Eesti

Artur Adsoni nimeline luulõlugõmisvõistlus kuts Sännähe

Sännasse oodatakse võrukeelsele Artur Adsonile pühendatud luulevõistlusele.

Võrukeelse luule esitamise võistlusele on oodatud kõigi vana Võrumaa lasteaedade ja koolide õpilased. Iga osaleja esitab ühe Artur Adsoni või mõne teise võrukeelse autori luuletuse. Esinemise pikkus ei tohi ületada viit minutit. Hindamine toimub neljas vanusegrupis: lasteaed-I kl, II-IV kl, V-IX kl, X-XII kl. Kui lasteaialapsi ei tule esinema, on vanuserühmaks I-IV klass. Ootame osalema lasteaia/kooli parimaid üksikesinejaid või kuni 4-liikmelisi rühmi. Igas vanusegrupis saab osaleda ühest lasteaiast/koolist ainult üks esineja või kava.

Traditsiooniks saanud Sänna trubaduurile pühendatud võrukeelse loomingu esitamise võistluse mõte on meenutada Artur Adsonit (1889-1977) ja tutvustada teistegi kirjanike võrukeelset loomingut. Esimene luulevõistlus toimus Sännas 1999. aastal ja oli pühendatud luuletaja 110. sünniaastapäevale.

Koolides ning lasteaedades soovitame korraldada eelvoorud selgitamaks välja iga vanuserühma parimad, kes pääsevad võistluse lõppvooru.

Luulelugemisvõistluse lõppvoor toimub neljapäeval, 25. aprillil kell 12 Sänna mõisas.

Parimad luulelugejad saavad auhinnad.

Koolidel palume osavõtt (osavõtja nimi, vanus/klass ja kool/lasteaed ning juhendava õpetaja nimi, kontaktandmed; esitatava luuletuse pealkiri, autor) registreerida Võru Instituudis (tel 782 8754/ 569 162 81 või meiliaadressil allas.tiia@gmail.com) enne 22. aprilli.

Korraldajad: Võru Instituut, MTÜ Sänna Mõisakeskus. Ettevõtmist toetab: MTÜ Sänna Kultuurimõis, Eesti Kultuurkapital.

Tiia Allas

Sigulas avati Eesti esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja

Sigula Küla Ühendus avas laupäeval 23. märtsil Harjumaal Kuusalu vallas Sigula külas pidulikult Sigula külamaja.

Sigula külamaja on rajatud külaelu tugipunktiks ja maal elavate inimeste väärtustamiseks. Et kõigil oleks võimalus vaba aega veeta, suhelda, end arendada ja kogukonna edenemisse panustada. Külamaja on kasutama oodatud piirkonna külade inimesed, naabrite head suhted ja koostöö on maaelus üliolulised.

Sigula külamaja on esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja Eestis. Tänavuse aasta käredal kevadtalvel pole hoone kütmiseks kulunud ühtegi eurot. Külamaja on valgusküllane, kasutab ära päikesesooja ja on soojapidav. Külamaja on rajatud passiivmajana, et hoida hoone kasutuskulud kontrolli all. Rein Riibergi, külamaja idee algataja sooviks oli, et maja aitaks elu maal igas mõttes sisukamaks muuta. Ideid ja huvilisi külamaja kasutamiseks on palju. Madalenergiamaja iseenesest juba meelitab uudistama.

Külamaja projektijuht Kaja Riiberg rääkis avamisel, et külamaja ideest teostuseni on kulunud ligikaudu 10 aastat. See on olnud märkimisväärne pingutus ühe väikese külaühenduse jaoks.

Külamaja valmimine ja avamine on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Avamisele kogunes ligemale 150 inimest. Peeti innustavaid kõnesid ja lauldi muusik Jaan Elgula eestvõttel.

Külamaja projekti autorid on passiivmajade propageerija arhitekt Rene Valner (UltraKUB OÜ) ja konstruktiivosa autor insener Jaan Mõttus (Jaan Mõttus Inseneribüroo OÜ). Külamaja ehitas riigihanke korras Nordic Engineering OÜ. Külamaja on rajatud PRIA toel Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse abil. Toetas ka Kuusalu vallavalitsus.

Sigula on aktiivne küla, toimuvad külakokkutulekud, koos tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, peetakse jaanituld, koosolekuid ja talguid ning käiakse muidu koos. Külamaja avamisega seoses ja küla vaimse pärandi kogumiseks toimus külalugude konkurss “Meil on elu keset küla”, mille seni laekunud tööd rõhutavad just seda, mis külamaja valmimise võimalikuks tegi – koostööd ja ühte hoidmise vaimu läbi aja.

Sigula Küla Ühendus

Täna mälestatakse märtsiküüditamise ohvreid

Fotomeenutus märtsiküüditamise ohvrite mälestamise päevast. kylaelu.blogspot.com

25. märtsil meenutatakse Tallinnas Vabadussõja Võidusamba jalamil 1949. aasta massiküüditamise ohvreid. Õhtul süüdatakse Tallinnas Vabaduse platsil, Tartus Raekoja platsil ja Pärnus Martensi väljakul tuhandeid küünlaid.

Meenutustseremoonial asetatakse Võidusamba jalamile riigiasutuste ühine pärg „Eesti rahvalt“. Samuti asetavad pärjad Kaitseväe ja Kaitseliidu juhid, diplomaatilise korpuse esindaja, Tallinna Linnavalitsuse esindaja, Eesti Memento Liidu ja Tallinna Memento esindaja.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi Einar Soone eestvedamisel peetakse mälestuspalvus. Sõna võtavad regionaalminister Siim Kiisler ning Memento Tallinna Ühenduse esimees Leo Õispuu.

Kell 13 algab mälestusjumalateenistus Tallinna Jaani kirikus.

MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit kutsuvad inimesi üles süütama küünlaid kõigi küüditamisohvrite mälestuseks. Rahvast oodatakse 25. märtsil kell 18 Tallinna Vabaduse väljakule, Tartu Raekoja platsile ja Pärnu Martensi väljakule (Pärnu Keskuse esine väljak), et üheskoos süüdata tuhandeid küünlaid.

1949. aastal 25. märtsist 29. märtsini toimunud küüditamise käigus viidi Venemaale Siberisse üle 20 000 Eestimaal elava inimese. Alates 2010. aastast on saanud traditsiooniks korraldada märtsiküüditamise aastapäeval küüditatute mälestuseks ühine küünalde süütamine, mis toimub käesoleval aastal neljandat korda.

Eesti Memento Liidu ühenduste poolt korraldatavad mälestusüritused 25. märtsil:

Kuressaare – kell 12 Kudjape kalmistul

Türi – kell 12 Türi Vabadussõja ausamba jalamil

Haapsalu – kell 12 Lossiplatsil ja kirikus Ema altari juures

Viljandi – kell 17.30 Viljandi Mõisa pargis

Rakvere – kell 11 Kolmainu kirikus; kell 11.50 Tammikus Okaskrooni juures

Jõhvi – kell 12 Raudtee ääres küüdirongi asetsemise paigas mälestuskivi jalamil.

Tartu – kell 12 Pauluse kirikus, Murtud Rukilille juures.

Hiiumaa – kell 12 Lehtma sadamas; kell 19.00 Kärdla kirikus; 19.30 kiriku aias küünalde süütamine. Üle kogu Hiiumaa süüdatakse kell 19 akendel küünlad.

Valgamaa – kell 12 Keeni raudteejaamas

Konkurss “Joonista muinasjuttu”

Võrumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa noored muinasjutusõbrad on oodatud osalema eesti muinasjuttude illustratsioonide võistlusel. See konkurss organiseeritakse projekti “Kaasmaalased” raames, milles osalevad maakonnalehed Vooremaa, Võrumaa Teataja ja Viru Prospekt.

Võistlus “Joonista eesti muinasjuttu” viiakse läbi kahes vanuserühmas – 5-8 aastased ja 9-12aastased. Tööd tuleb esitada A4 suuruses joonistuspaberi lehel või digitaalselt. Koos võistlustööga tuleb nimetada ka muinasjutu pealkiri, autori täielik ees- ja perekonnanimi, vanus, aadress, kontakttelefon. Koos joonistusega tuleb saata ka tsitaat muinasjutust, mille kohta just see töö käib. Kunstmuinasjutu puhul tuleb näidata autori perekonnanimi.

Töid hindab žürii, mille koosseisus on ajalehe Viru Prospekt peatoimetaja Tatajana Zavjalova, Narva muuseumi kunstiteadlane Jelena Sohrannova ja Narva keskraamatukogu peabibliograaf Tatjana Krivolap.

Kõiki osalejate joonistusi võib näha aadressil www.prospekt.ee Parimatest töödest koostatakse näitus, mis pannakse üles Narva MacDonaldsis. Võitjate auhinnad aitavad neil oma võimeid arendada.

Ida-Virumaalt pärit osalejad võivad tuua või saata oma joonistused ajalehe Viru Prospekti toimetusse Puškini 20-12, Narva, 20307,

Võrumaalt pärit osalejad Võrumaa Teataja toimetusse aadressil postkast 1, Oja tn 1, Võru, 65602. Jõgevamaalt pärit võistlustööd on oodatud ajalehe Vooremaa toimetusse aadressil Aia tn 1, 48306 Jõgeva.

Pilte võib saata ka elektronpostiga aadressile Svetlana@prospekt.ee Töid võetakse vastu 12. maini.

Täna on ülemaailmne tuberkuloosi vastu võitlemise päev

Tänasel ülemaailmsel tuberkuloosi vastu võitlemise päeval toimuvad mitmed temaatilised üritused Tallinnas, Jõhvis ja Narvas.

Kell 12 algab teavituskampaania Tallinnas Tammsaare pargis ning Jõhvi Keskväljakul ning kell 13 Narvas RIMI kaupluse juures.
Lisaks toimub Jõhvi kaubanduskeskuses Tsentraal kell 10-15 koostöös tervise arengu instituudi, Corrigo ja AIDS Healthcare Foundationiga HIV-kiirtestimine.
Üritustel näidatakse, kuidas ennast ja teisi kaitsta tuberkuloosi leviku eest. Kombineeritud HIV-i ja tuberkuloosi testimine päästab paljude HIV-positiivsete elusid, sest tuberkuloos on suurim võimalik terviserisk HIV-positiivsetele inimestele. Maailmas on umbes 12 miljonit inimest, kes on nakatunud tuberkuloosi ja HIV-i samaaegselt.
1882. aasta 24. märtsil avastas Robert Koh tuberkuloosi kepikese, mida nimetatakse ka Kohi kepikeseks ning see avastus aitas oluliselt kaasa tuberkuloosi ravimite väljatöötamisele.
Infektsioonhaiguste hulgas on tuberkuloos surma põhjustajana hetkel maailmas esikohal. Igal aastal sureb sellesse ligi kolm miljonit inimest.
1/3 inimkonnast on infitseeritud tuberkuloosibakteriga. Nakatunutest haigestub elu jooksul 5-10%. Aastas diagnoositakse ligikaudu kaheksa miljonit uut haiget, kelledest pooled on nakkusohtlikud.

KUTSE Loov Eesti seminarile KUNST MÜÜA Võrus 4. aprillil

Kutsume Sind 4. aprillil Võru kultuurimajas Kannel (Liiva 13) toimuvale seminarile KUNST MÜÜA. Müügiseminaril anname praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa.

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall
Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma
loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.
Rahvusvahelist kogemust müügi ja turunduse valdkonnas jagavad
videointervjuudes teiste hulgas Londonis 2012 aastal toimunud
Olümpiamängude turundusjuht David Magliano (UK), B2B kunstiturundamise
ettevõtmise ArtShortCut juht Kira Sjöberg (FIN) ja tekstiilidisainerist
ettevõtja Monika Järg.
Müügiseminaridele ootame eelkõige loomeettevõtjaid; turismitalusid, kes
pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid
jt. Kutset võib edasi jagada!
Seminar toimub kell 10.00.- 16.00, 04.04.2012 Võru Kannel
Seminarid on eelregistreerimisel TASUTA. Kohtade arv on piiratud ning
eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.
Registreeri siin:
https://docs.google.com/a/looveesti.ee/spreadsheet/viewform?usp=sharing&formkey=dFc1V1RCeDZad2haNG81RWhiQ1l6VHc6MQ#gid=0

Lisainfo www.looveesti.ee, helen@looveesti.ee

Seminari korraldamist toetab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Helen Unt
+372 502 2757
helen@looveesti.ee

Külvikalender

23. märts – Kuu Lõvis, vilitaimed.

24. märts kell 17.49 Kuu Neitsis, juurtaimed. Palmipuudepüha.

25. märts paastumaarjapäev.

26. märts kell 23.32 Kuu Kaaludes, õistaimed.

29. märts – Kuu Skorpionis, lehttaimed. Suur reede.

Aiamaa planeerimine

Kõik aiapidajad on märganud, et mingil ajal hakkavad meie taimi kahjustama igasugused sitikad, putukad, haigused ja viirused, vaatamata sellele, et väetame ja hoolitseme oma lemmikute eest. Loe edasi: Külvikalender

Priiuse põlistamise päeval kõlab Pärnus ühislaul

Toomas Kiho annab Eesti Pangas toimunud priiuse põlistumise päevale pühendatud postkaardi esitlusel tervikasjale autogrammi. Foto Urmas Saard

Tuleval kolmapäeval, 27. märtsil suure pidulikkusega tähistatava priiuse põlistamise päeva mastaapseimaks ürituseks võib kujuneda Eesti Rahvusringhäälingu ja „Terevisiooni“ eestvedamisel toimuv ja otse-eetrissegi jõudev ühislaulmine.

„Koorid Tallinnas, Tartus, Kuressaares ja Pärnus, ühinege, tuleb suur ühislaulmine,” kutsus „Terevisiooni” saatejuht Katrin Viirpalu kõnealusest ideest rääkides lauljaid üles.

Kolleegile assisteerinud Urmas Vaino lisas, et seltsis hõiskamisele ei oodata üksnes organiseerunud lauljaid ehk kooriliikmeid, vaid priiuse põlistamise päeva auks laulma on teretulnud kõik, kes isamaa jaoks nii olulisest päevast vähegi peavad.

„Olete oodatud, kui tahate sellest hommikust natukene teistmoodi hommikut, sest see on teistmoodi päev meie kõigi jaoks,” tõdes Vaino. „Ja kui tahate seda alustada teisiti, siis võimalus number üks on teha seda Eesti Televisiooni ja kõigi nende tublide Eesti koorilauljatega, kes on otsustanud meie ettepanekuga liituda.” Loe edasi: Priiuse põlistamise päeval kõlab Pärnus ühislaul

Karala küla maakonna aasta küla nominendiks

Märtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.

Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Loe edasi: Karala küla maakonna aasta küla nominendiks

Järvamaal mälestatakse märtsiküüditamist

Türi Kesklinna kalmistul küüditatute kivi juures mälestatakse esmaspäeval kell 12 märtsiküüditamise ohvreid. Paides toimub märtsiküüditamise aastapäeva mälestustseremoonia ning lillede asetamine Paides Murtud rukkilille mälestusmärgi juures.

Märtsiküüditamise aastapäeval meenutatakse üht koletut kuritegu, kui 1949. aasta märtsis viidi üle 20 000 inimese loomavagunites Eestist Venemaale Siberi piirkonda. Sel päeval süüdatakse mälestusküünlad, et hoida elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude all. (JT)

Rahvakogu seminarid lõppesid valimiste teema arutamisega

Täna toimunud viies ja viimane Rahvakogu teemaseminar toetas valimiste teemal tehtud ettepanekutest enim Riigikokku kandideerijatelt nõutava kautsjoni tingimuste muutmist ja valimiskünnise alandamist.

Küllalt suure toetuse sai ka idee loobuda kompensatsioonimandaatide jaotamisel kandidaatide järjekorrast erakonna valimisnimekirjas ning jaotada need lähtudes kandidaatidele antud häältest. Samuti peeti vajalikuks kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata.

Pigem positiivseteks hinnati ka üksikkandidaatide valituks osutumise tingimuste hõlbustamist ning presidendi otsevalimiste ideed, neist veidi väiksema toetuse said ideed lubada Riigikogu valimistel nimekirju üles seada ka valimisliitudel, loobuda kompensatsioonimandaatidest ja jagada kõik mandaadid ringkondades, muuta valimiste aega ning siduda kohalikel valimistel osalemise õigus valija püsiva elukohaga.

Teiste ideede seas olid arutlusel ka näiteks Riigikogu koosseisu vähendamine või Riigikogu muutmine kahekojaliseks, valimisringkondade arvu muutmine praeguselt 12-lt suuremaks või väiksemaks, Riigikogu liikme tagasikutsumise õigus, valimistel osalemise muutmine kohustuslikuks, lapsevanematele lisahäälte andmine ja mitmed teised, mida aga ei hinnatud kõrgelt.

Järgmisel nädalal vaatab Rahvakogu algatusrühm üle, milliseid kattuvusi või seoseid on sel nädalal peetud seminaridel olulisemateks hinnatud lahenduste vahel ja paneb seejärel paika 6. aprillil toimuval Rahvakogu arutelupäeval osalejatele eelistuste selgitamiseks esitatavate ettepanekute loetelu.

