ÜLESTÕUSMISPÜHADE SÕNUMIS ON VÕIMALUS MUUTUDA – PAREMAKS IDEAALSE SUUNAL

Arvamus

Riina Solman, endine rahvastikuminister

Riina Solman. Foto: Olga Makina

Ülestõusmispühad on ristiusu kõige tähtsamad pühad. Nii öelda kristluse kõige kõvem sõna. Mida need pühad mulle tähendavad?


Minu ellu jõudsid ülestõusmispühad esimesena usuvastases nõukogude ühiskonnas elades. Jeesus Kristuse ülestõusmisest siis küll ei räägitud, kuid värvisime lapsepõlves suure õhina ja rõõmuga mune nii, kui lapsed tänapäevalgi teevad. Jagasime neid omavahel, tegime kingituseks vanematele ja vanavanematele ning olime rõõmsad – need olid toredad rõõmupühad.

Seda sõnumit, mida ülestõusmispühad tegelikult endas kannavad, sain teada palju hiljem, siis kui Eesti iseseisvus taastati. Ühe ajaloopeatüki, mis puudutas kristlust ja ristiusku, oli nõukogude võim Eesti ajaloos lihtsalt kustutanud ja 50 okupatsiooniaasta jooksul oli sellest rääkimine sisuliselt keelatud. Kui meil käis külas isa tädi Anni, kes hoidis ka nõukogude ajal ristiusku südames, siis oma pere täiskasvanute poolt öeldi talle, et ära laste kuuldes neid jutte räägi.

Pühadeaegne tänavakaunistus Pärnu bussijaama hoone ees.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Ülestõusmispühade peamine sõnum on elu võit surma üle. Sureme küll ükskord kõik, maine teekond ükskord lõppeb kõigil, kuid meil on igavese elu võimalus, mis ei lõppe surmaga. Meil on kristlastena lootus, et surm ei ole viimane sõna füüsilise maailma mõistes nii kui see muidu paista võib. Jeesus ütles: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Igaüks kes minusse usub, see elab, sellel on igavene elu“.

Meil on kristlastena lootus

Teine oluline ülestõusmispühade sõnum on rahusõnum. „Oma rahu ma annan teile, oma rahu ma jätan teile. Mina ei anna nii kui maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks“. Jeesus ütles need sõnad ülemisse tuppa end lukustanud jüngritele, kes olid hirmul ja kartsid, et nüüd võetakse ka nemad järgijatena kinni ja hukatakse. Jeesuse sõnum oli jüngritele, aga on ka tänapäeval sama: tema on juba surma ära võitnud, samamoodi on ta võitnud patu [toimetaja märkus: patt, kreekakeelne sõna ἁμαρτία (hamartia), tõlkes ’märgist mööda laskmine’] ja hävingu. Ülestõusmispühade sõnumis on seega võimalus muutuda. Me ei pea jääma samasuguseks oma puuduste ja probleemidega. Saame meelt parandades parematena ja lootusrikastena homsesse minna ja uuesti, paremini alustada. Teame ju kõik ütlust „lootus sureb viimasena“.

Kuigi eesti rahva ajaloos on valdavad just kannatused, oleme ometigi võitjate poolel

Tallinnas Vabaduse väljakul on Vabadussõja võidusambal rist. See on teenetemärk, mida ei antud Vabadussõjas kellelegi välja ja sümboolselt anti see memoriaalil Eesti rahvale vapruse eest. See on mälestusrist möödunud aegade ja sündmuste kohta mälestamaks vabaduse eest elu andnuid ning meenutamaks võidukat Vabadussõda ja võitjaid. Kuigi eesti rahva ajaloos on valdavad just kannatused, oleme ometigi võitjate poolel: meil on oma riik, konkurentsivõimeline majandus, rikas ja põnev kultuur, meie riigikeeleks eesti keel. See on filmikeeles öelduna Mission (impossible) accomplished [toimetaja: ’võimatu ülesanne täidetud’].

Nii kui eestlased on seisnud oma riigi, keele ja kultuuri säilimise eest vaikselt, vapralt, aga sihikindlalt, nii peaksid ka kristlased seisma oma väärtuste kaitsel. Minu südamel on sõnum kõigile kristlastele – sümboliseerigu Ülestõusmispühad elujulgust ja kirikupingist tõusmist ning vastutust oma väärtuste edasikandmise eest. Kui kristlased seda ise avalikult tegema ei hakka või teha ei söanda, siis teised ei tule kristlaste eest selle eest hoolt kandma.

Nii kui eestlased on seisnud oma riigi, keele ja kultuuri säilimise eest vaikselt, vapralt, aga sihikindlalt, nii peaksid ka kristlased seisma oma väärtuste kaitsel

Ülestõusmine pole kristlaste silmis arvamus, see on fakt, mis nõuab omaks võtmist. Siit algab kristlus, lootus hea ja õiglase maailma peale, mida valitseb armastav Jumal, kes ei jäta oma rahvast häbisse.

Kõige selle valguses tasub küsida: kuhu meie kuulume?

Häid lootuse- ja rõõmurikkaid ülestõusmispühi soovides.