VIKTOR KOERNI 80. SURMA-AASTAPÄEVAL LANGENUD SÕJAMEHE KALMUL

Fotogalerii

Kolonel Viktor Koernit mälestava Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu pärjaga Vabadussõjas langenute Pärnu ühiskalmistu väravas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna keskpäeval kogunes pooltosinat muinsuskaitse liikumise toetajat Vabadussõjas langenute Pärnu ühiskalmistule, et mälestada Suvesõja käigus toimunud Audru lahingus langenud kolonel Viktor Koernit VR II/3.

Väärika sõjamehe haual süüdati küünlad. Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak asetas kalmule ühingu pärja ja kõneles kohalviibinutele täna 80 aastat tagasi kuulitabamusest langenud kangelase elust ning tutvustas mahukasse kausta kogutud ajaloolisi fotosid, samuti kirjalikke dokumente.

„Kolonel Viktor Koern sängitati maamulda 1941. aasta 20. juuli õhtul sõjaväeliste auavaldustega,” rääkis Tojak. Tema haud asub Vabadussõja ausamba tagakülje vahetus läheduses. Tojaki sõnul sai tema taastatud hauaplaat oma kohale asetatud kõige esimesena.

Pärnumaa Omakaitse juht kolonel Viktor Koern sündis 1892. aasta 23. mail Tartumaal Saduküla vallas kooliõpetaja peres. Haridustee sai alguse Tartu linnakoolis ja jätkus hiljem Riias elektrotehnikat õppides. Esimesed sõjakogemused langesid tema aastakäigule osaks Esimese maailmasõja lahinguväljadel. 1915. aastal õppis ta Odessa lipnikekoolis.

Lipnikuna sõjateed alustanud Koern ülendati Vabadussõjas kompanii ülemaks. Korduvalt juba varem pihta saanuna sai ta 1919. aasta Pihkva kaitselahingutes järjekordselt haavata. Sõjas üles näidatud vapruse eest autasustati teda 1922. aastal Vabadusristi II liigi 3. järguga. Seletuskirjas öeldakse järgmist: „5 jalawäe polgu 4 roodu ülemale, leitnant Wiktor Jaagu p. KOERN’ile, hinnates wahwust, mis Teie ülesnäitanud lahingus 24 mail 1919 a. Litowischi küla waldamisel.

Rahuaastatel teenis Koern kaitseväes kompanii- ja pataljoniülemana, olles ka rügemendi ülema abi. Kolmekümnendal määrati ta pärast kõrgema sõjakooli läbimist Rakvere 5. üksiku jalaväepataljoni ülemaks.

Paraku tehti Koernile ühena esimestest kõnelustel Saksa sõjaväe esindajatega selgeks, et eestlased jäetakse ilma sõnaõiguseta oma tuleviku korraldamisel

Aastal 1937 sai Koern koloneli pagunid. Aastast 1939 jätkas ta Narva sõjaväeringkonna ülemana kuni kaitseväe laialisaatmiseni. Koern pidi olema valitsuse käsku täites kaitseväe likvideerimiskomisjoni liige. Alates 1940. aastast töötas ta lihttöölisena Narvas ja Pärnus. 1940. aasta sügisest töötas ta vale nime all Pärnu kalakombinaadis ehtustöölisena. 1941. aasta suvel pidi ennast varjama ja seoses töökohtade vahetamisega õnnestus kolonelil arreteerimisest pääseda, kuid 14. juunil küüditati tema Narvas asunud abikaasa Olga, poeg Viktor ja vend Venemaale. Tütar Lydial õnnestus Rootsi pääseda.

Saksa eelüksuste saabumisel Pärnusse asus Koern Pärnumaa Omakaitset juhtima ja koostas 9. juulil määruse, millega võttis endale Eesti Vabariigi voliniku kohustused kuni Eesti Vabariigi Valitsuse poolt saadavate korraldusteni. Paraku tehti Koernile ühena esimestest kõnelustel Saksa sõjaväe esindajatega selgeks, et eestlased jäetakse ilma sõnaõiguseta oma tuleviku korraldamisel ja riikliku iseseisvuse taastamisel.

Küünlad ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu pärg kolonel Viktor Koerni kalmul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

18. juulil sai teatavaks Pärnu suunaline hävituspataljoni üksuste liikumine. Audru kanti suundusid ühiselt vähese Saksa eelväega ka omakaitse mehed, kus hävituspataljonlased sunniti eemalduma. Kahjuks langes toimunu käigus kolonel Viktor Koern, kelle täpse langemise asukoha tuvastasid pealtnägija abiga ajaloolane Küllo Arjakas, muinsuskaitsja Ali Rza-Kulijev ja Pärnumaa ajaloo tundja Olaf Esna.

Kolonel Koerni nimi on kantud Audru lahingu tähisele ja tahvlile Tori kirikus. „Kolonelile kuulunud kuuliauguga pilotka, Pärnu linna omakaitse kirjaga käe lint ja mõned teised asjad on üle antud Eesti Ajaloomuuseumile,” rääkis Tojak ja näitas sellekohast dokumenti.

Täna kell 18.00 toimub suurem kogunemine Audru lahingupaigas, kus Kaitseliidu Pärnumaa maleva poolt asetakse pärg ja tulistatakse aupaukusid.

Urmas Saard

Samal teemal:

KOLONEL KOERNI LANGEMISE JA AUDRU LAHINGU 80. AASTAPÄEVA MÄLESTUSTSEREMOONIA

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga