Erkki Peetsalu

Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil

Nõlvaku Kaie,
Harglõ kihlkunnast Mõnistõst peri

Tuust ei olõki kuigi pall’u aigu müüdä, ku vällämaalt tuudu as’a, kompvegipakist autuni, hirmsadõ hinnan olli. Tuu, midä harva näet ja viil harvõmbadõ saat, paistus õks hää. A sis tull’ aig, kos säänest kraami kõik kotusõ täüs sai ja taad meile hoolõga pähä määrmä nakati. Ja väega ruttu nakas’ asi sinnäpoolõ kiskma, et kõik, mis meil hendäl siin nurmõ pääl ja laudan kasus, ei kõlbagi süvvä ja jumala peräst ei tohe säänest kraami tõisilõ müvvä.

No tuust ull’usõst olõmi nüüt külh enämb-vähämb vallalõ saanu ja asi om peris ümbre pööretü. Nüüt teedäs, et süvvä kõlbas õnnõ sääne söögikraam, mis lähkün kasus ja kohe egäsugutsiid E-siid ruhimigu viisi manu ei olõ kupatõt. Kah’u muiduki, et meil, eestläisil, taad esihendä tarkust nii veidü om, et ütelegi vahtsõlõ ull’usõlõ inne vasta nakada ei julgu, ku tõsõ riigi iin miilt omma muutnu. Sinnä eurosäädüse nahka omma lännü üte lehmä ja paari tsiaga majapidämise, ja mis viil hullõmb, nuidõ lehmätallitajidõ ja tsiasüütjide eluhimu ja tervüs. Ku kotun enämb medägi tetä ei olõ ja huul eläjä peräst vanõmbat inemist hommugu sängüst vällä ei aja, sis sinnä tä jääski. Ja järgmäne kotus om hoolõmaja, kost minek õnnõ ütele poolõ…

Hää om siski tuu, et meil hoitas umma laulu, tandsu ja pillimängu ja rahvarõiviid pandas hää meelega sälgä. Vinne aol prooviti jo rahvarõivistki rohkõmb karnõvalikostüümi tetä ja nii läts’ki, et tuud, kiä rahvarõiviid muial kand’ ku püüne pääl, vahiti nigu ullikõist. Halv oll’ ka tuu, et inämb es olõ tähtsä, kost kandist vai kihlkunnast inemine peri om. Nii tull’ ette, et Võrumaa rahvatandsjil olli sällän Muhu vai Kihnu rõiva, selle et nuu tundu ilusamba ku uma kandi pruntsi ja pluusõ. Põratsõl aol ei tulõ sääne asi külh jutuski, et kiäki hendäle võõra rõiva sälgä pand. Mis sääl kõnõlda, om õks armõdu illus, ku Tal’na suurõl laulu- ja tandsupidul uma kandi inemise rõiva perrä är tunnõt! Loe edasi: Egan talun uma taar, egan nukan uma kiil

Sindis võetakse kevad vastu matkaga

Pühapäeval, 20. märtsil korraldab Sindi spordiklubi Kalju traditsioonilise ürituse “Matkame kevadesse”. Matk saab alguse Sindi Olerexi tankla juurest kell 18.00. Kaasa lööma on oodatud kõik matkahuvilised, teretulnud on matkalised kassi-jänese aasta kostüümides. Kevadise matka distantsi saab ise valida. Palve on ennast teha nähtavaks helkuri ja helkurvestiga.

Lisainformatsioon: Helle Tõkke, tel 56239192

Hummõn tulõkil näputüütarõ

Riidi, urbõkuu 18. pääväl kell 13-16 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Lillmaa Terje, kiä kõnõlõs umast vahtsõst raamatust “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits” ja oppas seto pitsi tegemist.

Üteh võttaq 0,6 – 0,7 suurusõgaq heegelnõgõl ja höste peenokõist katõkõrralist villast langa. Kotusõ päält saat ostaq nii langa ku Lillmaa Terje seto pitsi raamatut (7.-). Kõk näputüühuvilisõq ommaq oodõduq!

Keskusõ aadrõs om Lossi 38, Tarto (Vana Anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Põltsamaa kunstigaleriis on avatud fotonäitus

Põltsamaa lossihoovis asuvas kunstigaleriis pArt on kuni 1. aprillini avatud Jõgevamaa Fotokunsti Arendus-ja Koolituskeskuse ülevaatenäitus.

Galerii pArt mõneti talutuba meenutavas näitusesaalis on vaadata ligi sada saja pildi, mille autoriteks on fotograafid Johannes Haav, Ardi Kivimets, Raivo Tasso, Harald Lindok ja Mihkel Vaher Jõgevalt, Väino Valdmann Põltsamaalt. Debüteerijaks on näitusel fotograafiahuviline ettevõtja, AS Valmeco juht Rein Mõts.

Mitmetel pildid tutvustavad ajaloolisi, kultuurilooliseid ja looduslikult kauneid paiku: Puurmani loss, Kärde rahumajake, Laiuse lossivaremed, Kassinurme linnamägi Endla Looduskaitseala, Peipsi rannik Pala vallas, Kuremaa järv jne. Johannes Haavalt on näitusel ka aerofotod.

Näitus avati Põltsamaa kunstelu eestvedajate ja Jõgevamaa Fotokunsti Arendus ja Koolituskeskuse koostöös. “Fotograafia on ju ka üks kunstiliike,” ütles galerii pArt perenaine kunstnik ja kunstipedagoog Ehtel Hakkaja. „Hea, et näitusele on toonud oma pildid seitse fotograafi. See võimaldab saada ülevaate igaühe loomingust ja selle omapärast. Väino Valdmann lisaks fotograafiale võimekas ka arvutigraafikas. Teenekas ajakirjanik Ardi Kivimets on osanud oma pilte humoorikalt allkirjastada. Nii nimetab ta pilti kanakarjast ja kukest „Erakonna koosolekuks.“

„Fotonäitus võimaldab tajuda iga pildistaja oma käekirja. Kodune on vaadata ka Väino Valdmanni ja Johannes Haava fotosid Põltsamaalt,” arvas Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, kes ka ise mitmele sündmustele fotoparaadi kaasa võtab. „Usutavasti on näitus galeriis pArt senini kõige suuremas ruumis avatud fotonäitus Põltsamaal,” märkis Põltsamaa pressimuuseumi üks rajajaid ja MTÜ Ajakirjanduse Uurimis ja Koolituskeskuse juhatuse liige Raivo Suni.

Jaan Lukas

Luulõvõistlus latsilõ ja nuurilõ

Luulõhuvilidsõ latsõ ja noorõ võiva joba naada märkmä tuu pääle, midä lukõ kirämehe Adsoni Arturi nimelidsel luulõvõistlusõl Sännä mõisan 28. mahlakuu pääväl (28.04.2011).

Luulõtuisi võiva tulla lugõma aoluulidsõ Võromaa koolilatsõ, a ka latsiaia- ja kodolatsõ. Egäst koolist oodõtas ekkä vannusõrühmä (1.–4., 5.–9. ja 10.–12. klass) ütte esinejät vai punti kooni neläst latsõst.

Võrokeeline luulõvõistlus tulõ Adsoni Arturi avvus 13. kõrda. Tuud kõrraldasõ Võro instituut ja Sännä mõisakeskus. Üten lüümise soovist tulõssi teedä anda ildampa 22.04 kas allas.tiia@gmail.com vai tel 7828754, 56143780.

Allikas: Uma Leht

Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud

Täna kell 16 antakse Eesti Rahvusraamatukogus viiendat korda üle Eduard Wiiralti kunstiauhinnad ja avatakse Eesti nüüdisgraafika näitus.

2011. aasta auhinna žürii otsustas anda Eduard Wiiralti peapreemia Evi Tihemetsale (s. 1932), kelle kunst väärtustab eesti klassikalise graafika traditsiooni ja kõrgtaset 21. sajandil. Noore autori preemia pälvis Lembe Ruben (s. 1974) kujundlikult vaimuka ja ebatüüpilise materjalitrüki sihikindla viljelemise eest.

Igal neljandal aastal toimuvast konkursist võttis osa 45 autorit 106 tööga. Žürii valis Rahvusraamatukogu näitusesaalides eksponeerimiseks 41 autori 90 tööd. 6. korruse galeriis tutvustatakse varasemate laureaatide loomingut. Esimene peapreemia võitja oli 1998. aastal Vive Tolli, noore autori preemia sai Urmas Viik. Loe edasi: Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud

Narva Kutseõppekeskus tutvustab end kooliõpilastele

Kuni 18. märtsini toimuvad Narva kõigis üldhariduskoolides Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) infotunnid, mille eesmärgiks on üldhariduskoolide õpilaste kutsealane teavitamine ja kodulinnas tasuta kutsehariduse omandamise võimalustest informeerimine. Sihtrühmadeks on 9. ja 12. klasside lõpetajad.

Juba viiendat kevadet koos õppekeskuse õpilastega üldhariduskoole külastav Narva Kutseõppekeskuse õppekorralduse spetsialist Elyanna Romanova tõdes, et Narva linna õpilastele info jagamine on oluline. „Koolidega koostöös anname oma panuse lõpetajate teadlike valikute kujundamises,“ sõnas Elyanna Romanova. “Tänusõnad koolijuhtidele õpilasi toetava koostöö eest,” lisas Romanova.

Kevadisel koolivaheajal toimuvad Narva Kutseõppekeskuse avatud uste päevad. Iga päev (21.-25. märtsini) ootame kõike soovijaid Narva Kutseõppekeskuse avatud uste päevade raames ekskursioonidele, meistriklassides osalema ja vaatama lahtiseid kutsevõistluseid, et lähemalt tutvuda tänapäevase sisseseadega õppeklasside ja töökodadega, kus valmistatakse ette spetsialiste 29 erialal. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus tutvustab end kooliõpilastele

Võro instituudi pildivõigõlusõ kokkovõtus

Võro instituudi pildivõigõlusõl „Uma kiil pildi pääl” sai pääpreemiä pilt „Är kupatagu’!”. Avvuhinna’ anti parõmbilõ pilditegejile kätte imäkeelepääväl, 14. märdsil.

Võidopildi silti „Är kupatagu’!” või nätä’ üte Haani valla külätii pääl, kon seo karistas hoogu maaha võtma nii väikeisi jalgrattasõitjid ku ka autojuhtõ. Avvuhinda oll’ Võro instituudin vasta võtman sildi meisterdäjä Peetsalu Mari. Tä ütel’, et hoiatus mõos tälle hindälegi: ku silti näge, võtt jala gaasipedaali päält kõrraga maaha.

Tõsõ kotussõ sai võigõlusõl Lehese Tõnu pildiga „Tiid võõbatas”. Pilt om tettü minevä suvi Võro-Valga maantii pääl. Tiitöie silt jäi nii häste silmä, et pandsõ pidurit vaotama ja pildistämises massinast vällä tulõma.

Kolmanda kotussõ sai võigõlusõl Tähismaa Inno pildiga „Õkva tulõ”, mink pääl om nätä’ sama kiräga päästeteenistüse massin.

Vällä anti ka kats eripreemiät. Kõgõ parõmba sildi löüdmise preemiä sai Laanõ Valdis pildi iist „Vana’ hää’ as’a’”. Pildi pääl omma’ üte Võro poodi aknõ’ siltega: hammõ’, püksi’, pluusõ’, jupka’, kampsi’. Nall’alidse pildi preemiä sai Platsi Marja-Liisa pildi iist „Purõja Kana”.

Parõmbit pilte avit’ vällä valli’ hindamiskogo: luulõtaja Contra (Konnula Margus), filmimiis Mustingu Ove, keeletiidläse’ Metsa Mari ja Zabrodskaja Anastassia, pilditegijä Kotjuhi Dmitri ja kunstik Hintsi Anna.

Võigõlusõlõ saadõtuist piltest pandas kokko näütüs.

Umakeelitside’ pilte’ korjamine pildivõigõlusõ lõpuga otsa ei saa’: Võro instituut uut pilte ka edespiten aadressi kaile@wi.werro.ee pääle.

Pildivõigõlust „Uma kiil pildi pääl” tugõsi’ Oma King ja Nopri talomeierei.

Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 60 maaettevõtjale 13,3 miljonit eurot toetusi, mille abil soovitakse maapiirkondades teha 27,7 mln euro ulatuses investeeringuid mitmesugustes valdkondades väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.

