VALITSUS KIITIS HEAKS OMAVALITSUSTE VABATAHTLIKU ÜHINEMISE TOETUSE TAASTAMISE

Suuremate ja võimekamate omavalitsuste loomise soodustamiseks, kiitis valitsus riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul heaks põhimõtte taastada omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetuse.

Vabariigi valitsuses. Foto Urmas Saard — Vabariigi valitsuses. Foto: Urmas Saard

„Rahandusministeeriumi eelmise aasta analüüsist nähtub selgesti, et 2017. aasta haldusreformi käigus ühinenud omavalitsused on valdavalt senisest oluliselt tugevamad ja efektiivsemad, kui nad olid väiksemate linnade ja valdadena,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Soovime ka edaspidi innustada omavalitsusi läbi mõtlema, kas neil oleks naabervalla või -linnaga ühinedes võimalik pakkuda oma piirkonna elanikele paremaid teenuseid ning mugavamat elukeskkonda. Küll aga näeme kriteeriumina, et ühinemisejärgselt peaksid siis moodustuma maakonnasuurused omavalitsused. Kui mõnel vallal või linnal tekib selline ühinemissoov, siis soovime neile rahalise toetusega abiks olla.“

Möödunud aasta viimasel kabinetiarutelul lepiti kokku põhimõtteline heakskiit ühinemistoetuse taastamiseks. Toetuse määrade ja suuruse üle arutatakse riigihalduse ministri esitatud ettepanekute alusel 2020. aasta kevadel, kui koostatakse riigi eelarvestrateegiat aastateks 2021–2024.

Loe edasi: VALITSUS KIITIS HEAKS OMAVALITSUSTE VABATAHTLIKU ÜHINEMISE TOETUSE TAASTAMISE

PÄRNU LINNAVALITSUS TEEB ETTEVALMISTUSI UUE SILLA EHITAMISEKS

Pärnu linnavalitsus on välja kuulutanud uue autosilla arhitektuurivõistluse ja loodab silla ehitamisega alustada järgmisel aastal.

Britt Vaheri visualiseering Pärnu kolmandast sillast

[pullquote]kas Kesklinna sild ehitatakse järgmise kahe aasta jooksul ümber või tehakse tänavu vaid remont, sõltub uue silla arhitektuurivõistlusest[/pullquote]Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida sillale parim arhitektuurne lahendus ja sillakoridoriga seotud liikluslahendus. Uus sild on kavandatud Rääma ja Pargi tänava pikendusele, arhitektide poolt pakutavate sillalahenduste soovituslikuks piirhinnaks on 20 miljonit eurot.

Uue autosilla konkursi ideekavandite esitamise tähtajaks on 10. märts. Komisjon valib märtsikuu jooksul välja võidutöö ideekavandi, tulemused avalikustatakse hiljemalt 26. aprilliks. „Ootame aktiivset osavõttu, tegemist on Pärnu linnale väga olulise objektiga,“ ütles abilinnapea Rainer Aavik.

Loe edasi: PÄRNU LINNAVALITSUS TEEB ETTEVALMISTUSI UUE SILLA EHITAMISEKS

ENN KUSLAP PÄLVIS PÄRNUMAA KÕRGEIMA TUNNUSTUSE

Pärnumaa Omavalitsuste Liit omistas 2020. aastal Pärnumaa Vapimärgi kohalikule ettevõtjale ja Tori vallavolikogu esimehele Enn Kuslapile, kes on oma silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud Pärnumaa arengule.

Enn Kuslap. Foto Urmas Saard — Enn Kuslap. Foto: Urmas Saard

Enn Kuslapi ettevõte osaühing Karjamõisa pakub tööd ligi 20 inimesele ning on pärjatud 2015., 2016. ja 2017. aastal Eesti gasellettevõtte tiitliga. 2014. aastal oli Karjamõisa lihatööstus Are valla parim ettevõte. 2012. aastast on osaühing Karjamõisa Eesti kaubandus-tööstuskoja liige ja alates 2016. aastast mahetunnustuse omanik. Lisaks kuulub Enn Kuslap veel kolme ettevõtte juhatusse ning ühe korteriühistu juhatusse.

Loe edasi: ENN KUSLAP PÄLVIS PÄRNUMAA KÕRGEIMA TUNNUSTUSE

VABATAHTLIKU TEGEVUSE INFOT VAHENDAV VEEBILEHT VABATAHTLIKE VÄRAV NÜÜD KOLMEKEELNE

Vabatahtlike Värav on suurim vabatahtliku tegevuse alast infot koondav infoportaal Eestis. Veebilehelt leiab infot nii vabatahtliku tegevuse võimalusi otsiv huviline kui ka kaasaja, kes vajab juhiseid ja nippe, kuidas oma tööd paremini teha.

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg tutvustab Raeküla Vanakooli keskuses võimalust osaleda vabatahtliku seltsilisena Pärnumaal. Foto Urmas Saard — Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg tutvustab Raeküla Vanakooli keskuses võimalust osaleda vabatahtliku seltsilisena Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

Lehe haldajal, Külaliikumisel Kodukant, on hea meel tõdeda, et nüüdsest on veebileht lisaks eesti ja vene keelele kättesaadav ka inglise keeles. „Näeme, et hiljuti Eestisse elama kolinud inimestel on suur huvi tutvuda siinse ühiskonna ja inimestega. Vabatahtlik tegevus on selleks imehea võimalus. Seni on paljud välismaalased põrkunud info kättesaadavuse taha, nüüd on see mure lahenenud,“ ütles vabatahtliku valdkonna juht Eha Paas.

Värskendatud kodulehel on võimalik otsida ja lisada kolmes keeles vabatahtliku tegevuse kuulutusi, lugeda valdkonna uudiseid ja kogemuslugusid ning tutvuda mitmesuguste vabatahtlikku kaasamist toetavate juhendmaterjalidega.

“Tahame julgustada vabaühendusi kutsuma vabatahtlikeks teisest rahvusest inimesi. Kuulutuste lisamine on kõigile kaasajatele tasuta, küll aga ootame, et iga kaasaja on oma tegevuse vabatahtlike kaasamisel hoolega läbi mõelnud. Selleks on võimalik meilt ka nõustamist küsida,” lisas Paas.

Loe edasi: VABATAHTLIKU TEGEVUSE INFOT VAHENDAV VEEBILEHT VABATAHTLIKE VÄRAV NÜÜD KOLMEKEELNE

PÄRNU PÕHJAMAADE SUURIMAL TURISMIMESSIL

Helsingis toimuval Põhjamaade suurimal Matka turismimessil on esindatud ka Pärnu linn ja siinsed ettevõtted.

Pärnu boks Helsingi turismimessil 2019. aastal. Foto Pärnu linnavalitsus — Pärnu boks Helsingi turismimessil 2019. aastal. Foto: Pärnu linnavalitsus

[pullquote]ühisel ekspositsioonialal püüavad pilke suured purjed[/pullquote]Käesoleva nädala neljapäevast pühapäevani (16.-19. jaanuar) Helsingi messikeskuses toimuval messil jagavad pärnakad ekspositsioonipinda turismiasjalistega Haapsalust, Saaremaalt ja Hiiumaalt. Nelja maakonna ühine väljapanek võimaldab reklaamida Lääne-Eesti piirkonda tervikuna, samas saab ka iga maakond oma eripärasid ja tegemisi eraldi tutvustada.

Kuna Lääne-Eesti regiooni iseloomustab seotus merega, on messiboksi kujundus inspireeritud meretemaatikast ning ühisel ekspositsioonialal püüavad pilke suured purjed.

Loe edasi: PÄRNU PÕHJAMAADE SUURIMAL TURISMIMESSIL

VÕRU PÄRIMUSTANTSU FESTIVAL KUTSUB NOORTE SEGARAHVATANTSURÜHMI ÕNNE LEIDMA

Juulikuu teisel nädalal, 7.-12. juulil kutsume üle Eesti 120 tantsijat noorte segarahavatantsurühmadest Võrumaale, et osa saada Võru pärimusfestivali raames toimuvast tantsulaagrist. Eesmärgiks on vaatajateni tuua lustlik ja energiline Andre Laine loodud tantsulavastus.

Andre Laine. Foto Urmas Saard — Andre Laine. Foto: Urmas Saard

Laager ja etendused toimuvad August Teppo Lõõtsatalu õuel, kus on väga hea võimalus tänapäeva noortel näha ning tunda seda, kuidas nende vanaemad ja vanaisad maal oma nooruspõlve veetsid. Tantsulavastus „Õnneotsija“ jutustab loo külanoorte tegemistest folkloorsete mängude, tantsude ja dialoogi kaudu.

Lavastaja Andre Laine lubab, et saame tutvuda erinevate kommete ja maal elamise võludega.

Andre Laine on Kagu-Eestis tegutsenud tantsujuhi ja -loojana üle viieteistkümne aasta. Teda oleme näinud noortetantsupeo „Maa ja ilm“ üldjuhina, mitmetel üldtantsu- ja noortepidudel assistendi ja liigijuhina erinevatel võimlemispidudel. Andre koreograafilist annet on imetletud mitmete muusikalide nagu „Shrek“, „Karlsson katuselt“, „Mamma mia“ lavastustes . Ta on algatanud ka hulgaliselt maakondlikke ja vabariiklikke suurüritusi (Kagu-Eesti tantsupidu, tantsutüdrukute festival-võistlus, tantsukarussell jpm).

Lisaks tantsulavastuses tantsimisele saavad noored tantsijad osaleda ka 9.-12. juulini kestval XXVI Võru pärimustantsu festivalil.

Lisainfo ja registreerimisleht asuvad kodulehel. Lavastusest osavõtu registreerimine kestab kuni 1. märtsini (või kuni kohti jätkub).

Anne Tolk
Festivali meeskonna liige

Paikusel läideti kuue meetri kõrgune kuuskedest tuleskulptuur

Täna õhtul toimus Pärnumaal Paikuse esimene talvine tantsupidu, kus kõmisesid šamaanitrummid ja kõrgele tõusev leek andis sooja ning valgust tantsumurul tantsijatele.

Kotkasulg šamaanitrummiga Paikuse esimesel talvisel tantsupeol. Foto Urmas Saard — Kotkasulg šamaanitrummiga Paikuse esimesel talvisel tantsupeol. Foto: Urmas Saard

[pullquote]valmistamise käigus ilmnes vajadus koguni sajakonna kuuse järele[/pullquote]Paikuse alevi lõkkeplatsile kogunes arvatavalt paarsada inimest, kelle hulgas oli rohkelt tantsurahvast. Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam nimetas kuut rühma. Kõige kaugemad külalised tulid talvisele tantsupeole Lääne-Virumaa Vinni valla Pajusti klubist, kus tegutseb Ene Saaberi juhendamisel Tantsutriinude rühm. Lisaks neile osales Pärnu Koidula gümnaasiumi rahvatantsurühm Inetu Pardipoeg, rahvatantsuansambel Kajakas vanem segarühm, Seljametsast Virtin, Paikuselt Pastlapaar ja mõned paarid Kuu segarühmast.

Loe edasi: Paikusel läideti kuue meetri kõrgune kuuskedest tuleskulptuur

Külmarekordi linnas Jõgeval peeti talvetralli

Jõgeval, kus 17. jaanuaril 1940 ehk peaaegu täpselt 80 aastat tagasi fikseeriti praegugi kehtiv Eesti külmarekord – miinus 43,5 kraadi – peeti täna talvetralli.

Jõgeva kultuurikeskuse töötajad Talvetrallil. Foto Riina Mägi — Jõgeva Talvetrallil. Foto: Riina Mägi

Jääpurikate sulatamise võistlusel osales kümme võistkonda. Kõige kiiremini – 18 minutiga – suutis purika nööri otsast alla saada võistkond Elsa, mille moodustasid isa ja tütar, Andres ja Laura Elisabeth Ostra Sadala lähedalt Leedi külast. Isa Andres valas vett purikasulatusrenni, Laura Elisabet varustas teda aga veega.

Mängiti jääkeeglit

Talvetralli kavas olid veel seltskonnatantsud, mida tantsiti folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsijate juhendamisel, ning lõbusad jõuproovid. Soovijad said mängida omapärast jääkeeglit, mille puhul jääd asendas libedaks tehtud kile ning keeglikive aknapesuvedeliku kanistrid, sooritada Marumäelt suusahüppeid, lasta vastaval masinal endale külmavärinaid teha jne. Kosutuseks pakuti lõkkel küpsetatud „Jõgeva kollase“ mugulaid ja kuuma teed. Teadusteatri Kvark etendus lõppes kuuselõkke süütamisega: jõulukuuski sai kohalik rahvas kultuurikeskuse parki valmis tuua juba terve talvetralli eelse nädala jooksul.

Loe edasi: Külmarekordi linnas Jõgeval peeti talvetralli

Selgusid Pärnumaa vapimärgi kavalerid 2020

Pärnumaa Omavalitsuste Liit omistas 2020. aastal Pärnumaa vapimärgi neljale inimesele.

Tänasel Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) üldkogul vaeti jumalatosinat vapimärgi kandidaati, kelle seast valiti välja neli Pärnumaa kõrgeima autasu väärilist inimest.

Enn Kuslap, ettevõtja, Tori vallavolikogu esimees. Foto: Urmas Saard

Vapimärk nr 118: Enn Kuslap, ettevõtja, Tori vallavolikogu esimees

Vapimärk nr 119: Guido Ratnik, Pärnu haigla kirurgiakliiniku juhataja, endine maakonnaarst

Vapimärk nr 120: Hannes Toomsalu, erukolonel, Kaitseliidu Pärnumaa maleva taasloomise eestvedaja

Vapimärk nr 121: Roland Leesment, SA Endla Teater teatrijuht

Vapimärgid annavad Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimees Andres Metsoja ja aseesimees Mikk Pikkmets üle 23. veebruaril Pärnu Kontserdimajas.

KU päevatoimetaja

Joosep Ailiste loodusfotod Sindi gümnaasiumis

Eelmisel õppeaastal Pärnus Pernova Loodusmajas olnud Sindi gümnaasiumi õpilase Joosep Ailiste fotode näitus jõudis nüüd tema oma kooli, kus täna avatud noore piltniku pildivalikut näeb kevadeni.

Joosep Ailiste tutvustab klassikaaslastele oma loodusfotode näitust Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard — Joosep Ailiste tutvustab klassikaaslastele oma loodusfotode näitust Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Siin on juba küsitud, mis see on? See on pikaleheline huulhein, putuktoiduline taim,” rääkis Joosep, kes juba mitmendat ringi tehes peatus kõigi 22 foto juures ja andis huvilistele täpsustavaid selgitusi.[/pullquote]„Olen kogu elu elanud Sindis. Fotograafiaga hakkasin tegelema kuuendal eluaastal kui sain oma esimese fotoaparaadi. Selle aparaadiga sain kõige teravama pildi linnu pesakastist, kus olid munad sees. Kahjuks rebisid vandaalitsejad pesakasti maha,” rääkis Joosep endast ja pildistamisest koolikaaslastele. Enamus pildistamisi on tehtud aastatel 2017 ja 2018 Sindis või linna lähiümbruses. Värskemad pildid pole kahjuks näitusele jõudnud. „Vöötkakk on pildistatud Seljametsas, mis ongi vast Sindist kõige kaugem paik. Vöötkakk on ka kõige kauem otsitud lind, keda ma olen püüdnud tabada. Pidin kuus tundi koos ühe Paikuse mehega passima.” Kuuendaks sünnipäevaks kingitud kompaktkaamera asemel kasutab ta juba ammu peegelkaamerat. Viimane on Nikon D7500, mis on võimaldanud fotonäituse autoril veelgi paremini lindude ja muu eluslooduse pildistamisega tegeleda.

