Urmas Saard

Tori autoorienteerumisele on juba tosin ekipaaži registreerunud

Rajale tuleb kuni 60 põnevat punkti, mille läbimiseks antakse aega viis tundi. Punktide leidmisel on abiks kaart, vihjed ja fotod. Igast punktist tuleb leida vastus kontrolllehel esitatud küsimusele.

Üks Tori valla autoorienteerumise kontrollpunktidest asub Sindi ujulas Foto Urmas Saard — Üks Tori valla autoorienteerumise kontrollpunktidest asub Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Laupäevale, 14. juulile kavandatud esimene autoorienteerumine “Tunne oma koduvalda” tuleb senise traditsioonilise Tori kodukandipäevana tänavu maa- ja linnarahva juurde uuel viisil. Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe rääkis, et algatuse mõte läks idanema kultuurikomisjoni kogunemisel, kus Are huvikeskusel oli ideele sisu andmise juures oluline osa. Päeva läbiviimisele on kaasatud Joonas Väärtnõu juhatatav Seiklusministeerium. Seitse aastat tagasi loodud ettevõte panebki suurt rõhku autoorienteerumise arendamisele. Väärtnõu sõnul on selle aja sees korraldatud Eestis paarsada autoorienteerumist.

Autoorienteerumisel osalemiseks tuleb täita Seiklusministeeriumi kodulehel leitav registreerimise ankeet, millele märgitakse nõutavalt tiimi nimi ja liikmed, aga ka kontakttelefon ja elektronposti aadress. Soovitavalt saab lisada liiklusvahendi nimetuse ja huvitavalt kõlava loosungi. Näiteks ütleb meeskond Ploomike: „Avastame Tori valda”. Camp Volvo ütleb aga, et autorumm ei ole kumm. Kuid ZAZ 965 nelik sõnastab oma slogani naljatledes nii: „Muhk on tagurpidi lohk”.

Loe edasi: Tori autoorienteerumisele on juba tosin ekipaaži registreerunud

Maanteemuuseum paneb perepäeval külastajad proovile

Maanteemuuseum korraldab traditsiooniliselt igal suvel liiklusteemalist perepäeva, kus koos tuletatakse meelde käitumisreegleid liikluses. Kõige parem on seda teha just perega koos, sest nii õppides ja end täiendades jäävad reeglid paremini meelde.

Laupäeval saab Eesti Maanteemuuseumis katsetada näiteks vigursõitu jalgrattaga Foto Urmas Saard — Laupäeval saab Eesti Maanteemuuseumis katsetada näiteks vigursõitu jalgrattaga. Foto: Urmas Saard

Sel laupäeval, 7. juulil toimub Eesti Maanteemuuseumis liiklusteemaline perepäev, kus pered saavad end proovile panna orienteerumismängus.

„Liikluskasvatus on olnud juba aastaid muuseumi südameasi ja on seda jätkuvalt,“ selgitas maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht Triinu Õispuu. „Üldised käitumismustrid ja -viisid võtavad pere pisemad märkamatult omaks varakult, eeskuju paneb käituma. Seega on otsene teadmiste edasiandmine kõige parem viis ennetada õnnetusi ja ohtudesse sattumist.“

Orienteerumismängu ülesanded pole kontimurdvad ning oluline pole mängu läbimise kiirus, vaid see, et saab kinnistada ja uuendada oma liiklusohutusalaseid teadmisi. Katsetada saab näiteks vigursõitu jalgrattaga, tagurpidisest autost ohutut väljumist, turvavöö olulisust ja palju muud. Kõik pered, kes läbivad punktid edukalt, osalevad uhke tõukeratta loosimises.

Päevale paneb punkti teaduskeskus AHHAA hoogne liiklusteater sellest, kuidas on seotud teadus ja liiklusohutus. Etendusel näeb AHHAAle omases ootamatus ja humoorikas võtmes, kuidas töötab turvapadi, mis mõte on kiivril ja miks peab kinnitama turvavöö.

Perepäev kestab kella 12-15ni, sissepääs muuseumipiletiga.

Sangaste tegi kuulsaks rukkikrahv

Sangaste rukki tippaeg kestis läinud sajandi viiekümnendatel. Veel 1970. aastate keskel kasvatati üle 40% Eesti rukkipinnal Sangaste sorti. Alates 1938. aastast, mil peale krahv Bergi surma moodustati Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretuspunkt, on Eesti riik toetanud Sangaste rukki säilitusaretust.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas Sangaste lossi raamatukogus Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvas Sangaste lossi raamatukogus. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli selle suvine bussiretk viis neil päevil ligemale poolsada teadmistehimulist reisiseltsilist Eestimaa lõunapiiri lähedale, kus peatuti mitmetes vana Liivimaa ja Setomaa huviväärsetes kohtades. Ka nüüd tegi koostöös väärikatega kahepäevase sõidu kaasa paar seltsilist Külauudistest, et kodumaal pakutavaid elamusi ajakirjanduslikult vahendada nii kirjasõna kui piltidena. Lühiülevaade esimesest jalasirutamise peatusest Tõrva linnas on juba avaldatud ja lugejate heakskiitev tagasisidegi saadud.

