Erkki Peetsalu

Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail 2011 toimub kõikjal üle Eesti taas ühine Teeme Ära talgupäev. Eile toimus Rotermanni soolalaos Teeme Ära talgupäeva avalöök, kus kuulutati avatuks talgute registreerimine ja tutvustati talguettevalmistusi. Ühtlasi sai alguse Eesti Rahva Muuseumiga koos korraldatav esimene üleriigiline talgulugude kogumise veebiretk, mis kestab kaks kuud.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. „Tuginedes eelmise aasta heale kogemusele toimub talgupäev ka tänavu nö vabal teemal, korraldada võib nii töö- kui mõttetalguid,“ selgitas Tüür. Ta lisas, et tänavuse talgupäeva korralduses on siiski mitmeid uuendusi, et aidata kaasa kodanikualgatuse ja vabatahtliku tegevuse hoogustamisele.

Tüür rõhutas, et Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania. „Maikuu esimesel laupäeval üle Eesti peetav talgupäev võiks jäädagi kindlaks traditsiooniks, kus igal aastal kokku tullakse ja oma kogukonna heaks midagi ühiselt ära tehakse,“ sõnas Tüür. „Talgupäeva tänavuses kommunikatsioonis puudutame süga-vamaid väärtusi ja rõhutame, et talgud on olnud loomulik osa meie elulaadist. Seepärast toovad nii talgupäeva tunnuslause kui reklaamid välja neid elulisi väärtusi, mida inimesed talgutelt on leidnud.“ Loe edasi: Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

Liivakella Seminaris kõneleb homme Fred Jüssi

Kolmapäeval, 16. märtsil kell 17:00 – 20:30 toimub Tallinnas Tuulemaal Fred Jüssi osavõtul Liivakella Seminari järjekordne arutelu teemal “Looduse suhe inimesega”.

Seminari korraldajad usuvad, et just Fred Jüssi teab, kuidas Looduse kui terviku olemust paremini mõista. Kas meil on selles tervikus mingi roll? Kas see on oluline? Mida teha või kuidas olla, et see oleks oluline? Kuidas toimida nii, et lapselaste ees piinlik poleks?

Tuulemaa 12 koolimajja pääseb paremast tiivast, edasi juhatab valvur. Eelnevalt võib läbi lugeda Einar Laignaga toimunud arutelu kokkuvõtte ning täpsema teabe leidmiseks ka Liivakella Seminari arutelude kava tervikuna. Vaata lähemalt siit.

Allikas: Aivar Haller

Esieräliidsi asjo villast: mähkmepüksü

Karula Ala-Mähkli talo pernaanõ Freibergi Lilian (35) mõtõl’ välla villast mähkme ja om näid ummi latsi pääl pruuvnu.

«Hää omma säändse mähkme tuuperäst, et nä omma lämmä, laskva ohku läbi, ei lää nii kipõlt likõs ja kimmäle ka tuuperäst, et omma tettü kotusõpäälitsest matõrjaalist,» ütel’ Lilian.

Täüsvilladsõ mähkmepüksü omma tettü mahhelambidõ kõgõ pehmembäst villast. Mähkme veere omma hainuga värvit langaga käsilde ilosas tettü. Mähkme sisu tulõ egäl ütel esi osta vai ummõlda. Olõman om kats varianti, mink vaihõl valli, kas peris mähkmerõivanõ lapp vai harilik marlilapp, midä saa sis vaihta. Villamähkmit om olõman kolm suurust.

Villapükse saa pruuki alatõn katõnädälidsest latsõkõsõst kooni katõaastadsõ latsõni vällä. Villamähkmit saa mõskõ mõsumassinan villamõsuprogrammi ja villašampooniga.

Liliani arvatõn om õnnõ katõst mähkmest küländ. «Ega naid ei olõ vaia kõik aig mõskõ. Vill om sääne matõrjaal, mis ei lää haisama. Avitas tuust, ku näid tuuluta,» ütel’ tä.

Parhilla plaan Lilian üten tõisi Karula naisiga villamähkmide tutvastegemise kampaaniat. «Siiäni om näid umajagu ostõt, a nüüt proovimi näile ilosa paki vällä mõtõlda ja sis puuti müügile saata,» ütel’ Lilian.

