootab õpilasi sõnadega vigureid tegema

Vanemuise bussiga teatrisse

Vanemuise teater kutsub Lõuna-Eesti teatrisõpru mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse!
Vanemuise uus kahekorruseline teatribuss toob huvilised järgmisi etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga:
15.03 operett „ LÕBUS LESK“ (viimane etendus!).
Teatribuss sõidab marsruudil: Otepää-Rõngu-Elva-Nõo-Tartu. Teatripaketi hind 11€.
22.03 suurejooneline kontsert-lavastus „ÕHTU STRAUSSIGA“.
Teatribuss sõidab marsruudil: Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu. Teatripaketi hind 15 €
28.03 draamalavastus „MUSTA PORI NÄKKU“.
Teatribuss sõidab marsruudil: Võru-Kanepi-Saverna-Kambja-Tartu. Teatripaketi hind 15 €.
Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit.
Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta
saab Vanemuise teatrikassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Vormsi kultuuripäev 2013

Vormsi kultuuripäev 2013 ,Vormsi hariduselu, toimub laupäeval, 9. märtsil Vormsi rahvamajas.

9. märtsil korraldatakse Vormsi saarel Vormsi Lasteaed– Põhikooli, mitme ühingu ja paljude vormsilaste koostöös kuuendat korda ülesaareline üritus, mille eesmärgiks on Vormsi kultuuripärandi tutvustamine, väärtustamine, säilitamine ja edendamine ning läbi ühise tegevuse kogukonna tugevdamine.

I kultuuripäev keskendus saare ajaloole, II teemaks oli käsitöö, III elulaad ja keskkond, IV kultuuripäeva läbivaks teemaks oli muusika ning sellega pandi alus Vormsi muusikafondile, V kultuuripäeva teemaks oli koduküla.

Sel aastal räägime Vormsi hariduselust.

Näitleja arendab väikelinna kohvikus kultuurielu

Veikko Täär on sealsamas Otepää kesklinnas kohvikrestorani l.u.m.i eestvedajana korraldanud kultuuriõhtuid üle kahe aasta.

Esimene neist oli esimesel tegutsemiskuul, detsembris 2010. Esimeseks külaliseks oli otepäälaste omainimene Kristina Šmigun-Vähi, raamatu «Kristina» üks autoreid.

Täär on kutsunud kultuuriõhtutele oma kolleege, kuid et ta peab väga lugu ka kirjandusest, maalikunstist ja muusikast, siis on olnud sedagi näha senistest külalistest.

«Kultuuriõhtutel sellises pisikeses kohas nagu Otepää ei käi väga palju rahvast, alati võiks rohkem käia,» ütles Täär Tartu Postimehele. «Aga need, kes tulevad, on kindlasti rahul. Me täiendame mingil moel kohalikku kultuurielu, kui pakume võimalust kohtuda suurte isiksustega.» Loe edasi: Näitleja arendab väikelinna kohvikus kultuurielu

Looduspargis saab edaspidi vabamalt tegutseda

Otepää maalilistel kuplitel kasvavate metsade varjus elutsevad mitmed haruldased liigid ning paljuski just nende harulduste pärast peavad kohalikud leppima mõningaste loodispargis valitsevate piirangutega

Otepää looduspargi uues kaitse-eeskirjas lastakse nii mõnigi praegu kehtiv piirang vabaks. Keskkonnaameti hinnangul on muudatusi tarvis, sest praegune kord ei vasta enam tegelikkusele.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe rõhutas aga, et eeskirja muutmine ei ole veel algatatud.

Pikemalt loe 2. märtsi Valgamaalasest!

Lennusadamas esietendub «20 000 ljööd vee all»

Täna esietendub meremuuseumi Lennusadamas «20 000 ljööd vee all». See on erakordne lugu saladuslikust kapten Nemost ning tema enneolematust veealusest ümbermaailmareisist. Samuti on see lugu kolmest mehest, kes satuvad saatuse tahtel vangideks kapten Nemole kuuluva allveelaeva Nautilus pardale. Loe edasi: Lennusadamas esietendub «20 000 ljööd vee all»

Ligi 500 algajat autojuhti saadeti tagasi kooli

Esmase juhiloaga liiklusrikkujad peavad 2011. aastal jõustunud liiklusseaduse kohaselt läbima järelkoolituse, kus neid nõustab psühholoog. Eelmisel aastal läbis järelkoolituse 479 isikut.