Reisisaatja Jaak Suurväli rääkis, et hea ekskursiooni ettevalmistamisel tuleb tööd teha mitmeid kuid. Teekonna kavandamisel peab eelnevalt palju uurima. Tema sõnul on üks vastutusrikkamaid ülesandeid sobivate söögikohtade leidmine, aga veel tõsisem töö tuleb ära teha huviväärsuste valimisel. Välja minnes tahetakse võimalikult palju haarata. Kuid siis selgub, et aeg seab oma piirid ja mõnestki algsest soovist peab loobuma. Seepärast sõideti peatumata mööda Helme ordulinnuse varemetest ja Barclay de Tolly mausoleumist. Aga Jaak jutustas nende ajaloostki, et bussi mugavuses keegi tukkuma ei jääks.

Loe edasi: Sangaste tegi kuulsaks rukkikrahv

Tõrvas peatudes silm puhkab ja kadedus poeb põue

Tõrva peaväljak ja selle lähiümbrus on saanud Eesti Vabariigi juubeliaastal muljetavaldava väljanägemise, mis teeb silmad ette mõnelegi suuremale linnale.

Tõrva uuendatud keskväljak Foto Urmas Saard — Tõrva uuendatud keskväljak. Foto: Urmas Saard

Viimati üheksa kuud tagasi Tõrvast läbisõidul ja linnakese keskväljakul peatudes puudus kujutlusvõime sellest, millist muljet hakkab südalinn juba lähiajal avaldama. Pisut vähem kui kolme tuhande elanikuga Tõrva linna keskväljaku uuendamisega tehti algust 2014. aastal, kui ühiselt Eesti Arhitektide Liiduga viidi läbi peaväljaku arhitektuurivõistlus. Väljakule uue ilme parima lahenduse pakkusid välja Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindasid aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Konkurss toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Avalik ruum” raames, et riigi juubeliks taasaktiviseerida Eesti suuremates keskustes olulised piirkonnad.

Projekti “Tõrva keskväljaku rekonstrueerimine” rahastati Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tõrva valla kodulehe andmetel oli projekti kogumaksumuseks 2,358 mln eurot, millest toetuse suuruseks arvestati maksimaalselt 1,2 mln eurot. Ülejäänu tuli katta kohaliku omavalitsuse laenu- ja omavahenditest.

Loe edasi: Tõrvas peatudes silm puhkab ja kadedus poeb põue

Jaan Pehk on Nõmme suvise kontserdisarja järgmine esineja

Neljapäeval, 5. juulil kell 19 annab Nõmmel Ravila pargis kontserdi Jaan Pehk. Tegemist on kolmest kontserdist koosneva suvise sarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ teise kontserdiga, mille raames esinevad Nõmmel tuntud muusikud.

Jaan Pehk Sindis Foto Urmas Saard — Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul rikastavad kaunid kontserdid kindlasti Nõmme suvist kultuurielu. „Ravila park on suvisteks kontsertideks ideaalne koht. Seda näitas ka sarja esimene kontsert kuu aega tagasi, kui Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi muusikat ja muhedaid tekste tuli nautima üle neljasaja inimese,“ rääkis linnaosavanem.

Kontserdisarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ raames esinesid juunis Ravila pargis Riho Sibul ja Vladislav Koržets. Juulis esitab seal oma laule ja luuletusi Jaan Pehk. Sarja lõpetavad 9. augustil Laura Põldvere ja kitarrist Kusti Lemba. Kontserdid on kuulajatele tasuta. Ravila park asub aadressil Ravila 13. Kontserdile tule jala, ratta või ühistranspordiga. Kohale saab bussidega nr 14, 18 ja 33 (Nurme peatus) või rongiga (Nõmme peatus).

Lõuna ja Ravila tänava nurgal asuv Ravila park on 2007. aastast riikliku kaitse all.

Mari Koitver

Kalakohvikud ja tasuta kontserdid vallutavad Hiiumaa

Juba sel reedel, 6. juulil toimub Hiiumaal Rannapaargus suur Kalurite Päev – sündmus on seda erilisem, et nii palju värske meresaagiga kohvikuid pole tihti korraga Hiiumaal avatud. Lisaks tulevad saarele tasuta kontserti andma nii legendaarne Singer Vinger kui ka Terminaator.

Vladislav Koržetsi juhtimisel selgub Eesti 2018. aasta suve parim kalatoit Foto Urmas Saard — Vladislav Koržetsi juhtimisel selgub Eesti 2018. aasta suve parim kalatoit. Foto: Urmas Saard

Kalurite Päeva eesmärk on tunnustada Eesti ja ennekõike Hiiumaa kalureid, kelle püütud saak on eestlaste toidulaual olnud aastasadu hinnatud.

“Kuna inimesed pööravad järjest enam tähelepanu tervislikule toitumisele, siis jõuab ka kala aina enam toiduvalikusse. Kala on kergesti seeditav, vähese kalorisisaldusega mineraalainete- ja valgurohke toit,” sõnas AS Hiiu Kaluri juhatuse liige Urmas Reimann, kelle sõnul eelistavad eestlased kindlasti võimalusel just kodumaist kala. “Eestlased on truud traditsioonilisele kalatoidule – nt praetud räim ja kilu on igas Eesti regioonis au sees ning nende tarbimine ei sõltu isegi mitte hooajast,” selgitas Reimann.

Hiiu Kaluri juhatuse liige rõhutas, et eestlaste kalalembust näitab kasvõi see, et suvistel kalatoitudele pühendatud ning kalurikultuuri edendavatel sündmustel käib järjest enam inimesi. “Juuli alguses Hiiumaal toimuvad kalurite päevad on aasta-aastalt suuremaks kasvanud, sest on teada, et seal on väljas vaid kohalikud kalatoitude pakkujad,” rõhutas Reimann.

Loe edasi: Kalakohvikud ja tasuta kontserdid vallutavad Hiiumaa

Fotod ja video: XVIII Pärnu Hansapäevade esimene päev on õhtusse veerenud

Eesti Vabariigi sajanda juubeli puhul on XVIII Pärnu Hansapäevade keskaja ja pärandkultuuri festivali teemaks “Juurte juurde. Talu elu ja ilu”

https://www.youtube.com/watch?v=DlSwIcTsSso&feature=youtu.be

XVIII Pärnu Hansapäevade esimese päeva kontsertkava lõpetas Rahvuskultuuriselts Kirmas tantsu ja lauluga „Kungla rahvas”

Loe edasi: Fotod ja video: XVIII Pärnu Hansapäevade esimene päev on õhtusse veerenud

Rostocki järel Pärnu Hansapäevadele

Keskaja ja pärandkultuuri festivali Pärnu Hansapäevad toimuvad käesoleva nädala reedest pühapäevani. Munamäe pargis ja vallikraavi tagusel aasal käivad täna varahommikust saadik suured ettevalmistused.

Pärnu Hansapäevade ettevalmistus Foto Urmas Saard — Pärnu Hansapäevade ettevalmistus. Foto: Urmas Saard

Läinud nädalal rahvusvahelistel hansapäevadel Rostockis viibinud Pärnu Hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe sõidutas oma tagasihoidliku häärberi, mille katuse all kogu suursündmuse juhtimine hakkab toimuma, juba hommikul poole seitsme paiku kohale. Pärast keskpäeva oli Mardi abilistel võimalik lõunalauas hinge tõmmata. Mart degusteeris Rostockist kaasa toodud kesvamärjukest ja näitas väärt tööriista, tamasseri terasest sepistatud nuga, mille juurde kuulus lõbus seiklus. Rostock on sarnaselt Pärnuga vana hansalinn, mis sai linnaõigused täpselt 100 aastat enne Pärnut.

Vallikraavi kõrval olevat soppi ületava silla lähedal askeldas hulk inimesi Taluhoovi talutööde läbiviimise ettevalmistuste kallal. Uurisin, kas Viljar on taluperemees. „Ei ole,” hõigati eemalt. „Ikka Joel, temal ju palju suurem vasar käes…,” sain vastuseks. Aga hansapäevadel näeb ka Rüütliküla ja Loomaküla. Tuleb looma- ja linnulaat, tehakse hobusõitu. Korraldatakse vibu- ja kirveturniire. Kohale purjetab viikingilaev Turm. Keskaegsete seaduste täitmist jälgib ja mõistab kohut Audru Mõisateater. Lubati avada väga palju söögikohti, kus jalga puhata ja keha kinnitada.

Loe edasi: Rostocki järel Pärnu Hansapäevadele

Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Kui paljud mäletavad või üldse teavad, et vastavalt diplomaadi ja kultuuritegelase Jüri Trei ideele taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ning elustati maakondadele võidutule jagamise tava.

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe Foto Urmas Saard — Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe. Foto: Urmas Saard

Kuid Jüri Trei nimega ei seondu mitte üksnes võidupüha paraadide ja võidutule jagamise tava. Tema innuka tegevuse tulemusena taastati Peterburis eestlaste Jaani kirik, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja, mille toimetaja on Trei tänaseni. Tema eestvedamisel paigaldati Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvel majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas. Eesti Lipu Seltsi esimehena korraldab ta terves maailmas sinimustvalgete esinduslippude kinkimist eesti koolidele ja kogudustele. Trei on laulnud Estonia laval koos Georg Otsaga ja püüab nüüd leida Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis.

Trei põnevat jutustust tema tegevusest läbi mitmete aastakümnete oli võimalus võidupühal kuulata Vikerraadio lainel eetrisse läinud saates „Kajalood”, mille autor on Kaja Kärner. Kellel huvi kohtuda selle suurepärase kultuuritegelasega, saab saadet järelkuulata.

Loe edasi: Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Pildigalerii: jaanilaupäeval Tallinna lauluväljakul

Esimest korda korraldati võidupüha paraadi Tallinna lauluväljakul ja teist korda mereparaadi, milles osalevaid laevu võis näha Mereväravate juurest poole kilomeetri kaugusele Tallinna lahele vaadates.

Võidupüha paraad Tallinna lauluväljakul Foto Urmas Saard — Võidupüha paraad Tallinna lauluväljakul. Foto: Urmas Saard

Mereparaadil osalesid Mereväest staabi- ja toetuslaev Wambola, miinijahtija Ugandi ning miinijahtija Sakala. Veeteede Ametist oli paraadil mitmeotstarbeline laev EVA-316 ning Politsei- ja Piirivalveametist piirivalvelaev PVL-103 PIKKER ja RIB-kaater. Mereparaadil osalenud laevad olid hommiku poole kümnest kuni kolmeni Vanasadama ning Pirita tee alguse vahelisel merealal ankrus.