Lembit Kruuse: Arengute üle otsustamine eeldab konkreetseid kokkuleppeid ja tegevuskava

Töögrupp arutlemas Holstre-Pollis Viljandi maakonna arenguvisiooni üle. Foto: Viljandi maavalitsus

Viljandimaal Holstre-Polli tervisekeskusesse kogunesid täna, 22. märtsil maakonna arendustegevuse eestvedajad, et anda hoogu maakonna arendusstrateegia valmimiseks aasta lõpuks.

“Meie inimeste tulevikku kujundavad otsused sünnivad aruteludes ja koostöös. Ühistes aruteludes tekib ootamatuid ja huvitavaid lahendusi ja arenguvõimalusi. Erinevate teemavaldkondade arutamise ja läbivaidlemise juurde kaasame ka edaspidi valdkonna eestkõnelejad. Selliselt kujundamegi ühiselt mõistetavad arenguplaanid. Kõik saab alguse visioonist, millest areneb plaan. Plaan peab alati olema,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja lisas, et muidu võib tekkida olukord, et muudkui läheme kuhugi, aga kuhu, seda ei tea.

Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhi Kaupo Kase juhtimisel valmiv maakonna arengustrateegia tegevuskava saab ka aluseks uue EU rahastamisperioodi investeerimisotsuste tegemisel. “Piirkonna arengute otsustamine eeldab konkreetseid kokkuleppeid ja tegevuskava. Tulemus peab olema kokkulepe riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja inimeste arusaamiste vahel, sest jagame maakonnas ühiselt oma tegutsemisruumi ja elu,” rääkis Kase. “Piiratud ressursside tingimustes tuleb teha võimalikult õigeid otsuseid ja saavutada mõistlik tasakaal mõistlike soovide ning võimaluste vahel,” ütles ta.

Nõmmel tähistati sotsiaaltööpäeva

Sel nädalal tähistatud rahvusvahelise sotsiaaltööpäeva puhul korraldas Nõmme linnaosa valitsus täna sotsiaaltöötajatele Nõmme kultuurikeskuses kontsertvastuvõtu, kus esinesid Helin-Mari Arder ja Teet Raik.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul osales üritusel ligi sada sotsiaaltöötajat, laistekaitsetöötajat, hoolekandeasutuse juhti ja noorsootöötajat nii linnaosa erinevatest asutustest kui ka mujalt. „Sotsiaaltöö on ühiskonnas väga vajalik valdkond, mida sageli piisavalt ei väärtustata. Nõmmel on sotsiaaltööpäeva tähistamisest kujunenud traditsioon. Enne kontsertosa rääkis Kaido Pajumaa sotsiaaltöötajatele enesemotivatsioonist,“ lisas linnaosavanem.

Sotsiaaltöötajaid oli tervitama tulnud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Jaanika Luus.

Uma Laul III Kolmas korje võrukeelsesse laulukärge

Oled oodatud osalema uute võrukeelsete laulude võigõlusõlõ Uma Laul III!

Teemade ring on vaba. Ootame uusi omakeelseid ja omaloomingulisi laule, mis on südamest loodud, kuulajale arusaadavad, kutsuvad kuulama ja kaasa laulma. Laulud võivad olla nii tänapäevased kui pärimuslikud, vorm lüürikast flamenkoni, hip-hopist regivärsini. Lauludes võib olla ühendatud vana ja uus (näiteks regilaul, mis räägib tänapäevast).

Kutsume Sind leidma endas tunnet, mis kõnetab südant ja hinge, leidma selle tunde juurde endast üles helin ja sõnad ja põimima see läbi võru keele uueks ja umaks lauluks. Selliseks, mida on hea teistelgi lõkke ääres üles võtta või miks mitte laulda järgmisel Umal Pidol. Muusikaalane profitase ega kooriseadete asjatundmine ei ole nõutavad. Kõige peamine, et laulu loojal enesel asjast rõõmu on ja ta seda häätahtlikkusega ka teistele jagada tahab. Julgustame oma laule ise ette kandma – kui see sünnib mõne toreda pilli saatel, seda parem!

Laulude laekumise tähtaeg 10. mai

Osalemise kinnituseks saada oma laulu helisalvestus ja tekst ning võimalusel ka noot (viis ja sõnad) e-kirjaga või tavapostiga korraldajatele (helisalvestus ei pea olema digiajastu tippsaavutus, vaid lihtsalt arusaadava kvaliteediga helifail). Loe edasi: Uma Laul III Kolmas korje võrukeelsesse laulukärge

Koduleht maale-elama.ee kutsub elanikke Lõuna-Eestisse

Projekti Maale elama raames avati koduleht www.maale-elama.ee, kust leiab infot 25 omanäolise Lõuna-Eesti kogukonna kohta, kes ootavad endi sekka uusi elanikke.

Kodulehelt saab lugeda huvitavaid kogemuslugusid juba maale kolinud inimestest, praktilist infot maale kolimise väljakutsete kohta ning lisainformatsiooni projekti “Maale elama” idee sünni, tegevuste ja väärtuste kohta.

13. aprillil 2013 kell 10:00-16:00 toimub Tallinnas , Tehnikaülikooli peamajas ainulaadne mess, kus 25 kogukonna eestvedajad Valga-, Võru-, Põlva-, Tartu-, Viljandi- ja Jõgevamaalt kohtuvad linnainimestega, kel on soov või unistus vahetada linnakeskkond maal elamise vastu.

Messilt saab otse allikast infot teenustest, hariduselust, harrastusvõimalustest, elu- ja töökohtadest maal. Samuti toimub messi raames seminar, kus räägitakse maaelu võludest ja valudest. Avatud on vaba lava, kus Lõuna-Eesti muusikud ja taidlejad pakuvad messile meeleolukat tausta.

Kodanikualgatuse Maale elama eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi .

Projekti viivad MTÜ Partnerluse eestvedamisel ellu Setomaa valdade liit, Eesti Külaliikumine kodukant, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Kating Noored ja MTÜ Minu Otepää. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna sihtkapital.

Korteriühistud kogunevad Tartusse õigusküsimusi ja ühistegevust arutama

Lõuna-Eesti korteriühistud saavad laupäeval, 23.märtsil kokku Tartus, kl 10 Dorpat Konverentsikeskuses algaval Lõuna-Eesti
korteriühistute üheteistkümnendal foorumil, arutamaks korteriühistute jaoks olulisi küsimusi.

“Üheks meie põhiteemaks on ühistegevus – kuidas ühistud ühiselt oma huvide eest seista saavad, nagu näiteks oli see elektri ühisostul ja planeerime uusi ühisoste, räägime ka koostööst kohaliku omavalitsusega, ” tutvustas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen ürituse kava. “Kindlasti on aga kõne all aktuaalsed õigusprobleemid, millega ühistud oma igapäevatöös kokku puutuvad,” sõnas Mattiisen.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute
huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Foorumi kavaga saab tutvuga EKÜL kodulehel: http://www.ekyl.ee/

KIK koolitas keskkonnaprogrammist toetuse taotlejaid

Märtsis viis SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) läbi kaks teabepäeva keskkonna-programmist toetuste taotlejatele. Kokku osales Tallinnas ja Kärdlas toimunud üritustel ligi 150 inimest, kelle hulgas oli nii varasemaid taotlejaid kui ka uusi huvilisi. Teabepäeva eesmärgiks on anda taotlejatele ülevaade keskkonnaprogrammi õigusraamidest, jagada nõuandeid andmesüsteemi KIKAS kasutamiseks ning selgitada, millised on abikõlbulikud kulud ja kuidas koostada taotluse eelarvet. Keskkonnaprogrammi käimasolevasse vooru saab taotlusi esitada 26. märtsini.

“Projektide maksimaalne positiivne keskkonnamõju on üks peamisi kriteeriume, mida toetuse esitamisel tasub silmas pidada. Raha on senisest vähem ja seda tihedam on sõel ning hoolikam tuleb olla taotluste vormistamisel,” ütles Harjumaa teabepäeva avamisel KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Ta kutsus taotlejaid üles projekte planeerides neid hästi läbi mõtlema, ning kui vaja, siis KIK spetsialistidelt nõu küsima.

Harjumaal koolitasid toetuse saajaid programmispetsialist Angelika Verš, Läänemaa projekti-spetsialist Udo Maiste ja finantskonsultant Mai Palm. Toetusesaaja vaatevinklist jagas oma kogemusi Tallinna Botaanikaaia asedirektor Nelly Orissaar. Hiiumaa teabepäeval andsid nõu keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu, programmispetsialist Angelika Verš ja Hiiumaa projektispetsialist Arvi Toss. Teabepäevade ettekanded on üleval KIK kodulehel rubriigist “Taotlejale”.

13. ja 14. märtsil toimunud teabepäevadel osalenud tunnustasid tagasisides ettekannete põhjalikkust ja praktilisi näpunäiteid. Taotluste esitamise andmebaasi KIKAS peavad selle kasutajad mugavaks ning projektidele esitatud nõudeid mõistlikeks. “Arvukas osavõtt kinnitab, et teabepäevad on taotlejatele vajalikud ning võimalust KIK spetsialistidega kohtuda ja vahetult küsimusi esitada hinnatakse kõrgelt,” sõnas Veiko Kaufmann.

Keskkonnaprogrammi 2013. aasta esimese taotlusvooru taotluste esitamise tähtaeg on 26. märts. Programmist on võimalik taotleda toetust keskkonnaprojektidele kümnes valdkonnas: veemajandus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond, keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlus. Täpsema info keskkonnaprogrammi võimaluste kohta leiab KIK kodulehelt.

2012. aastal rahastas KIK keskkonnaprogrammi raames 1096 projekti 46 miljoni euroga.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. KIK-s töötab pea sada inimest, neist kuusteist maakondlikes esindustes.

Lisainfo: Elina Kink, kommunikatsioonijuht, Keskkonnainvesteeringute Keskus, tel 6274 330, www.kik.ee

Esimene külaliidrite koolitus tõi palju ideid

Eelmisel nädalal toimus esimene osa koolitusprogrammist “Külavanemad muutuvas ajas” Ida- ja Lääne-Virumaa ning Jõgevamaa külaliidritele. Koolitusel kõlasid mitmed ettepanekud, mis esitatakse reedel, 22.märtsil Tartu- ja Viljandimaa külade eestvedajatele sarja teisel kokkusaamisel. Kõik mõtted saavad edastatud ka regionaalminister Siim Kiislerile, kes reede pärastlõunal Vanaõue puhkekeskuses osalejatega kohtub.

Projektijuht Külli Vollmer usub, et koolitussari sõelub välja külaelu eestvedajatele olulised teemad ning aitab kaasa rohujuure demokraatia arengule. “Edasiarendamist väärib esimsel kokkusaamisel väljakäidud mõte, et üle Eesti võiks külavanematel olla ühesugused ametimärgid. Osalejad leidsid, et külaelu eestvedajatel tuleb kasuks delegeerimise ja kaasamise oskus. Külaliider ei tohiks kujuneda nutupostiks,” ütles Vollmer.

Regionaalminister Siim Kiisler rõhutas, et aktiivne külaliikumine näitab maapiirkonna kogukondade tugevust ja kohaliku võimu ülesanne on seda igati toetada. “Mida suuremad ja tugevamad on kohalikud omavalitsused, seda rohkem hingamisruumi tekib ka külaliikumistele ning rollid saavad paremini paika,” ütles Kiisler.

Kokku toimub kuus koolitust. Koos on erinevate maakondade esindajad, osalema oodatakse igast vallast ühte külaelu eestvedajat. Järgmine kokkusaamine on 5.-6.aprillil Harju-, Hiiu- ja Läänemaa sädeinimestele. Täpsemad kavad kodulehel www.kodukant.ee.

Projekti “Külavanemad muutuvas ajas” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena. 1997.aastal asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 ühendust. Liikumisel Kodukant on 21 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsiooni toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna.

Lisainfo: Külli Vollme, külakultuuri valdkonna juht, Eesti Külaliikumise Kodukant, e-post kylli@kodukant.ee, www.kodukant.ee, tel 5114 027,

Täna tähistatakse ülemaailmset metsapäeva

ÜRO Peaassamblee algatusel tähistatakse 21. märtsil Rahvusvahelist Metsapäeva (International Day of Forests). Metsapäeva tähistamisega rõhutatakse kõigi metsade ja metsatüüpide tähtsust maailma ökoloogilise tasakaalu säilimiseks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kutsubkõiki riike üles tähistama Metsapäeva ettevõtmistega, mis rõhutavad metsade ja puude tähtsust inimeste elus. FAO kodulehele (http://www.fao.org/forestry/international-day-of-forests/en/) saab metsapäeva puhul laadida üles ka fotosid, mis iseloomustavad pildistajate kodumaa metsandust.

Ka Eesti Metsaselts kutsub kõiki üles pöörama 21. märtsil rohkem tähelepanu metsadele. „Näiteks võiksid kõik käia neljapäeval korra metsas, olgu selleks talumets, riigimets, parkmest või linnapark,” ütles Eesti Metsaseltsi tegevjuht Ants Varblane.

Rahvusvahelise Metsapäeva üks eesmärke on püüd pöörata tähelepanu vihmametsade hävimisele, aga ka sellele, et 1,6 miljardi inimese elatusallikad sõltuvad metsast – selle majandamisest või metsast saadavast toidust. „Mets on jätkuvalt oluline ka Eesti majanduses,” lisas Varblane. Ta rõhutas, et metsandus annab Eestis tööd rohkem kui 30 tuhandele inimesele ja annab Eesti SKPst 6%.

„Eestis ei ole probleeme ka metsade kadumisega,” rääkis Eesti Metsaseltsi president, Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus. „Meie olukord pole võrreldav mõne troopilise piirkonnaga – kui seal on metsad hävimisohus, siis meil majandatakse metsi jätkusuutlikult ning metsade hävimise ohtu Eestis ei ole,” lisas Tullus.

Rahvusvahelisel Metsapäeval algab ka Eesti Metsaseltsi ja Maalehe metsandusteemaliste artiklite konkurss. Iga kirjutaja võib artikli teema metsandusest vabalt valida. Konkurss toimub 21.03.-30. novembril 2013.

Zürii hindab artikleid, mis on selle ajaperioodi jooksul ilmunud väljaannetes Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Eesti Ekspress, Maaleht või maakonnalehtedes.
Eesti Metsaseltsi poolt on konkursi auhinnafond järgmine:
I koht – 500 eur;
II koht – 300 eur;
III koht – 200 eur.
Auhinnad antakse välja kahes kategoorias – tegevajakirjanikud ja ajakirjandusvälised kirjutajad. Konkursile kandideeriva artikli ilmumisandmed saata aadressile metsaselts@metsaselts.ee.

Noorte ettevõtlikkust toetav võrgustik sai aastaseks

Aasta on möödas päevast, kui Kaubanduskojas sündis noorte ettevõtlikust toetavate ja innustavate ettevõtete koostöövõrgustik „Unistused ellu!“.

Praegu on võrgustikus 93 liiget ehk partnerit, kes kõik peavad oluliseks ühiskonna suuremat panustamist järelkasvu. Lastele ja noortele suunatud toetustegevustega annab iga partner sellesse oma panuse. Oma kogemusi laste ja noortega jagades antakse oma panus ettevõtlikkuse kasvu.

Võrgustiku partneritel on väga palju häid näiteid erinevate ettevõtlikkust tõstvate toetustegevuste ja algatuste kohta. Kõige rohkem tegevusi on suunatud laste ja noorte juhendamisele ja oma ettevõtte või eriala tutvustamisele. Palju korraldatakse võistlusi ja konkursse. Pakutakse ka praktika- ja hooajalisi töökohti, tehakse koolitusi ja koostatakse oma valdkonna õppematerjale. Ligi pooltel võrgustiku partneritel on välja kujunenud pikaajalised lastele ja noortele suunatud tegevused, kümnendik partneritest teevad haridusasutustega väga põhjalikku lepingulist koostööd.

Esimese võrgustiku tööaastaga on kodulehele koondanud palju infot nii ettevõtliku õppe kui ka ettevõtete toetustegevuste ja algatuste kohta. Igal partneril on oma lehekülg toetustegevuste ja eesmärkide tutvustamiseks. Kõiki partnereid saab otsida ja filtreerida nii toetustegevuste kui ka asukoha järgi. Lisaks on kodulehel eraldi andmebaas algatustele – need on eraldi projektid ja programmid, mis võivad olla loodud nii võrgustiku partnerite kui ka noorte endi poolt ja millest saavad kõik huvilised osa võtta. Samuti saavad partnerid sealt leida algatusi, mida toetada või millega koostööd teha. Kõige selle huvitava jagamiseks saadetakse kord kuus partneritele ja ka teistele huvilistele võrgustiku uudiskiri.

Võrgustiku järgmine seminar toimub 23. mail.

Selle aasta alguses moodustati asutajatest ja võrgustiku aktiivsematest liikmetest „Unistused ellu!“ Nõukoja – organi, mis toetab ja nõustab võrgustiku tegevuse kavandamist ja läbiviimist. Nõukoja liige on eelkõige ekspert ja ideede generaator, kes on võrgustiku tegemistega hästi kursis ja on ka võrgustiku kontaktisikuks oma piirkonnas.

“Reaalainetega edukaks” tõi Eesti koolidesse üle 100 külalisõpetaja

Möödunud nädalal toimus Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) algatusel koostöös “Tagasi Kooli” tiimiga fookusnädal “Reaalainetega edukaks”, mil koolidesse üle Eesti suundus enam kui 100 IKT valdkonnas töötavat inimest. Algatuse eesmärgiks oli ärgitada noori reaalaineid õppima ning näidata läbi isikliku kogemuse jagamise täppisteaduste seotust igapäevaelu ja karjääriga.

Kokku anti fookusnädala jooksul ligi 200 ainetundi. “Heameel on tõdeda, et ettevõtjad algatusega nii hästi kaasa tulid,” tunneb rõõmu algatuse eestvedaja, ITL projektijuht Doris Põld. Kokku oli külalisõpetajaid pea 60-st IKT valdkonna ettevõttest.

Peamiselt asendasid külalisõpetajad reaalainete, aga ka klassijuhataja ja ühiskonnaõpetuse tunde. Teemad olid peamiselt seotud tehnoloogia arenguga Eestis ja maailmas, aga ka robootika ja leiutamise valdkonnast.

Andres Lilleste, Itella: “Rääkisin ID-kaardist, Mobiil-ID-st ja lisasin juurde meie ettevõtte teenuste põhitõed. Isiklik arvamus on, et noortele pakkus huvi ja nende jaoks oli täiesti uus teema Mobiil-ID. ID-kaarti teatakse, kuid sellises vanuses ei kasutata veel aktiivselt.” Katrin Charles IBM-st jätkab:” Jagasin noortele videona IBM “Hullu teadlase” põhisõnumit, mis oligi selline, et praegu on parim aeg olla nohik! Ja näitasin lastele ka tema CVd, mis pani neid ohkama, et 4 lk täispikitud teadussaavutusi on päris hirmutav….40 patenti tema nimel jne. Lisaks tegin lastega alguses nn “aju poolkerade tasakaalustamise” harjutust näppudel. Tunni andmine oli kindlasti väga huvitav ja värskendav kogemus mulle endale “.

Paljudele oli see esimene kord õpetajana klassi ette astuda ning teema 45 minutisse mahutada osutus parajaks väljakutseks. Muljed uudsest kogemusest on aga positiivsed. “Minu esimene külalistund andis mulle küll tohutu positiivse emotsiooni,” on Sertifitseerimiskeskuse töötaja Liisa Lukin kogetuga rahul. “See on väga super tunne, kui sa mingi hetk saad aru, et sinu jutt on pannud lapsed ideid pakkuma, kaasa mõtlema ja sinu mõtet edasi arendama,” jätkas Lukin. Henn Sarv IT Koolitusest jagab kogemust: “Omalt poolt võin öelda, et ettevalmistus selliseks tunniks on palju raskem kui mõnekski igapäevaseks töötunniks (annan ka igapäevaselt “koolitunde”) – vastutus ja sisu, mis peab mahtuma selle lühikese hetke sisse nõuab päris põhjalikku läbimõtlemist.”

Fookusnädala kulminatsioonina toimus 15.-16. märtsil 14 põhi- ja 27 külalisena osalenud avatud noortekeskuses suursündmus IT ÖÖ, mil üle 400 noore mõtles kaasa ning teostas plakati, esitluse või videona loovlahendused teemal “Miks IT eriala on parim valik?”. Valminud töödega saab tutvuda aadressil www.startit.ee ja www.facebook.com/startit.ee.

Mitmete koolidega on kokkulepped tunni andmise osas ka nädalaväliselt ning õpetajad saavad www.tagasikooli.ee vahendusel külalisõpetajaid tundidesse kutsuda ka edaspidi. Samuti jätkatakse IKT teemal koolikülastustega. “Peame väga vajalikuks järjepidevalt jätkata koostöös oma liikmetega IKT valdkonna alase teadlikkuse tõstmist noorte seas. IT on täna järjest enam kõikides eluvaldkondades, see tähendab, et tulevikus vajab noor sellega seotud oskusi igaljuhul” kommenteeris edasisi plaane ITL projektijuht Doris Põld.

“Reaalainetega edukaks” nädala ja IT ÖÖ eesmärgiks oli tõsta noorte teadlikkust IKT valdkonnast: näidata noortele, et tänapäeval on IT kõikjal ning juhendada kätte kohad, kust saada rohkem infot IKT valdkonna kohta. Samuti räägiti reaalainetega seotud karjäärivõimalustest. Projekti tegevusi viiakse ellu “Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riikliku programmi 2011-2015 (IKTP) rakendusprogrammi” raames. Algatuste elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond. “Tagasi kooli” eesmärk on aidata kaasa koolide ja ülejäänud ühiskonna koostöö suurenemisele.

Vaata lisa: www.itl.ee, www.startit.ee ja www.tagasikooli.ee.

Lisainfo: Doris Põld, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) projektijuht, e-post doris.pold@itl.ee, tel 5114 411, www.startit.ee, www.itl.ee

Eesti esitas Võrumaa suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja

Kultuuriminister Rein Lang allkirjastas kolmapäeval taotluse, millega Eesti esitab võrokeste suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja.

Selle nimekirja eesmärk on tutvustada põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida kogukonnad tänapäeval tähtsaks peavad ja mille püsimajäämise eest nad hea seisavad. Suitsusaunatava kandmine esindusnimekirja otsustatakse 2014. aasta lõpus.

Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõuniku Eino Pedaniku sõnul tuleb taotluse puhul tunnustada võro kogukonna suurt tahet ning innustust suitsusauna traditsiooniga tegelemisel.

„Suitsusaunatava kandmine UNESCO nimekirja aitaks kaasa selle tänini elujõulise kombestiku kestmisele mitte ainult meil, vaid ka teistes riikides, kus seda tuntakse. Eelkõige on see aga väärtus võrokestele endile,“ lisas Pedanik.

Taotluse ettevalmistamises osalenud Mooska talu perenaine Eda Veeroja ütles, et suitsusaun koos saunakommetega on Võromaa talupere eluringi loomulik osa. „Suitsusaun on võrokesele paik, kus saavad puhtaks nii ihu kui hing. Saunaskäiguga on meie kandis seotud rikkalik ja omanäoline kombestik, mis hõlmab lisaks saunas käimise kommetele ka sauna kütmise, saunavihtade tegemise ning sauna ehitamise oskusi. Samuti teadmisi saunas ravitsemise ja liha suitsutamise kohta. See kõik on üks osa võrokeseks olemisest,“ märkis Veeroja.

Loe edasi: Eesti esitas Võrumaa suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja

Ivo Linna kutsub tähistama priiuse põlistumise päeva e-mälumänguga

Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga kutsub 27. märtsil kõiki osalema harivas e-mälumängus, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940.

Kuupäevad on ühe riigi ajaloos olulised verstapostid. Samasugused verstapostid on ka kultuurimälestised, mis ajaloo tunnistajatena räägivad meile Eestist eile ja täna. EV 95-le pühendatud kultuuripärandi aasta e-mälumäng kutsub kõiki retkele ajamasinaga, et panna proovile oma teadmised Eesti kultuuripärandi tundmises. “Mängu eesmärk on näidata Eesti kultuuripärandi mitmepalgelisust, anda uusi teadmisi ja võimalust näha tuttavaid asju teise nurga alt,” selgitas mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna.

Interaktiivne valikvastustega mälumäng toimub 27. märtsil 24 tunni jooksul aadressil malumang.postimees.ee, kus 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Küsimused ja vastusevariandid on üles ehitatud nii, et seniseid teadmisi ja loogikat appi võttes on võimalik õige vastus välja nuputada.

Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, seltsid ja sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii kultuuripärandi aastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks. Osaleda saab nii Eestist kui väljaspoolt Eestit.

Mälumängus osalejatele on Eesti kultuuri- ja mäluasutused pannud välja rikkaliku 95 erinevast auhinnast koosneva auhinnafondi. Peaauhinnad erinevate kategooriate võitjatele on Viljandi Folgi folgipassid. Lisaks on auhinnafondis folgi päevapassid, teater Ugala ning rahvusooper Estonia piletid, arvukalt pääsmeid muuseumidesse ning rikkalik valik kultuuripärandit tutvustavaid raamatuid. Parimat võistkonda ootab Eesti Meremuuseumis ees põnev programm “Salajane koostöö Soomega”. Tublimale koolile on Eesti Meremuuseum pannud välja vabalt valitud haridusprogrammi 25-le õpilasele koos lõunasöögiga Lennusadamas.

2013. aasta on kuulutatud kultuuripärandi aastaks, mille raames toimub rohkelt erinevaid sündmusi üle terve Eesti. Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Kultuuripärandi aastal otsitakse nendele küsimustele vastuseid. Täpsemat infot teema-aasta kohta saab veebilehel www.parandiaasta.ee ning Facebookis www.facebook.com/kultuuriparandiaasta.

Lisainfo: Margit Pulk, Muinsuskaitseamet, avalike ja välissuhete nõunik, tel 6403 054, 5348 8841, e-post margit.pulk@muinas.ee

Eesti põllumehed võivad pääseda keerulisest toetusõiguste süsteemist

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kinnitas ööl vastu tänast lõppenud istungil seisukoha ühise põllumajanduspoliitika kohta ning andis eesistujale Iirimaale mandaadi alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga.

“Nüüd on oluline saavutada enne suvepuhkusi ka kolmepoolne kokkulepe Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahel, mis on aluseks, et saaksime uuel rahastamisperioodil ühist põllumajanduspoliitikat rakendama hakata,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Nõukogus saavutasime Eestile selgelt soodsa tulemuse.”

Nõukogu värske otsuse kohaselt saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamist kuni 2020. aastani. “Praeguse süsteemiga jätkamine hoiab ära bürokraatlikult keerulise toetusõiguste süsteemi sisseviimise. Tootjatele on senine süsteem kindlasti lihtsam, harjumuspärasem, õiglasem ja läbipaistvam,” rääkis Seeder.

Oluline teema oli ka n-n rohestamise muutmine Eesti olusid paremini arvestavaks. Läbirääkimiste tulemusel vähenes potentsiaalselt tootmisest välja jäätava põllumaa osakaal seitsmelt protsendilt viiel protsendile ning liikmesriigid nõustusid arvestama ka suurt metsa osakaalu piirkondades.

Loe edasi:

Raplamaa kutsub osalema konkursil “Märka ja torka”

Tänapäeval on kõik mobiiltelefonid kaamera ja filmimisvõimalusega. Kui märkad ebanormaalset keskkondlikku olukorda või ohtlikku situatsiooni, siis pildista, filmi ja saada väikese kirjeldusega aadressil ylle.ryyson@tervis.ee.

Seda nimetatakse photovoice meetodiks – üks foto võib öelda tuhat sõna! Fotode ja videodega on võimalik edasi anda tugevat emotsiooni, mille abil saab mõjutada paikkonnas tehtavaid otsuseid.

Fotosid, videosid ning nende juurde kuuluvaid lugusid kasutatakse tõenditena nähtuste või probleemide olemasolul. Probleemide lahendamiseks võime saata need materjalid vastavatesse institutsioonidesse (omavalitsus, päästeosakond, politsei, maanteeamet, lasteaed, vms).

Mõned näited: Millised on kõige ohtlikumad kohad liikluses kohalike lasteasutuste ümbruses? Millised on jalgrattaga liiklejale ohtlikud kohad liikluses? Kui ohutu on eakatel ja füüsilise puudega inimestel liikuda? Millise on avaliku ruumi mänguväljakud ja skatepargid? Ehk saab lindile rullnoka liikumismaneerid jne.

Konkurss kestab 2013. aasta 1. detsembrini. Loosime välja igakuiselt osalejate vahel auhinna ning aasta lõpus hinnalise peaauhinna! Fotosid avaldame nii FB Turvaline Raplamaa kui terviseedenduse kodulehel.