Maaelu arengukava meetme „Maaelu mitmekesistamine“ investeeringutoetus on mõeldud keskustest kaugemale jäävates piirkondades ettevõtluse elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks kõige laiemas mõttes. Toetuse abil tehtavate investeeringute abil laieneb tootmine ja tekivad töökohad, maarahvale pakutakse kohapeal vajalikke teenuseid, põllumajandussektorile võimalusi toodangu töötlemiseks, paiku puhkuseks ja huvitegevusteks, jne. Loe edasi: Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Eile saabus Sindi Muusikakooli Estonia klaver

Eile pärastlõunal saabus Sindi Muusikakooli Estonia Klaverivabrikus valmistatud polüester viimistlusega musta värvi stuudioklaver. Leping klaveri valmistamiseks sõlmiti Sindi Linnavalitsuse ja AS Estonia Klaverivabriku vahel läinud aasta 21. detsembril.

Muusikakooli direktori kohusetäitja Mall Türk ütles, et Sindi linna ja muusikakooli jaoks on see ajalooline sündmus. Ava-Express OÜ töötajad paigutasid stuudioklaveri muusikakooli saali, kuid kohe sellel veel mängida ei saa. Klaver peab mõnda aega aklimatiseeruma ja 6. aprillil tuleb klaverivabriku meister ning pillile tehakse lõpphäälestus. Pidulik, uue klaveri avakontsert, toimub Sindi Muusikakoolis 8. aprillil.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus

Viljandis tuleb kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Homme, 17. märtsil kell 13.00–15.30 toimub Viljandi maavalitsuse õppeklassis (Vabaduse plats 6) Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) infopäev.

Infopäeval teeb Kohaliku omaalgatuse programmi tutvustava esitluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse elukeskkonna divisjoni arenduskonsultant Tiina Loorand. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmus räägib projektide nõustamisest ning maavalitsuse peaspetsialistid Katrin Reimo ja Heli Veskimägi Kohaliku omaalgatuse programmi aruandlusest. Infopäeva lõpetab huviliste küsimustele vastamine.

Kohaliku omaalgatuse toetuse eesmärk on kohalik areng ja piirkondade konkurentsivõime kasv läbi kohalike elanike initsiatiivi, kogukonna kaasamise ja koostöö tugevdamise. Programmi rakendatakse kogu Eesti territooriumil kahes sihtpiirkonnas:
1) maapiirkondades (alla 2500 elanikuga asulad); 2) linnapiirkondades (üle 2500 elanikuga asulad). (Andmed Rahvastikuregistri 1.01.2011 seisuga.) Loe edasi: Viljandis tuleb kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Raamat Eesti pühhist kotussist

No om olõman raamat «101 Eesti pühapaika» – seo säädse kokko rahvaperimüse uurja Kõivupuu Marju ja andsõ vällä kirästüs Varrak.
Vana Võromaa pühhist paigust om raamatuhe valit Pühäjõgi, Taivaskoda, mitmõ ristipuu ja ristimõtsa, Harglõ ohvripetäi, Vahtsõliina liinamägi, kapõl’ ja kerik, Vahtsõliina tammõtsõõr ja Ilmamägi, Pääväpüürdmisemägi, Plaani, Rõugõ ja Urvastõ kerik, Sabe Augusti mälehtämise kivi Võhandu jõõ veeren ja Tammõ-Lauri tamm.

Setomaa pühhist paigust om seen Verhulitsa lautsipettäi, Miikse Jaanikivi ja –uja, Podmotsa kiviristi ja Petseri kluustri.

Allikas: Uma Leht

Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail 2011 toimub kõikjal üle Eesti taas ühine Teeme Ära talgupäev. Eile toimus Rotermanni soolalaos Teeme Ära talgupäeva avalöök, kus kuulutati avatuks talgute registreerimine ja tutvustati talguettevalmistusi. Ühtlasi sai alguse Eesti Rahva Muuseumiga koos korraldatav esimene üleriigiline talgulugude kogumise veebiretk, mis kestab kaks kuud.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. „Tuginedes eelmise aasta heale kogemusele toimub talgupäev ka tänavu nö vabal teemal, korraldada võib nii töö- kui mõttetalguid,“ selgitas Tüür. Ta lisas, et tänavuse talgupäeva korralduses on siiski mitmeid uuendusi, et aidata kaasa kodanikualgatuse ja vabatahtliku tegevuse hoogustamisele.

Tüür rõhutas, et Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania. „Maikuu esimesel laupäeval üle Eesti peetav talgupäev võiks jäädagi kindlaks traditsiooniks, kus igal aastal kokku tullakse ja oma kogukonna heaks midagi ühiselt ära tehakse,“ sõnas Tüür. „Talgupäeva tänavuses kommunikatsioonis puudutame süga-vamaid väärtusi ja rõhutame, et talgud on olnud loomulik osa meie elulaadist. Seepärast toovad nii talgupäeva tunnuslause kui reklaamid välja neid elulisi väärtusi, mida inimesed talgutelt on leidnud.“ Loe edasi: Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

Liivakella Seminaris kõneleb homme Fred Jüssi

Kolmapäeval, 16. märtsil kell 17:00 – 20:30 toimub Tallinnas Tuulemaal Fred Jüssi osavõtul Liivakella Seminari järjekordne arutelu teemal “Looduse suhe inimesega”.

Seminari korraldajad usuvad, et just Fred Jüssi teab, kuidas Looduse kui terviku olemust paremini mõista. Kas meil on selles tervikus mingi roll? Kas see on oluline? Mida teha või kuidas olla, et see oleks oluline? Kuidas toimida nii, et lapselaste ees piinlik poleks?

Tuulemaa 12 koolimajja pääseb paremast tiivast, edasi juhatab valvur. Eelnevalt võib läbi lugeda Einar Laignaga toimunud arutelu kokkuvõtte ning täpsema teabe leidmiseks ka Liivakella Seminari arutelude kava tervikuna. Vaata lähemalt siit.

Allikas: Aivar Haller

Esieräliidsi asjo villast: mähkmepüksü

Karula Ala-Mähkli talo pernaanõ Freibergi Lilian (35) mõtõl’ välla villast mähkme ja om näid ummi latsi pääl pruuvnu.

«Hää omma säändse mähkme tuuperäst, et nä omma lämmä, laskva ohku läbi, ei lää nii kipõlt likõs ja kimmäle ka tuuperäst, et omma tettü kotusõpäälitsest matõrjaalist,» ütel’ Lilian.

Täüsvilladsõ mähkmepüksü omma tettü mahhelambidõ kõgõ pehmembäst villast. Mähkme veere omma hainuga värvit langaga käsilde ilosas tettü. Mähkme sisu tulõ egäl ütel esi osta vai ummõlda. Olõman om kats varianti, mink vaihõl valli, kas peris mähkmerõivanõ lapp vai harilik marlilapp, midä saa sis vaihta. Villamähkmit om olõman kolm suurust.

Villapükse saa pruuki alatõn katõnädälidsest latsõkõsõst kooni katõaastadsõ latsõni vällä. Villamähkmit saa mõskõ mõsumassinan villamõsuprogrammi ja villašampooniga.

Liliani arvatõn om õnnõ katõst mähkmest küländ. «Ega naid ei olõ vaia kõik aig mõskõ. Vill om sääne matõrjaal, mis ei lää haisama. Avitas tuust, ku näid tuuluta,» ütel’ tä.

Parhilla plaan Lilian üten tõisi Karula naisiga villamähkmide tutvastegemise kampaaniat. «Siiäni om näid umajagu ostõt, a nüüt proovimi näile ilosa paki vällä mõtõlda ja sis puuti müügile saata,» ütel’ Lilian.

Peedosaarõ Kaisa, Uma Leht

Umma kiilt saa nätä pia 100 pildi pääl

Võro instituudi fotovõigõlusõlõ «Uma kiil pildi pääl» tull’ pia sada pilti. Pilte siän om rahulikkõ võttit ussõsiltest, a ka peris elävit hetki siist ja säält vanalt Võromaalt ni kavvõmbastki. Pildivõistlusõ võidupilt hõigati vällä imäkeelepääväl, 14. urbõkuul.

Pildivõigõlus pand’ mõttõ liikma päält katõkümnel fotohuvilidsõl. Pall’o sildipilte om vällä kraamit varatsõmbast aost – näütüses mineväkeväjädsest Umast Pidost –, a om saadõt ka peris võigõlusõ jaos tettüid pilte.

Häste mõjju ka härgütämine esi mõni põnnõv silt tetä ja tuu sis võigõlusõlõ saata. Nii omgi sildiilm mitmõ vahtsõ sildi võrra rikkamb.
Pilte saa kaia lingi päält.

Allikas: Uma Leht

Kodukant alustas projekti “Üheskoos on kindlam”

Eesti Külaliikumise Kodukant moto „Kogu Eesti peab elama!“ saab aastal 2011 kinnitust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetatud projektiga Üheskoos on kindlam ning Eesti Külade IX Maapäevaga. Projekti avalöök toimus Kodukandi maakonnaühenduste kokkusaamisel 4.-5. märtsil Tartu Kutsehariduskeskuses.

Aastal 2012 saab liikumine Kodukant 15. aastaseks ning see projekt on ettevalmistus juubeliaastale. Räägiti Kodukandi ühtsest kuvandist, kodulehtede arendamisest, aga ka dokumentide säilitamisest ja ajaloo jaoks talletamisest. Elav arutelu toimus infotunnis, kus valdkondade juhid tutvustasid käesoleva aasta tegevusi ning rahastatud projekte.

Palju põnevat on ees noorte valdkonnas, koolituskeskus alustab uue tegevusega – õpiringidega. Sel aastal valitakse Aasta Küla, toimub Maapäev, seekord Läänemaal Roostal. Loe edasi: Kodukant alustas projekti “Üheskoos on kindlam”

Püstiti Eesti rekord lüpsipingi heitmises

„Mehed Liikuma“ Tartumaa meeste aktiivgrupi liikmed võtsid osa Soome Vabariigis toimunud talvisest lehma lüpsipingi heitmise võistlusest, mille raames püstitati kaks Eesti rekordit.

Eestis senimaani tundmatu heiteala puhul on tegemist Varkausi piirkonnas tegutseva Harjuranna külaseltsi poolt propageeritava spordialaga, mida saavad aastaringselt harrastada nii mehed kui naised. Kehtivaks meeste maailmarekordiks on hetkel 28 meetrit, mida on võimalik ületada juba 2011. aasta juulis Varkausis toimuvatel maailmameistrivõistlustel. Talviseid võistlusi senimaani aga korraldatud ei ole.

Lüpsipingi heitmise kehtivaks Eesti rekordiks on 17.2 meetrit, mille saavutas Lõuna- Eesti Päästekeskuses töötav Gert Krabbi, kellele järgnevad „Mehed Liikuma“ programmi eestvedajad Kristo Ausmees (tulemus 16 m) ja Andres Agan (tulemus 15.8 m). Gert Krabbi tulemus tähistab ühtlasi ka lüpsipingi heitmise talvist maailmarekordit.

„Mehed Liikuma“ Tartumaa meeste aktiivgrupp puhul on tegemist terviseklubiga, mis koondab eneses kokku 48 Tartu linnas ja maakonnas elavat meest. Lehmalüpsipingi heitmise võistlus toimus „Mehed Liikuma“ õppe- ja koolitusreisi raames, mida rahastatakse Tartumaa Arendusseltsi Leader- toetuse kaasabil. Harjuranna külaselts kinkis „Mehed Liikuma“ aktiivgrupile nii naistele kui meestele mõeldud lüpsipingid, mille abil soovitakse uudset spordiala ka Tartumaal ning mujal Eestis propageerida.

Lüpsipingi heitmise stiilinäidet on võimalik vaadata aadressil http://vimeo.com/21008887

Lehmalüpsi pingi stiilinäide on leitav aadressilt http://www.mehedliikuma.ee/pildid/pink2.JPG

Allikas: Siim Ausmees, Mehed Liikuma eestvedaja

Jakobsoni kõnevõistluse võitis Tanel Sakrits Jõgevalt

Laupäeval Carl Robert Jakobsoni lapsepõlve ja noorusaastate paigas peetud kõnevõistluse „Isamaa on meile püha„ võitis Jõgeva gümnaasiumi 12. klassi õpilane Tanel Sakrits, kelle kõnes väljendus rõõm eestlaste elujõu ja vabaduspüüdluse üle.

„Pole uhkemat tunnet kui olla eestlane. Meil on oma riik, mida paljudel rahvastel pole. Eestlasi ei õnnestunudalistada ei sajandite pikkune saksa ülemvõim ega ka nõukogude okupatsioon. Kui kunagi peaks veel mõni võõrvõim tulema, suudame ka sellele vastu panna.“ Veel avaldas Sakrits aramust, et kui läheb hästi Eesti riigil, peab samaaegselt ka selle elanike käsi hästi käima.

Žürii esimees, ühiskonna- ja kultuuritegelane Ants Paju võrdles Tanel Sakritsa emotsionaalset ja jõulist esinemist Carl Robert Jakobsoni omaga. „Kuulates Taneli kõnet tuli mul silmade ette Carl Robert Jakobsoni kuju Eesti Panga muuseumis,“ sõnas Paku.

Žürisse kuulusid ka Jõgeva maavalituse haridus- ja sotsiaalosakonna spetsialistid Heiki Sildnik ja Tiina Tegelmann, kellest viimane on ka Eesti harrastusteatrite liidu juhatuse liige, samuti eesti keele ja kirjanduse õpetaja haridusega Torma vallavanem Riina Kull. Võitja sai auhinnaks nahkköites Carl Robert Jakobsoni kolm isamaakõnet ja rahalise preemia. Eelnevatel kordadel oli selleks rahatäht Jakobsoni pildiga, nüüd aga 35 eurot. Loe edasi: Jakobsoni kõnevõistluse võitis Tanel Sakrits Jõgevalt

Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Vaigla Adolf kõnd uulidsa pääl, inemise piätäse tedä, timä sais, pidä nigu loengut müüdäminnen, kaardikepis pruuk sirmi, et midägi näüdädä – nigu Sokrates, mäletedäs Räpinäl suurt aiandusõ oppajat, kink 100. sünnüaastapäävä puhul om Räpinäl Vaigla-aastak.

Määne oll’ miis, kink käest sai 70 aasta joosul aiapidämise-tarkuisi päält 5000 inemise, kiä lei hulga tsireli-, jürjeni- ja muid kasvusortõ ja tekk’ tuuga Räpinäst Eesti aiandusõ pääliina, püüdsevä Räpinä muusõumi tüütäjä tsipakõsõ rahvalõ tutvas tetä.

«Ilu ja kasu kävevä timä jaos kõgõ kuun,» kõnõl’ muusõumioppaja Kivistigu Vaike. «Ku Vaigla oll’ teismeline, sõs tekk’ tä koton Tartomaal Elistvere vallan Kivi talon uma lilliaia. A et oll’ perämäne lats perekunnan, sõs pidi kandma vanõmbidõ velli väikses jäänüid rõivit. Esä es anna rahha vahtsidõ rõividõ jaos muido vällä, ütel’, et raha tulõ tüüga tiini. Nii kasvat’ Vaigla Adolf varahast kapstast, sai osta hammõ ja saapa.»

Et kapstaäri läts’ häste, härgüt’ Vaigla tuud Võromaalõ är tullõn tõisigi tegemä: nii Väimälä põllutüü- ja kar’atallitajidõ koolin, kon tä 1930–36 aidnik oll’, ku edesi Räpinäl. «Nii mitmõgi Räpinä inemise omma ehitänü uma maja varahadsõ kapsta müügist saadu raha iist – Leningraadi turulõ viidi ju!» muhel’ Kivistigu Vaike.

Väimälä aig oll’ Vaiglalõ rassõ aig, selle et koolijuhataja Kitzbergi Piitre (kirämehe Kitzbergi Augusti velepoig) oll’ rassõ inemine. Vaigla tekk’ joba tuudaigu lillisäädit, vanikit ja lillipuntõ sünnüpäävälatsilõ. Loe edasi: Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Tallinnas ilmus uus kogukondlik ajaleht Kalamajakas

Tallinna “aguliringi” põhjapoolsema otsa mehed ja naised said oma esimese seitunginumbriga maha. Nimelt ilmus märtsi esimestel päevadel Kalamaja ja Telliskivi Seltsi inimeste ühisel jõul ajaleht Kalamajakas.

Esimesest numbrist leiab nõuandeid, kohapealse elu tutvustust, seltsielu, mõtteid, parkimisdebatti ja aguliteateid. Plaan on aastas neli numbrit välja anda ja kui huvi tõuseb siis hakata ka Pelgulinna uudiste ja olukirjeldustega tegelema.

Elanikud on paberist tehtud versiooni leidnud oma postkastist ja kes pole saanud, saab PDF faili alla laadida siit.

Allikas: Juho Kalberg

Kiidil peetakse teisipäeval vastlanaistepäeva

Rõuge vallas Kiidil peetakse teisipäeval, 8. märtsil vastlanaistepäeva, kuna teadupärast on sel aastal sattunud kokku kaks toredat päeva: vastlapäev ja naistepäev.

Kui naistepäev on alati 8. märtsil, siis vastlapäev on alati noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.

Vastlapäev oli paljuski naiste püha: naised käisid sel päeval kõrtsis linapikkust joomas. Seda joodi enamasti otse pudelist – siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma. Selles mõttes saame pidada kaks naiste püha korraga. Vastlapäeval oli igasugu naiste töö peale viljakusriitustega seonduva keelatud. Loe edasi: Kiidil peetakse teisipäeval vastlanaistepäeva

Kadrina saunaklubi kutsub täna sauna

Lääne-Virumaal Kadrina külasaunas tegutsev Kadrina Saunaklubi (KSK) tähistab täna oma 10. sünnipäeva. Pidu peetakse Kadrina saunas, mis täna tasuta avatud igaühele.

KSK sündis 3. märtsil 2001 Soome Vabariigis, kus Kadrina mehed käisid sealseid saunu katsumas ja otsustasid oma külasauna säilimise nimel tegutsema asuda. KSK ütleb enda kohta, et nad on tõenäoliselt parim Eesti saunaklubi.

Sünnipäevaõhtu üllatuste ja eriprogrammi kohta loe täpsemalt siit: http://www.facebook.com/kadrina.saunaklubi

Täna sõidetakse Haanjas maratoni

Täna peetakse Võrumaal 39. Haanja maraton. Stardid antakse Haanja suusastaadionil kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).

Kell 11.30–13.30 korraldatakse kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus. Maratonipäeval on võimalus sõita kelgukoertega. Maratoni parimate autasustamine kell 14.30, finiš suletakse Haanja suusastaadionil kell 17.

Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.

Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud hoiatustahvlitega.

Maratoni korraldajad soovitavad punase hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.

Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma. Täpsem info siit.

Allikas: Haanja Suusaklubi

Rosma kool korraldab lahtiste uste päeva

Põlva külje all tegutsev waldorfkool Johannese Kool Rosmal korraldab laupäeval, 5. märtsil 2011 kl 10.45-13.30 lahtiste uste päeva, kuhu on oodatud nii lapsed kui lapsevanemad, vanavanemad ja ka kõik teised huvilised.

Lahtiste uste päeval saab lähemalt tutvuda waldorfpedagoogikaga, osaleda koolitunnis ja vestlusringis, ajada juttu õpetajate ja koolilastega. Lastele on kavas ka mänguring.

Rosma koolipere kogemuse järgi on huvi waldorfpedagoogika järgi suurenemas ja kooli juurde jõuab üha enam teadlikke lapsevanemaid. Neid, kellel on ootus koolide järgi, kus laps käib rõõmuga, ilma, et teda peaks sundima ning kus laps omandab lisaks faktiteadmistele ka mitmekülgse eluoskuste pagasi, kuhu kuuluvad enesekindlus, maailma usaldamine, uudishimu, avatus, võime üle saada raskustest ja kriisidest, samuti sotsiaalsed oskused ning optimistlik ellusuhtumine.

Usaldust waldorfpedagoogika suhtes kasvatavad ka koolide vilistlased, sotsiaalselt küpsed ja eluga toime tulevad noored inimesed. Loe edasi: Rosma kool korraldab lahtiste uste päeva