Kaitseliidu võidupüha paraadist võttis osa 1600 Kaitseliidu ja teiste poolsõjaväeliste ühingute liiget. Struktuuriüksustena olid üles rivistunud kõik Kaitseliidu malevad, Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred, Kaitseliidu kool, küberkaitseüksus. Samuti olid esindatud Politsei- ja Piirivalveameti rühm ja abipolitsei liputoimkond. Välisüksustest olid kohal Läti, Leedu, Taani, Poola, Rootsi, Soome, Briti, USA rühm või liputoimkond.

Lauluväljakust lendas üle mitukümmend liitlaste ja Eesti lennumasinat. Laulukaare lähedal viidi läbi ka maakaitsepäev. Tegevust ja uudistamist jätkus noortele ja lastele, samuti vanematele. Toimusid näidislahingud. Samuti avati Kaitseliidu, Kaitseväe, Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti väljapanekud.

Loe edasi: Pildigalerii: jaanilaupäeval Tallinna lauluväljakul

Urmas Viilma: inimeseks saamine on elukestev protsess nagu seda on ka rahvuseks sirgumine

Tallinna Kaitseväe kalmistul peetud võidupüha oikumeenilise jumalateenistuse alguses toimus mälestus- ja muinastule ühendamine, pärgade asetamine ja võidutule toojatele medalite andmine.

Võidutule toojatele medalite andmine Tallinna Kaitseväe kalmistul oleva mälestusehise juures Foto Urmas Saard — Võidutule toojatele medalite andmine Tallinna Kaitseväe kalmistul oleva mälestusehise juures. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Urmas Viilma: Kumb neist peadest mõjutab kotkast enim?[/pullquote]Teenistus leidis aset Vabadussõjas langenute mälestusehise juures. Vaimulikest teenisid Kaitseliidu vanemkaplan major Raivo Nikiforov, EELK peapiiskop Urmas Viilma, EKNK Toompea koguduse piiskop Ago Lilleorg, EKBK Liidu pastor Veikko Võsu ja EKNK Elu koguduse pastor Robert Wayne Godwin.

Musitseeris Kaitseväe orkester kolonelleitnant Indrek Toompere dirigeerimisel ja laulis EELK Tallinna Peeteli koguduse koor Eve Padari juhatusel.

Teenistusel viibisid Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik, Tallinna linnapea Taavi Aas jt.

Loe edasi: Urmas Viilma: inimeseks saamine on elukestev protsess nagu seda on ka rahvuseks sirgumine

Mälestustulega Torist Pärnusse ja läbi nelja kihelkonna pealinna

Võidupüha eelsel päeval Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustuli jõudis läbi Pärnu ja nelja endise kihelkonna liikudes paraadilinna Tallinna.

Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki Foto Urmas Saard — Mälestustuli on jõudnud Jüri kirikumõisa parki. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Trivimi Velliste: Vabadussõjaga saime me riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal[/pullquote]Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus läidetud mälestustuld on saadetud läbi Eestimaa erinevate ajalooliste kihelkondade nüüdseks juba 19 korda. Alates aastast 2012 toovad võidupüha maratoonarite järel jooksvad tõrvikuhoidjad mälestustule esmalt Eesti Vabariigi sünnilinna Pärnusse. Rüütli platsil on igal aastal antud tuli Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte kätesse. Tänavu tulid Rüütli platsile tuld edasi viima Mari-Ann Lillemägi ja Maria Elisa Tinnuri Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumist, Liisi-Marleen Nikker Kose gümnaasiumist ning Diana Peterson Tabasalu ühisgümnaasiumist. Diana saatis mälestustuld ka eelmisel aastal, siis viidi leek Rakveresse.

Loe edasi: Mälestustulega Torist Pärnusse ja läbi nelja kihelkonna pealinna

Täna peetakse Pärnumaal üks ja ainus Maraton Eesti Vabariik 100

Kell 15.00 toimus maratoni start ja mälestustule teele saatmine Torist. Kell 15.53 läbis esimene nelik maratoonareid Sindi noortevolikogu algatusrühma poolt üles rivistatud sinimustvalgete lippude spaleeri, mis asus 14 kilomeetri ja 100 meetri kaugusel lähtejoonest

Maraton Eesti Vabariik 100 maratoonarid läbivad Sindit Foto Urmas Saard — Maraton Eesti Vabariik 100 maratoonarid läbivad Sindit. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kirsiks tordil saab olema finišipaigana tuntud, äsja rekonstrueeritud Rüütli plats[/pullquote]Lipurivis seisis 13 noort, kellest noorim oli üheksa aastane Greete Tammsalu.

Maraton Eesti Vabariik 100 Pärnumaal toimuva Võidupüha maratoni erisündmus, mis pühendatud riigi sajandale juubelile erilisel ja sportlikul moel. Tegemist on kordumatu „üks-ja-ainus-kord“ aset leidva jooksuga, mis võimaldab tähistada väärikat sünnipäeva sõprade ja tuttavatega kõrvuti pingutades ning on mõeldud pärnakate kingitusena EV100 sündmuste programmis. Kuna Pärnul ja Pärnumaal on väga tugevad seosed iseseisva Eesti riigi kujunemisel ning siin deklameeriti 1918. aasta 23. veebruaril esimest korda iseseisvusmanifesti, ei ole jooksuürituse toimumispaik valitud juhuslikult.

Loe edasi: Täna peetakse Pärnumaal üks ja ainus Maraton Eesti Vabariik 100

Direktor lubas mõned lood rääkimata jätta

Sindi gümnaasiumi 61. lennu lõpetas 14 gümnasisti, kelle hulgas sai üks õpilane kuldmedali ja kaks hõbemedali.

Klassijuhataja Tatjana Grigorjeva-Keerup ja tema klass lahkuvad pidulikult kooli lõpetamise aktuselt Foto Urmas Saard — Klassijuhataja Tatjana Grigorjeva-Keerup ja tema klass lahkuvad pidulikult kooli lõpetamise aktuselt. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Klassijuhataja Tatjana Grigorjeva-Keerup leiab alati võimaluse jääda oma isiksusega tagaplaanile[/pullquote]Sindi gümnaasiumi õppenõukogu otsusel kanti kooli auraamatusse kuldmedalile õppinud õpilase nimi, mille juurde kirjutas eilsel pidulikul aktusel pärast lõputunnistuse kättesaamist oma allkirja Merili Pilliroog. Hõbemedaliga lõpetasid Eliise Kull ja Liset Akkaja.

Koolijuht Ain Keerup rääkis aktusel peetud kõnes sellest, kuidas ta tänavusi gümnaasiumi lõpetajaid mäletab. „Saan öelda vaid nii palju, et tänu erinevatele põnevatele olukordadele, väga eredalt. Kindlasti jään kõige selgemalt meenutama Eliiset, aga tema oli lisaks sellele, et igal võimalusel laval esines, ka õpilasesinduse president. Ja presidenti mitte mäletada oleks näotu.” Teisena meenutatud isiksus on Liset, kes avas oma talendi direktori arvates liiga hilja. Tema koostatud humoorikad tekstid olid Keerupi hinnangul kunst omaette. Nendest jääb ta puudust tundma.

Loe edasi: Direktor lubas mõned lood rääkimata jätta

Sindi gümnaasiumis naerdi, poetati pisaraid, kallistati

Uulu Kooli direktor Egle Rumberg pani Sindi gümnaasiumi üheksanda lõpetajad pisarateni naerma ja liigutas kuumalt kõigi lõpetajate hinge ühiste mälestuste virvarris.

Egle Rumberg kohtub tänase üheksanda lõpetajaga, kes olnud tema esimesi õpilasi Foto Urmas Saard — Egle Rumberg kohtub tänase üheksanda lõpetajaga, kes olnud tema esimesi õpilasi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ege-Rea Jantson joonistas suure hulga pilte, millel nii klassijuhataja Signe Lensment kui ka kõigi teiste õpetajate kujutised.[/pullquote]Siiski algas eilne lõpuaktus põhikooli lõpetajatele veidi ametlikumas toonis, kui Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles noortele asju, mida peaks mitmel erineval juhul silmas pidama. Peatudes viiel erineval juhul, nimetas koolijuht kõigil kordadel kolme tähtsat hoiakut. „Kolme asja pead sa endale ja teistele soovima – tervist, rõõmu ja sõpru; kolme asja pead sa valitsema – oma iseloomu, keelt ja käitumist; kolme asja pead sa arendama – headust, julgust ja ligimesearmastust, kolme asja pead sa vältima – julmust, ülbust ja tänamatust, kolme asja pead sa imetlema – looduse ilu, lapsi ja vanu inimesi,” luges Keerup nagu kanoniseeritud pühakirja.

Lõpetajatele ütles südamlikke sõnu Tori abivallavanem Jana Malõh. Lõputunnistuste üleandmisel kirjutas Jaanika Kangur oma allkirja auraamatusse, sest õppenõukogu otsusega kanti tema nimi kooli auraamatusse.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis naerdi, poetati pisaraid, kallistati

Pärnus rääkisid soomlased ja eestlased kahel päeval Euroopa Liidust

Euroopa Komisjoni rahastatud piiriüleses projektis esindasid Soome poolt Päris-Soome maakonna seeniorid ja Eestit Pärnu maakonna elanikud, kellest valdava osa moodustasid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad.

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht Foto Urmas Saard — Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Valter Parve muretses rahvuskultuuri eripära ja keele säilimise pärast[/pullquote]Seminar algas 19. juunil kogunemisega hotell Strand Jurmala saalis. Sissejuhatavate mõtetega esinesid Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht ja Sari Artjoki, Euroopa Komisjoni Soome esinduse juht. Ettekanded tõlgiti soome ja eesti keelde. Soomlaste ja eestlast suhtumine on mitmete näitajate poolest üsna sarnane. Kasemets tõi näiteks, et 53% nii eestlasi kui soomlasi usaldavad Euroopa Liitu ja 63% suhtuvad ühendusse positiivselt. On ka erinevusi. Soomlased peavad tähtsamaks keskkonnaga seonduvat, eestlased seevastu majanduse arengut. Artjoki arvates on väikeriikidel nagu Soome või Eesti palju turvalisem siiski suures liidus püsida. Järgmise aasta teisel poolel saab Soomest eesistuja riik.