Järelkoolitusi teevad autokoolide õpetajad ja liikluspsühholoogid.

«Psühholoog võib järelkoolitust läbi viia kõikidele esmase juhiloa omanikele, kelle juhtimisõigus on ära võetud ja seejärel kehtetuks tunnistatud,» rääkis eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur.

Liikluspsühholoogiline tegevus toimub koostöös ettevõtluskõrgkooliga Mainor viies Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Narvas. Lisaks on psühholoogil õigus järelkoolitust teha nendele isikutele, kes on saanud karistada mootorsõiduki alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest ning isikutele, kelle juhtimisõigus on korduvalt ära võetud. Loe edasi: Ligi 500 algajat autojuhti saadeti tagasi kooli

Ugala nime all püüab teatriauhinda kuus inimest

Eile teada antud teatriauhindade nominentide hulgas on rõõmustavalt palju Ugalaga seotud inimesi ja töid.

Lavastaja auhinnale kandideerib külalisena Viljandis «Ukuaru» lavastanud Madis Kalmet, naispeaosalise auhinda püüab samas lavastuses Minna rollis üles astuv Carita Vaikjärv.

Meeskõrvalosa auhinna kandidaat on Tarvo Vridolin koguni mitme rolliga. Need on Griffin Montgomery lavastuses «Ööhaigur», Lebedev lavastuses «Idioot» ning osatäitmised lavastustes «Ameerika piison» ja «Õed nõiduses».

Salme Reegi nimelise auhinna vääriliseks võib osutuda Oleg Titov lavastusega «Tuul pajuokstes», mida lastelavastuse žürii pidas kunstiliselt terviklikuks säravate näitlejatöödega kogupereteatriks.

Algupärase dramaturgia auhinda 2011. ja 2012. aasta loomingu eest püüab Ott Aardam «Mee hinnaga». Žürii hinnang sellele kõlas: argielu poeetiline pusle.

Teatritöötaja auhinnale lavastust ettevalmistavas kategoorias pretendeerib juurdelõikaja-modelleerija Tiiu Palmiste, kes on Ugalas töötanud üle 30 aasta. Selle aja jooksul on ta õmmelnud kostüüme rohkem kui 180 lavastusele. Teatrikunstnikud ja kolleegid hindavad tema loomingulist ja meisterlikku tööd kõrgelt. Mitmel korral on ta valitud koduteatris aasta parimaks lavastust ettevalmistavaks töötajaks.

Emor alustas osalejate värbamist Rahvakogu arutelupäevale

Uuringufirma TNS Emor alustas osalejate värbamist Rahvakogu arutelupäevale, mis toimub 6. aprillil Tallinna lauluväljaku ruumides. Arutelupäeva ülesanne on välja selgitada, millised Rahvakogu veebilehel esitatud ettepanekud Eesti poliitika probleemide lahendamiseks on rahva hulgas enim eelistatud.

Arutelupäevale kutsutakse 500 osalejat nii, et nad moodustaksid läbilõike ühiskonnast erinevate vanuste, sugude ja elukohtade kaupa. See tähendab, et kõigil valimisealistel Eesti elanikel on võrdne võimalus arutelupäevale kutsutud saada. Osalemise tingimuseks on eesti keele valdamine vähemalt suhtlemistasandil, kuid spetsiifilisemate terminite tarvis on arutelupäeval ka vabatahtlikud tõlgid.

Täna lõpetab Praxis jaanuaris Rahvakogu veebilehel valimiste, erakondade toimimise ja rahastamise, rahva osaluse suurendamise ning sundpolitiseerimise peatamise kohta esitatud enam kui 1300 ettepaneku süstematiseerimise alateemadeks. Kokkuvõtted ettepanekutest avaldatakse www.rahvakogu.ee. Märtsi esimeses pooles koostavad erinevad poliitika- ja õiguseksperdid ettepanekutele mõjuanalüüsi, pakkudes oma teadmistele ja teiste riikide kogemustele tuginedes välja, mida ettepanekute elluviimine lühikeses ja pikas perspektiivis võiks kaasa tuua.