Peedosaarõ Kaisa, Uma Leht

Umma kiilt saa nätä pia 100 pildi pääl

Võro instituudi fotovõigõlusõlõ «Uma kiil pildi pääl» tull’ pia sada pilti. Pilte siän om rahulikkõ võttit ussõsiltest, a ka peris elävit hetki siist ja säält vanalt Võromaalt ni kavvõmbastki. Pildivõistlusõ võidupilt hõigati vällä imäkeelepääväl, 14. urbõkuul.

Pildivõigõlus pand’ mõttõ liikma päält katõkümnel fotohuvilidsõl. Pall’o sildipilte om vällä kraamit varatsõmbast aost – näütüses mineväkeväjädsest Umast Pidost –, a om saadõt ka peris võigõlusõ jaos tettüid pilte.

Häste mõjju ka härgütämine esi mõni põnnõv silt tetä ja tuu sis võigõlusõlõ saata. Nii omgi sildiilm mitmõ vahtsõ sildi võrra rikkamb.
Pilte saa kaia lingi päält.

Allikas: Uma Leht

Kodukant alustas projekti “Üheskoos on kindlam”

Eesti Külaliikumise Kodukant moto „Kogu Eesti peab elama!“ saab aastal 2011 kinnitust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetatud projektiga Üheskoos on kindlam ning Eesti Külade IX Maapäevaga. Projekti avalöök toimus Kodukandi maakonnaühenduste kokkusaamisel 4.-5. märtsil Tartu Kutsehariduskeskuses.

Aastal 2012 saab liikumine Kodukant 15. aastaseks ning see projekt on ettevalmistus juubeliaastale. Räägiti Kodukandi ühtsest kuvandist, kodulehtede arendamisest, aga ka dokumentide säilitamisest ja ajaloo jaoks talletamisest. Elav arutelu toimus infotunnis, kus valdkondade juhid tutvustasid käesoleva aasta tegevusi ning rahastatud projekte.

Palju põnevat on ees noorte valdkonnas, koolituskeskus alustab uue tegevusega – õpiringidega. Sel aastal valitakse Aasta Küla, toimub Maapäev, seekord Läänemaal Roostal. Loe edasi: Kodukant alustas projekti “Üheskoos on kindlam”

Püstiti Eesti rekord lüpsipingi heitmises

„Mehed Liikuma“ Tartumaa meeste aktiivgrupi liikmed võtsid osa Soome Vabariigis toimunud talvisest lehma lüpsipingi heitmise võistlusest, mille raames püstitati kaks Eesti rekordit.

Eestis senimaani tundmatu heiteala puhul on tegemist Varkausi piirkonnas tegutseva Harjuranna külaseltsi poolt propageeritava spordialaga, mida saavad aastaringselt harrastada nii mehed kui naised. Kehtivaks meeste maailmarekordiks on hetkel 28 meetrit, mida on võimalik ületada juba 2011. aasta juulis Varkausis toimuvatel maailmameistrivõistlustel. Talviseid võistlusi senimaani aga korraldatud ei ole.

Lüpsipingi heitmise kehtivaks Eesti rekordiks on 17.2 meetrit, mille saavutas Lõuna- Eesti Päästekeskuses töötav Gert Krabbi, kellele järgnevad „Mehed Liikuma“ programmi eestvedajad Kristo Ausmees (tulemus 16 m) ja Andres Agan (tulemus 15.8 m). Gert Krabbi tulemus tähistab ühtlasi ka lüpsipingi heitmise talvist maailmarekordit.

„Mehed Liikuma“ Tartumaa meeste aktiivgrupp puhul on tegemist terviseklubiga, mis koondab eneses kokku 48 Tartu linnas ja maakonnas elavat meest. Lehmalüpsipingi heitmise võistlus toimus „Mehed Liikuma“ õppe- ja koolitusreisi raames, mida rahastatakse Tartumaa Arendusseltsi Leader- toetuse kaasabil. Harjuranna külaselts kinkis „Mehed Liikuma“ aktiivgrupile nii naistele kui meestele mõeldud lüpsipingid, mille abil soovitakse uudset spordiala ka Tartumaal ning mujal Eestis propageerida.

Lüpsipingi heitmise stiilinäidet on võimalik vaadata aadressil http://vimeo.com/21008887

Lehmalüpsi pingi stiilinäide on leitav aadressilt http://www.mehedliikuma.ee/pildid/pink2.JPG

Allikas: Siim Ausmees, Mehed Liikuma eestvedaja

Jakobsoni kõnevõistluse võitis Tanel Sakrits Jõgevalt

Laupäeval Carl Robert Jakobsoni lapsepõlve ja noorusaastate paigas peetud kõnevõistluse „Isamaa on meile püha„ võitis Jõgeva gümnaasiumi 12. klassi õpilane Tanel Sakrits, kelle kõnes väljendus rõõm eestlaste elujõu ja vabaduspüüdluse üle.

„Pole uhkemat tunnet kui olla eestlane. Meil on oma riik, mida paljudel rahvastel pole. Eestlasi ei õnnestunudalistada ei sajandite pikkune saksa ülemvõim ega ka nõukogude okupatsioon. Kui kunagi peaks veel mõni võõrvõim tulema, suudame ka sellele vastu panna.“ Veel avaldas Sakrits aramust, et kui läheb hästi Eesti riigil, peab samaaegselt ka selle elanike käsi hästi käima.

Žürii esimees, ühiskonna- ja kultuuritegelane Ants Paju võrdles Tanel Sakritsa emotsionaalset ja jõulist esinemist Carl Robert Jakobsoni omaga. „Kuulates Taneli kõnet tuli mul silmade ette Carl Robert Jakobsoni kuju Eesti Panga muuseumis,“ sõnas Paku.

Žürisse kuulusid ka Jõgeva maavalituse haridus- ja sotsiaalosakonna spetsialistid Heiki Sildnik ja Tiina Tegelmann, kellest viimane on ka Eesti harrastusteatrite liidu juhatuse liige, samuti eesti keele ja kirjanduse õpetaja haridusega Torma vallavanem Riina Kull. Võitja sai auhinnaks nahkköites Carl Robert Jakobsoni kolm isamaakõnet ja rahalise preemia. Eelnevatel kordadel oli selleks rahatäht Jakobsoni pildiga, nüüd aga 35 eurot. Loe edasi: Jakobsoni kõnevõistluse võitis Tanel Sakrits Jõgevalt

Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Vaigla Adolf kõnd uulidsa pääl, inemise piätäse tedä, timä sais, pidä nigu loengut müüdäminnen, kaardikepis pruuk sirmi, et midägi näüdädä – nigu Sokrates, mäletedäs Räpinäl suurt aiandusõ oppajat, kink 100. sünnüaastapäävä puhul om Räpinäl Vaigla-aastak.

Määne oll’ miis, kink käest sai 70 aasta joosul aiapidämise-tarkuisi päält 5000 inemise, kiä lei hulga tsireli-, jürjeni- ja muid kasvusortõ ja tekk’ tuuga Räpinäst Eesti aiandusõ pääliina, püüdsevä Räpinä muusõumi tüütäjä tsipakõsõ rahvalõ tutvas tetä.

«Ilu ja kasu kävevä timä jaos kõgõ kuun,» kõnõl’ muusõumioppaja Kivistigu Vaike. «Ku Vaigla oll’ teismeline, sõs tekk’ tä koton Tartomaal Elistvere vallan Kivi talon uma lilliaia. A et oll’ perämäne lats perekunnan, sõs pidi kandma vanõmbidõ velli väikses jäänüid rõivit. Esä es anna rahha vahtsidõ rõividõ jaos muido vällä, ütel’, et raha tulõ tüüga tiini. Nii kasvat’ Vaigla Adolf varahast kapstast, sai osta hammõ ja saapa.»

Et kapstaäri läts’ häste, härgüt’ Vaigla tuud Võromaalõ är tullõn tõisigi tegemä: nii Väimälä põllutüü- ja kar’atallitajidõ koolin, kon tä 1930–36 aidnik oll’, ku edesi Räpinäl. «Nii mitmõgi Räpinä inemise omma ehitänü uma maja varahadsõ kapsta müügist saadu raha iist – Leningraadi turulõ viidi ju!» muhel’ Kivistigu Vaike.

Väimälä aig oll’ Vaiglalõ rassõ aig, selle et koolijuhataja Kitzbergi Piitre (kirämehe Kitzbergi Augusti velepoig) oll’ rassõ inemine. Vaigla tekk’ joba tuudaigu lillisäädit, vanikit ja lillipuntõ sünnüpäävälatsilõ. Loe edasi: Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Tallinnas ilmus uus kogukondlik ajaleht Kalamajakas

Tallinna “aguliringi” põhjapoolsema otsa mehed ja naised said oma esimese seitunginumbriga maha. Nimelt ilmus märtsi esimestel päevadel Kalamaja ja Telliskivi Seltsi inimeste ühisel jõul ajaleht Kalamajakas.

Esimesest numbrist leiab nõuandeid, kohapealse elu tutvustust, seltsielu, mõtteid, parkimisdebatti ja aguliteateid. Plaan on aastas neli numbrit välja anda ja kui huvi tõuseb siis hakata ka Pelgulinna uudiste ja olukirjeldustega tegelema.

Elanikud on paberist tehtud versiooni leidnud oma postkastist ja kes pole saanud, saab PDF faili alla laadida siit.

Allikas: Juho Kalberg

Kiidil peetakse teisipäeval vastlanaistepäeva

Rõuge vallas Kiidil peetakse teisipäeval, 8. märtsil vastlanaistepäeva, kuna teadupärast on sel aastal sattunud kokku kaks toredat päeva: vastlapäev ja naistepäev.

Kui naistepäev on alati 8. märtsil, siis vastlapäev on alati noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.

Vastlapäev oli paljuski naiste püha: naised käisid sel päeval kõrtsis linapikkust joomas. Seda joodi enamasti otse pudelist – siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma. Selles mõttes saame pidada kaks naiste püha korraga. Vastlapäeval oli igasugu naiste töö peale viljakusriitustega seonduva keelatud. Loe edasi: Kiidil peetakse teisipäeval vastlanaistepäeva

Kadrina saunaklubi kutsub täna sauna

Lääne-Virumaal Kadrina külasaunas tegutsev Kadrina Saunaklubi (KSK) tähistab täna oma 10. sünnipäeva. Pidu peetakse Kadrina saunas, mis täna tasuta avatud igaühele.

KSK sündis 3. märtsil 2001 Soome Vabariigis, kus Kadrina mehed käisid sealseid saunu katsumas ja otsustasid oma külasauna säilimise nimel tegutsema asuda. KSK ütleb enda kohta, et nad on tõenäoliselt parim Eesti saunaklubi.

Sünnipäevaõhtu üllatuste ja eriprogrammi kohta loe täpsemalt siit: http://www.facebook.com/kadrina.saunaklubi

Täna sõidetakse Haanjas maratoni

Täna peetakse Võrumaal 39. Haanja maraton. Stardid antakse Haanja suusastaadionil kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).

Kell 11.30–13.30 korraldatakse kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus. Maratonipäeval on võimalus sõita kelgukoertega. Maratoni parimate autasustamine kell 14.30, finiš suletakse Haanja suusastaadionil kell 17.

Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.

Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud hoiatustahvlitega.

Maratoni korraldajad soovitavad punase hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.

Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma. Täpsem info siit.

Allikas: Haanja Suusaklubi

Rosma kool korraldab lahtiste uste päeva

Põlva külje all tegutsev waldorfkool Johannese Kool Rosmal korraldab laupäeval, 5. märtsil 2011 kl 10.45-13.30 lahtiste uste päeva, kuhu on oodatud nii lapsed kui lapsevanemad, vanavanemad ja ka kõik teised huvilised.

Lahtiste uste päeval saab lähemalt tutvuda waldorfpedagoogikaga, osaleda koolitunnis ja vestlusringis, ajada juttu õpetajate ja koolilastega. Lastele on kavas ka mänguring.

Rosma koolipere kogemuse järgi on huvi waldorfpedagoogika järgi suurenemas ja kooli juurde jõuab üha enam teadlikke lapsevanemaid. Neid, kellel on ootus koolide järgi, kus laps käib rõõmuga, ilma, et teda peaks sundima ning kus laps omandab lisaks faktiteadmistele ka mitmekülgse eluoskuste pagasi, kuhu kuuluvad enesekindlus, maailma usaldamine, uudishimu, avatus, võime üle saada raskustest ja kriisidest, samuti sotsiaalsed oskused ning optimistlik ellusuhtumine.

Usaldust waldorfpedagoogika suhtes kasvatavad ka koolide vilistlased, sotsiaalselt küpsed ja eluga toime tulevad noored inimesed. Loe edasi: Rosma kool korraldab lahtiste uste päeva

Sakslased kinkisid Rosma Haridusseltsile koolibussi

Rosma kooli buss_1 — Lapsed proovisid koolile kingitud bussi kohe ära. Foto: Rosma Haridusselts

Põlva maavanem Priit Sibul andis Rosma waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldavale MTÜ-le Rosma Haridusselts täna üle 9-kohalise väikebussi, mille kinkis Põlvamaa sõprusmaakond Segeberg Saksamaalt Schleswig-Holsteini Liiduvabariigist.

Rosma Haridusseltsi juhatuse esinaine Tiina Länkur ütles, et kingitud väikebuss oli tõeliseks üllatuseks kogu kooliperele. „Oleme väga tänulikud sõprusmaakonnale Saksamaal ja ka Põlva maavanemale Priit Sibulale, kes aitas sellel kingitusel Rosma Haridusseltsini jõuda. Plaanime väikebussi hakata aktiivselt kasutama nii kooli kui lasteaia ja kogu haridusseltsi tegevuste arendamisel,“ lausus Länkur.

Väikebussi kasutas varem Norderstedtis asuv kool Moorbek-Schule. Kingitud buss on 10 aastat vana ja selle läbisõit ca 100 000 km.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 21 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja kuus aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium. Loe edasi: Sakslased kinkisid Rosma Haridusseltsile koolibussi

Homme toimub Rosmal Vanemate Kooli viimane koolipäev

Rosmal toimub homme, 2. märtsil algusega kl 18.00 Vanemate Kooli tänavune viimane koolipäev, mis tuleb seekord oodatust võimsam. Nimelt tulevad kohale Vanemate Kooli mõlemad tänavused põhilektorid: doktor Ülle Pechter ja psühhiaater Anne Daniel Karlsen.

Jutt jätkub nii inimese elukaare kui lapse arenguga seotud teemadel, sealhulgas kõneldakse laste ja vanemate suhetest, mis puudutab otseselt kõiki tänaseid ja tulevasi vanemaid. Lisaks temaatilistele aruteludele on ka praktilisi tegevusi ja kooliaasta lõppeb koduste hõrgutiste maitsmisega.

Osalemine tasuta, ent ettevõtmist võib iga osaleja toetada annetuse korras.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Pühapäeval toimub suusamatk Sindi-Reiu-Sindi

Homme, 27. veebruaril on kõigil suusaspordi huvilistel võimalus osa võtta Sindi-Reiu-Sindi suusamatkast. Matk on kavandatud Pärnu ja Reiu maaliliste jõgede jääle, kus ligi 16 kilomeetri pikkune rada, mis annab võimaluse distantsi läbida nii klassikalises- kui vabatehnikas.

Start antakse Sindi Linnavalitsuse eest ja matk kulgeb marsruudil Sindi Linnavalitsus – Pärnu jõgi-Reiu jõgi – Reiu Puhkekeskuse kontrollpunkt – Reiu jõgi – Pärnu jõgi – Sindi Linnavalitsus. Start on avatud Sindi Linnavalitsuse juures pühapäeval kell 11.00-12.00. Suusamatkaks registreerimine on kohapeal.

Kuuma teed pakutakse matkalistele Reiu kontrollpunktis ja Sindi Linnavalitsuse juures finišis. Selle talve ühest viimasest suusatamise naudingust osa võtma on oodatud kõik suusamatka huvilised, kes soovivad nautida varakevadist, kargelt kaunist loodust. Üritus on osavõtjaile tasuta.

Sindi-Reiu-Sindi suusamatka korraldavad After Ski OÜ, koostöös Sindi Linnavalitsuse, Pärnumaa Spordiliidu, Sindi Sõprade Seltsi ja Reiu Puhkekeskusega.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus

Osale toidupatareide valmistamise töötoas

Eesti Rahva Muuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad huvilisi toidupatareide valmistamise töötuppa. Töötoas ehitatakse kartulitest patareisid, mille energiast piisab LED-pirni süütamiseks.

Selleks tehakse toidupatareidest füüsikast tuntud vooluahelaid, et muuta voolutugevust ja pinget. Töötuba aitab eksperimentide kaudu avastada ja tutvustada füüsika baasteadmisi.

Elektrit on võimalik tekitada ka algselt muuks otstarbeks kasutatavatest ainetest ning töötuba pakubki osalejatele võimaluse eksperimenteerida orgaaniliste toiduainete erinevate kasutusvõimalustega.

Töötoad toimuvad Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9):
3. märts kell 13.00 ja 15.00
31. märts kell 13.00 ja 15.00
28. aprill kell 14.00 ja 16.00

Osalemine eelregistreerimisega: giidid@erm.ee, tel 7350445. Grupi suurus kuni 25 inimest, töötoa hinnaks on 1 euro.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmijuht, e-postil jaanika.jaanits[at]erm.ee või telefonil 7350428

Tapal peetakse täna ja homme Eesti linnade talimängud

Sel nädalavahetusel, 26. ja 27. veebruaril kogunevad Tapale Eesti linnade esindused, et üksteiselt mõõtu võtta seitsmel spordialal. Praeguseks on registreerunud 18 linna ligi nelja ja poolesaja osavõtjaga.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad linnad kahes grupis: kuni 10000 elanikku ja üle 10 000 elaniku.

Lisaks selguvad parimad järgmistel spordialadel: suusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, kabe, male, lauatennis, omavalitsusjuhtide
võistlus.

Kogu informatsioon võistluste kohta asub EMSL Jõud kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s1660

Allikas: Eestimaa Spordiliit Jõud

Maaumanigu mättä otsast

Harju Heino,
maamiis Sadramõtsast

Kõgõpäält kaemi, mille vahtsõt jahisäädüst ülepää vaia um. A tuuperäst, et vana oll’ tett Feodaalõigusõ põh’a pääl ja seo parhilla inämb ei kõlba. Aig um joba mitusada aaastakka säälmaal, et säädüse alusõs piät olõma Rooma Õigus.

Vargamäeläse (nuu, kiä Tal’nan mättä pääl elutsõsõ ja mi käest rahha nõudva) es taha külh vahtsõt säädüst tetä, a ütel Virumaa matsil sai heng täüs, ku tsia olliva mitmõs kõrd karduka är võtnu, ja tä andsõ riigi kohtulõ. Kohtul es jää muud üle ku jahimehe süüdü tetä. Kohtuniguherrä es saa ju maamatsi kah’otasulda jättä. Tuu olõs Brüsselihe edesi kaibanu ja sõs olõs joba vargamäeläse süüdü jäänü, et säändse säädüse kokko keerütivä.

Kaemi perrä, mis noil Vargamäe säädüisil sõs vika um ja midä tulõs muuta. Rooma õigusõ perrä piät egäl as’al ja eläjäl olõma peremiis, kiä tedä käsütäs ja TIMÄ IIST VASTUTAS. Ku ei olõ, sõs um umanikulda vara. A peremeheldä elläi um kõgõ lindprii, vastutas uma nahakõsõga. Kolmandat variantsi ei olõ.

As’aõigusõ säädüse perrä um mõtselläi peremeheldä. Õigõ külh, pall’u soti umma kah manu pantu: ku, ku, ku… Jahisäädüs kõnõlõs umma, luudusõ kaitsmisõ säädüs umma… ja mõlõmba ütstõsõlõ vasta.

Asi um nii hullus lännü, et üts liinainemisest korgõ ammõtnik kirot’ piaaigu ammõtlikult, et mõtselläi um väärämäldä jõud, kink tettüisi kah’udõ iist kiäki vastust ei kanna. Säälsaman es tiiä tuu liinainemine esiki tuud, et eläjä jõu väärämises avitas hariligult ütest padrunist! Loe edasi: Maaumanigu mättä otsast

Viljandi muuseumi sõbrad plaanivad ettekandeõhtut

Kolmapäeval, 2. märtsil kell 16 toimub Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu. Ugala teatri juht Hillar Sein esineb teemal „Soomaa: asustusest, põllumajandusest ja kultuuripärandist“ ning RMK külastuskorralduse spetsialist Rait Parts käsitleb Soomaa kultuuripärandi kaitse teemat.

Sõprade seltsi esimees ja Sakala kalendri koostaja Heiki Raudla kutsub arutlema, mida põnevat võiks sisaldada Sakala kalender 2012. Ettekandeõhtu peetakse muuseumi lugemissaalis. Sissepääs muuseumi hoovi kaudu.

Lisainfo: Jaak Pihlak, tel 4333663.

Rosma waldorfkool korraldab lahtiste uste päeva

MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab Johannese Kooli Rosmal ja waldorflasteaia Täheke tegevust, kutsub kõiki huvilisi lahtiste uste päevale laupäeval, 5. märtsil algusega kl 10.45.

Nii Rosma waldorfkool kui lasteaed asuvad Põlva Võru-poolse külje all Rosma külas Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles 1885. aastal sündinud-kasvanud Eesti kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastast tegutsev waldorfkool.

Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 11 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.

Kooli tutvustamiseks korraldabki selts 5. märtsil tutvustuspäeva, kuhu on oodatud kõik huvilised lähedalt ja kaugemalt. Ajakava on järgmine:

10.45 saabumine, tervitused kooliperelt, näitus
11.00 Rosma koolitund – koolipinki istuvad nii lapsed kui vanemad
11.45 teepaus aed- ja puuviljadega, kaasa võib võtta ka võileibu
12.10 vestlusring täiskasvanutele – mänguring lastele
13.30 lõpetamine

Täpsem info: www.rosma.edu.ee, tel 7994159, 7996936, 53022793 (Külli Volmer)

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Algab põnev heitlus elamusterohke auhinna nimel

Selgusid Dream Foundationi põneva reisimängu „Sinu tasuta pilet unistuste ülikooli välismaal“ finalistid, kes astuvad üksteisega elamusterohke auhinnareisi nimel võistlustulle. Võitja lennutatakse koos kaaslasega omal valikul kas Taani, Rootsi, Hollandisse või Suurbritanniasse tutvuma kohalike õppejõudude, õppetingimuste ja rahvusvahelise tudengieluga.

Finalistide antud intervjuudest žüriiliikmetele selgus, et peamised põhjused, miks nad välismaale minna soovivad, on seotud kogemuste ja rahvusvahelise hariduse omandamisega. „Hea meel on tõdeda, et finaali on sattunud noored, kes teavad, miks nad välismaale minna tahavad ja mida nad sellest kogemusest omandada soovivad,“ ütles kampaania eestvedaja Liina Liiv. Ta lisas, et positiivne on ka see, et suur osa finaliste plaanib pärast välismaise kõrghariduse omandamist kodumaale naasta ja oma teadmisi Eestis rakendada.

Tiheda sõela läbisid kaheksa tublit noort, kes näitasid esimeses voorus läbi küsimustiku üles suurt huvi ja motivatsiooni välismaal õppimise vastu,“ sõnas Liiv.

Žürii valikul pääsesid finaali:

Daniil Aal Jakob Westholmi Gümnaasiumist
Egon Odras Tartu Kutsehariduskeskusest
Tiina Linna Pärnumaa Kutsehariduskeskusest
Mari Pärtel Kuressaare Gümnaasiumist
Diana Kull Vanalinna Hariduskolleegiumist
Keilit Aedma Pirita Majandusgümnaasiumist
Liis Gross Gustav Adolfi Gümnaasiumist
Karin Kolomainen Pelgulinna Gümnaasiumist

Rohkem infot reisikampaania ja reeglite kohta leiad Dream Foundation Eesti kodulehelt.

Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel www.dreamfoundation.eu

Allikas: Liina Liiv, Dream Foundation Eesti, www.dreamfoundation.eu

Lähte võõrustab Eesti valdade talimängudel osalejaid

Nädalavahetusel toimuvad Lähtel Eesti valdade XIX talimängude finaalvõistlused, millest võtab osa 40 omavalitsust rohkem kui 650 sportlasega.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis- kuni 2000 elanikku ja üle 2000 elaniku. Spordialadest on kavas suusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male ja kabe. Finaalvõistlustele pääsejad selgitati välja jaanuaris toimunud eelturniiridel.

Kõige osavõturohkemaks kujuneb suusavõistlus, kus starti tuleb üle 300 suusataja, teiste seas Võru valda esindav Anti Saarepuu.
Korvpallis esindavad teiste kõrval oma koduvalda G4S Eesti meistriliigas pallivad Kristjan Makke, Toomas Liivak, Veljo Vares ja Heiko Niidas. Naiste konkurentsis jookseb Võru valla eest väljakule Lappenranta Catzis mängiv Kerttu Jallai.

Kabelaua taha istuvad Eesti paremikku kuuluvad Urmo Ilves, Anita Sepa ja Kaari Vainonen.

Talimängude võitjad selguvad pühapäeva pärastlõunal. Kõikidel osalejatel on võimalus osa saada Lähte valla 20. aastapäeva üritustest.

Allikas: Helen Mast, tel 5299432, 6622650

Tulekul maailmamuusikafestival MAAjaILM

Tänavune maailmamuusikafestival MAAjaILM leiab aset 11. ja 12. märtsil Tartus Genialistide klubis ning Vanemuise kontserdimajas, festivali peaesinejaks on maailmakuulus norralaste tantsutrupp FRIKAR.

Norra hallingtantsu lipulaeva, maailmakuulsa tantsutrupi FRIKAR esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali üks vaieldamatuid tipphetki. Kuna kõik huvilised ei mahtunud etendusele, võttis Eesti Pärimusmuusika Keskus enesele südameasjaks Frikar lavastusega “Mjølk” taas siinse publiku ette tuua.

Festivali ajakava ja esinejate lühitutvustused leiab siit.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Kõgõ parõmb võro keele mõistja lats tulõ Oravilt

Marta Dolgošev — Dolgoševi Marta. Foto: Uma Leht

Võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõ «Ütski tark ei sata taivast» lõppvoori, viktoriini perrä om 8. klassi opilaisist kõgõ parõmb võro keele mõistja Dolgoševi Marta Orava koolist.

«Kotost om peri,» selet’ Marta umma hääd keelemõistmist. Võro kiilt kõnõlõs tä esä-imä ja vanaesä-vanaimäga. Kassu oll’ ka võro keele tunnist koolin. Sääl opsõ võro keelen lugõma, koton jo õnnõ kõnõldas.

Marta om lugõnu «Mino Võromaa» kogomikkõ ja võrokeelist Tähekeist. Tälle miildüs laul «Tii», käve ka edimädsel Umal Pidol laulman.
Marta oppaja Glaseri Maaja ütel’, et kaiva viil inne olümpiaati ütenkuun üle tähtsämbä võro tegeläse – näütüses Kauksi Ülle ja Ilvesse Aapo –, et är tundnu. Martalõ miildüs võro kultuuri tegijist kõgõ inämb Ilvesse Aapo. «Täl omma huvitava laulu,» naard tütrik.

Viil kaeti aabitsat, võrokeelitsit puutrilehekülgi. Olümpiaadilõ pässi Orava koolist kolm opilast, a kats jäivä tuus aos haigõs ja nii läts’ki Marta ütsindä Orava võrokõisi avvo pästmä.

«Marta om väega tubli opilanõ, ma olõ ka vinne keele oppaja, klassih om 12 last ja timä om ka vinne keelest edimäne, tä om keeleinemine,» kitt Glaseri Maaja. «Marta ei olõ väega tõisiga läbikäüjä, a väega tark. Hää, et nii läts’, mul om väega hää miil timä peräst.»

Koolin lätt Martal häste. Tä om saanu Mino Võromaa jutuvõistlusõl 3. kotussõ, võitsõ eesti keele olümpiaadi ja kirändüse viktoriinin sai vabariigin 2. kotussõ. Martalõ miildüs lukõ, välän kävvü, talvõl liugu laskman ja suusataman kävvü, suvõl rattaga sõita, siini-marju kor’ada.

Uma Orava kodokandi kotsilõ ütles Marta hääd, et sääl om illos luudus ja kinä inemise. Marta eläs uma perrega vana mõtsavahi kotussõ pääl.

«Ütski tark ei sata taivast» võistlusõ parõmba:

8. klass
1. Dolgoševi Marta (Orava põhikuul), 116 p
2. Pruti Sandra (Haani-Ruusmäe pk), 109 p
3. Heinsoo Stella (Krabi pk), 97 p

11. klass
1. Suurõ Jete (Verska G), 147 p
2. Pihu Mikk (VKrG), 145 p
3. Mägi Sirje (VKrG), 144 p

Harju Ülle, Uma Leht