Pärnu kolledži lektor Valter Parve muretses rahvuskultuuri eripära ja keele säilimise pärast. „Et meile ei sunnitaks peale seda, mis on võõras ja kauge. Kuidas võita aega ja harjuda sellega, mis praegu meile veel vastuvõtmatu on?”

Loe edasi: Pärnus rääkisid soomlased ja eestlased kahel päeval Euroopa Liidust

Juulikuus on Tori põrgu lähedal oodata suurt suvelaata

VIII suvefestivali Tori ööd ja päevad ühe osana peetakse Pärnumaal Tori aleviku keskväljakul suvelaata.

Tori suvelaat Foto Urmas Saard — Tori suvelaat. Foto: Urmas Saard

Heinakuu 14. päeval oodatakse kauplema ettevõtteid ja eraisikuid talutoodanguga, taimede ja juurikatega, kunsti ja käsitööga, toidu- ja tööstuskaupadega, vanavaraga ja muu müüdava kaubaga. Täiesti mõeldav on ka kaubavahetus. Müügiletid on alates hommiku kümnest ostjatele avatud tervelt kuue tunni kestel.

Kauplejatel palutakse enda tulekust võimalikult aegsasti märku anda Ave telefonil 529 7216 või elektronposti aadressil sotsiaalmaja@torivald.ee. Registreerimisel tahetakse teada nime, telefoni numbrit ja müügipinna suurust. Müügiplatsi kasutamise eest küsitakse 10 eurot, tasumine toimub kohapeal sularahas.

Tori valla kodulehelt võib vaadata põneva kujundusega plakatit.

Urmas Saard

Samal teemal:

Tori laadal võis toetada koduvallast pärit naislenduri mälestuspingi valmimist

Võidutuli läidetakse mälestustule ja muinastule ühendamisel

Võidupüha sündmused saavad alguse Pärnumaal ja Tallinnas juba 22. juunil.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, võtab Pärnus Rüütli platsil võidupüha jooksjatelt mälestustule enda kätte. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänavu tervitatakse mälestustuld Pärnu-Jaagupis kell 20.00, Märjamaal 21.00, Hageris 22.00 ja Jüris 22.45[/pullquote]Maraton Eesti Vabariik 100 on 22. juunil Pärnumaal toimuva võidupüha maratoni erisündmus, mis pühendatud riigi sajandale juubelile erilisel sportlikul moel. Tegemist on kordumatu “üks-ja-ainus-kord” aset leidva jooksuga, mis mõeldud pärnakate kingitusena EV100 sündmuste osana. Kuna Pärnul ja Pärnumaal on väga tugevad seosed iseseisva Eesti riigi kujunemisel ning siin deklameeriti 1918. aasta 23. veebruaril esimest korda iseseisvusmanifesti, ei ole jooksuürituse toimumispaik valitud juhuslikult.

Rahvuslik jooks täidab ka rituaalset rolli. Maratoonarid vastutavad Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustule Pärnusse kandmise eest ja toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile. Tuld kannavad maakonna tunnustatud sportlased, treenerid ja aktivistid, kelle seas on näiteks tituleeritud sõudjad Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo ja Kaur Kuslap ning maadleja Helary Mägisalu.

Loe edasi: Võidutuli läidetakse mälestustule ja muinastule ühendamisel

Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts 30

Laupäeval, 26. mai keskpäeval kogunesPärnumaal hulk jaaguplasi ja nende külalisi koolimuuseumi õuele, et tähistada 30 aasta möödumist kohaliku muinsuskaitse seltsi asutamisest.

Mati Rosenstein Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi lipuga muuseumi õuel

[pullquote]Nende esireas oli Põhja-Pärnumaa vald, kes vallavanema Jane Metsa isikus Jaagupi suurpäevadel alati kohal[/pullquote]Neist, kes olid rivis siis, olid kohal neli. Ürituse avas seltsi esimees ja aastapäevapeo peremees Mati Rosenstein. Muuseumiõue rahvuslike ürituste kombe kohaselt heisati hümni saatel sinimustvalge. Üllatuskülalistena esinesid põhikooli õpilased isamaalise sõnalise kavaga, mis andis tunnistust, et sajand tagasi siinmail rahvusliku kasvatusega alustanud õpetaja August Lauri vaim elab ehedalt edasi! Nende kolmelisele sõnumile – haridus, tervis ja julgeolek, lisasid muinsuskaitsjad riigi territoriaalse terviklikkuse. Kui jätkub riigi tükeldamine ja kildhaaval ärakinkimine, siis varsti seda enam polegi! Õpilaste juhendajaks ja ürituse perenaiseks oli muuseumi juhataja Tiiu Muhu, kes mitme kunagise muinsuskaitsjaga oli peopaiga eeskujulikult ette valmistanud. Käbi ei kuku kännust kaugele. Omal ajal paigaldas juhtmeid ja helitehnikat muinsuskaitsja Aare Peetson, nüüd tema poeg Andrus.

Loe edasi: Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts 30

Direktori tänu

Eile toimus Sindi gümnaasiumis traditsiooniline koolijuhi vastuvõtt parimatele õpilastele alates viiendast klassist kuni lõpetajateni, et avaldada tänu ning tunnustust silmapaistva tegevuse eest nii koolielus kui ka väljapool kooli. Kutsutud olid ka vanemad. Täna tänab direktor õpilasi esimesest kuni neljanda klassini.

[pullquote]oluline pole võit kellegi teise üle, vaid võit iseenda üle[/pullquote]Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup osundas oma sõnavõtu sissejuhatuses mitmele tähtsale sündmusele käesoleval õppeaastal. Sügisel tähistas kool 180. sünnipäeva. Riigi sajandat aastapäeva jääb meenutama Sindi linna istutatud tammik, mille rajamisel osalised ka kooliõpilased. „Traditsiooniks on saanud Eesti lipu päeva tähistamine kogu kooliperega, kuid käesoleval aastal tehti kingitus ka Eesti Vabariigi sünnilinnale Pärnule, esitades Endla teatri laval kontsert-etenduse „Ema käed on kui sünnimaa”.”

Direktor meenutas läinud nädala reedel kooli külastanud näitleja Andrus Vaariku vahendatud sõnu, mida olevat öelnud tuntud mõtleja ja loodusmees Fred Jüssi: „Inimene on siis õnnelik, kui ta tahab hommikul tööle minna ja õhtul koju tulla.” Keerup arendas sealt mõtet edasi ja tunnistas lastevanematele, et nende suurepäraste laste pärast ei taha ta mitte ainult kooli tulla, vaid on valmis nendega minema Palamusele, Lätti või Austriasse.

Loe edasi: Direktori tänu

Pildigalerii: „Ku-Ku-Kuuni” oli nähtav üksnes Pärnu jahtklubis

Meelelahutusklubi Kuu üheksandal tegevusaastal selle kunstilist juhti Ege Kukke tabanud mõttevälgatus sünnitas tantsijate ühisel nõul harjumuspärasest rahvatantsukontserdist midagi enamat.

Ku-Ku-Kuuni Pärnu jahtsadama angaaris Foto Urmas Saard — “Ku-Ku-Kuuni” Pärnu jahtsadama angaaris. Foto: Urmas Saard

[pullquote]pääsevad valla peadpööritavad sündmused[/pullquote]Koreograafide Kardo Ojassalu ja Annika Viibuse lavastatud kontsertetenduse lugu „Ku-Ku-Kuuni” jutustab ühest pealtnäha täiesti tavalisest kalurikülast ja seal oma igapäevaelu elavatest inimestest. Keset päris tavalist elu juhtub midagi äärmiselt kummalist, mille tagajärjel pääsevad valla peadpööritavad sündmused, mis sunnib mõnegi väärtushinnanguid ümber mõtestama. Tõdetakse, et olemasolevat osatakse hinnata alles selle käest pudenemisel.

Eile, 16. juuni õhtul õnnestus Pärnu jahtklubi angaari mahtuval publikul vaadata head tantsulist etendust. Juba enne etenduse algust, aga ka etenduse ajal ja järel mängis Olavi Kõrre juhendamisel Balkan Hord. Lisaks Kuu segarühmale (juhendaja Ege Kukk) ja naisrühmale (Malle Ormilaan) olid lavale kaasatud veel kolm tegijat: Hallid Sõnnid (Teet Killing), Pärnu ühisgümnaasiumi C-segarühm (Tiiu Pärnist) ja Sindi gümnaasiumi lasterühm (Malle Ormilaan).

Loe edasi: Pildigalerii: „Ku-Ku-Kuuni” oli nähtav üksnes Pärnu jahtklubis

Kraamipoed ja kohvikud kutsusid Sindi hoovimüügi päevale

Traditsiooniks muutuv Sindi hoovimüügi päev algas samuti traditsiooniks saava kepikõnni stardiga, kuigi erakordselt väikese hulgakesega, mis pole kaugeltki võrreldav varajasemate sarnaste sportlike ettevõtmistega.

Kuked hõikavad järgmisele Sindi hoovimüügi päevale ja Ringi tänava portselani poodi Foto Urmas Saard — Kuked hõikavad järgmisele Sindi hoovimüügi päevale ja Ringi tänava portselani poodi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mart palus punase telgi kokku rullida ja lubas selle töö ja hea kauba eest vääriliselt tasuda.[/pullquote]Presidendi kella seierid lähenesid laupäeva hommikul kümnele, kui esimesed kaks osalejat kohtusid Sindi raekoja ees. Mina ilmusin ratast pedaalides lagedale hoone nurga tagant ja samal ajal roolis Tori valla tervise ja sporditöö spetsialist Agris Juhkov oma auto samuti raekoja juurde. Olime esimesed. Mõne aja pärast liitus meiega veel kaks sportlikku olekuga naist, kelle arvates kepid pigem segavad kui abistavad liikumist. Siis vuras kohale valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes teatas kahe keppidega osaleja kohesest saabumisest. Juhkov tutvustas linnakaardil peatuspunktide asukohti ja ühiselt asuti otsima lühima teekonna läbimise võimalusi. Olenevalt orienteerumise oskusest võis raja pikkus jääda nii umbes 17 kuni 21 kilomeetri vahemikku. Usu siis veel arvamust Sindist kui väikelinnast. Sedakorda keppide laenutamist ei toimunud ja ega polnudki kellegile laenutada. Kõnnieelsed soojendusharjutusedki jäid sooritamata ja kepikõnniks vajalikud teadmised jagamata.

Loe edasi: Kraamipoed ja kohvikud kutsusid Sindi hoovimüügi päevale

Männi tantsuvõistluse kaks esikohta läksid Lätti ja üks Tallinna

Seekordne tantsuvõistlus Männi Battle/Jam 8 oli juba kaheksas omalaadne. Tantsuoskust tuli näitama ja võistlema 32 julget ning osavat noort üle terve Eesti ja kaugemaltki. Mitu võistlejat oli Läti Vabariigist, kõige kaugem tantsunoor saabus Valgevenest.

Hip-Hop kategooria võitja Keity Talllinnast tantsuhoos Foto Mikko Selg — Hip-Hop kategooria võitja Keity Talllinnast tantsuhoos. Foto: Mikko Selg

Laupäeval, 16. juunil toimunud tantsuvõistlus sai alguse Marten Penu suurest kiindumusest tantsimisse. Esimesed võistlused peeti Männi kohviku ruumides, mis jäid peagi väikeseks.

Tänavu viidi võistlus esmakordselt läbi Raeküla Vanakooli Keskuse suures saalis. Võistluse peakorraldaja Marten Penu sõnul on tantsijate huvi võistluse vastu väga suur. Tantsijate meisterlikkus on aastatega kasvanud. Sel aastal oli kahe Bboing katekooria finalisti tase ühtlaselt nii kõrge, et kohtunikud otsustasid mõlemale anda esikoha. Rõõmustav oli võistlusele tulnud noorte tantsijate rohkus ja oskuste kasv.

Võistluse peasponsor on tantsuvõistlusele nime andnud Männi kohvik.

Täpsustavalt selgituseks, et Bboing katekooria asemel võib kasutada ka mõistet break tantsu kategooria. Õiged on mõlemad. Marteni nimetatud on siiski rohkem asjatundjate seas levinud termin.

Mikko Selg

Kodu Kuubis Arena tribüün sai talgu korras värviliseks

Sindi Kesktänava staadionit korrastasid täna JK Poseidoni jalgpallurid, vabatahtlikud ja Kodu Kuubis OÜ inimesed.

Muru tasandamine Foto Mikko Selg — Muru tasandamine. Foto: Mikko Selg

Väga olulise tööna olid talguliste põhijõud rakendatud murult kivide korjamisel ning nende asemele jäänud aukude tasandamisel liiva ja turba seguga. Mitmed talgulised värvisid staadionil olevat tribüünihoonet.

Palju sai korda kuid töid tuleb lähinädalatel jätkata. Palun jälgige teavitusi, siis on võimalik ka teil oma toetav käsi töödele külge panna.

Tribüüni vävimine. Foto: Mikko Selg →

Mikko Selg

Samal teemal:

Joonas Mengel: vaid üks kaotus hooaja peale on väga hea tulemus

Andrus Vaarik: näitlemine kasvatab empaatiavõimet ja aitab mõista teiste inimeste käitumise loogikat

„Olen ka ise Endla laval esinenud nagu teisteski teatrites. Erinevalt teist ei ole see juba ammu minu jaoks eriline sündmus ja ma ei lähe enam närvi. Aga täna teie ees seistes olen ma üpris närvis,” rääkis Andrus Vaarik eile õhtul väga erinevas eas Sindi inimestega kohtumisel.

Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi ühine tänukiri 93-le tunnustatule Foto Urmas Saard — Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi ühine tänukiri 93-le tunnustatule. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teater on kassipoeg. Eneli Arusaar.[/pullquote]Eesti lipu selts ja Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup hindasid Endla lavale viidud sintlaste kontsertetendust “Ema käed kui sünnimaa” sedavõrd kõrgelt, et otsustasid ühisel nõul tänada 93 osalist mõlemapoolse ühise tänukirjaga, mille üleandmise tunnistajaks paluti Voldemar Panso nimelise preemia laureaat Andrus Vaarik. Andekate lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks mõeldud preemiaga pärjatud näitleja kohalviibimisel oli samuti tunnustav tähendus.

15. juuni õhtul asetleidnud tänupäeval andis tänukirjad üle Keerup, keda abistasid tähtsa toimingu juures õpilased Eliise Kull ja Chätlyn Parts, kõik kolm on ühtlasi ka lipu seltsi liikmed. „Teie, kes te peate prožektor näkku suunatud, saalis istuvat publikut nägemata, veel teksti ja liikumistki mäletama, olete ikka kangelased küll,” arvas Keerup, kes harrastusnäitlejana on ka ise sama kogenud ja seepärast teadis, mida öelda. Meenutuseks, et Keerup sai ühel aastal õpetajate teatrifestivalil Sillad parima meesosatäitja auhinna.

Loe edasi: Andrus Vaarik: näitlemine kasvatab empaatiavõimet ja aitab mõista teiste inimeste käitumise loogikat