Loe edasi: Joosep Ailiste loodusfotod Sindi gümnaasiumis

Ida – see on väga peen asi

Eile esines väliskommentaator Toomas Alatalu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suurele auditooriumile Tervise konverentsikeskuses. Varem kavandatud teemavalik „Tänane maailm ja Eesti” asendus nüüd viimaste päevade sündmuste vaatlusega Lähis-Idas. Tallinna Ülikooli õppejõud ja analüütik käsitles teemat suuremas plaanis kui üksnes USA presidendi Donald Trumpi käsul korraldatud raketirünnakut, milles hukkus Iraani mõjukas kindral Qassem Soleimani.

Toomas Alatalu peab loengut Tervise konverentsikeskuses TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto Urmas Saard — Toomas Alatalu peab loengut Tervise konverentsikeskuses TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]lõpusirgel toimus niisugune ootamatu käik, et inimene ootamatult tapetakse ja tekib täiesti uus situatsioon[/pullquote]Mullu oktoobris teatas Trump, et äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) asutaja ja juht Abu Bakr al-Baghdadi tapeti erioperatsiooni käigus Süüria kirdeosas asuvas Idlibi provintsis. Trumpi sõnul suri ta nagu koer. „See on väga solvav moslemile,” lausus Alatalu ja asetas selle kõrvale Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnad, kes on öelnud „Восток дело донкое” (Ida – see on väga peen asi).

Putin käis 7. jaanuaril üllatusvisiidil Süürias ja külastas Damaskuse kõige kuulsamat mošeed, ühtaegu ka kristlikku kirikut. Praeguses situatsioonis oli Putin esimene, kes läks suurtest juhtidest sellesse piirkonda. See oli sõnum, et Venemaa on valmis rahu tagamiseks asju korraldama. On selge, et Ameerika ja Venemaa suhted on ääretult halvad. Ameeriklane kehtestas sanktsioonid ja võib välistada Ameerika ning Venemaa vahelised otsekõnelused. Aga Venemaa saab määrata või vähemalt soovitada, kes hakkab vahendajaks selles protsessis.

Loe edasi: Ida – see on väga peen asi

Pealinnast Pärnu ja Tartu suundades väljuvate teede plaan võeti järgmise kümnendi kavasse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tänasel teatel võttis valitsus vastu riigiteede teehoiukava järgmiseks kümnendiks. Tuleval aastal suunatakse lisaraha kruusateede katete ehitusse ning alustatakse 2+2 maanteede projektide ettevalmistamist.

Tallinna-Pärnu maanteel Kohatu lähedal on ainult üks sõidusuundadest kaherealiseks ehitatud. Foto Urmas Saard — Tallinna-Pärnu maanteel Kohatu lähedal on ainult üks sõidusuundadest kaherealiseks ehitatud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.[/pullquote]Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on teehoiukava kui suur plaan, mida tuleb nüüd jooksvalt täiendada. „Varem pole me nii pikalt teede ehitamise ja hooldamise plaani paika pannud. Sellegipoolest uuendame ka edaspidi regulaarselt kirja pandut, kui leiame juurde võimalusi mõne projekti kiirendamiseks,“ lisas Aas. Neljarajaliste teede ehituse ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud 4 miljonit eurot. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks välja ehitada. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.

Loe edasi: Pealinnast Pärnu ja Tartu suundades väljuvate teede plaan võeti järgmise kümnendi kavasse

Otepää Talveöölaulupeo teemaks on sellel aastal armastus

Talvepealinna üks armastatumaid muusikasündmusi, Otepää VI Talveöölaulupidu toimub 25. jaanuaril 2020 kell 20.00 Otepää Kultuurimaja pargis. Muinasjutuline Talveöölaulupidu „Õhus on armastust“ on sellel aastal pühendatud armastusele.

Otepää Talveöölaulupidu. Foto Monika Otrokova — Otepää Talveöölaulupidu. Foto: Monika Otrokova

Otepää Kultuurimaja laval astuvad üles koorid üle kogu Eesti. Esitamisele tuleb 17 kaunist eestikeelset laulu. Solistideks on Alen Veziko, Allan Kasuk, Margit Tali ja Jorma Riivald. Saateks mängib Margit Tali Bänd. Õhtut juhib Mare Taar.

„Sellel aastal on Talveöölaulupidu pühendatud armastusele ning seda kõige laiemas mõttes – armastada võib ju ka ema ja isa, kodumaad, häid sõpru ja kalleid inimesi,“ selgitas Talveöölaulupeo üks pikaaegsetest korraldajatest, Otepää kultuurimaja perenaine-kultuurikorraldaja Merle Soonberg. „Inimene, kes oma kodakondseid ning naabreid armastab ja neist hoolib, ei tee kunagi kurja. Ootamegi kõiki Otepääle oma armastust läbi laulusideme kinnitama!“

Arvesse võttes Talveöölaulupeo teemat, on kõik osalejad ja pealtvaatajad oodatud peole tulema koos punaste südametega. Kaasa võib võtta ka endale kõige kallima inimese!