Nii Praxise tehtud kokkuvõtteid kui ka ekspertide koostatud mõjuanalüüse on kõigil soovijatel võimalik www.rahvakogu.ee kommenteerida, näiteks kui leitakse, et mõni oluline asjaolu on ekspertidel jäänud välja toomata. Loe edasi:

Jääkeldrist välja!

Kui Su hing ei ole jäätunud, siis tule täna kell 11 Tallinna Ülikooli aulasse Avatud Ruumi kokkusaamisele Jääkeldrist välja! Otsime koos viise, kuidas elu siin maal avatumaks ja mõnusamaks muuta.

Ühiste aruteludega tähistame kümne aasta möödumist Eesti esimesest Avatud Ruumi koolitusest Tartu Ülikoolis 2. veebruaril 2003. aastal. Koolitajaks oli meetodi sõnastaja Harrison Owen.

Kümne aasta jooksul on juhtunud palju head tänu ruumi avamisele vabaks unistamiseks ning tegutsemiseks. Siiski on liigagi sageli ikka veel tunne, nagu viibiksime jahedas jääkeldris, kus mõte ei liigu ja soe sõbrakäsi jääb kaugele. Meie endi käes on võimalus selle muutmiseks.

“Avatud Ruumi meetodi aluseks on enesejuhtimine, vastutus, kohapeal spontaanselt sündiv koostöö. Meie eludes terviklikkust ja kooskõla loov rahu saabub vaid siis, kui kaose, segaduse ja riiu vältimise asemel rakendame neid rahu tegemisel” ütleb Harrison Owen, raamatus “Rahu tegemine”.

Osalemine on tasuta, kehakinnituseks ja keelekasteks võib igaüks tuua kaasa midagi ühisele lauale.
Kokkusaamise korraldavad ruumiavajad Mikk Sarv, Kristel Vilbaste, Arno Baltin, Ann Seilenthal, Ülo Vihma, Kaupo Saue, Robert Oetjen, Karin Reinberg
Kristel Vilbaste

Avaldati Eesti mahetoodangu turu-uuring

2012. aastal tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud ökopoodi, Eesti kauplustes kokku oli müügil 853 erinevat Eestis toodetud mahetoodet, selgus põllumajandusministeeriumis esitletud mahetoodete turu-uuringust.

Mahetoodete sortimendist oli kõige suurem tootevalik teraviljatoodete kategoorias (29%, kokku 250 tootenimetust), järgnesid ürdid, teed (26%, kokku 221 erinevat tootenimetust). Väiksem oli puuviljade, marjade ja neist valmistatud toodete (16%, 139 tootenimetust) ja kartuli, juurviljade (13%, 111 tootenimetust) valik. Alla 10% osakaaluga kogu sortimendist olid piimatooted (8%, 72 tootenimetust), liha (3%, 28 tootenimetust), mesi ja meetooted (2%, 19 tootenimetust). Aasta jooksul oli müügis ka viis tootenimetust mahemune ja kaheksa nimetust mahemaiustusi.

82 protsenti tarbijaist sooviks osta mahetoitu, peamise ostukohana näevad tarbijad peamiselt tavalisi toidupoode. Kõigist küsitlusele vastanust 57% leidis, et mahetoitu võiks rohkem reklaamida. Tavaliselt toidupoest koos igapäevaste toidukaupadega eelistab mahetooteid osta 50% tarbijaist, otsekontakti tootjaga sooviks 38% elanikest. Turult eelistab osta 29% ning spetsiaalsest ökopoest 14% tarbijaist. Internetipoe vahendusel tellimist peab mugavaimaks mahetoidu ostukanaliks 4% elanikest.

Enim ostetud toiduainetena märgiti tarbijate poolt mett (56% on ostnud), kartulit ja köögivilja (50% on ostnud). Järgnevad puuvili, marjad, piimatooted ja munad. Suurim huvi ongi tarbijatel eelkõige maheköögivilja ja kartuli ostmise vastu – neist toodetest on huvitatud vastavalt 54% ja 50% tarbijatest.

Mahetoodete müügikäibe värskeimad andmed on saadaval 2011. aasta kohta – siis müüdi nii kohalikku kui imporditud mahetoitu hinnanguliselt 20 miljoni euro väärtuses ning mahetoidu osakaal kogu jaemüügis oli 1,6%. Eestis toodetud mahetoodete osakaal jaekäibes oli 2011. aastal 0,47% (2010.a veel 0,36%).

Mahepõllumajanduslik maa oli 2011. aastal Eestis üle 134 tuhande hektari ja moodustas 14,3% kogu põllumajandusmaast. Mahetootjate arv, kes toodavad üleminekuaja läbinud mahesaadusi, oli võrreldes 2010. aastaga suurenenud 1036-lt tootjalt 1186ni. Mahetoidu käitlejate arv oli kasvanud 51-lt 126 käitlejani.

Põllumajandusministeeriumi tellimusel viis uuringu läbi TNS Emor. Loe uuringut siit: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/UURINGUD/2013/uuring-maheturg2011-2013.pdf

Võru Folkloorifestival avab hooaja tantsutoaga

Neljapäeval, 7. märtsil lööb XIX Võru folkloorifestival oma hooaja valla tantsutoaga, kus tutvustatakse selleaastase festivali plaane. Võrumaa üks suuremaid kultuurisündmusi, 11.-15. juulil toimuv XIX Võru folkloorifestival kannab nime “Teljed”.

“See teema on mitmetähenduslik,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Võime rääkida kangastelgedest, millel aastasadu on kootud vaipu või triibuseelikuid. Selle mustrid moodustavad ajatelje eilsest tänasesse, läbivad triibuna meie elu- ja kultuuriloo. Saame rääkida ka paralleelsetest või ristuvatest telgedest, seda nii matemaatikas, koduehituses kui… inimsuhetes. Leidsime, et see sobib oma mitmetähenduslikkuses Eesti suurimale iga-aastasele rahvusvahelisele rahvatantsufestivalile hästi.”

Juba traditsiooniliselt avab festival oma hooaja kevadel. Järgmisel neljapäeval on kõik tantsuhimulised oodatud esimesse tantsutuppa, kus lisaks siitkandi tantsude koostantsimisele tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane. Tantse õpetab Kadri Lepasson, püünel on Lõuna-Eesti parimad pillimängijad Tarmo Noormaa, Toomas Ojasaar, Valter Sikk ja Harri Lindmets koos Ojasaare ja Lepassoni õpilastega. XIX Võru folkloorifestivali esimene tantsutuba toimub neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 19.oo Võru klubis Club Balance.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui mujalt. “Tänaseks on programm paigas, välisrühmad valitud ja peagi avame uksed ka oma tantsurühmadele,” lisas Valner.

Lisainfo: www.vorufolkloor.ee

Tartus algas kahemastilise lodja ehitus

Tartus Lodjakojas alustati eile, neljapäeval kell kolm päeval pidulikult uue ja suurema, kahemastilise Looduslodja ehitust. Laev on plaanis vette lasta 2015. aasta kevadel ja seda hakatakse kasutama esmajoones loodusõpperetkede korraldamiseks Emajõel ja Peipsil. Lodjaseltsi esimene laev, 2006. aastal vette lastud lodi Jõmmu on tänaseks sõidutanud üle 55 000 reisija ning seilanud ka koduvetest kaugemale – St. Peterburgi, Novgorodi ja Stockholmi.

Ehitatav lodi on 18 meetrit pikk ja 8,5 meetrit lai ning seega suurim ajalooline purjelaev, mis pärast esimest iseseisvusperioodi Eestis ehitatud. Kahemastilise lodja süvis on 90 sentimeetrit, laeval on kaks masti ja purjepinda kokku 240 ruutmeetrit. Ajalooline puulaev varustatakse kaasaegse tehnika ja õppevahenditega. Laev on keskkonnasõbralik, järve- ja merekindel ning sobib hästi ka pikemateks reisideks.

Ehitamine on huvilistele avatud. Soovijad saavad laevaehitust Lodjakojas oma silmaga vaadata või jälgida tööde edenemist veebikaamera kaudu. Laevaehituse kõrval viiakse läbi ka õpitubasid, kus saab harjutada lihtsamat puutööd, sepistamist, köiekeerutamist ja tõrva põletamist. Suuremad asjahuvilised on oodatud vabatahtlikena appi ehitusele ja talgutele.

Loe edasi: Tartus algas kahemastilise lodja ehitus