Urmas Saard

Eesti võistkonnad on seeniorite korvpalli EM-il medalikursil

Serbias Novi Sadis toimuvad 24. juunist kuni 3. juulini FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlused korvpallis seenioritele, millest võtab osa üle 100 võistkonna 22 riigist, sealhulgas 5 Eesti võistkonda 62 mängijaga. Senini pole Eesti võistkonnad FIMBA EM-idelt kuldmedaleid võitnud, küll aga on toodud kõige kirkamaid medaleid MMidelt.

Käesolevatel võistlustel on kõik Eesti võistkonnad saanud alagruppidest edasi ning võitlevad medalite eest.

Meeste 35+ vanuseklassis võistlev Mooste Mõis SK võistkond võitis esimeses kohtumises väga tugevat Serbia B võistkonda 77:69 (suuremad skoorijad Veljo Vares 38 p ja Helikar Haabma 17 p). Teises kohtumises alistati Sloveenia esindus 86:56 (resultatiivsemad Mario Polusk 25 punktiga, 23 punkti Veljo Vares, 19 Janar Heering). Alagrupi võiduga tagati pääs otse poolfinaali ning vastast oodatakse paarist Serbia B – Kreeka. Poolfinaalmäng toimub 1. juulil.

Naiste 45+ võistkond võitis veerandfinaalis kindlalt Lätit 47:26 ning kohtub poolfinaalis Ukraina naiskonnaga.

Naiste 50+ võistkond kohtub neljapäüeval, 30. juunil pikakasvulise Läti naiskonnaga. 50+ naiste vanuseklassis osalevad Venemaa, Soome, Horvaatia, Läti, Saksamaa kahe naiskonnaga, Tsehhi ja Eesti naiskond, vanusegrupis on rohke osavõtt ning esindatud tugevad korvpallimaad.

Loe edasi: Eesti võistkonnad on seeniorite korvpalli EM-il medalikursil

Harvalt Pärnu Vanale turule sattuva külastaja muljed

Juba mõnda aega on Pärnu Vana turu kilehall maas. Püsti on üksnes kolme tänava äärsed puitseinad, aga ka mitte täielikult. Karja ja Hõbeda tänava nurgal töötab ehitust segamata isegi Kalamajaka kohvik. Seal, kus Karja tänava poolsel küljel üksnes sein nagu plankaed ehitust varjab, saab läbi klaasuste piiluda ka uue turuhoone nulltsükli rajamist.

Pärnu Vana turg Foto Urmas Saard — Pärnu Vana turg. Foto: Urmas Saard

Ehitust piiravate tarade külge kinnitatud viidad juhatavad väliturule. Kuid turg algab otse Karja tänava kõnnitee servast. Lettidel müüakse laias valikus voodipesu. Paari varikatuse all on saadaval saunavihad. Kasevihad lõhnavad meeldivalt, aga on ka tammelehtedest vihtasid.

Väliturul on rahvast murdu: nii kauplejaid kui ostjaid. Seda vaatamata tööpäeva ennelõunasele ajale. „Mis seal imestada, on ju turu kõrghooaeg,“ kehitab üks müüja õlgu. Muidugi on tal õigus. Mees annab proovida värskelt vekitud kurgi. Väga maitsev. Sama maitsvad on päev, kaks ja kolm tagasi hapnema pandud kurgid vastasletis, mille taga vanem proua samuti väga lahke ja lubab enne ostu maitset hinnata. Värskelt hapendatud kurgi hind on kõikjal 6 eurot kilogramm.

Olen otsustanud enne oste turule ringi peale teha. Ring on päris suur, sest kaubaga täidetud lettide ridasid on märksa rohkem kui paar-kolm. Silma jäävad rukkililled. Nii lõikelilled kui suure juurikaga istikud on ühe hinnaga: 1 euro. Peale rukkilillede on muidugi valida veel väga suur valik taimi. Kuid jätan iluaianduse rohkem naise kujundada.

Loe edasi: Harvalt Pärnu Vanale turule sattuva külastaja muljed

Vaade Prahale Karli sillalt

Napid märkmed Prahast, mis pole vast kõige olulisemad, aga kahe pooliku päevaga ei saanudki rohkemat selle suurepärase linnaga tutvumiselt oodata.

Karli sild Prahas Foto Urmas Saard — Karli sild Prahas. Foto: Urmas Saard

Juuni keskpaigas reisi sihtkohana Jedousovit külastades olnuks mõeldamatu jätta Prahasse minemata. Öömaja leidnuks ka mujalt, aga kui juba ligemale 1700 kilomeetrit Euroopa maanteid läbi sõidetud, siis suhteliselt lähedal asuv Tšehhi pealinn lausa nõudis põgusatki tutvumist. Reisiseltskonnas Germo, Mikko, Lembit, Guno, Varri, Martin, Raul ja mina. Prahasse jõudmise kuupäev jääb hästi meelde jalgpallisõpradele, sest alates 10. juunist peetakse Prantsusmaal järjekordseid Euroopa meistrivõistluseid. Suuremal või vähemal määral olime me kõik ka jalgpallihuvilised. Aga enne jalgpallini jõudmist pidi esimese asjana üles leidma ööbimisasutuse.