Kõik koorid, kes soovivad ennast Talveöölaulupeole kirja panna, on väga oodatud seda tegema kuni 20.jaanuarini 2020 e-postil Merle.Soonberg@otepaa.ee

Talveöölaulupidu on kõigile tasuta. Talveöölaulupeo korraldab Otepää Kultuurikeskused, toetab Otepää vald ja Eesti Kultuurkapital.

KU päevatoimetaja

Viljandi pärimusmuusika festival avalikustas täna tunnuskujunduse

23.-26. juulini 2020 toimuva XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali seekordse tunnuskujunduse autoriks on Eesti kunstnik Krõõt Kukkur. Kukkuri käe all valmis järgmise folgipeo mitmekõlalist teemat “Kokkumäng” ilmestav värviküllane kujunduslahendus.

Nii, nagu igal aastal võtab Viljandi pärimusmuusika festival fookusesse uue teema, ilmestab muusikasündmust ka iga kord uus kujunduslahendus, mille eesmärk on visualiseerida programmi kätkevat teemat. Teist aastat järjest valib festivali meeskond ühiselt välja ühe noore kujundaja, kelle käekiri sobib järgmise aasta teema ja muusikasündmuse näoga hästi kokku. Seekord langes valik Krõõt Kukkurile, kelle käekiri on hästi eristuv, kasutatavad värvid julged ja väga hea maitsemeel.

Krõõt Kukkuri sõnul mõjus järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali teema talle igati inspireerivalt: “Kujunduse loomise aluseks olnud teema – kokkumäng, kooskõla, kollektiivne loomine – oli minu jaoks koheselt visuaalselt väga ahvatlev. Valminud graafika valemiks võiks lugeda selliseid märksõnasid nagu ühise eesmärgi nimel töötamine, üksteisele toetumine ja teineteisega arvestamine, millele segasin juurde erksaid värve ja lisasin küllaga suvist, sooja energiat.”

Joonistanud on Krõõt Kukkur enda sõnul piltlikult öeldes sünnist saati, viimased 10 aastat sellest professionaalsel tasemel. “Baasteadmised omandasin Tallinna Kunstikoolis; ülikooli jätsin pärast ühe-aastast õpet pooleli ning pärast seda olen omal käel edasi õppinud,” kirjeldab Kukkur oma kunstnikuteed. “Et igav ei hakkaks, viljelen erinevaid stiile ja tehnikaid ning sean endale pidevalt uusi eesmärke.”

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.-26. juulini Viljandis. Festivali teema “Kokkumäng” toob fookusse koostöö, hulgakesi muusika tegemise traditsiooni ja kooskõla, aga ka inimlikule üksteisega arvestamise ja vastastikuse austuse.

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse autor on Krõõt Kukkur →

KU päevatoimetaja

Luuvalupäeval peetakse seenioride vabaajamessi

Järjekordne seenioride vabaajamess toimub pühapäeval, 9. veebruaril kell 12-16 Pärnu Kaubamajakas, kus taas rullub messilaval lahti kirev programm ja näeb osalemas palju põnevaid kollektiive, tervisetarku ning häid nõuandjaid.

Seenioride Vabaajamess Pärnu Kaubamajakas. Foto Urmas Saard — Seenioride vabaajamess Pärnu Kaubamajakas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Seenioride vabaajamess on armastatud kokkusaamiskoht eakate seas ning toob selleks päevaks kohale pea 10 000 inimest[/pullquote]Sedakorda kutsutakse külla lisaks kodukandi kultuurikollektiividele Vikerraadiost legendaarsed virgutusvõimlemise ässad Viive Ernesaksa ja Martin Kõrvi ning kasulikku nõu andma doktor Adik Levini. Ta selgitab, kuidas kaheksakümneselt diabeediga hästi koos elada. Doktor annab edasi isikliku kogemuse, kuidas ennast ise aidata, et diabeeti ja ka veresoonkonda ja vererõhku kontrolli all hoida.

Seenioride vabaajamess on armastatud kokkusaamiskoht eakate seas ning toob selleks päevaks kohale pea 10 000 inimest, muutes Kaubamajaka aatriumi ja koridorid suureks vabaajakohvikuks. Kaubanduskeskusesse koondatakse väärikale eale sobivad tegevusvõimalused: kultuuri-, vabaaja- ja sporditegevuste tutvustajad ning terviseteenuste ja meelelahutuse pakkujad.

Loe edasi: Luuvalupäeval peetakse seenioride vabaajamessi

Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”

17. jaanuaril möödub 80 aastat päevast, mil Jõgeval fikseeriti praegugi kehtiv Eesti külmarekord – miinus 43,5 kraadi. Kuus päeva varem, 11. jaanuaril, saab Jõgeva kultuurikeskuse juures teoks talvetrall, mille ajal võib osaleda jääpurikate sulatamise võistlusel ja muudel lõbusatel jõuproovidel, maitsta lõkkes küpsetatud „Jõgeva kollast“ ning jälgida teadusteatri Kvark etendust. Lapsed saavad lustida ka mobiilsel suusahüppemäel.

Raul Taul 2019. aasta Talvetrallil jääpurikavõistlust korraldamas. Foto Jõgeva vallavalitsus — Raul Taul 2019. aasta talvetrallil jääpurikavõistlust korraldamas. Foto: Jõgeva vallavalitsus

Sulatatakse jääpurikaid

Jõgevale kui Eesti külmarekordi hoidjale pühendatud sündmusi on Jõgeval korraldatud juba 2008. aastast alates ning ikka on nende kavas olnud jääpurikavõistlus. Sooja ilma tõttu on tulnud enamasti võistelda sügavkülmikus valmistatud kunstpurikate sulatamises. Purikaid kasvatada on õnnestunud ainult paaril aastal. Purikate sulatamine on kavas nüüdki, sest ilmateade nende kasvatamiseks sobivat ilma ei luba.

„See, et ilmataat Jõgeva külmarekordi aastapäevaks meile suhteliselt sooja ilma saadab, pole tegelikult üldse halb. Siis ei hakka rahval talvetralli ajal külm,“ sõnas MTÜ Miinus 43,5 eestvedaja Raul Taul, kes on ka sündmuse päevajuht.

Põnev tegevus Marumäel

Peale jääpurikate sulatamise on talvetrallil võimalik võistelda mitmel muul alal. Jõuproove kavandatakse nii lastele kui täiskasvanutele. Lapsed saavad oma osavust proovida Marumäel. Seda teisaldatavat väikest suusahüppemäge on Jõgeval ühel varasemalgi talvetrallil nähtud.

Loe edasi: Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”

G4S turvatöötajad tabasid Tallinnas roolijoodiku

6. jaanuaril kell 01.12 said turvaettevõtte G4S patrullid väljakutse Tallinnas Lasnamäel asuvast kasiinost. Häireteate põhjuseks olid joobes mehed, kes kasiino ees kakelda tahtsid.

Roolijoodiku tabamine Lasnamel. Foto G4S — Roolijoodiku tabamine Lasnamel. Foto: G4S

Mõne minutiga saabunud turvatöötajad sekkusid ja ei lasknud meestel teineteisele kallale minna. Selle peale mehed lahkusid ja turvatöötajad läksid kasiinosse väljasõidu andmeid registreerima. Kui nad mõne minuti pärast väljusid, märkasid turvatöötajad, kuidas üks kasiino ees kakelda üritanud meestest on autorooli istunud ja jõudnud oma sõiduki juba ära kriimustada.

Loe edasi: G4S turvatöötajad tabasid Tallinnas roolijoodiku

Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi tuli kinnisvara omanikel käesoleva aasta 1. jaanuariks korrastada ehitisregistri andmed ehk kanda kõik üle 20 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hooned ehitisregistrisse.

Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto Urmas Saard — Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto: Urmas Saard

Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Niguli sõnul ei tähenda tärmini möödumine seda, et ehitisregistrisse seni veel kandmata hoonete andmeid enam korrastada ei saaks või asuks omavalitsus registrisse kandmata hoonete omanikke karistama.

„Kõik kinnisvara omanikud, kes ei jõudnud 1. jaanuariks oma kinnistul asuvaid ehitisi ehitisregistrisse kanda, saavad seda jätkuvalt teha, sest neid hooneid, mille osas on andmed jätkuvalt puudulikud, leidub veel üksjagu,“ ütleb Nigul.

Riigi aadressandmete süsteemi andmete kontrollimise ja korrastamise käigus on ilmnenud, et Pärnus asuvad puudulike andmetega hooned enamjaolt osavaldades. Pärnu keskuslinnas leiab ehitisregistrisse kandmata ehitisi harvem.

Oma kinnistul asuvate ehitiste andmeid saab igaüks ise kontrollida ehitisregistri kodulehel www.ehr.ee. Üle tasub vaadata ka hoone(te) nõukogudeaegsed hooneregistri dokumendid ja kontrollida, kas need on ikka ehitisregistrisse üle kantud.

Loe edasi: Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada

Pärnu linnavalitsus toetas Pärnu Y-klubi algatust abistada Reena Pärnatit teel Tokyo olümpiale

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil otsustas Reena Pärnati kodulinna raad toetada tuhande euroga MTÜ Pärnu Y-klubi algatust, millega abistatakse noorsportlast osaliste kulude katmisel rahvusvahelisteks tiitlivõistlusteks ettevalmistavas laagris Lõuna-Koreas. Treeninglaager toimub ajavahemikul 17. veebruarist kuni 8. märtsini.

Keskel Reena Pärnat ja tema ema Sulu Pärnat, neist vasakul Marina Mesipuu-Rhun ja paremal Piia Karro-Selg (mõlemad Pärnu Y-klubi liikmed) kohtumisel Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Mikko Selg — Keskel Reena Pärnat ja tema ema Sulu Pärnat, neist vasakul Marina Mesipuu-Rhun ja paremal Piia Karro-Selg (mõlemad Pärnu Y-klubi liikmed) kohtumisel Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Mikko Selg

Reena Pärnat Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Mikko Selg — Reena Pärnat Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks.[/pullquote]Seni on Y’s Men International Pärnu Y-klubi abistanud esmajoones kasuperede ühendust ja hiljem jätkanud Raeküla Vanakooli keskuse noortekeskuse töö toetamist. Mullu novembris toimunud klubi kogunemisel tutvustasid Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja sama rahvusvahelise ühenduse Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ettepanekut toetada Pärnatit nõu ja oma võimalustega teel Tokyo olümpiale. Jõulukuu koosolekul otsustati asi lõplikult ära ja asja vedamise võttis enda kätte Mikko Selg, kes kohtus lootustandva vibusportlasega. Eesmärgiks seati vähemalt 3000 eurot.

Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks. Sportlane soovib harjutada Lõuna-Korea vibukoolis, kus Kim Hyung Tak treenib oluliselt teisiti. Tehnika muutmine on seni takerdunud raha puudumise taha. „Lisaks konkreetsele Lõuna-Korea treeninglaagrile on Reenal vaja muidki teenuseid – psühholoog, füsioteraapia, massaaž jne. Selleks, et noor sportlane ja tema pere saaksid keskenduda peaasjalikult treeningutele, aga mitte majanduslikele muredele, on iga euro suure väärtusega,” ütleb Karro-Selg.

Loe edasi: Pärnu linnavalitsus toetas Pärnu Y-klubi algatust abistada Reena Pärnatit teel Tokyo olümpiale

Sisseränne kasvatab Pärnu elanike arvu

Pärnu ja tema osavaldade elanike arv on võrreldes eelmise aasta 2. jaanuariga kasvanud 232 inimese võrra, aasta lõpus elas Pärnu omavalitsuses 51 504 inimest.

Pärnu Foto Urmas Saard — Pärnu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ainsana sündis juulis üks inimene rohkem kui suri[/pullquote]Elanike arv on suurenenud Eesti teistest omavalitsustest ja välismaalt Pärnusse kolimise tõttu. Iive oli negatiivne, inimesi suri rohkem kui sündis.

Pärnusse saabujaid oli eelmisel aastal 415 inimese võrra rohkem kui lahkujaid. Suurem osa uusi elanikke tuli mujalt Eestist, kuid ka välisriikidest saabujaid oli iga kuu kümnetes. Kõige enam koliti välismaalt Pärnusse mais (57), kõige vähem augustis (18).

Eesti teistest omavalitsustest saabujaid oli kõige rohkem veebruaris (189) ja kõige vähem novembris (127). Nii välismaalt kui mujalt Eestist tulijate arv oli enamikel kuudel tulijate kasuks, vaid augustis, septembris ja oktoobris oli lahkujaid rohkem. Tõenäoliselt on nendel kuudel mindud õppima mõnda teise linna, õppeaasta algus on ka lastega peredele kõige sobivam aeg kolimiseks.

Loe edasi: Sisseränne kasvatab Pärnu elanike arvu

Kotkasule trummipõrin avab Paikuse esimese talvise tantsupeo

Paikuse esimesel talvisel tantsupeol kuuleb Kotkasule trummisoolot ja näeb jõulukuuskedest tuleskulptuuri.

Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto Urmas Saard — Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et kunstnik Kallau eestvedamisel püstitada kaunis kuusekujuline tuleskulptuur, vajatakse umbes poolsada kodudest välja visatud pühadekuuske[/pullquote]Pärnumaal Paikusel ulatub ühine kuuskede põletamise tava kaugele paljude aastate tagusesse aega. Tänavu tehakse seda uuel kombel. Kolmekuningapäeva järgsel laupäeval, 11. jaanuaril kogunetakse kella viieks harjumuspäraselt Paikuse alevi kortermajade ja Pärnu jõe vahelisele ammusele jaanituleplatsile.

Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam ütleb eelseisvat kuuskede põletamise ja talvise tantsupeo kava tutvustades, et kell 17 alustab šamaan Kotkasulg trummisoolo ja Tule tänu riitusega. Tunamullu telesaates „Eesti selgeltnägijate tuleproov” 2018. aasta hooaja võitnud kodanikunimega Evald Piirisild sai endale hingenimeks Kotkasulg Pärnumaal peetud indiaanilaagris. Kotkasulg nimetab ennast ausa otsekohesusega šamaaniks.

Loe edasi: Kotkasule trummipõrin avab Paikuse esimese talvise tantsupeo

100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal

Eesti Vabariik 100 pidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisele üle Eesti, rulludes lahti 3. jaanuaril, kui möödub sada aastat relvarahu kehtima hakkamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vägede vahel.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto Urmas Saard — Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

„Tähistame sel puhul võrreldes varasemate kordadega suuremalt Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Kell 10:30 toimub üle-eestiline vaikuseminut, 100 sekundi jooksul helisevad kirikute kellad,“ teatab Toomas Kiho, EV100 juhtrühma esimees.

Mälestuspäeval asetatakse küünlaid ja pärgi kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil toimuval tseremoonial peavad kõne kaitseminister Jüri Luik, Reaalkooli abiturient Märten Mikk ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Pärja Eesti rahvalt asetab kaitseminister J. Luik, Kaitseväe pärja asetab Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetavad pärjad diplomaatilise korpuse esindajad. Esineb Eesti Kaitseväe Orkester. Eespalve peab peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Loe edasi: 100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal

Konstantin Possieti kodumaja saab mälestustahvli

Kindraladjutandi ja admirali, Pärnu linna aukodaniku Konstantin Possieti (2.01.1820 – 8.05.1899) 200. sünniaastapäeval – 2. jaanuaril algusega kell 15.00 – toimub Pärnus Suur-Posti 2 majal mälestustahvli avamine.

Komandant Possieti elamu Pärnus Suur-Posti 2 on ehitismälestis. Foto Kärt Saard — Komandant Possieti elamu Pärnus Suur-Posti 2 on ehitismälestis. Foto: Kärt Saard

[pullquote]Konstantin Possieti tunnustati kõikide Vene Impeeriumi kõrgemate ordenitega[/pullquote]Konstantin Possieti 200. sünniaastapäeva eel tegid Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Pärnumaa Muinsuskaitse Selts Pärnu linnavalitsusele ettepaneku tähistada seda tähtpäeva mälestustahvli avamisega Possieti kodumajal Suur-Posti 2. Tahvli valmistamist korraldas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Tahvli valmistas hallist graniidist kiviraidur Ülo Kirt. Kõik mälestustahvli valmistamise, paigaldamise ja avamise kulud kandis Pärnu linnavalitsus.

Tahvli avab Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Konstantin Possietist kõneleb Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, vaimuliku talituse viib läbi EELK Pärnu praostkonna praost Tõnu Taremaa.

Loe edasi: Konstantin Possieti kodumaja saab mälestustahvli

Matteuse evangeeliumi sõnumiga on ühinenud ka Eesti

Sõnum, mis saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” ja lõpuks võetakse vastu ÜRO rahvusvahelise laste õiguste konventsioonina ja millega neli aastat hiljem ühines taastatud Eesti Vabariik.

Jõululaupäeval Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard — Jõululaupäeval Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Joosep Tammo jõululaupäeval Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Traditsioonidega vanas koolimajas

[pullquote]See sõnum saab aluseks “Genfi lasteõiguste deklaratsioonile” 1924[/pullquote]Traditsioonilisel jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Raeküla Vanakooli keskuses jutlustas Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor Joosep Tammo. Laulis Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi dirigeerimisel ja keskuse juhataja Piia Karro-Selg luges Johanna Grauvergi värsse.

Karro-Selg ütles, et tegemist pole päriselt harjumuspäraste tunnustega jumalateenistusega, kuigi just nii on seda jõululaupäeval toimuvat oma linnaosa rahva kogunemist paljude aastate kestel Raekülas nimetatud. Pigem on tegu sõnumi kandmisega. „Mina ei ole kauni traditsiooni algataja, vaid jätkaja ja loodan selle jätkumist ka pärast mind.”

Loe edasi: Matteuse evangeeliumi sõnumiga on ühinenud ka Eesti

Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks

55 fotot

Eile õhtupoolikul Raeküla Vanakooli keskuses toimunud traditsioonilisel naistelaulupäeval esinesid Sindi naisansambel Šal-lal-laa ning Pärnjõe rahvamaja rahvaliku muusika lauluansambel Krõõt ja Kraaded. Pärnu Y-klubi algatusel korraldati kontserdi ajal heategevuslik loterii, millest laekuva tuluga soovitakse abistada kodulinna noort vibusportlast Reena Pärnatit teekonnal Tokyo suveolümpiamängudele.

Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard — Naistelaulupäev Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Klubi on väike, aga tubli rakuke rahvusvahelises Y’s Men liikumises, millel Eestis pea 100 aastat vanust[/pullquote]Šal-lal-laad juhendab 150 aasta vanust Sindi laulukoori dirigeeriv Kristel Reinsalu, keda tänavu pärjati Tori valla aasta kultuuriedendaja aunimetusega. Ka Põhja-Pärnumaa valla Pärnjõe rahvamaja lauluansambli Krõõt ja Kraaded juhendaja ning Tori segakoori dirigent Kalli Rõõmusaare pälvis samasuguse aunimetuse – Tori valla aasta kultuuriedendaja.

Šal-lal-laa laulis esimese loona lustliku laulu „Nääritaadile”, mida saatis naiste kelmikas lavaline liikumine. Järgnes pühalik „Halleluuja” ja „Valged jõulud”. Aasta tagasi Pärnust väljunud viimase rongi mälestuseks ja uhkema reisirongi saabumise ootuses lauldi „Kui jaamast lahkub rong”. Reinsalu küsis mälumängu küsimuse: „Kes on Mikk Targo?” Mitme pakkumise peale, millest mitte ükski polnud vale, arvati lõpuks ühisel meelel, et Mikk Targo on kergemuusika vend!” Selle järel lauldi Heldur Karmo sõnadel ja Mikk Targo viisil loodud „Head uut aastat!”. Aga rahvas kutsus viimase laulu järel Šal-lal-laa tagasi ja vaatamata õues valitsevast mustast maast kõlas naiste suus ikkagi „Taas talveteedel”.

Loe edasi: Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks