Eesti

Karmi talvega võib kaasneda veekogude ummuksisse jäämine

Märtsikuus võivad püsiva jääkatte puhul sageneda veekogude ummuksisse jäämise juhtumid, mille tõttu hukkuvad kalad. Tegemist on paraku loodusliku protsessiga, mis kordub karmidel talvedel regulaarselt. Oluline on juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et see on loomulik looduslik protsess ja inimene sekkuma ei pea.

Hukkumised veekogudes on peamiselt lokaalse iseloomuga ja kannatada saavad kõige levinumate liikide noorkalad: särg, ahven ja haug. Tegemist on kiiresti taastuvate liikidega ja mõne aasta pärast on järves jälle tüüpiline kalastik. Ummuksisse jäämise tulemusena käivitub veekogus mitmeid isepuhastuslikke protsesse. Suureneb zooplanktoni osakaal, sest kalamaimud on hukkunud. Zooplankterid omakorda toituvad mikrovetikatest ja seeläbi suureneb vee läbipaistvus ning järve seisund paraneb mõneks ajaks üldiselt. Kalastiku taastumisega taastub veekogus ka veekogule normaalne toiduahel. Kui muutuste järel ei jää järve piisaval arvul röövkalu (haug, koha), siis saab neid juurde asustada.

Ummuksisse jäämisel on mitmeid põhjuseid: hapnikuvahetust takistav jää, soikunud veevahetus ja jääl olev paks lumi. Nende koosmõjul jäävad järele vaid hapnikku tarbivad protsessid: orgaanilise aine lagunemine, anorgaaniliste ainete oksüdeerumine ja veeorganismide hingamine. Kõige ohtlikumas olukorras on rohketoitelised, aeglase veevahetusega madalad järved. Märtsikuus madalate merelahtede jääl jalutades on mädamuna hais selge märk jää all toimuvatest elustikku hävitavatest protsessidest.

Ummuksisse jäämise leevendamiseks on jääd lumest puhastatud ja jäässe auke raiutud. Jää puhastamine lumest suurendab läbi jää vette tungivat valguse hulka ning võib panna vees olevad mikrovetikad ja taimed fotosünteesima ja hapnikku tootma. Selleks aga peab jää pind olema pidevalt puhas ja jää läbipaistev, muidu ei jõua valgus taimedeni.

Jäässe aukude raiumine ilma vee aereerimiseta suuremat kasu ei too, sest augud külmuvad kiiresti ja nende leevendav mõju on tühine. Aereerimist võib soovitada eraveekogude omanikele, kel võimalused selleks olemas.

Varasemale kogemusele toetudes on need abinõud osutunud looduslikes järvedes vähe tõhusaks ja kalade suremist vältida ei õnnestu. Elustiku päästmine talvisest hapnikuvaesusest on mõistlik ja tulemuslikum väiksematel eraveekogudel, kus omanik saab rakendada leevendavaid võtteid, nagu taimestiku niitmine, lume eelmaldamine jäält, aukude puurimine, vee aereerimine jms.

Algas lihavõtte linnuvaatlus

Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval kell 16.

Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Kohe-kohe on algamas jürikuu, kuid enne kui tutvustame Eesti Vabaõhumuuseumi sündmusi aprillis, kutsume kõiki tähistama koos meiega lihavõttepühi. Pühapäeval, 31. märtsil toimub muuseumis palju põnevat, kus ise kaasa lüüa saab.

Värvime looduslike vahenditega mune, korraldame kaunima pühademuna konkursi ja munakoksimise võistluse, meisterdame kartulist lihavõttejäneseid ja punume paelu. Kell 12 algab linnuvaatluspäeva jalutuskäik. Kell 15 algab Sutlepa kabelis I ülestõusmispüha jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul. Müügil on valik kauneid pühadepostkaarte 1930ndate aastate stiilis, kaarte saab kohe ka posti panna. Ürituse täpse kava leiab muuseumiveebist www.evm.ee.

* Lihavõttest algas Lõuna-Eestis kevadine kiigeaeg, ning muuseumi külakiiged kutsuvad lahkesti kiikuma. Ole ettevaatlik ja järgi täpselt kiigel antud juhiseid!

* 5.-7. aprillil saab Härjapea talus näha leivategu! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* Kuie kooli haridusprogramm: 2-4 klassidele 15.–19. aprillini „Muuseumitund taluperest“, kus kehastume talupere liikmeteks – peremeheks, sulaseks, perenaiseks, lapseks või hoopiski saunikuks ning saame endale ka uue nime ja vanuse. Nagu töökale perele kohane, teeme erinevaid talutöid – saeme puid, teritame nuge, teeme võid, koorime kartuleid ja palju muud. Lisainfo: www.evm.ee, registreerumine: kuiekool@evm.ee; tel 6549 126. Broneeringuid saab teha ka koolilõpu- jt programmidele! Loe edasi: Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Laupäeval, 30. märtsil kell 12:30 toimub keset Heltermaa-Rohuküla liini parvlaeval Muhumaa Saaremaa ja Hiiumaa ajalooline sõpruskohtumine jalgpallis.

Idee autor Kärdla linnapea Georg Linkov ütles, et saarlaste ja hiidlaste ajalooline sõpruskohtumine juhatab uhkelt sisse kogu algava hooaja. „Kahe saarerahva omavahelised mõõduvõtmised on ikka olnud eriliselt pinevad, nii mõtlesime korraldada Saaremaa – Hiiumaa maavõistlusmängu neutraalvetes, aga see osutus kalliks. Seega otsustasime Heltermaa–Rohuküla liini ja parvlaeva Muhumaa kasuks – saarlaste poolt laev ja hiidlaste poolt meretee, nii et kokkuvõttes ikkagi neutraalne pind. Jalgpall piiranguid ei tunne ning tõestame nüüd, et seda saab mängida igal pool, ka keset merd laevatekil,” märkis Linkov.

Mäng toimub parvlaeva Muhumaa alumisel tekil, kuhu paigaldatakse kunstmuru ja väravad. Mängu kestus on 2×15 minutit, mängijate arv 5+1. Laeva tervise huvides peetakse kinni erireeglitest: palli maksimaalne kõrgus mänguväljakul on 120 cm ning küljeaut mängitakse maast. Loe edasi: Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

Äsja jõudis lugejani ajakirja National Geographic Eesti aprillinumber, mille seekordne põhilugu keskendub ammu surnud liikide taaselustamise temaatikale. Teadus on jõudnud sinnamaani, et kadunud liikide elluäratamine muutub üha lihtsamini teostatavaks, kuid see vastuoliline teema kütab kirgi ka teadusmaailmas endas.

Põhilugude lühitutvustus:

Kas äratame nad ellu
Väljasurnud liikide taaselustamine on juba võimalik. Kas ka vajalik?

Mammutivõha kütid
Siberi tundras käib jaht ammusurnud mammutite võhkadele.

Uusi liike otsimas
Teadlased on kirjeldanud 1,7 miljonit liiki, miljonid on kirjeldamata.

Kutsumus – lendur
Barrington Irving õpetab lapsi taevalaotust avastama.

Delaware’i park
USA-sse kavandatav rahvuspark väärtustab Brandywine’i orgu.
Loe edasi: National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

Tee kaasa räätsaretk Saarisoolt Kuresoole

Tänavu oma 20. sünnipäeva tähistavas Soomaa Rahvuspargis on neli suurt raba: Kikerpera raba, Ördi raba, Valgeraba ja Kuresoo. Tule sel laupäeval koos Aivar Ruukeliga neljatunnisele räätsamatkale Saarisoolt Kuresoole, tagasijõudnuile lõkkel küpsetatud vorstid ja tee.

Buss väljub Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi kell 19.00. Sõidu hind retkelistele täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 20 EUR, õpilastele 12 EUR. Lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta. Info ja registreerimine 56476297, retked@looduseomnibuss.ee. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Allikas: Looduse Omnibuss

Corelli Music: “Kirikupühad Maarjamaal – Stabat Mater”

Reedel ja laupäeval jätkab Corelli Music kultuuripärandi aastat pika traditsiooniga kontserdisarjaga ”Kirikupühad Maarjamaal”. Kui märtsi algus viis kontserdid mõisatesse ja Toompea aadlipaleesse, siis nüüd esitletakse meie unikaalsest kultuuripärandist ajaloolisi kirikuid ja ülestõusmispühadele eelneva vaikse nädala temaatikat.

Kannatusaja kontserdid suurel reedel, 29. märtsil kell 18 Tartu Jaani ja vaiksel laupäeval, 30. märtsil kell 16 Tallinna Jaani kirikutes pakuvad kavas ”Stabat Mater” barokiaja muusikat eriti tundeküllaste teostega, nähtuna läbi kannatava ema silmade. Jätkub ka Corelli jõulufestivalil 2012 alanud barokiaja müstilise hääleliigi kontratenori tutvustus, seekord soleerib Eestis harva esinenud kontratenor Ivo Posti.

Kontserdiagentuuri Corelli Music juhil Mail Sildosel on eriti hea meel, et seekordsed kontserdid jäävad ka iseseisvumise põlistumise nädalasse. Ilma Eesti riigi vabanemiseta poleks muusikavallas lisandunud ühtki eraõiguslikel alustel tegutsevat kooslust, nagu seda on esimestes vabanemise tuultes 1992 sündinud barokkansambel Corelli Consort, samuti hiljem selle tegevusest väljakasvanud Corelli Barokkorkester ja kontserdiagentuur Corelli Music. Loe edasi: Corelli Music: “Kirikupühad Maarjamaal – Stabat Mater”

Ettevõtjad viivad aprillis HIV-teemalised külalistunnid koolidesse üle Eesti

Aprillis suunduvad koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedamisel koalitsiooni kuuluvate ettevõtete töötajad ja teised vabatahtlikud juba neljandat aastat „Tagasi Kooli“ raames jagama 7.-12. klassi õpilastele teadmisi HIV/AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel.

HIV-teemalise eriprojekti fookusnädal koolides toimub 1.-5. aprillini, kuid temaatilised külalistunnid jätkuvad nii Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Tartumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Raplamaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal terve aprillikuu jooksul. Kokku jagatakse teadmisi HIV, AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel ligikaudu 1500le õpilasele.

Viimastele uuringutele tuginedes on noorte teadmised HIV levikust ja käitumispraktika kondoomi kasutamisel iga aastaga paranenud ja trendi jätkumiseks on pidev teavitustöö koolides äärmiselt vajalik.

Swedbanki personalidirektor Signe Kaursoni sõnul näitab tema praktika tundide andmisel abiturientidele, et noored on HIV- temaatikaga päris hästi kursis, kuid alahinnatakse just iseenda nakatumisega seotud riske. „Ei teadvustata, et tegemist on väga pika peiteajaga viirusega ja hinnanguliselt 4000 inimest Eestis ei tea oma nakatumisest. Seetõttu on teadlik käitumine ja testimine viirusest hoidumisel väga olulised. Samuti vajab selgitamist, et tänapäeva meditsiin võimaldab viirusesse nakatumisel elada täisväärtuslikku elu ning viirusekandjaid enda ümber ei tohiks karta, “ ütles Signe Kaurson.

Koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ tegevjuht Keit Fomotškini sõnul soovivad koalitsiooni esindajad HIV-teemaliste külalistundidega olla toeks just koolide tervise- ja inimeseõpetuse õpetajatele: „Õpetajatest ja nende oskuslikust teemakäsitlusest sõltub väga palju. Paraku ei oma üle poolte inimeseõpetuse õpetajatest hetkel vajalikku erialast ettevalmistust. Soovime HIV-teemalise eriprojektiga rõhutada, et riigil tuleb õpetajate vastavasse ettevalmistusse ja täiendõppesse senisest märksa tõsisemalt suhtuda ja sellesse ka investeerida,“ sõnas Keit Fomotškin. Loe edasi: Ettevõtjad viivad aprillis HIV-teemalised külalistunnid koolidesse üle Eesti

Jahilubade enampakkumisel kerkis hektaritasu üle 2 euro

Käesoleval jahihooajal osutus RMK suurulukite jahilubade enampakkumine mullusest konkurentsitihedamaks ja edukamaks. Pakkumisi tehti kõigile 20-le jahialale, keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta oli 2,17 eurot. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 300 000 euro, mida jagatakse küttimist lubavate maaomanikega.

“Enampakkumise vastu oli tänavu väga suur huvi, mistõttu jahimeeste pakkumised osutusid alghindadest ligi 1,35 korda kõrgemaks,” märkis RMK juhatuse esimees Tiit Timberg ja lisas, et enampakkumise võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras.

Kõik jahipidamisega kaasnevad õigused, kohustused ja piirangud määratletakse enampakkumise võitjatega sõlmitavates kokkulepetes. Tiit Timbergi sõnul tagatakse ka sel jahihooajal tõhus omanikujärelvalve: “RMK töötajad teevad perioodilisi kontrollkäike, jälgimaks jahipidamistingimuste korrektset täitmist. RMK nõuab kütitud suurulukite märgistamist ühekordsete, nummerdatud ja taaskasutamist mittevõimaldavate märgistuslipikutega. Samuti tuleb vahetult peale uluki tabamist ja jahiloa realiseerimist saata SMS-sõnum RMK sõnumikeskusesse.“ Loe edasi: Jahilubade enampakkumisel kerkis hektaritasu üle 2 euro

Priiuse põlistumise päeva e-mälumäng meeldis rahvale

Kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonna korraldatud priiuse põlistumise päeva harivat e-mälumängu mängiti kokku üle 22 tuhande korra – mänguga jõudsid lõpuni 14 755 mälumängu huvilist. Mälumängu kommenteeritud vastustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.parandiaasta.ee/vastused.

“See teeb meele ikka väga rõõmsaks, et inimesed pärandiaasta mälumängu niivõrd suure entusiasmiga mängisid. Oli ka kuulda, et küsimused pakkusid just parasjagu väljakutset ning mängust saadi uusi teadmisi. Eks meie eesmärk oligi mängijate teadmistepagasit kasvatada,” jäi mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna tulemusega väga rahule.

Lähipäevadel analüüsivad mängu korraldajad tulemusi ning selguvad võitjad võistkondade, koolide ning erinevates vanusekategooriates. Mälumängu kategooriate erinevate võitjatega võtavad korraldajad ühendust 10 tööpäeva jooksul.

Mälumängus osalejatele on Eesti kultuuri- ja mäluasutused pannud välja rikkaliku 95 erinevast auhinnast koosneva auhinnafondi. Peaauhinnad erinevate kategooriate võitjatele on Viljandi Folgi folgipassid. Lisaks on auhinnafondis folgi päevapassid, teater Ugala ning rahvusooper Estonia piletid, arvukalt pääsmeid muuseumidesse ning rikkalik valik kultuuripärandit tutvustavaid raamatuid. Parimat võistkonda ootab Eesti Meremuuseumis ees põnev programm “Salajane koostöö Soomega”. Tublimale koolile on Eesti Meremuuseum pannud välja vabalt valitud haridusprogrammi 25-le õpilasele koos lõunasöögiga Lennusadamas. Loe edasi: Priiuse põlistumise päeva e-mälumäng meeldis rahvale

KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esimeses voorus laekunud 1020 taotluse rahaline maht oli 51,3 miljonit eurot. Enim taotlusi esitati keskkonnateadlikkuse programmi (446), kogusummas 5,6 miljonit eurot ja looduskaitse programmi (149), 7,6 miljoni euro ulatuses. Varasemaga võrreldes on oluliselt tõusnud taotluste hulk jäätmekäitluse valdkonnas (89), kogumaksumusega 2,3 miljonit eurot.

Teistest tagasihoidlikum oli taotluste arv merekeskkonna programmi (12), kogusummas ligi 0,8 miljonit eurot. Rahaliselt taotletakse kõige enam toetust veemajanduse projektidele (136), kokku 18,2 miljoni eurot eest.

„Taotluste hulk oli ootuspäraselt suur. Jätkuvalt on kõige populaarsemad valdkonnad keskkonnateadlikkus ja veemajandus. Jäätmekäitluse valdkonna hüppeline kasv on suure tõenäosusega tingitud võimalusest taotleda toetust maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalagunenud ehitiste likvideerimiseks, mida rahvakeeli võiks nimetada tondilosside lammutamise programmiks,“ ütles KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Ta toonitas, et tegemist on esialgsete tulemustega ning lõplik nõuetele vastavate taotluste arv selgub peale nende läbivaatamist.

Piirkonniti esitati kõige rohkem taotlusi Tartu maakonnast (141), kogusummas 6,1 miljonit eurot. Järgnesid Harjumaa ja Lääne-Virumaa. Kõige vähem taotlusi saabus Hiiumaalt. Loe edasi: KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Politsei korraldab reedel reidi Tallinna-Tartu maanteel

Reedel, 29. aprillil korraldavad Lõuna ja Lääne prefektuur ühisreidi Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liikluse rahustamiseks. Kontrollitakse nii lubatud kiirusest kinnipidamist, ohtlike manöövrite sooritamist kui kõike muud, mis võib sujuvat liiklemist häirida.

Möödunud aastal juhtus Eestis kokku 1380 liiklusõnnetust, milles hukkus 87 ja sai vigastada 1705 inimest. Liiklusõnnetuste üheks peamisteks põhjusteks on olnud lubatud sõidukiiruse ületamine ning ohtlike manöövrite sooritamine.

Kahe prefektuuri ühiskontroll maanteel tuletab kõigile sõidukijuhtidele meelde ohutute sõiduvõtete vajalikkust ning sedagi, et kätte jõudev kevad liikluses sõltub meist kui liiklejatest endist.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Keeda muna õigesti!

Munapühade ajal on paslik meelde tuletada, kuidas keeta mune. Näpunäiteid muna keetmiseks jagab Tallegg oma kodulehel.

Aseta munad õrnalt tühja keedunõusse. Kata munad umbes 2,5 cm kõrguselt veega. Soola lisades on mune hiljem kergem koorida. Kui lisate keeduveele äädikat või soola, siis munavalge valgud hüübivad kiiremini ning keetmisel tekkivad praod “kleepuvad” kiiresti kinni.Keetmise aeg sõltub sellest, millist tulemust ootate. Alltoodult annab Tallegg mõned soovitused, millega katsetada, kuid tegelik keetmise aeg sõltub munade suurusest, keedetavate munade hulgast, munade temperatuurist, millega nad keedunõusse pandi ning keetmisvee temperatuurist.

“Pehmed” ehk vedelad munad – keeda 3-5 minutit, munavalge munakoore alt kergelt hüübinud, sisemine munavalge piimjas; munakollane on vedel.

Parim serveerida munatopsis: aseta muna laiem ots allapoole, lõika peenem ots noaga pealt ära ning söö lusikaga.

Poolvalmis munad – kõvaks keedetud ja “pehmete” munade vahepealne variant. Keedetakse 5-6 minutit, mis annab pooleldi vedela munakollase ning piisavalt tugeva munavalge, et muna koorida saaks.

“Kõvad” munad – Keeda 10-15 minutit; 10 minutit keetes saavutab tumeda kollase pisut pastase konsistentsiga rebu; 15 minutit keetes on munakollane värvuselt helekollane, konsistentsilt tugev ja kuiv.

Üks kõvade munade valmistamise tehnika veel: Aseta munad 1 kihiliselt potti ning kata veega (~2,5 cm üle munade. Kui vesi saavutab keemistemperatuuri, eemalda nõu tulelt ning kata kaanega. Hoia suuri mune (L) vees 17 minutit ning Hiidmune (XL) 20 minutit. Peale aja möödumist vala vesi keedunõust välja, jahuta munad ja serveeri. Loe edasi: Keeda muna õigesti!

Kingi raamatukogule raamat

Tartumaa raamatukogud ootavad lahkeid annetajaid, kes aitaksid täiendada raamatukogude fonde puuduolevate raamatutega.

Raamatukogude võimalused kogude täiendamiseks on piiratud. Samas on inimesi, kellel mõnda trükist koju kaks eksemplari juhtunud — üks enda ostetud, teine kingiks saadud. On peresid, kus lapsed lasteraamatu lugemise east välja kasvanud ning riiuleid vaevamas ruumipuudus. Ehk on ka edukaid ühiskonnaliikmed, kes tunnevad valmidust ja soovi kogukonna arengusse midagi üldkasulikku panustada. Üheks võimaluseks on kinkida rahvaraamatukogule sealt puuduv raamat.

Enne annetuse tegemist tuleks kindlasti raamatukoguga ühendust võtta, et mõnda teost topelt ei saaks.

Millised Tartumaa raamatukogud milliseid raamatuid sooviksid, näeb siit. Oma soovid on ka Tartu Ülikooli raamatukogul – needki leiab veebist.

Nädalavahetusel toimuvad lihavõtte ja linnade linnuvaatluspäevad

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel.

Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda 12 linnas korraldataval
juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudne arv ja vaatluskoht palutakse ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.

Lähemat teavet lihavõtte ja linnade linnuvaatluse kohta saab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Samas on ka kaart kõigi toimuvate linnuretkede infoga. Iga retke kohta saab lähemat teavet ja korraldaja kontaktandmed selle mullil klõpsates. Linnade linnuvaatluse eelmiste aastate tulemusi leiab aadressilt www.eoy.ee/taxonomy/term/62.

Algas otseülekanne kodukaku pesaelust

Eile alustas Eesti Ornitoloogiaühing otseülekande edastamist kodukaku pesaõõnsusest.

On-line veebikaamerate abil saavad vaatajad segamatult jälgida 2009. ja 2010. aastal tuttavaks saanud Läänemaa kodukakupaari Klaara ja Klausi pesitsemist. Kuigi kakkude pesapuu murdus mullu sügisel tormituultes, siis Keskkonnaameti ja RMK töötajad meisterdasid samast puust neile pesapaku, mille kodukakud tänavu kohe omaks võtsid. 19. märtsil munes Klaara esimese muna ja tänaseks on neid pesas juba neli. Kodukaku pesaelu saab jälgida EOÜ kodulehel, foorumit aga siit.

Esmakordselt Eestis on võimalik näha otsepilti nii kodukaku pesa seest kui ka väljast. Päevasel ajal on nähtavad mõlemad vaated, kuid öösel saab tänu infrapunakaamerale jälgida ainult pesapakus toimuvat. Kodukaku veebikaamera paigaldamisel ja pildi edastamisel on Eesti Ornitoloogiaühingu partneriteks Silma Märgala, EENet, Looduskalender, Keskkonnaamet, RMK, Beta Grupp, ITrotid, Videovalve ja Elisa. Kodukaku veebikaamerat rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ornitoloogiaühing vabandab, kui ühenduses tekib katkestusi. Uus töökindlam lahendus luuakse nädala jooksul.

Valmis õppematerjal “See on turvaline IT!”

Õpetajate ja noorsootöötajate käsutuses on uus õppematerjal, millega klassiruumis jutuks võtta veebiturvalisuse teema. Õppematerjal loodi projekti “See on turvaline IT!” raames Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja BCS Koolituse koostöös, seisab pressiteates.

Tänapäeval, mil tehnoloogia kasutamine on igapäevaelu osa, muutub üha olulisemaks noorte teadlikkus sellest, kuidas virtuaalmaailmas tegutseda, et hoiduda võimalikest ohtudest. Õppematerjal ” See on turvaline IT!” ongi abimaterjaliks õpetajale ja noorsootöötajale, et sel teemal 12-16aastaste õpilastega arutelda.

Õppematerjali leiate aadressilt http://www.itl.ee/veebiturvalisus/

Mis võib juhtuda, kui postitada Facebookis kutse peole või kasutada salaja sõbra kontot või tõmmata nutitelefoni tundmatu programm? Need on vaid mõned küsimused, mida klassiruumis arutamiseks pakutakse. Aruteluks sobiva häälestuse loovad neli videoklippi, mis iga alateema sisse juhatavad. Õpetaja käsutuses on näitlikud kasutajaprofiilid, skeemimäng ja situatsioonikaardid, mis suunavad õpilast analüüsima igapäevast internetikasutust ja avastama seal võimalikke ohte. Õpetaja töö lihtsustamiseks on koostatud ka õppematerjali toetavad metoodilised juhendid, tunnikavad ja esitlused iga alateema kohta.

Õppematerjali “See on turvaline IT!” koostasid Birgy Lorenz Pelgulinna Gümnaasiumist, Meeri Sild Lilleküla Gümnaasiumist ning Mari Tõnisson Tartu Hiie Koolist. Kõik kolm on pikaajalise kogemusega õpetajad, kellel infotehnoloogiga tihe kokkupuude. Lisaks on nad tegelnud ka veebiturvalisuse teemadega.

Videote režissöör on Hardi Keerutaja ning neis astuvad üles Lilleküla Gümnaasiumi näitestuudio Kruvikeeraja noored näitlejad, keda juhendas Andres Jakovlev.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit käivitas aasta tagasi projekti “See on turvaline IT!”, mille kaudu sooviti pöörata tähelepanu, kuidas täiskasvanuil on võimalik kaasa aidata noorte internetialase turvateadlikkuse tõstmisele. Selleks korraldati nime all “See on turvaline IT!” Eesti eri paigus 6 konverentsi ning loodi õppematerjal.

Projekti “See on turvaline IT” toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Üle-eestilises pärandiaasta e-mälumängus on keskpäevaks osalenud juba 3000 inimest

Südaööl alanud priiuse põlistamise päevale pühendatud pärandiaasta e-mälumängu on täna keskpäevaks edukalt läbi mänginud juba 3000 inimest. “Eriti tihe võistlus toimub koolide vahel,” rõõmustas kultuuripärandi aasta eestvedaja Riin Alatalu. “Osalejaid on kõikjalt üle Eesti ning nii gümnaasiumite kui põhikoolide seast. Samuti on võistlustulle astunud juba mitmete ettevõtete võistkonnad.”

E-mälumängus saab osaleda aadressil http://www.malumang.postimees.ee südaööni, samal aadressil asub ka pidevalt muutuv tulemuste edetabel. 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Küsimused ja vastusevariandid on üles ehitatud nii, et seniseid teadmisi ja loogikat appi võttes on võimalik õige vastus välja nuputada.

Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, seltsid ja sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii kultuuripärandi aastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks. Osaleda saab nii Eestist kui väljaspoolt Eestit.

Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga kutsub täna, 27. märtsil kõiki osalema harivas e-mälumängus, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940.

2013. aasta on kuulutatud kultuuripärandi aastaks, mille raames toimub rohkelt erinevaid sündmusi üle terve Eesti. Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Kultuuripärandi aastal otsitakse nendele küsimustele vastuseid. Täpsemat infot teema-aasta kohta saab veebilehel www.parandiaasta.ee ning Facebookis www.facebook.com/kultuuriparandiaasta.

Kriminaalsed naljad

Kaks sõbrannat otsustasid kolmanda arvel pisut “nalja” teha: lõid tema nimel suhtlusportaalidesse kontosid ja kirjutasid solvavaid kommentaare. Mis edasi sai, sellest kirjutab juhtivkriminaalametnik Anu Baum ajakirja “Märka Last” 2011. aasta sügisnumbris.

Evelin, Laine ja Ene olid olnud sõbrannad lasteaiast saati. Kui nad olid 5. klassis, tuli nende klassi uus poiss Andrus, kes hakkas kohe kõikidele tüdrukutele meeldima. Andrusele aga meeldis ainult Evelin. Evelinil ei olnud enam
sõbrannade jaoks eriti aega – ta käis nüüd rohkem Andrusega väljas. Laine ja Ene olid sõbranna peale väga kurjad ja otsustasid Evelini arvel natuke “nalja” teha. Nad tegid Evelini nimele kasutajakontosid suhtlusportaalidesse ja kirjutasid sinna teisi, aga ka Evelini solvavaid kommentaare. Et kellelgi ei oleks kahtlust, et tegemist on just selle Eveliniga, panid nad kontode juurde pildid. Kuna tüdrukud olid ju varem kõike koos teinud, logisid nad sisse ka Evelini tegelikele kontodele ja muutsid andmeid, saatsid sõpradele kirju ja lisasid suvalisi inimesi sõpradeks.
Koolis hakati Evelini mõnitama ja teda noriti teadete ja sõnumite pärast, mida ta väidetavalt oli internetti postitanud. Probleeme oli ka Andrusega, kuna Evelin olevat suhtlusportaalis kommenteerinud, kui nõme ja mõttetu kutt ta on. Loe edasi: Kriminaalsed naljad

Ilusat priiuse põlistamise päeva

Tiina Tojak priiuse põlistumise päeva hommikul Pärnu kontserdimaja esisel väljakul. Foto: Urmas Saard

Esimene Eesti aeg – tegelik, de facto iseseisvuse aeg – kestis ühtekokku 7890 päeva, kirjutab Eesti Muinsuskaitse Selst. See moodustus Eesti Vabariigi väljakuulutamise päevast 24.02.1918 ning seejärel ajavahemikust 11.11.1918 kuni 16.06.1940 (kaasa arvatud).

Teine Eesti aeg ehk praegune iseseisvusaeg on kestnud alates 20. augustist 1991 katkematult. Ajavahemik 20.08.1991 kuni 26.03.2013 (k. a.) moodustab samuti 7890 päeva. Seega 27. märtsi esimestel hetkedel võime sümboolselt öelda: uus vabaduse aeg on osutunud pikemaks eelmisest.

Tegemist on ülimalt erilise, ainukordse ajatähisega. Loodetavasti ei kordu see Eesti ajaloos mitte kunagi – see tähendab, et meie riik jääb vabaks.

Videot tänahommikusest “Terevisiooni” Eriprogrammist saab näha ERRi kodulehelt.

Eeloleval nädalavahetusel toimuvad lihavõtte ja linnade linnuvaatluspäevad

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel. Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda vähemalt kümnes linnas korraldataval juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudne arv ja vaatluskoht tuleb ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.
Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on
võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval
kell 16. Lähemat teavet lihavõtte ja linnade linnuvaatluse kohta saab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Linnade linnuvaatluse eelmiste aastate tulemusi leiab aadressilt
www.eoy.ee/taxonomy/term/62.
Riho Kinks

Eesti Ornitoloogiaühing

Tõramaal on kõne all Soomaa teemaplaneering

Teisipäeval, 26. märtsil kell 16 korraldab Soomaa teemaplaneeringu juhtrühm Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuses Tõramaal avatud teabepäeva, kus vaadatakse üle koondatud materjalid ja arutletakse teemade üle, mida võiks planeeringuga lahendada.

Teabepäeval on plaanis tutvustada teemaplaneeringu senist kulgu ja kaardimaterjali nii rahvuspargi territooriumil elavatele inimestele, Soomaaga piirnevate külade elanikele kui kõigile teistele huvilistele.

Soomaa rahvuspargi ja seda ümbritseva mõjuala teemaplaneeringu algatasid ning planeeringu lähteseisukohad kinnitasid Viljandi ja Pärnu maavanem 2012. aasta veebruari algul.

Veidi hiljem kirjutati alla teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt – Viljandi ja Pärnu maavalitsus, Keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.

Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas – Soomaa piirkonna asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmine; kohalike elanike sotsiaalsete tagatiste säilimine, kavandamine või parendamine ning kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks vajalike eelduse loomine. Samuti on planeeringu eesmärkide hulgas Soomaa piirkonna ruumilise arengu põhimõtete ja prioriteetide täpsustamine; maa- ja veealade kasutamistingimuste määratlemine; olulisemate sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri objektide asukoha määramine; loodus- ja kultuurilise keskkonna väärtuste säilimine jm. Olulisel kohal on ka jõgede üleujutusaladega seonduv.

Viljandi maavalitsuses juhib planeeringu koostamist planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas ning Pärnu maavalitsuses planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn.

Vt lähemalt: http://parnu.maavalitsus.ee/et/koostatav-soomaa-piirkonna-teemaplaneering

Kolmapäeval toimuvad Tartus esimesed kogukondliku tervisedenduse mõttetalgud

Kolmapäeval, 27. märtsil, toimuvad Tartus, Loomemejanduskeskuse konverentsiruumides Eesti esimesed kogukonna tervisedendusele pühendatud mõttetalgud. Mõttetalgute eesmärgiks on arutleda kogukonna suurema võimestamise ja tervisega seotud rohujuuretasandi tegevuste teemadel.

Eelmisel aastal sai tänu Kodanikuühiskonna SIhtkapitalile (KÜSK) alguse projekt Tervisedendusmudel läbi kogukonna – Uus Tervis, mille abil koolitati välja mitukümmend kogukondliku tervisetoetajat, kes korraldavad oma kogukonnas regulaarselt tervisesündmusi,-arutelusid ja kogunemisi. Projekti laiemaks eesmärgiks on luua kogu Eestit kattev kogukondlike tervisetoetajate võrgustik, kel oleks võimalik omavahel mõtteid ja kogemusi jagada ning luua eestkostesüsteem parendamaks tervisedendus ja -ennetustegevust, võimestades inimesi ja kogukondi.

Projekti eestvedajad näevad, et inimesed ei oska sageli võtta oma tervise eest vastutust. Eestlaste tervena elatud eluiga Euroopa Liidu keskmisega võrreldes üks lühemaid ning kroonilistesse, sageli elustiiliga seotud haigustesse, haigestumine on suur. Projekt Uus Tervis on püstitanud hüpoteesi, et parema tervise lahendus peitub tegelikus vastutuse võtmises ja ühises, kogukonnapõhises ning rohujuuretasandi koostöös.

Mõttetalgutel jagatakse kogemusi juba toimuvate kogukondlike tervisekogunemiste osas, arutletakse kogukonna tervisesündmuste korraldamise jätkusuutlikkuse üle, mõtiskletakse erineva tasandi koostöövõimaluste ja sotsiaalse ettevõtluse võimalikkuse üle tervisedenduses.

Uue Tervise mõttetalgud toimuvad kolmapäeval, 27. märtsil, algusega kell 10 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsiruumis, Kalevi 17, Tartus.

Mõttetalgutele saab registreeruda: agnes@uustervis.ee või telefonil 53 422 381.

Mõttetalgutele on oodatud kõik huvilised – nii organisatsioonide esindajad kui eraisikud, nii terviseteemadega seotud inimesed kui lihtsalt huvilised. Projekti raames valmib ka uuring, mis analüüsib projektis osalejate hoiakuid ning nende muutusi ning inimeste valmidust oma tervise osas ise vastutust võtta.

Üritust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Loomemajanduskeskus, projekt viiakse ellu koostöös külaliikumisega Kodukant.

Kaia-Kaire Hunt

Tartu Kunstikool otsib maalipraktika läbiviimise kohta

Tartu Kunstikool pakub juuni alguses oma esimese ja teise kursuse õpilastele maalipraktika tegemise võimalust mõnes looduskaunis kohas. Oleme teinud koostööd erinevate asutuste ja koolidega, aga sel aastal peame jääma vist Tartu linna. Eriti ei rõõmusta selle üle ei õpetajad ega
õpilased. Siit tekkiski mõte hakata uurima võimalusi elamiseks väljaspool.
Kooli eelarvesse ei mahu majutuse eest tasumine, aga toitlustamise eest saame tasuda. Kas on mõni ettevõte maal (kool, turismitalu vms), kes võtaks 10.-19. juunini tasuta majutada kuni 30 kunstiõpilast. Toitlustamise saaksime küll tellida koha pealt ja selliselt anda tööd kohalikele
inimestele. Õpilased ei ole paljunõudlikud, koht põrandal või madratsil pole probleem.
Madratsid saaksime ka ise kaasa võtta. Pesemisvõimalus peaks siiski olemas olema.
Omalt poolt saame pakkuda maalinäituse tehtud töödest ja maale ka kinkida. Tavapärane ajajaotus on selline, et päevas saavad õpilased kaks maaliülesannet ja õhtuti toimub tehtud tööde analüüs juhendajatega.
Piret Paluteder
piret@art.tartu.ee
Tartu Kunstikool

Üle-eestiline naiste tantsupidu peetakse taas Jõgeval

Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav

Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Eesti naisrühmade esindajate ümarlauas pälvis üksmeelse heakskiidu folklooriselts Jõgevahe pere sõnum valmisolekust korraldada Jõgeval 2016. aasta 12. juunil II Eesti Naiste Tantsupidu.

Jõgeval otsustati moodustada ka rahvatantsuga tegelevate Eesti naisrühmade alaliit. Oluliseks sündmuseks suurpeo ettevalmistamisel on 2014. aasta mais toimuv naisrühmade võistutantsimine. Sama aasta novembriks selguvad ka naistetantsude konkursil paremaks valitud tantsud. See on võimalus naiste tantupeo repertaari rikastamisel.

2011. aastal Jõgeval peetud I Eesti Naiste Tantsupidu kandis pealkirja NaiseLugu. Vahetekste luges Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve. Peo pealavastaja ja kunstiline juht Ülo Luht avaldas arvamust, et järgmise tantsunaiste suurkogunemise läbiv teema võiks olla ”Mehe lugu”, läbi tantsu tutvustakse naisi meeste vaatevinklist ja vahetekstide lugejaks võiks olla mees.

Arutelul jäi kõlama mõte, et naiste ja meeste tantsupidu peavad toimuma erinevatel aastatel. Nii ongi välja kujunenud, et mehed peavad oma peo Rakveres 2015. aastal ning naised 2016. aastal Jõgeval.

Jõgeval toimunud naisrühmade esindajate mõttevahetusele järgnes ka parimate naisrühmade galakontsert ”Siit nurgast ja sealt nurgast Kesk-Eestisse kokku”.

Jaan Lukas