GPS teadis suurepäraselt juhatada aadressini, kuhu eelnev broneering oli tehtud. Pisut keerulisemaks läks Karlova 46 maja leidmisega. Esimesest kohast anti ööbimiskoha aadress, mida otsisime Karlovalt. Aga sellel vanalinna kõveral tänaval nii suurt majanumbrit polnud. Germo helistas korduvalt ja palus administraatorilt täiendavat juhatust. Ekslesime mitme ukse taga, kuni viimaks selgus, et otsitud numbriga hoone asub hoopis teisel tänaval.

Loe edasi: Vaade Prahale Karli sillalt

ESBA seeniorkorvpalli Euroopa meistrivõistlustelt tõid Eestile hõbedat pärnakad

Novi Sadis (Serbia) alanud FIMBA seeniorkorvalli võistluste valguses on asjakohane ära tuua Horvaatias kaunis Poreci linnas toimunud ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite saavutused. Võistlused toimusid suures Žatika spordikompleksis. ESBA korraldab Euroopa meistrivõistlusi korvpallis seeniorite vanuseklassides kolmandat aastat. Vahendab Piret Hallik-Sass, MTÜ Esto Maxibasket juhatuse esimees.

ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite autasustamine

Mait Käbin ja Henn Koolmeister 50+ klassis osalenud Pärnu võistkonnast vahendavad muljeid: „Kokku osales Horvaatias erinevates vanuseklassides 40 meeste ja 9 naiste võistkonda, teiste seas ka Korvpalliklubi Pärnu 50+ meeskond. Lisaks toimus 3×3 turniir ja 3punkti visete võistlus. Vanimad osalejad turniiril olid seitsmekümne viie aastased mehed. Eesti võistkondadest läks kõige paremini Pärnu võistkonnal. Nädal aega toimunud turniirilt tuldi tagasi kodukamarale hõbedase karika ja medalitega – nii, nagu möödusid pärnakatele ka Eesti 45+ ning 50+ tänavused meistrivõistlused. Mitmel veterankorvpallurist pärnakal on seega tänavusel hooajal kaelas lausa 3 hõbedast autasu!“

Pärnakatest aitasid medali Eestisse tuua Veljo Miklas, Valdo Knaps, Mait Käbin, Marko Põldsam, Henn Koolmeister, Mati Murru, kuid hõbedast meeskonda täiendasid ka pealinna pallurid: oma panuse andis 1991 a. NSVL meister Ivo Saksakulm, kunagine Venemaa noortekoondislane Jüri Metsaorg, tuntud snaiper Viljar Aus, lisaks veel Andres Kangur ja põhjanaabrist mängumees- füsioterapeut Jyrki Salmenkivi. Meeskonna nõunikuna oli kohal kaheksakümnendate kahekordne juunioride Euroopa meister Peep Jõgi.

Loe edasi: ESBA seeniorkorvpalli Euroopa meistrivõistlustelt tõid Eestile hõbedat pärnakad

Elroniga põnevat Eestimaad avastama

Täna alustab Elron kampaaniaga ,,Järgmine peatus”, et kutsuda inimesi rongiga Eestimaad avastama. Koostöös omavalitsuste ja ettevõtjatega tutvustatakse kohalikke vaatamisväärsusi, kohapeal ootavad rongisõitjaid eripakkumised. Igal nädalal kuni suve lõpuni on sihtpunktiks üks Eestimaa rongipeatus, esimeseks peatuseks on Paldiski.

Rongiga Eestimaa raudteedel, pildil Pärnus Foto Urmas Saard — Rongiga Eestimaa raudteedel, pildil Pärnus. Foto: Urmas Saard

,,Kutsume eestimaalasi minipuhkusele mõnda toredasse Eestimaa paika selle koha ajalugu, vaatamisväärsusi ja loodust imetlema. Infot ja inspiratsiooni selleks pakume iga sihtkoha kohta oma kodulehel.“ ütles Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht Mai Vahtrik. ,,Ühtlasi kutsume inimesi sõitma Eestimaad avastama rongiga, mis on üks keskkonnasäästlikumaid transpordivahendeid.”

,,Järgmine peatus Paldiski”

27. juunist 3. juulini kutsub Elron rongiga Paldiskisse. Paldiski on Põhja-Eesti põnevaim sadamalinn, mis on parajas kauguses, et nautida kogu Pakri poolsaare imelist loodust, matkata piki võimsat pankrannikut, uurida Peetri kindlust, külastada Eesti kõrgeimat Pakri tuletorni ja Amandus Adamsoni muuseumit. Vaid lühikese paadisõidu kaugusel Paldiskist on saladuslikud Pakri saared.

Loe edasi: Elroniga põnevat Eestimaad avastama

Tänasest algab Pärnu reisisadama ala arhitektuurivõistlus

Pärnu linnavalitsus kiitis heaks reisisadama ala arhitektuurivõistluse tingimused 20. juuni korraldusega.

Pärnu kruiisisadama ehitus Foto Urmas Saard — Pärnu kruiisisadama ehitus. Foto: Urmas Saard

Arhitektuurivõistluse korraldaja on Transcom Vara AS. Võistlus hõlmab Kalda tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneeringu koostamise protsessi osa, et leida parim linnaruumiline lahendus Kalda 2 krundi hoonestamiseks ja terviklahenduse koostamiseks Pärnu reisisadama alale. Arhitektuurivõistluse tulemuste põhjal jätkatakse läinud aasta veebruaris algatatud detailplaneeringu koostamist.

Võistlusest võivad osa võtta kõik isikud või grupid, kelle esitatava ideekavandi üks kaasautor ja ühisosalejate esindaja omab volitatud arhitekti kutsekvalifikatsiooni tunnistust.

Tööde esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober, mille järel teeb oma töö žürii. Võitjate väljakuulutamine toimub hiljemalt oktoobri viimasel päeval.

Pärnu kruiisisadama ehitus. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Tänasest algab Pärnu reisisadama ala arhitektuurivõistlus

Sindi suvi sai ujula piduliku avamisega ametlikult avatud

Sindi linna noortevolikogu algatusrühma eestvedamisel avati täna Supluse tänava lõpus asuva väliujula suplushooaeg rõhutatud pidulikkuse ja paljude sportlike tegevustega.

Sindi ujulas Foto Urmas Saard — Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Pärnu Postimehe veebilehe hinnangul kogunes päevasündmust uudistama sadu sintlasi ühes peredega. Avatseremooniaga alustati kell 16.00. Külauudiste reporteri kohale jõudes olid kella osutid sellest hetkest tublisti tunnijagu edasi liikunud ja hilinenud uudishimulikel silmadel mõndagi nägemata jäänud. Vetelpääste hoone kõrval oli harkjalgadele asetatud võimas binokkel ja lapsed vaatasid pika toru mõlemast otsast sisse.

Parajasti võttis sõna Eedi Lelov, Sindi gümnaasiumi bioloogia õpetaja ja linnuvaatleja. Jutuks oli kaks küsimust: kuidas mõjub kasele tohu koorimine ja kui kahjulik on talvine partide ning luikede söötmine? „Kui kase koorimist teha meisterlikult, ega see siis puu elujõudu maha ei võta. Umbes 7 aastaga on uus toht jälle peal,“ selgitas Lelov, kes siiski peab tegevust natuke inetuks. Luikede ja partide söötmisel peaks inimene mõtlema sellele, et veelindudel oleks parim viis toimida ikkagi vastavalt oma aastatuhandete kestel väljakujunenud looduslikele harjumustele. Instinkt käseb veelinde ilmade külmenedes ja söögi kättesaadavuse raskemaks muutumise korral lennata sobivamatele veekogudele talvituma.

Loe edasi: Sindi suvi sai ujula piduliku avamisega ametlikult avatud

Sindi jaanipidu Karja kõrtsi õuel

Kellel Sindi inimestest jaanilaupäeva pidutsemisest väheks jäi või sooviti pereringist suurema hulga rahva sekka tulla, need seadsid eile sammud Karja kodumajutuse avarale õuele. Kohta, mida rahvasuus tuntakse ammusest ajast saadik palju paremini ikka Karja kõrtsina.

Kiituskirjad Jaanidele Foto Urmas Saard — Kiituskirjad Jaanidele. Foto: Urmas Saard

Majaperemees Raigo Paulberg ise pidu ei pidanud. Jaaniaeg paneb käed-jalad tööd täis. Seal ta astuski jälle kiirel pikal sammul üle õuemuru, kaks tulekustutit teineteises käes. Igaks juhuks, mine sa tea…! Tervitas esimesi jaanipäevalisi kättpidi. Kui jaanikule saabujate arv kippus juba sadadesse tõusma, siis kõigile enam käepigistuseks mahti ei jätkunud.

Õueköögis vajasid tulekolded küttepuid ja kartulid, liha, vorstid hoolsat jälgimist, et midagi liiga ära ei küpseks. Lisaks sellele oli peremehel veel tuhat muudki tegemist. Pidi isegi ilmal silma peal hoidma ja valvama nagu väikest last, et jaanipäeval mõne pöörase koerustükiga hakkama ei saaks. Aga jõuad siis tuulega võidu joosta. Nii lendaski ootamatult kerge telk üle kõrge plangu naabrite aeda. Peremees on mõistlik mees ja ei hakanud tuulega tühja jõudu proovima. Telk klapiti kokku ja enne kui hüppekangas oleks samuti lendavataldriku liueldes linna kohale hõljuma lennelnud, tõstsid peremees ja abiline selle tuule meeleolude eest varjule.

Loe edasi: Sindi jaanipidu Karja kõrtsi õuel

Saxoniga võidupüha paraadil

Alates 2008. aastast olen tervikpildina ainsana kajastanud mälestustule teekonda läbi ajalooliste kihelkondade Pärnumaalt paraadilinnadesse. Viimastel aastatel aga jäänud ootama ka hommikut, et saada osa võidupüha elamusest paraadikeskmes.

Kaido Kivi, Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpillorkester Saxon dirigent, võidupüha paraadilinnas Võrus Foto Urmas Saard — Kaido Kivi, Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpillorkester Saxon dirigent, võidupüha paraadilinnas Võrus. Foto: Urmas Saard

Kaitseliidu Pärnumaa maleva eelmine ja praegunegi pealik on olnud alati abivalmid selles, et ei tekiks muret ööbimise ning tagasisõidu osas. Tänavu võttis Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon mälestustule saatja oma hoole alla ja dirigent Kaido Kivi tuli vaatamata esimesele öötunnile isiklikult Kuperjanovi jalaväepataljoni pääslasse vastu, et juhatada omade juurde.

Nii algas minu, nagu ka paljude teiste paraadile minejate jaoks kaunis päikseline hommik Kuperjanovi linnakus. Kella kaheksast sööma ja seejärel jäi tunnike aega näha kaitseväe suurt territooriumi, mis ainuüksi selle oomamatus avaruses tekitas Eesti sõjaväe vastu mingit seletamatut kindluse tunnet. Kella üheksa paiku rivistas Kivi orkestri ööbimiskoha ette üles ja pani muusika hoonete vahel võimsalt helisema. Siis läks sõiduks, aga väga lähedale südalinnale ei pääsenud, sest tänavad olid kaugelt suletud. Politsei jäi endale kindlaks ja isegi tuntud Saxonit ei lubatud määratud piirist kaugemale. Paraadi toimumise tänavale sammus Saxon üksteise järel hanereas vongeldes. Üles rivistuti madala puumaja ette, kus päikese eest said varju üksnes kahes viimases reas seisjad. Asi seegi. Enamik kolonnidest pidid leppima kuuma päikese eest varju leidmata.

Loe edasi: Saxoniga võidupüha paraadil

Mario Mustasaar on 5. Pärnumaa võidupüha maratoni võitja

Piltuudis 22. juunil toimunud viienda Pärnumaa võidupüha maratoni kolme esimese jooksja autasustamiselt.

Ajaga 2:40.05 võitis Audrust pärit Mario Mustasaar maratonijooksu 29 sekundiga teisena jooksnud Hasso Paabi ees. Kolmandale kohale jooksis ajaga 2:50.20 Kaarel Piip.

Mario Mustasaar, klubi Sparta/Alternatiivsed Jooksjad. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Mario Mustasaar on 5. Pärnumaa võidupüha maratoni võitja

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard — Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile. Foto: Urmas Saard

Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.

Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.

Loe edasi: Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Sindis sirgunud Sülvi Sarapuu tõi „Nägevad käed” oma sünnilinna

Mööda Eestit rändav näitus „Nägevad käed” peatus esmaspäeval Sindi linnaraamatukogus, et anda aega vaatajatele tutvumiseks kuni 12. augustini.

Sülvi Sarapuu ja Ene Michelis avavad Sindi linnaraamatukogus näituse Nägevad käed Foto Urmas Saard — Sülvi Sarapuu ja Ene Michelis avavad Sindi linnaraamatukogus näituse “Nägevad käed”. Foto: Urmas Saard

Näitust avama tulnud MTÜ Kakora juhatuse esimees Sülvi Sarapuu tutvustas Soome pimekurtide tegevuskeskuse (Kuurosokeiden Toimintakeskus) paljusid ettevõtmisi, mille hulgas on kindel koht ka tegevustel, mis hõlbustavad ligipääsu kultuurile: filmidele, teatrietendustele, näitustele, piltide, postkaartide valmistamisele jne. „Sinti jõudnud väljapanek sai alguse sellest, et lugesin sama näituse avamisest Turus. See teadmine hakkas vaevama ja tekitas soovi tuua näitus ka kusagile Eestisse. Kui olin Turu pimegruppide liiduga kokkuleppele jõudnud, leidsin esimese võimaluse näituse avamiseks Pärnu Nooruse majas. Edasi liikus näitus Tallinna. Stroomi rannas toimunud festivali raames “Puude taga on inimene” oli väljapanek suure näituse ühe osana huvilistele vaadata.“

Näitust avatuks kuulutades kinkis Sarapuu Sindi raamatukogule lisaks lilledele ja kommikarbile mälestuseks ka oma näputööd.

Loe edasi: Sindis sirgunud Sülvi Sarapuu tõi „Nägevad käed” oma sünnilinna

Sindis ergutati võidupüha maratoonareid sinimustvalgete lippudega

Pärnumaa võidupüha maratonil Torist Pärnusse läbis Sindis sinimustvalgete lippudega palistatud koridori esimesena seniste võidupüha jooksude kahekordne võitja Kristo Reinsalu, keda peetakse ka tänavuseks favoriidiks.

Kristo Reinsalu jookseb 14 kilomeetril Sindis esimesena Foto Urmas Saard — Kristo Reinsalu jookseb 14. kilomeetril Sindis esimesena. Foto: Urmas Saard

Täna starditi Torist viiendat korda Pärnusse suunduvale võidupüha maratonile “Tuli tuleb juurte juurest”.

Võidupüha maratoni peakorraldaja Vahur Mäe sõnul on maratoni teekonda mitmes kohas muudetud. Uudsena läbitakse Pulli asulat. Liivi tee ja Riia maantee ristmiku ületamise asemel suundutakse nüüd otse eemaldatud raudteetammi kohale.

Rüütli platsi asemel finišeeruvad maratoonarid täna Rüütli tänava Ringi ja Aia tänava vahelisel alal, et juba kaugelt vanalinna peatänavale jõudes tekiks lõpetajatel silmside finišiga.

Mälestustulega joostakse kaheksas vahetuses. Pärnust läkitatakse mälestustuli Trivimi Velliste juhtimisel Laidoneri seltsi noorte ning Tallinna noorkotkaste saatel paraadilinna Võrusse.

Loe edasi: Sindis ergutati võidupüha maratoonareid sinimustvalgete lippudega

Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni

Kümmekond päeva tagasi tegi Pärnu ehitusettevõte Kodu Kuubis ühes oma koostööpartneritega pikema väljasõidu Tšehhi Vabariigis asuvasse Jedousovi põhuplaadi tehasesse. Reisi eesmärgiks seati kaugelt enamat, kui üksnes minevikus kasutatud, vahepeal pisut unustatud ja nüüd taas, ent täiesti uuel kõrgtehnoloogilisel viisil tarvitusele võetud ehitusmaterjal.

Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš'iga (paremalt kolmas) Foto Urmas Saard — Eestlased kohtuvad Jedousovis põhuplaadi tehase ainuomaniku Jan Bareš’iga (paremalt kolmas). Foto: Urmas Saard

Kaheksakohaline mikrobuss oli täpselt sedavõrd mahukas, et lisaks parimatele oma valdkonna asjatundjatele jäi üks iste vabaks ka minule. Neljapäeval kolm ja pool tundi enne päikese loojumist võttis suunaga Jedousovisse ca 1700 km pikkuse teekonna rataste alla seltskond meeldiva olemisega mehi, kellest 5 istusid järgemööda autoroolis ja sisendasid kuni ringiga koju tagasi jõudmiseni oma meisterlike juhtimiskogemustega kõigisse ohutut kindlustunnet. Mõnega olin juba paari aasta eest kohtunud, kui Kodu Kuubis OÜ alustas tegevust ja tutvustas ennast ning iseäralikke mõtteid tekitavat põhuplaati Port Arturi kaubanduskeskuses korraldatud miniatuursel ehitusmessil. Germo Karro (27) on firma juhataja ja Tšehhis asuva Ekopanely perefirmas toodetavate põhuplaatide esindusõiguse omanik nii Eestis, Lätis kui ka Rootsis. Mikko Selg on juhatuse liige, kelle peamiseks ülesandeks ettevõtte rahaline juhtimine. Arhitekt Lembit Tork tutvus firma tegevusega Tallinnas toimunud ehitusmessil ja on seejärel üha kasvava huviga püüdnud süveneda põhuplaadi kasutusvõimalustesse, tehes selleks rohkelt erinevaid arvutusi ning mõeldes huvitavatele arhitektuurilistele kujunditele ning paljule muule ehitusega seonduvalt.

Loe edasi: Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni

Sindi volikogu pidurdas linnavalitsuse kavatsust asuda täiendava bussipeatuse ehitamiseks ettevalmistuste tegemisele

9. juunil toimunud Sindi linnavolikogu istungil tegid volikogu liikmed Aleksander Kask, Anna Rougiainen ja Gerli Mets lisaeelarve arutamisel muudatuse ettepaneku, millega jäeti Jaama tänava bussipeatuse ettevalmistustöödeks vajamineva summa eraldamine eelnõust välja.

Pole mitte eriti tark tegu hakata pärast tee uuendamist seda uuesti lõikuma ja kaevama, et meetme avanedes siiski linnarahva soovile vastu tulles bussipeatust ehitada Foto Urmas Saard — Pole mitte eriti tark tegu hakata pärast tee uuendamist seda uuesti lõikuma ja kaevama, et meetme avanedes siiski linnarahva soovile vastu tulles bussipeatust ehitada. Foto: Urmas Saard

Veidi enam kui 9,5 tuhande euro suurust raha kulutatakse nüüd Pärnu maanteel täiendava osa remondiks, mis on linnapea Marko Šorini arvates samuti vajalik töö. Samas hindab Šorin volikogu napi enamuse otsust lühinägelikuks, mis jätab arvestamata suurema perspektiivi.

Teatavasti jagatakse piirkonna konkurentsi meetme osas raha Pärnu ühistranspordikeskusele, kes on korraldamas kõikidele maakonna omavalitsustele ühishanget, millega aidatakse ühistranspordipeatuseid pisut rahastada. Just selle arvestusega soovis linnavalitsus teha käimasoleva tee remondi käigus ära vajalikud sademevee ära juhtimise maa-alused tööd, et hilisemal võimaluse avanemisel ei peaks hakkama asfalti lõikama. „Kogemus on näidanud, et endist siledust pole pärast kaevetööd võimalik teekattes saavutada ja lohk jääb paratamatult alles,“ selgitas linnapea.

Šorini sõnul on täiendava bussipeatuse vajadusest juba palju aastaid kõneldud. Ühel aastal tõstatus elanikkonna ootus ka ajakirjanduse veergudele, aga siis ei leitud selle rahastamiseks häid võimalusi.

Loe edasi: Sindi volikogu pidurdas linnavalitsuse kavatsust asuda täiendava bussipeatuse ehitamiseks ettevalmistuste tegemisele

Eesti moedisainerid kolmel pühapäeval suvepealinnas

Kolmel suvisel pühapäeval – 26. juunil, 24. juulil ja 21. augustil – laotavad Eesti moe- ja ehtedisainerid Pärnus lahti oma loomingu varasalve. Juba neljandat aastat viib kuurordigalerii Central kesklinnas Aia tänava erinevaid sõidusuundi lahutaval puiesteel läbi suviseid moealleesid.

Seekordsed moepühapäevad haaravad terve päeva, kestavad keskpäevast kella kuueni õhtul ning on merekultuuriaasta puhul mereteemalised. Ilmateade lubab ilusat ilma ning ranna asemel promeneeritakse sel pühapäeval hoopis Aia tänava alleel, kasvõi supelriietes. Sündmus on külastajatele tasuta. Moeshow toimub igal täistunnil. Samas avatud ka moeturg.

Moeetenduste ajakava

Kell 12 Kollektsioon „Supelsaksad“, Piret Hallik-Sass
Kell 13 Lillemantlid, Janika Saar. Viited.
Kell 14 „Lapilapsed“, Krista Hanvere
Taaskasutusdisain, Endla Murd
Kell 15 Tuuliki ja Iris Peil „Ionic2“. Viited.
Kell 16 Helina Eha kollektsioon „Denim Sheep“, HE Design. Viited.
Kell 17 moekollektsioon „Must Joon“. Autorid Krete Beljaev, Manni Aia, ehted Kätrin Beljaev. Viited ja video.

Moeturul osalejad: Iris-Janvier, Ionic2 (Tuuliki ja Iris Peil), Raili Nõlvak, Lisa Kroeber Jewellery, Kätrin Beljajev Jewellery, Art Kvarta Jewellery, Helina Eha HE Disain ja Oriflame, Lillemantlid, Merike Varendi, Endla Murd, Piret Hallik-Sass, Krista Hanvere, V-Butiik. Kohal on ka Klaveriloomad, Oriflame, Kaire Miiteri Magrada, kohaliku toidu ja joogi valmistajad: Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu, Kapteni talu kalakohvik, Supersmuuti, Ahoy sushi, Manosun.

Kollektsioon “Must Joon”. Autorid Autorid Krete Beljaev, Manni Aia, ehted Kätrin Beljaev. Foto: erakogust →

Raido Nazarov: tahame Sindi suplushooaja piduliku avamise kujundada traditsiooniks

25. juunil korraldab Sindi linna noortevolikogu algatusrühm teist aastat väliujula ja välijõusaali avamist.

Raido Nazarov Foto Urmas Saard — Raido Nazarov Sindi ujula hooaja avamisel 2015. aastal. Foto: Urmas Saard

„Eelmisel aastal nihutasime varajasemale kuupäevale kavandatud avamispeo ebasoodsate ilmastikuolude tõttu 25. juunile ja nüüd pidasime ka sel suvel parimaks ajaks just sedasama päeva,“ rääkis noortevolikogu algatusrühma tööd vedav Sindi gümnaasiumi vilistlane Raido Nazarov, kes oli eilsel kohtumisel parajasti abis tänase koolilõpetajate peo ettevalmistamisel. „Kindlasti tahame möödunud aastal alustatud ujula kasutamise hooaja piduliku avamisega jätkata ka järgmisel aastal,“ jätkas Nazarov. „Käesolev suvi erineb seepoolest, et meil on hulga sponsoreid. Kui eelmine aasta toetas ainult Euro Bowling, siis tänavu on toetajaid väga palju, kokku 14. Esimeste seas mainiksin ära Auhinnapoe, Pärnu Pizzakioski, Pärnu kardikeskuse, CCCP põgenemistoad, Valgeranna seikluspargi ja Tallinna Taipoksiklubi.“

Alustatakse 16.00, pidu lõpeb 22.30. „Kell 23.00 peaks nooruk vastavalt kehtivale korralle juba kodus olema. Ilutulestikku ei korralda, aga erinevate valgustitega tahame siiski õhtupimedust värvilisemaks muuta,“ rääkis seltsimaja helipuldi taga toimetav Nazarov, kes püüdis samaaegselt aega leida nii koolinoortele kui ka minuga vestlemiseks.

Loe edasi: Raido Nazarov: tahame Sindi suplushooaja piduliku avamise kujundada traditsiooniks

Tehvandi suvisel suusahüppevõistlusel saavad mõõtu võtta ka pealtvaatajad

22. juunil toimub Otepääl, Tehvandil, juba traditsiooniks saanud suvine suusahüppevõistlus “Jaani hüppevõistlus”, kus omavahel võtavad mõõtu ka pealtvaatajad.

Jaan Jüris Foto Suusaliit — Jaan Jüris. Foto: Suusaliit

Suusahüppevõistlus toimub kahe hüppevooruga, lisaks on pikima hüppe võistlus, mille võidab see, kes hüppab kõige kaugemale ja jääb püsti. Pealtvaatajate vahel selgitatakse välja Hüppe Jaan ja Jaanika. Selle tarvis paigaldatakse hüppemäe jalamile MaruMägi, kus kõikidel huvilistel on võimalik hüppeid proovida ja hiljem omavahel mõõtu võtta. Parimatele on auhinnad.

“Tegemist on ühe põnevaima suusahüppevõistlusega, mis Eestis on peetud,” sõnas võistluse üks korraldajatest, Heiko Heitur. “Võistlusele võib tulla terve perega, tegevust jätkub nii suurtele kui ka väikestele. Kohal on Eesti paremik, näeme kindlasti ilusaid õhulende ja eriti põnev saab olema pikima hüppe võistlus. Loodetavasti tulevad ka üllatusvõistlejad kohale, seega hea emotsioon on garanteeritud.”

Loe edasi: Tehvandi suvisel suusahüppevõistlusel saavad mõõtu võtta ka pealtvaatajad

Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Pärimuspidu Baltica eestvedamisel toimub jaaniajal Pärnumaal lausa viis rahvalikul kombel läbiviidavat jaaniõhtut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Alpisarved. Foto: erakogust

„Suur rõõm teada, et Pärnumaa on meie Eestimaa jaaniõhtute pundis kõige rohkemalt esindatud,“ kinnitab Eesti Folkloorinõukogu nimel Kristin Viljamaa.

Pärimuspidu Baltica on kätte jõudval suvel Balti riikide ühine rahvakultuurisündmus. Üle kolme aasta taas Eestis toimuval folklooripeol leiab olulise koha eelkõige peo pidamise kunst ja rahvakalendri pühade väärtustamine. Pärimusmuusika pidu peetakse kaunil suveaja pühal – jaaniajal.

Folkloorinõukogu pöörab sel korral oma pilgu rohkem maale ja looduse rüppe, kogukondade ja ühistegevuste keskmesse. Varajasemate linna- ja maapäevade asemel leiavad aset suured peopäevad Moostes ja Vanamõisas, väiksemad kohalikud peod külaplatsidel. Tänu innukatele külavanematele, kultuuritöötajatele ja folkloorirühmadele jõuab pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, parkidesse. Balticaga on liitunud 36 eriilmelist jaanipidu kõigist maakondadest.

Loe edasi: Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Tammed võidupüha kingituseks maakondadele

Võidupüha paraadil annab Vabariigi President koos võidutulega maakondadele üle kingituse Võrumaa ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi poolt. Kingituseks on noored tammed , mis on kasvama pandud Kreutzwaldi muuseumi õuel kasvava tamme tõrudest.

President Toomas Hendrik Ilves tamme istutamisel Pärnus Foto Urmas Saard — President Toomas Hendrik Ilves tamme istutamisel Pärnus. Foto: Urmas Saard

Et muuseumi õues kasvav harilik tamm oli seal ka juba Kreutzwaldi eluajal, siis on see kui tervitus meie rahvuseepose kirjapannud lauluisalt ja rahvusliku liikumise ühelt algatajalt Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Tammetõrud said mulda pandud kolm aastat tagasi sealsamas Kreutzwaldi aias. Tamm on nii rahvalauludes kui ka “Kalevipojas” tugevuse võrdkuju. “Kalevipojaski” mainitakse puudest tamme kõige sagedamini.

Üleantavaid tammekesi ehib salm “Kalevipojast”:

Mehed seisku sõja mässul,
Raudaseina tugevusel,
Seisku kui tammed tuulessa,
Kaljumüürid marudessa.
(Kalevipoeg, 9. lugu)

Tammesid aitab üle anda Võrumaa noormees Richard Kuklane (16), kes pälvis tänavu ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi korraldatud ajalooalaste uurimistööde võistlusel “Eesti asi” vabariigi presidendi auhinna.

Tuuleiilid jätsid jälgi maha ka Sindi linnas

Eilne tugev tuul jättis Sindis mitmel pool oksarisu maha, aga jaksas ka suuremat pahandust teha.

Kooli 2b korruselamu keskosa kohal kangutas tuul juuri rebides ühe puu kraavi pervelt välja ja langetas risti üle tee ladvaga vastu maja seina. Aknad jäid terveks, seega pääsesid elanikud halvemal juhul üksnes kerge ehmatusega. Juppiteks saetud tüve otstest näeb, et selle puu iga poleks olnud ka ilma tugevama tuuleta enam mitte eriti pikk. Tänavavalgustuse kaabel on samuti maas. Kas linnas veel mujalgi midagi tõsisemat juhtus, puudub praegu veel ülevaade.

Tuulemurd Sindis Kooli tänaval. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Tuuleiilid jätsid jälgi maha ka Sindi linnas

Mälestustule tervitamine 22. juunil

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris süüdatud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Võrru.

Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru Foto Urmas Saard — Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 18.30 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi nelja ajaloolise kihelkonna – Saarde, Karksi, Helme ja Urvaste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitused on Kilingi-Nõmmel (kl 19.15), Karksi-Nuias (20.00), Tõrvas (20.45) ja Antslas (22.00).

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul Võrus läidetud muinastulega Võru kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00
ühendatakse mõlemad tuled Võru kalmistul võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Kindral Johan Laidoneri selts ütleb tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tervitama!

Suvalisest laualipust Vabariigi Presidendi lipuni

Juhtus nii, et sihipäraselt ja täpse ajakavaga ettevalmistatud käik Tallinnasse vajas ootamatult mõningast ümberplaneerimist. Sindi ajalooklubi ja lipu seltsi kohaliku osakonna inimesed on korduvalt mõlgutanud mõtteid Lipuvabriku külastamisest, aga soovmõttest kaugemale pole jõutud. Nüüd pudenes võimalus ootamatult sülle ja kõhklematult olid kõik varmalt valmis seda ära kasutama.

Lipuvabrikus Foto Urmas Saard — Lipuvabrikus. Foto: Urmas Saard

Muidugi polnud mõeldav suvalisel hetkel paarikümnekesi ukse avamiseks kella anda. Mõistsime, et sellise hulgaga külastamine eeldab alati eelnevat kokkulepet, mida tehakse hea tava kohaselt mõõdukalt aegsasti. Õnneks oli mõistmine vastastikune, kui Lipuvabriku administraatorile Milla Asmule helistasin ja küsisin, kas suure erandina pääseb ka mõne tunnise ette teatamisega nende tegemisi uudistama. Jaatav vastus rõõmustas kõiki.

Milla oli küll ise muude pakiliste ülesannetega hõivatud, aga tegevjuht Karina Tõeleid võttis meid vastu lahkel naeratusel nagu oleksime ammu oodatud külalised.

Lipuvabrik OÜ on juba 22 aastat tuntust ja tunnustust kogunud. Marko kuulas tähelepanelikult Karina tutvustust ja siis tõstis suure valikuga lippude keskelt ühe laualipu välja. „Tunnen kõigi riikide lippe, aga seda lippu ma ei tea,“ uuris lippude tundja. „See on eritellimus ja kohe ei oska vastata, aga küllap on põhjust seegi välja selgitada,“ vastas Karina.

Loe edasi: Suvalisest laualipust Vabariigi Presidendi lipuni

Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Väljapaistva riigi- ja kirjamehe Julius Friedrich Seljamaa surmast möödus 17. juunil 80 aastat. Tähtpäeval külastasid Seljamaa rahulat Sindi linna esindus, diplomaadid ja suurmehe pojapoeg Jüri Seljamaa oma lähedastega.

Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul Foto Urmas Saard — Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Delegatsioon Seljamaa sünnilinnast

Kuna Seljama on sündinud, õppinud ja mõnda aega töötanud Sindis, siis tuleb pidada endast mõistetavaks, et tema sünnipaigas pööratakse juba aastaid erilist tähelepanu Eesti teenekale poliitikule. Tallinna Rahumäe kalmistul puhkava Seljamaa kalmule rivistusid sinimustvalgete lippudega Sindi gümnaasiumi õpilased. Riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt kingitud kuldsete narmastega lippu hoidis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Sindit esindasid veel linnapea Marko Šorin, muuseum, ajalooklubi, lipu seltsi Sindi osakond.

Šorin rõhutas varjamatu uhkusega, et ka väike Sindi sünnitab väljapaistvaid isiksuseid, kelle pikas loetelus asub kahtlematult esimeste hulgas Seljamaa nimi. Vaatamata suurte riikide omavahelistele läbirääkimistele võivad ka lihtsas töölisperekonnas kasvanud inimesed etendada oma rahva ajaloo kujundamisel otsustavat tähtsust.

Loe edasi: Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Mälestusmärk Konstantin Pätsile

Käesoleva aasta 18. jaanuaril esitasid Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond ning korp! Fraternitas Estica Riigikogu juhatusele Pöördumise, milles tegid ettepaneku rajada riigi sajandaks sünnipäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile Konstantin Pätsile.

Seppo Juhani Zetterberg on Soome Jyväskylä Ülikooli üldajaloo emeriitprofessor ja Soome Akadeemia liige, kelle esinemised on olnud oodatud kõigil president Pätsile püstitatava mälestusmärgi mõttetalgutel Foto Urmas — Seppo Juhani Zetterberg on Soome Jyväskylä Ülikooli üldajaloo emeriitprofessor ja Soome Akadeemia liige, kelle esinemised on olnud oodatud kõigil president Pätsile püstitatava mälestusmärgi mõttetalgutel. Foto: Urmas Saard

Möödunud viie kuu jooksul on ettepanekut arutatud nii meedias (Vikerraadio, Postimees, Eesti Ekspress jm) kui ka erinevates huvirühmades. 16. juunil leidis Tallinna Õpetajate Majas aset avalik arutelukoosolek, kus võtsid sõna ajaloolased Ago Pajur, Seppo Zetterberg, Heino Arumäe, Lauri Vahtre, Küllo Arjakas, samuti avaliku elu tegelased ja loomeliitude liikmed Mihkel Veiderma, Jüri Arrak, Mart Kalm, Rein Veidemann, Maarja Vaino, Heie Treier, Peep Pillak, Jüri Trei, Toomas Kiho jt.

Mõttevahetuse käigus tehti senistest aruteludest kokkuvõte. Rõhutati: Konstantin Päts sümboliseerib Eesti riikluse sündi – tarkust, tahtekindlust ning julgust, millega see riik loodi. Koosolekul väljendati heameelt otsuse üle korrastada riigi suurjuubeliks Kuberneri aed. Samuti tervitati Riigikogu Kantselei seisukohta, et aia rekonstrueerimise projektis nähakse ette koht võimalikule Konstantin Pätsi mälestusmärgile.

Arutelust osavõtnud tegid ettepaneku laiendada olemasolevat Kuberneri aia korrastamist juhtivat komisjoni pädevate liikmetega monumentaalkunsti alal, et käivitada ettevalmistav tegevus sobiva lahenduse leidmiseks. Kujurite Ühingu endine esimees Vergo Vernik juhtis tähelepanu vajadusele mitte venitada vastava konkursi väljakuulutamisega.

Loe edasi: Mälestusmärk Konstantin Pätsile