Autor: Erkki Peetsalu

Koila-Unukse kanti ei maksa relvaga vehkima minna

Hetk võistluselt. Foto: erakogu
26. mail toimus Rutjal järjekorras neljas Gustav Lokotari nimeline mälestusvõistlus laskmises, mis korraldati Viru-Nigula vallapäevade raames kodukandi suurmehe auks. Samanimelisi võistlusi on veel Alutaguse malevas (Lüganuse kompanii võistlus) ja üle-eestiline Viru malevas.

Relvadena võis kasutada AK 4 ja G 3. Võistluslaske tuli teha 3×10: lamades, püsti ja põlvelt. Võistlusele väljakutsujaks oli Kaitseliidu Viru-Nigula rühm eesotsas nooremleitnant Jaak Lepikuga. Tegevus laskeväljal toimus aga Viru maleva nooreminstruktori vanemveebli Alger Nurga taktikepi all.

Kohale oli tulnud kuus võistkonda: Kaitseliidu Viru-Nigula rühm, Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskond, Viru-Nigula Spordiklubi, Viru-Nigula jahtkond, Kaitseliidu Alutaguse maleva Kalvi rühm ja motoklubi Maholm – kokku 23 laskurit.

Selgitati välja kolm individuaalselt parimat laskurit, kelleks osutusid Guido Reimer – I koht, Jaak Lepik – II koht ja Raul Järvi – III koht. Parimad võistkonnad võistlejate tulemuste kogusummas jagunesid järgmiselt: I koht – Viru-Nigula jahtkond, II koht – KL Viru-Nigula rühm ja III koht – KL Alutaguse maleva Kalvi rühm. Parimaks naislaskuriks tuli Anu Laidinen. Loe edasi: Koila-Unukse kanti ei maksa relvaga vehkima minna

Põlva Memmed kutsuvad hooaja lõpukontserdile

Rahvatantsurühma Põlva Memmed 20. hooaja lõpukontsert toimub 2. juunil kell 16 Põlva Kultuuri– ja Huvikeskuses. Kaasa teevad tantsijate lapselapsed, Lepatriinu väikesed nõiad, Külvi Paide laulustuudio laululapsed, Tigase pereansambel ja sõprusrühmad Põlva Tantsurõõm, veriora Eideratas, Imavere Memmed. Tantsuhoogu aitab hoida kapell Heino Tartes ja sõbrad. Sissepääs prii.

Allikas: Kristina Paluoja, Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus

Holstre-Polli perepäeva kavas on Euroopa teemaline orienteerumismäng

Europe Direct Viljandimaa teabekeskus aitab pühapäeval, 3. juunil Holstre-Pollis peetaval perepäeval korraldada võistkondliku matkamängu, kus orienteerumine on ühitatud Euroopa teemalistele küsimustele vastamisega.

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Katrin Reimo selgitas, et küsimused puudutavad Euroopa Liitu ning lisaks tuleb tunda ka euromünte. „Küsimused on üsna lihtsad ning pealegi veel valikvastustega. Õigesti vastamise eest saab võistkond mängus lisapunkte.“

Katrin Reimo sõnul on orienteerumismäng mõeldud vähemalt kolmeliikmelistele võistkondadele. Parematele on auhinnaks välja pandud erinevaid Europe Direct Viljandimaa teabekeskuse sümboolikaga meeneid. Ühtlasi loositakse välja ka eriauhinnad kõigile küsimustele õigesti vastanud võistkondade vahel.

Orienteerumismäng on üks osa lõbusast sportlikust perepäevast, mis peetakse Holstre-Polli spordi-ja puhkekeskuses 3. juunil kella 12–16. Perepäevale on oodatud kõik huvilised.

Perepäeva kavas on veel laskumine köitega 25 meetri kõrgusest tornist, laste ATV-d, paintballi täpsuslaskmine, õhkrelvast laskmine, batuut jt. põnevad ettevõtmised. Osalemistasu perele on üks euro. Avatud on ka suvekohvik. Loe edasi: Holstre-Polli perepäeva kavas on Euroopa teemaline orienteerumismäng

Võru linn tänas parimaid õppureid ja nende juhendajaid

28. mail toimus Võru Kultuurimajas Kannel linnapea Jüri Kaveri ja linnavolikogu esimehe Erki Saarmani vastuvõtt Võru linna koolide parimatele lõpetajatele, aineolümpiaadidel häid tulemusi saavutanud õpilastele ja nende juhendajatele.

Tänavu lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi õpilane Helen Haug. Hõbemedaliga lõpetasid gümnaasiumi Erika Reintamm ja Jaanika Kogri Täiskasvanute gümnaasiumist ning Martin Ploom Kreutzwaldi gümnaasiumist.

Kiituskirjaga lõpetas põhikooli kolm last ning tunnustatud said ka linna huvikoolide parimad lõpetajad. Võru Linnavalitsus tunnustas suurepäraste tulemuste eest ka 47 juhendajat ja nende 97 õpilast, kes 2011/2012. õppeaastal saavutasid aineolümpiaadide maakondlikus voorus koha kolme parema hulgas.

Allikas: Võru Linnavalitsus

Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub kärajatele

Hetk ökokogukondade ühenduse suviselt kokkusaamiselt. Foto: kogukonnad.ee
MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub huvilisi ühendusega liituma ning osalema 1. juunil Tallinnas Toompeal toimuval üldkogul ja kärajatel.

Eesti Ökokogukondade Ühenduse kärajate ja üldkogu kava 1. juunil 2012 Tallinnas Riigikogus:

10.00 – 10.30 Saabumine, Riigikogu hoonega tutvumine
10.30 – 10.40 Kärajate avamine ühenduse juhatuse liikme Madis Masingu poolt
10.40 – 10.50 Tervitussõna on võõrustajal Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehel Tõnis Lukasel
10.50 – 11.00 Presentatsioon ühenduse strateegia loomisest
11.00 – 11.30 Emeriitprofessor Ülo Vooglaid – “Otsustama peame ise”
11.30 – 11.45 Käramine
11.45 – 12.15 Sotsioloog Aare Kasemets – “Kogukondliku hüppe hoojooksu takistusriba – sotsioloogi vaatenurk”
12.15 – 12.30 Käramine
12.30- 13.00 Lõunapaus
13.00- 14.30 MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse ÜLDKOGU
14.30 – 15.00 Suvise kokkusaamise (3.-5. august) korraldamise ja toimkondade moodustamise arutelu
15.00 – 15. 30 Kaugele vaatamine Pikast Hermannist
16.00 – …Piknik Hirvepargis koos muusikaliste etteastetega Tom Valsbergilt (Indigolapsed, Tane Mahuta) kaaslastega
20:00 – 23:00 Baar Hoov (Viru tn 2, õues).
Polina Tśerkassova & Triophonix LIVE (audio-visuaalne show ),
Paavo Eensalu & Jagaspace

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus, www.kogukonnad.ee

Piiri kõrtsis avati näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”

Tsiistre Linamuuseumi näitus Piiri kõrtsis. Foto: linamuuseum.ee
23. maist on Vana-Vastseliinas Piiri kõrtsi teisel korrusel avatud näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”.

2011. aasta sügis-talvel said Tsiistre Linamuuseumi ettevõtmisel Tsiistre külakojas kokku 14 inimest, et õppida kangastelgedel kuduma. Õpiti nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, krepptehnikat ja kõladega kudumist; materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmis kursuse lõpuks sõba, mida nüüd näitusel näha saab.

Näitusel saab uudistada ka Siksälä sõba, mis on kootud Misso lähistelt Siksälä kalmetemäelt pärit 12.-15. sajandi tekstiilileidude eeskujul.

Sõbade autorid on Aire Perk, Ele Raha, Eve Karu, Kadri Rutov, Kaire Uder, Krista Raud, Liia Pant, Marge Ojastu, Peep Raud, Piibe Pant, Pille Kaarsalu, Reet Lõiv, Selve Ringmaa ja Valentina Gomozova. Loe edasi: Piiri kõrtsis avati näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”

Täpsustatud andmetel osales talgupäeval 32 000 talgulist

Teeme Ära talgupäeva meeskond tegi talgupäeva järel kokkuvõtteid toimunud talgutest. Talgujuhtidelt saadud täpsustatud andmetel korraldati 5. mai talgupäeva raames kokku 1241 talgut, kus osales 31 895 inimest (2,3% elanikkonnast). Ühtlasi jätkus sel aastal koostöös Eesti Rahva Muuseumiga talgulugude kogumise veebiretk, mille käigus täiendati lugude varamut sadade värskete talgulugude, -videote ja -piltidega. Talgulugusid oodatakse ka edaspidi aadressile www.teemeara.ee/talgulood.

Vaata talgupäeva kokkuvõtvat filmi:


Loe edasi: Täpsustatud andmetel osales talgupäeval 32 000 talgulist

Tartu Jaani kirikus saab vaadata fotonäitust „NG ikoonid“

Sven Začek.
Reedest, 25. maist on kõigile huvilistele avatud Tartu Jaani kirikus (Jaani 5, Tartu) maailma tippfotograafide tööde näitus „NG ikoonid“, mille raames eksponeeritakse ka Eesti loodusfotograafi Sven Začeki pilte. Näitus on avatud T-L kl 10-18, suvel T-L kl 10-19. Näitust saab külastada juulikuu lõpuni, sissepääs tasuta.

Ajakirja National Geographic juuninumbri vahendusel jõuab 60 miljoni lugejani üle maailma loodusfotograafi Sven Začeki lugu händkakust. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti loodusfotograafi terviklik fotolugu nii esinduslikus väljaandes maailma vallutab. Näitusel eksponeeritakse ka händkaku pilte.

“National Geographicusse pääsemine on iga fotograafi unistus. Minu unistus täitus tänu händkakkudele. Tulge vaatama unistuse väärilist pildivalikut,” ütles fotograaf Sven Začek.

Fotonäitus toob Lõuna-Eesti publikuni läbilõike maailma tippfotograafide töödest. Näituse üks kuulsamaid pilte ja ühtlasi NG tuntuim foto läbi ajakirja 124-aastase ajaloo on Steve McCurry “Afgaani tüdruk”, mis ilmus ajakirjas 1985. aastal. Loe edasi: Tartu Jaani kirikus saab vaadata fotonäitust „NG ikoonid“

Alatskivi loss avaneb külastajatele täies mahus

Peipsiäärse piirkonna arhitektuuripärl Alatskivi loss on nüüd tõepoolest lõpuni renoveeritud ja viimased taastatud ruumid avatakse külastajatele 25. mail.

Möödunud suvel said ERF piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest rahastatud projekti „Alatskivi lossi renoveerimise viimane etapp“ eesmärgid tegelikult täidetud. Algse ajaloolise ilme said idatiiva esimene ja teine korrus, välisfassaad. Renoveerimata keldriosa plaaniti korda saada kaugemas tulevikus. Ehk aitas kaasa projektile valitud õige nimi või oluliselt suurenenud külastatavus, aga pigem oli ikka muudatustaotlusel sedavõrd jumet, et EAS otsustas anda võimaluse Alatskivi vallal ellu viia ka lossi keldri renoveerimine. Loe edasi: Alatskivi loss avaneb külastajatele täies mahus

ERMis avatakse näitus “Meie uued vanad mustrid”

Laupäeval, 26. mail avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Tartu Kunstikooli õpilastööde näitus “Meie uued vanad mustrid”.

Ülesandeks oli kujundada rahvuslik pakkepaber. Vanadelt eesti asjadelt võetud motiive 21. sajandi vahenditega tuunides saadi uued mustrid. Algmotiivid on maha joonistatud püsinäitusel olevatelt esemetelt.

Kolmanda kursuse õpilased alustasid vöökirjast ja lilltikandist, neljanda kursuse omad joonistasid motiive puidust esemetelt. Täiskasvanud õppijad käisid Heimtalis mulgi ja setu tikandeid kopeerimas. Õpilasi juhendas
Tiina Unt.

Allikas: Tartu Kunstikool

Viljandis tulekul maarahva päästmise mõttetalgud

Viljandis korraldatakse 28. mail maarahva päästmise mõttetalgud, arutelu toimub aadressil Vabaduse plats 6 (II korruse saalis).

Maarahva päästmine on maarahva enda asi. Kuidas säilitada elu maal kui koolivõrku reformitakse, päästekomandosid suletakse ja vallad kokku kuivavad? Arutame seda kuidas maaelu säilitada, kuidas endit õnnetuse eest hoida, kuidas häda korral abi vajajani jõuab. Avatud Ruum aitab paljude mõtteid jagada-siduda ning tehtud mõttetööst saab olema kokkuvõte mida hiljem teistelgi hea lugeda. Ruumi hoidja on Mikk Sarv.

Kuna mõttetalgute korraldus on õhinapõhine, siis ootame igakügset abi. Kes saab tuua teelauale suupisteid, kes aga pakub autos vaba küüdikohta.

Allikas: Peep Tobreluts, tel 5133910, e-post peep.tobreluts@gmail.com

Maailma suurim laste rattaralli juba sel laupäeval Tartus

30. Tartu Rattaralli lastesõidud. Foto: Tarmo Haud
26. mail kogunevad tuhanded lapsed Tartu kesklinna, et osaleda SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõitudel. Kui eelmisel aastal võttis üritusest osa veidi üle 3000 lapse, siis sel aastal on korraldajad valmis 3500 lapse osalemiseks.

„Nii suure osalejate arvuga ürituse näol on tegemist maailma suurima lastele korraldatud rattaralliga! Üritusest osa võtma on oodatud nii väikesed algajad rattasõitjad kui ka juba suuremad rattasõbrad. Tartu Rattaralli lastesõite on korraldatud juba 28 aastat ning soovime seda traditsiooni kindlasti jätkata ka tulevikus,“ lausub Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu.

SEB 31. Tartu Rattaralli lasteüritused on osaks terve nädalavahetuse ehk reedest pühapäevani kestvast üritusest Estonian Cycling Weekend 2012, mis koondab endas profisõite, rahvasporti ning laste rattasõite olles maailmas unikaalseks sedalaadi ürituseks. Loe edasi: Maailma suurim laste rattaralli juba sel laupäeval Tartus

Tehvandi staadion muutub sel nädalal lennuväljaks

Tiibvarjusport. Foto: Paap Kõlar
24. – 27. mail korraldab Eesti Tiibvarjuspordi Liit Otepää-Palupera ümbruses esmakordselt rahvusvahelised motovarjuspordi võistlused, mis on ühtlasi testiürituseks aasta hiljem samas toimuvatele mastaapsetele Euroopa Meistrivõistlustele motovarjuspordis. 26. mail muudetakse Tehvandi staadion omapäraseks lennuväljaks.

Võistluste raames, laupäeva õhtul, ajavahemikul kell 20.00-21.30 toimub Tehvandil publikule suunatud lennushow.

Ürituse ühe korraldaja Paap Kõlari andmeil saabub laupäeva õhtul lennates Tehvandile rahvusvaheliselt kirev lennuseltskond, mis kindlasti ei jää otepäälastele märkamatuks, kuna õhus tiirlevaid erinevaid lennuaparaate saab olema rohkesti. Järgnevad staadionilt üle- ja läbilennud, formatsioonilennud, demo- ja trikilennud staadioni kohal, serpentiinid, suitsud ja muud põnevat.

Eriti soodsa ja tuulevaikse ilma korral võib näha ka põnevamate täpsusharjutuste tutvustusi ning üllatusena ehk isegi paari päris uut ja ekstreemset lennueksperimenti. ,,Meie spordiala on väga ilmatundlik ja oleme valinud selleks ürituseks parima võimaliku aja, lõplikud olud aga selguvad ikkagi alles kohapeal. Kui vähegi võimalik, toimuvad vahemaandumised ja stardid otse staadioni tribüüni ees, seal teeme siis ka juttu ja tutvustame huvilistele motovarjusporti lähemalt,“ kinnitas Paap Kõlar. Loe edasi: Tehvandi staadion muutub sel nädalal lennuväljaks

Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat

Rohelist eluviisi edendav kodanikumeedia portaal Bioneer tähistas neljandat sünnipäeva. Sünnipäeva puhul sai portaal ka uue kujunduse.

„Nende nelja aasta jooksul on Bioneeri peamiselt vabatahtlikest koosneval toimetusel olnud tänuväärne võimalus anda oma panus eestimaalaste keskkonnateadlikkuse edendamisse. Bioneeri portaali tublid vabatahtlikud on Eesti sõltumatu kodanikumeedia pioneerid,“ selgitas portaali tegevtoimetaja Katrin Lipp. „Kodanikumeedia võlu seisnebki selles, et igaüks meist võib anda läbi selle oma isikliku panuse. Igaüks, kes tunneb, et just temal on midagi olulist keskkonna või rohelise eluviisi kohta öelda, võib oma kaastöö meile saata,“ lisas Katrin Lipp.

Läbi aastate on Bioneeril olnud ligikaudu 150 vabatahtlikku, kelle kaasabil on ilmunud üle 13 000 artikli, uudise ja teate. Keskmiselt külastab Bioneeri kuu aja jooksul 25 000 individuaalset külastajat, kes teevad ligikaudu 35 000-40 000 külastu st ja 65 000-100 000 klikki.

MTÜ Ökomeedia juhatuse liige Rasmus Pedanik ütles, et 2008. aastal portaali luues oli peamiseks eesmärgiks sõltumatu ning apoliitilise keskkonnainfo jagamine. Eestimaalasi huvitas keskkonna- ja ökoteema ning Bioneer täitis inimeste infonälga teotahtelisi kodanikke kaasates. “Olime ja oleme endiselt bioneerid püüdes saada ise keskkonnast teadlikumaks ning jagada meid ümbritsevaid teadmisi kõigi huvilistega,” selgitas Rasmus Pedanik Bioneeri portaali tegijate eesmärki. Loe edasi: Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat

Lau külapood viib külastaja tagasi aastasse 1938

Lau külapoe avamine Eesti Vabaõhumuuseumis. Foto: Heiki Rebane/BNS
Eesti Vabaõhumuuseum tähistab oma 55. sünnipäeva uue eksponaathoone – Lau külapoe – avamisega. Külapoes valitseb 1938. aasta õhustik ja sealt saab osta ka erinevaid kaupu: sukki-sokki, nööpe-paelu, kangaid ja huulepuna, prantsuse seepi, kahvleid ja lauanuge, söögikraami, õlut jm.

Lau külapood on pärit Ingliste valla Lau külast, endisest Juuru kihelkonnast Harjumaal. Hoone on ehitatud 1914. a Ingliste mõisa viinapõletaja Jaan Meinbergi poolt. Üsna tõenäoliselt oli see algselt mõeldud vaid elumajaks ning kohandati poehooneks alles hiljem. 1930. aastal rentisid osa ruume poeks Lau külast pärit Jaan ja Amalie Pikkof, kuid paraku läks nende poepidamine 1934. a pankrotti. Pärast seda võttis poe üle Jaan Meinbergi lesk Anna Pauline Meinberg koos oma tütre Alice´ga. Rahva seas kutsutud neid Poe-Mammaks ja Poe-Liisiks. Mingil määral tegutses Lau pood ka kokkuostupunktina ning Poe-Mamma korraldanud seal kohalikele naistele kokakursusi.

Lau pood oli tüüpiline väike segapood, kus müüdi nii toidukraami kui ka pudu- ja riidekaupa. Loomulikult ei puudunud sealt petrooleum, lambid, tikud, tubakas ja maiustused. Enamasti toodi kaup kohale ringisõitvate kaubaagentide poolt. Pood lõpetas tegevuse 1940. aastal. Eesti Vabaõhumuuseum omandas poe 1999. aastal.

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Viljandis sai nurgakivi haigla õendus- ja hoolduskeskus

Viljandi maavanem Lembit Kruuse nurgakivi asetamisel. Foto: Viljandi maavalitsus
Viljandis asetati nurgakivi SA Viljandi Haigla Psühhiaatriaosakonna õendus- ja hoolduskeskuse vundamendile, et juba selle aasta lõpus kaasaegne keskus Jämejalal abivajajatele avada.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul kerkib keskus õigesse kohta, sest nii moodustub terviklahendus, kus uus investeering hakkab varem tehtuid toetama. „Asetame kompleksi rajamisega sümboolse nurgakivi ka maakonna ja terve lõuna Eesti arengusse, sest tegu on ju maakonnaülese objektiga. Samuti kerkib taas ilus algatus maakonna hooldusvaldkonna arendamise suunal, sest Viljandimaal on erivajaduste hoolekandelise tegevusega samas paigas tegeldud enam kui sada aastat. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et meie tugevust mõõdetakse meie nõrkuse kaudu. Vaid need ühiskonnad on tugevad, kus nõrgemaid ja abivajajaid hätta ei jäeta,“ rõhutas Kruuse.

Nurgakivi asetamisel võtsid sõna ka Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim, riigikogu ning SA Viljandi Haigla nõukogu liige Peep Aru ning SA Viljandi Haigla juhataja Ülle Lumi. Viimane rääkis haigla kui organisatsiooni arendusest, võrreldes seda inimesega, kes peab samuti plaani pidama, need ellu viima ning läbi tegevuse arenema ning heas konditsioonis püsima.

Keskuse ehitajaks on oma maakonna ehitusfirma Silindia, kelle juhi Toomas Perve hinnangul ei näe ta täna takistusi hoone õigeaegseks valmimiseks.

Õendus-hoolduskeskus luuakse eelkõige silmas pidades neid hooldatavaid, keda on tabanud dementsus. Arhitektuursed siselahendused loovad haigetele keskkonna, kus selle haigusega kaasuvate erisustega võimalikult valutult toime tulla.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Rosma kogupere konverentsil kõneldi kogukonnakoolist

Hetk kogupere konverentsi avamiselt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts

Põlva külje all Rosmal peeti laupäeval, 19. mail IV kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kogukond”, kus arutleti kogukonna ja kooli suhete ning kogukonnakooli olemuse üle. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsist võttis osa 185 inimest, kes päeva lõpuks sõnastasid teesid terve kogukonna kooli kohta.

Konverentsi lõppdokument meenutab lapsevanematele, haridusametnikele ja omavalitsustele, et toetavat ja hoolivat kasvukeskkonda pakkuv kool saab tegutseda, kui kogukond sellist kooli soovib ja vajab. “Terve kogukonna ja kogukonda toetava kooli loomine ning hoidmine algab meist endast – igaühe panusest ja teadlikest valikutest. Selle õnnestumiseks on väga oluline koostöö, samuti omavalitsuste ja riigi esindajate hea tahe ning toetus. Kogukonnakoolis peitub meie ühine võimalus teel hoolivama ja tasakaalukama ühiskonna ning elukeskkonnani,” seisab dokumendis (vt konverentsi lõppteese teksti lõpus).

Neljandat aastat peetud kogupere konverentsi eesmärgiks oli vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli konverentsi fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool ja nüüd terve kogukond. Konverentsil osales koos vabatahtlikega rekordarv – kokku 185 inimest: 101 täiskasvanut ja 84 last. Loe edasi: Rosma kogupere konverentsil kõneldi kogukonnakoolist

Laupäeval toimub Rosmal IV kogupere konverents

Hetk mullusel kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

19. mail toimub Põlva külje all Rosmal IV kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kogukond”, mis võtab sel aastal vaatluse alla kooli ja kogukonna. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatavast kogupere konverentsist plaanib osa võtta 170 inimest.

Neljandat aastat peetava kogupere konverentsi eesmärk on vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli konverentsi fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool ja nüüd terve kogukond.

Kogukonna ja kooli suhetest on viimasel ajal palju juttu olnud. Konverents püüab lahti mõtestada kogukonnakooli olemust ja käsitleda võimalusi, kuidas kool tagaks lastele parima kasvukeskkonna ning kujuneks terve kogukonna arengu keskuseks.

Esinejatena astuvad üles Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus, Tallinna waldorfkogukonna üks eestvedajaid Aivar Haller, Pühajärve Haridusseltsi juhatuse liikmed Ene Reedi ja Margit Prede, Rosma Haridusseltsi lapsevanem Indrek Maripuu ning Võru uue waldorflasteaia idee käivitajad Pille Sõrmus ja Mari Peetsalu. Paralleelselt ettekannetega toimuvad tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt on waldorflasteaed.

Johannese Koolis Rosmal peetavale kogupere konverentsile tulevad osalejad koos peredega. Konverentsirahvale valmistavad tervislikku toitu Seto sõsarad. Päeva lõpetab fantaasiapillimees Silver Sepp. Ajakava leiab veebist (www.rosma.edu.ee). Konverentsil osalemine on tasuta, omapoolse toetuse saab toidu ja korralduse eest anda kohapeal annetuse korras. Loe edasi: Laupäeval toimub Rosmal IV kogupere konverents

Sännas tulekul kolmas Euroopa väärtfilmiõhtu

25. mail algusega 20.00 linastub Sänna Kultuurimõisas Euroopa väärtfilmide sarja kolmas linateos. Sedapuhku näidatakse Prantsuse uuema laine koomiksikuntsniku Joann Sfari debüütfilmi “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”, mille aluseks on tema enda koomiksiromaan.

Ekraanile tuleb liigutav episood ühe kunstniku elust, kes on jätnud oma jälje maailma kultuurilukku: see on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule läbi koomiksikunstnik Joann Sfari silmade. Pilguheit prantsuse laulja, näitleja, režissööri ja poeedi Serge Gainsbourg’i elule algab 1940-ndate aastate natside poolt okupeeritud Pariisist. See on koomiksikunstnik Joann Sfari elutruu muinasjutt tõelisest elukunstnikust, nõukogude võimu eest põgenenud juudipoisist, kes pääses genotsiidist üle noatera, tahtis saada suureks maalikunstnikuks, ent avastas muusiku rutiinitöös oma ande laulumeistrina. Lugematud afäärid kuulsate kaunitaridega Juliette Grécost Brigitte Bardot’ni on lisanud Gainsbourg’i legendile sära, mida selles filmis lihvitakse. “Serge Gainsbourg – huligaani armastus” on film, kus on palju armastust, seksi ja veel rohkem muusikat.

Filmi juhatab sisse ning kommenteerib Sänna Kultuurimõisa tegevjuht Hendrik Noor. 2 tundi ja 10 minutit kestev film on valminud 2010 aastal Prantsusmaal. Film on eestikeelsete subtiitritega. Üritust toetab Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Tegusal talgupäeval osales üle 30 000 inimese

Hetk Pajusi külamaja talgutelt. Foto: Jüri Vester

Enamik talguid üle Eestimaa on edukalt lõppenud. Teeme Ära talgupäev tõi kodudest välja rohkem inimesi kui mullu – vähemalt 30 382 eestimaalast. Talgupäeva meeskond tänab kõiki, kes tulid ühiselt välja ning panid õla alla, et kodukoha ja kogukonna heaks midagi olulist ära teha. Tänase päeva jooksul laekunud talgutagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva raames toimus kokku 1220 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 30 382 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 8032 inimest. Saaremaal osales 3138 inimest, Tartumaal 2546, Pärnumaal 2353, Ida-Virumaal 2219, Läänemaal 1877, Lääne-Virumaal 1511, Järvamaal 1469, Raplamaal 1412, Jõgevamaal 1221, Võrumaa 1135, Viljandimaal 1092, Valgamaal 1086, Põlvamaal 832, Hiiumaal 464. Vaata talgustatistikat siit.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänane päev näitas taas Eestimaa inimeste hoolivust ja koostöösoovi. „Maailmaparandamiseks ei pea me leiutama uut kõrgtehnoloogilist maailmaparandamiseagregaati. Talgupäeva kogemus näitab, et Eestimaa elukeskkonna parandamiseks ei ole tingimata vaja kümneid tuhandeid eurosid – piisab kümnetest tuhandetest eestimaalastest ja nende hoolivast mõtteviisist. Kui oleme jõudnud sellise mõtteviisini, juhtuvad ülejäänud head asjad juba iseenesest,“ lausus Tüür.

Talgupäeva meeskond helistas täna koos vabatahtlikega rohkem kui tuhandele talgujuhile. „Neid tuhandeid töid ja positiivseid emotsioone sellest vägevast talgupäevast ei saagi üheselt väljendada,“ lausus Tüür. „Teeme Ära talgupäeva meeskond teeb lihtsalt ühe sügava kummarduse kõigile talgujuhtidele ja talgulistele üle Eesti!“ Loe edasi: Tegusal talgupäeval osales üle 30 000 inimese

MoKSi külaliskunstnik Izabela Ołdak paneb Mooste bussipeatuse särama

Mooste Külalisstuudiosse (MoKSi) resideerima tulnud Poola kunstnik Izabela Ołdak maalib üle Mooste bussipeatuse ootekoja. Tema maalingus põimuvad kokku Eesti rahvusmustrid ja kunstniku enda looming.

Aprillis saabus kaheks kuuks MoKSi oma loometööd tegema Izabela Ołdak Poolast, kes pakkus välja, et pisut väsinud välimusega Mooste bussipeatusele võiks anda uue sära. Selleks sai ühendust võetud Mooste vallaga, kes pani kohe lahkelt ka oma õla ettevõtmisele alla. Peale selle on Izabela kutsunud kuulutuste kaudu ka kõiki kohalikke huvilisi kaasa lööma, kommenteerima ja nõu andma. Praeguseks on ootekoja maaling, kus kohalikud rahvusmustrid põimuvad kunstniku käe läbi kompleksseteks ornamentideks, juba osaliselt valmis, Izabela on lubanud selle täiustamist veel jätkata.

Izabela Ołdak on kunstnik-kuraator, kes on huvitatud arhetüüpsetest mustritest ja kordustest. Uurides traditsioonilisi ornamente, loob ta neist uusi ning kasutab neid oma installatsioonides, (seina)maalides ja performance’eis. Peale maalimise kasutab Izabela oma kunstis palju ka Poola traditsioonilist käärilõiketehnikat, luues sel moel imelisi paberornamente. Selliseid lõiketehnikaid õpetas Izabela 28. aprillil MoKSis ka kõigile kokku tulnud huvilistele. Izabela Ołdak töötab MoKSis mai lõpuni.

Mooste külalisstuudio on loovisikute enda eestvõttel toimiv kunstikeskus, mis hõlmab ateljeesid, näitusepindu, töökodasid ja raamatukogu. MoKS tegutseb nii Moostes (külalisateljeed, toiduklubi, õpikojad) kui ka väljaspool seda. MoKSi tegevust rahastavad 2012. aastal Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Briti Nõukogu, Euroopa elukestva õppe programm Grundtvig.

Allikas: Siiri Kolka, MTÜ Mooste Külalisstuudio, www.moks.ee

Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Tartu Eesti Seitung
Täna 130 aastat tagasi kirjutati Peterburis ilmunud ajakirjas ”Elektritšestvo”, et Wiegandi tehas Tallinnas kavatseb gaasivalgustuse asendada elektrivalgustusega. Tegu oli Eestis elektri kasutamise esmamainimisega kirjasõnas.

1882. aastal ilmunud ”Elektritšestvo” andmetel plaaniti elektrivalgustust lisaks tehasele rakendada ka raudteetehastes, mõnel raudteeülesõidukohal ja Kadrioru kuursaalis. Samal aastal märgiti Tartu Eesti Seitungis, et elektrivalgus plaanitakse kasutusele võtta ka Kreenholmi vabrikus. Seitungis kirjutati järgnevat: ”Meie Kreenholmi vabrikut saab seniaegse gaasi tulede asemel varsti elektri valgus valgustama, mis gaasi tulest neli korda odavam ja sada korda valgem.”

Eesti Energeetikaveteranide ühenduse juhatuse esimehe Roomet Hausmanni sõnul on tähtpäev Eesti jaoks mitmes mõttes tähelepanuväärne. “Elektroenergeetika areng juba 130a taguses Eestis oli muljetavaldavalt kiire – Edisoni esimene töökindel elektrihõõglamp valmis 1879 aastal ning juba kolm aastat hiljem räägiti selle rakendamise plaanist Eestis. Paljud hilisemad leiutised on meie maile jõudnud märksa suurema viitega,” kommenteeris sündmust Hausmann.

”Selliseid eesrindlikke tähiseid võib leida veelgi varasemast ajast näiteks 1858 aastal Kreenholmi Manufaktuuri ketrusmasinate käivitamiseks paigaldati kaks 360 HJ 10 m läbimõõduga 100 tonnist metallist vesiratast, mis jäidki tehnikaajaloo võimsamateks maailmas. 1868.a. asendatakse vesirattad 1300 HJ hüdroturbiiniga, mis jäi maailma võimsamaks järgnevaks 27 aastaks kuni anti käiku Niagara hüdroelektrijaam. Tänu kiirele arengule, eriti peale taasiseseisvumist olemegi täna jõudnud sinnamaale, et kasutame kõige kaasaegsemaid ja esmakasutusel olevaid seadmeid ning saame oskusteavet, eriti põlevkivi energeetikas, ka mujal maailmas uhkusega tutvustada,” lisas Hausmann. Loe edasi: Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Hetk tänastel Kadrina saunatalgutelt. Foto: Kadrina Saunaklubi
Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev läks kohe hommikust hooga käima ja inimesi on kodudest välja tulnud rohkem kui talguveebi kirja pandud. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel üle Eesti kindlasti rohkem kui 20 000 inimest. Värsket talgutagasisidet saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse, kus info uueneb pidevalt kogu päeva vältel.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul koguneb talgupäeva staapi kuhjaga uusi muljeid ja emotsioone käimasolevatelt talgutelt. „Tunda on, et taas toimub üle Eestimaa üks mõnus talgupäev – inimesed on kokku saanud, naudivad värsket õhku ja koostegemise rõõmu,“ lausus Tüür. „Talgupäeva meeskonnal on tõesti hea meel, et maikuu esimene laupäev on kujunemas iga-aastaseks hoolimise päevaks – päevaks, mil inimesed näitavad välja oma hoolivust kodukandi ja kogukonna suhtes!“

Hommikul alustatud talgutel peetakse paljudes kohtades lõunapausi. Tänavuses menüüs on lisaks talgusupile väga levinud talgupannkoogid ja kringel, mitmel pool lähevad koogid just ahju. Traditsioonilise talgusupi asemel pakutakse mitmel pool ka teisi maitseelamusi, Mustamäe talgutel on näiteks turgutuseks heeringavõileib.

Lõunasupi kõrvale puhutakse omakandi jutte või kuulatakse sajandivanust talgulugu vastilmunud talgulugude kogumikult. Sel aastal ongi kõlama jäänud, et talgulugude jutustamine ja talgupärimuse jagamine on saanud ühise päeva lahutamatuks osaks.

Enamik talgujuhte kiidab ilma ja kinnitab, et kohale on tulnud rohkem inimesi kui arvatud – eriti noori, kuid ka palju eakamaid, sest talgud vanust ei tunnista. Paljudest talgukohtadest on laekunud positiivne kommentaar prügi vähenemisega seoses. Ja esile on tõstetud sedagi, et talgud on kõigile tõepoolest väga ühendav kogemus. Loe edasi: Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese