PRANGLI SAAREL ALUSTAB TÖÖD ESMAABIOSUTAJATE BRIGAAD

1. aprillil alustab Prangli saarel tööd esmase abi brigaad, mille koosseisu kuuluvad spetsiaalse väljaõppe läbinud kohalikud elanikud, kes saarelt Regionaalhaiglale partneriks on. Tegemist oli algselt Terviseameti ja Regionaalhaigla koostöös sündinud väikesaarte erakorralise meditsiinilise teenindamise parandamise projektiga, millega alustati juba pea kümme aastat tagasi Kihnus.

Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja Fotokollaaž Urmas Saard
Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja. Fotokollaaž: Urmas Saard

Püsielanikkonnaga Eesti väikesaared on lahutamatu osa Eesti territooriumist ning sealsel elanikkonnal on samuti õigus kvaliteetsele abile. Väikesaartel erakorralise meditsiiniteenuse kättesaadavuse parendamiseks mehitati esimene esmase abi brigaad 2011. aastal Kihnus, aasta hiljem liitusid projektiga Ruhnu ja Vormsi saar. „Tänaseks rahastab brigaade Eesti Haigekassa ning nad on üks osa Eesti kiirabisüsteemist. Aprillist oleme valmis alustama tööd Prangli saarel,“ ütles Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja dr Andrus Remmelgas.

Kohapealsete abistajate peamisteks ülesanneteks on abivajaja seisundi kirjeldamine ja tema telemeditsiiniliste vahendite abil uuritavaks, s.o arvutiekraanil nähtavaks muutmine haigla telemeditsiini arstile. Arst saab jälgida patsiendi elulisi näitajaid ja videosilla vahendusel ka sündmuskohta. Tema juhendamisel antakse patsiendile esmaabi ning otsustatakse edasise meditsiiniabi või haiglasse transpordi vajadus. Paralleelselt saab kogu vajaliku teabe Regionaalhaigla reanimobiilibrigaad, kes valmistub vajadusel väljalennuks. „Loomulikult ei ole väljaõpetatud inimesed valmis täies mahus raskes seisus patsiente ravima, kuid selline häirekeskusega kooskõlastatud käitumismuster peaks lõppkokkuvõttes tagama haiglaravi vajava patsiendi kiirema äratoimetamise saarelt,“ lisas dr Remmelgas.

Regionaalhaigla tänab Viimsi valda hea koostöö eest brigaadi töö ettevalmistamisel ja tugipunktile vajalike ruumide leidmisel!

Print

 

KU päevatoimetaja

Prangli – rändrahnud, männimets ja kohalik murdekeel

Teisipäeva varahommikul viis reisibuss TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppurite suurema seltskonna suvelinnast Leppneeme sadamasse, mis asub Pärnust kõigest paari tunni sõidu kaugusel. Liikluse tipptundidel tuleks varuda siiski veidi pikemat sõiduaega.

Pildigaleriis 140 fotot

Prangli saarel. Foto Urmas Saard
Prangli saarel. Foto: Urmas Saard
TÜ Tartu kolledži Väärikate ülikooli õppurid huvireisil Prangli saare männimetsas. Foto Urmas Saard
TÜ Tartu kolledži Väärikate ülikooli õppurid huvireisil Prangli saare männimetsas. Foto: Urmas Saard

Jõudsime sedavõrd aegsasti kohale, et saime pea tunnikese Prangli saarele suunduva laeva väljumist oodata ja paigaga põgusalt tutvuda. Esmakordselt mainitakse küla 1373 aastal, kuid 320 aastat hiljem ilmub see ürikusse Leppneeme nime all. „Kust ta sellisena tuli, pole kaugeltki selge, sest mingit erilist seost leppadega Leppneemel ju pole – kogu Viimsi poolsaare rand on sangleppi täis,” arutles Tõnu Viik üheksa aastat tagasi Maalehes.

Prangli asub Viimsi poolsaare suhtes kirdes. Väheste geograafiliste eelteadmistega saare esmakülastajale võib nimi seostuda hoopis pranglimisega. Hiljem selgubki giidi jutust, et seos on otsene ja täpne. Aga kõigest siiski järjekorras ja ilma asjade käigust ette tõttamata. Leppneemest viib saare rootsikeelset nime kasutav parvlaev Wrangö reisijad ja sõidukid ühe tunniga Prangli põhjapoolsel rannikul paiknevasse Kelnase sadamasse. Väärikate ja Külauudiste reporteriga astusid laeva pardale kaks sinistes kuhtades noort naist. Nemad on firma Prangli Reisid giidid Berit Tomlison ja Helen Kari. Sõbralikud ja abivalmid mõlemad.

Loe edasi: Prangli – rändrahnud, männimets ja kohalik murdekeel

Prangli – Soome lahe pärl

Juulikuu tappev kuumus ei seganud Soome lahes asuvale ja Harjumaa Viimsi vallale kuuluvale Prangli saarele kavandatud matka ettevalmistusi. Õnneks õhusoojus pisut langes ja keset merd on ilmaolud alati erinevad maismaa omadest.

Prangli saare matkarajal Punase kivi juures (paremalt viies on Aldo Kals) Foto Sirje Ernits
Prangli saare matkarajal Punase kivi juures (paremalt viies on Aldo Kals). Foto: Sirje Ernits

Nii see juhtus, et just pühapäeval, 5. augustil alustas kaheksa rännumeest Tartust ja seitse mujalt, ühist retke meile tundmatule Prangli saarele. Tartlased teavad, et nende ja Põlva maakonna piiril on Prangli küla, aga meie meeltes oli samanimeline saar. Sinna jõudmiseks pidid tartlased kasutama vähemalt seitset transpordivahendit, et sihile jõuda ja sihtmärgi enesega tutvuda.

Rännuseltskond oli eriline selle poolest, et viimased 14 aastat on nad pühendanud oma matkad Eesti väikesaartega tutvumiseks. Samm pole pikk – aasta ja saar, aga huvipakkuvaid saari hakkab nappima.

Kui ühendust saartega korraldab riik, on transpordiolud kindlad ja saare asukaile ning külalistele alati soodsad. Seda oleme kogenud Abruka, Kihnu, Manilaiu, Piirissaare, Ruhnu ja Vormsi puhul. Mõnedel puhkudel tuleb aga otsida endale paadimees, kes sind toimetab kas Kesselaiule, Mohnile, Osmussaarele, Pakrile, Tondisaarele või Vilsandile. Mõnel juhul on kuiva matkatee saarele sillutanud loodus ise nagu Munasaare puhul. Selle lähedalt Kunda tsemendivabriku ajaloost on teada Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa nimi. Nende kui suurannetajate perekonnavapp kaunistab Prangli Laurentsiuse puukiriku seina. Kirik ja saar oli seotud Harju-Jaani ja Jõelähtme kihelkonnaga.

Loe edasi: Prangli – Soome lahe pärl