Erkki Peetsalu

Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

talgud — Mulluse talgupäeva algus Keilas: tööhoos on Miikaeli koguduse esimees Margus Välja. Foto: Valdur Vacht

Täna toimub ühine Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti kokku 1216 talgut. Varahommikuse seisuga on end talgutele kirja pannud 16 543 talgulist. Vaatamata väikesele hommikusele vihmasajule mõnes Eestimaa nurgas kutsub talgupäeva korraldusmeeskond kõiki inimesi kodust välja tulema, et pere ja sõpradega koos midagi kodukandi ja kogukonna heaks ära teha.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 252 talgule on end kirja pannud üle 4000 inimese. Eriti aktiivselt osaletakse talgupäeval Saaremaal, kus toimub 133 talgut, millele on end kirja pannud ligi 2000 talgulist. Samuti Tartumaal, kus 110 talgule on registreerunud üle 1200 talgulise. Rohkem kui 1200 inimest on talgutel kirjas ka Läänemaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Lääne-Virumaal ja Järvamaal on registreerunud talgutele üle 800 inimese, Valgamaal ja Raplamaal on end kirja pannud üle 600 inimese.

Neile, kes sõidavad talgutele ühistranspordiga, pakub Edelaraudtee 5. mail võimalust sõita talgutele rongiga 50% odavamalt. Soodustus kehtib kõigile, kellel on rongi tulles kaasas talgutöövahend (luud, labidas, reha vms aiatööriist) või töökindad. Kõik need, kel sõlmitud Edelaraudteega ID-kaardiga Püsireisijaleping, saavad talgutele sõita päris tasuta.

Esimesed talgulised alustavad tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ja mõned ka pühapäeval. Talgupäeva meeskond koos Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeametiga kutsuvad talgulisi teada andma ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

Talgupäeva käiku saab jälgida nii Vikerraadio talguprogrammi kui Kuku Raadio talgusaadet kuulates. Vikerraadio talguprogramm on eetris kl 10-11 ja kl 12-14, Kuku Raadio Ilmaparandaja saade on eetris kl 14-15. Loe edasi: Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Naiste kaasavara talgud Järvamaal

Järgnev talgulugu pärineb Eesti Rahva Muuseumi arhiivist ja kõneleb naiste kaasavara talgutest Järvamaal Ambla kihelkonnas Lehtse vallas 1920.-1930. aastatel. Loo on kirja pannu Leontine Rei. Tegemist on talgulugude kogumiku avalooga, millest siinkohal avaldame vaid alguse – lõpuni saab kuulata plaadilt või talguveebist.

Naistetalgud olnud kaasavara valmistamise talgud, ketruse, sulenoppimise, sukakudumise, õmblemise ja ka linaropsimise talgud.

Kui teada oli, et mõnel neiul pulmad lähenevad, läksid ümbruskonna naised talgute korras talle appi kaasavara valmistama. Vanasti polnud õmblusmasinaid. Kõik tuli õmmelda käsitsi. Lõngad kedrati kodus vokkidega. Ketrusi ja teisi „naistetalguid” peetud ikka talvel.

Minu vanaema rääkis, et enne tema mehele minekut olnud nende rehetoas üks mardipäev 20 neidu ketruse talgul. Ema muudkui valmistanud aga koondlaid ja küpsetanud koldeis kartulaid ja kerisel liha talgulistele. Ketrus toimunud peeruvalgel ja noored mehed tulnud mõnutegemiseks peergusi nuuskama – põleva peeru otsast sütt ära murdma. Siis loobitud hullamisega mõne neiule süsi kraevahelegi. Loe edasi: Naiste kaasavara talgud Järvamaal

5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi nii linnas kui maal õhinaga talgupäevast osa võtma. Maikuu esimene laupäev, 5. mai tähistab Eestimaal juba viiendat Teeme Ära talgukevadet. Taas saab talgupäeval üheskoos midagi toredat ja kasulikku oma kodukandis ära teha.

Talgupäevast on kujunenud algatus, mis toob kokku eri põlvkonnad igas Eestimaa nurgas, et oma elukeskkonda muutusi tuua. Ümbritsevat keskkonda võib muuta mitmel moel – alati ei pea tingimata reha või prügikotti haarama. Vägevaid talgutegusid saab korda saata ka pintsli, kudumisvarraste, kulbi või filmkaameraga, samuti mõttetalgute käigus. Peamine on teha talgutöid siirast soovist ja õhinaga.

Mullu peeti Eestimaal väga eriilmelisi ja põnevaid talguid: Jõgeval kudus Padjaklubi lastekodulastele sokke, Tartus tehti ühiselt tutvust mahetoiduga, Kuuli külas valmistati käsitsi poekotte, et saadud tuludest kohalikku loomade varjupaika toetada, Uulu noored koristasid puhtaks teekonna Uulu bussipeatusest Uulu muulini, et sealkandis oleks mõnusam jalutada, Kõpus istutati aga metsa. See on vaid kübeke kõigest, mis ära tehtud sai. Loe edasi: 5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Inspireerivad hetked koos Remo Savisaarega

Metsapealinnas Rakveres toimuva metsanädala sündmuste käigus oli huvilistel lausa kahel õhtul harukordne võimalus veeta mõni tund tunnustatud loodusfotograafi Remo Savisaare seltsis.

Neljapäeva õhtul pajatas meister kaasahaaravalt oma varajastest hommikustest hiilimistest, päevastest passimistest ja õhtustest viimse valguse püüdmistest jõudmaks lähedale ihaluste objektidele. Jõulisteks kontrastseteks vahepaladeks mahedale jutule oli Bonzo võimas laul. Sama võimsad olid Remo looduspildid, mis suurel seinal looduse ja loomad-linnud tuppa tõid.

Reede õhtupoolikul said soovijad fotokunsti suurepärase valdaja käest näpunäiteid ava, säri ja ISO ning kompositsiooni paikaseadmise osas. Näitlikustamiseks ilmusid ekraanile nii – ja naasuguse seadistusega tehtud kaadrid. Hiilgavaks punktiks kiirkoolitusele oli osalejatel võimalus Rahvaaias püüda kuuldut ise piltideks vormistada. Suure meistri erapooletu kriitika, julgustavad sõnad ja eluterve elevus tekitasid mõnusa õhkkonna. Eks parim pilt ole kõigil veel tegemata, selle poole püüdlemine on kogu elu täitev pidev arengutegevus. Iga fotohuviline õpib oma pilte paremini teostama tegijate töid vaadates ja kuuldud õpetussõnu mõtestades.

Ulvi Mehiste

National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Äsja jõudis lugejani National Geographic Eesti maikuu number, mis keskendub muuhulgas koaalade päästeoperatsioonile Austraalias, Egiptuse revolutsioonijärgsele olukorrale, tutvustab tiibadega ‘laulvat’ lindu ja toob pildivalikus meieni Islandi ajatu ilu.

Põhilugude lühitutvustus:

Egiptus ühes hetkes
Reis Niilusel näitab, kuidas revolutsioon levib Tahriri väljakust kaugemale.

Koaalad piiramisrõngas
Megan Aitken sõidab mööda Austraaliat, päästes kukkurloomi linnaohtude ja haiguste eest.

Tiibadega „laulev“ lind
Isane häälistiib-tantsulind teeb paarilise meelitamiseks tiibadega muusikat.

Islandi ajatu ilu
Islandlased ja lambad on küll lõivu nõudnud, kuid maastik püsib endiselt imetlusväärne.

Käte väljapanek
Käed on mõistagi inimestel. Samuti nahkhiirtel, kassidel, delfiinidel, elevantidel ja konnadel. Illustratsioonid tutvustavad nende jäsemete ehitust.

Vermilioni kaljud
Eraklikud kivisambad ja vahelduv värvigamma on Ameerika üks hästihoitud saladusi. Loe edasi: National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Tulekul heategevuslik kunstioksjon

J.Arrak_Voitlus_lohega — J.Arrak, "Võitlus lohega"

Juba teist aastat järjest korraldab Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond heategevuslikku kunstioksjonit „Aita alustada elu“. Oksjon toimub 17. mail algusega kell 19:00 hotellis Swissôtel Tallinn.

Seekord kogume toetust, et soetada Pelgulinna Sünnitusmajja SiPAP- aparaat, mis aitab enneaegseid vastsündinuid, kellel avaldub hingamispuudulikkuse sündroom. Oksjonil on esindatud Jüri Arraku, Olav Marani, Toomas Vindi, Laurentsiuse, Tiit Pääsukese, Andres Toltsi, Ivi Arraku, Mall Nukke, Maarit Murka, Jaan Toomiku, Kaido Ole, Alice Kase, August Künnapu ja Mart Sanderi tööd.

Osalemissoovist palume teada anda e-maili teel aadressil toetusfond@synnitusmaja.ee või telefonil +372 555 28323 (Eeva Kauba). Esimeste kunstioksjonile tulevate töödega saab tutvuda siit.

Allikas: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond

Suusaliit tunnustas Otepää mäesuusatajaid

Tormis Laine mäesuusatamine — Mäesuusataja Tormis Laine. Foto: Tiimar Laine

25. aprillil toimus Eckerö Line laeval Norlandia suusahooaja lõpetamine ning Eesti Suusaliit kuulutas välja 2011/2012 hooaja parimad sportlased. Muu hulgas said tunnustuse Otepää noored mäesuusatajad.

Mäesuusaklubi Väike Munamägi treeneri Peeter Siimu andmeil sai parimaks noormeheks mäesuusatamises hetkel Austrias treeniv Tormis Laine (Otepää SK Otepää Õhujõud).

Parimaks nooreks neiuks mäesuusatamises kuulutati Carmen Piho (SK Väike Munamägi, treener Peeter Siim). „Lisaks sellele arvas ESL Mäesuusakomitee Carmeni Eesti noortekoondise liikmeks, kuna tal oli väga edukas hooaeg ning ta täitis kõik vajalikud normid,“ rääkis Peeter Siim.

ESL Mäesuusakomitee otsustas saata SK Väike Munamägi õpilase Greete Poderati FIS valiklaagrisse Austriasse. „Kui tal seal hästi läheb, avaneb tal võimalus FISi rahastamisel laagris treenida veel kolm kuud lisaks, seda juba septembris,“ lisas Peeter Siim.

Allikas: Monika Otrokova

Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötoad maikuus

TANTSUTUBA – 6. mai kl 18:00 Ruusmäe Rahvamajas. Esisuss on Õie Sarv Setomaalt. Tal on kaasas ka omad muusikud. Võtke tantsusussid-tantsukingad ja pillid ühes.

VÄIKEKANDLETUBA – 8. ja 22. mai kl 19 Haanja Rahvamaja kohvikus. Võta pill kaasa! Juhendab Ivi Rausi.

LõõTSPILLITUBA – 5. ja 19. mai kl 10:00 Haanja rahvamajas. Võta pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa.

KOHALIK KÖÖK – 20. mai kl 11:00 Vaskna turismitalus. Valmistame kevadisi vitamiinirohkeid toite haani naise Triin Rõõmusoksa näpunäidete järgi.

KÄSITÖÖTUBA – 26. mai kl 11:00 Ruusmäe rahvamajas. Teemaks on lõngade värvimine taimedega. Juhendab Ruusmäe kandi inimene Leelo Sarik.

LAULUTUBA – 27. mai kl 15:00 Suhka talus Mäe-Suhka külas. Külla tuleb Celia Roose Karula metsade vahelt!

Õpitoad toimuvad 2012-2013 igakuiselt. Õpitoad on TASUTA (vajadusel lisandub materjali tasu)
Registreerimine telefonil: 511 2280 või ivirausi@gmail.com
Täpsem teave: omkuiom.blogspot.com

Esimene Sabatants ootab järge

Äsja lõppes Tallinnas teatris NO99 esimest korda toimunud traditsioonilise tantsu festival Sabatants. Neli päeva pakkusid võimalusi nii aruteludeks, õppimiseks kui koostantsimiseks.

Hommikused jututoad otsisid vastuseid mitmetele küsimustele ja olukordadele, mis kerkinud esile seoses traditsioonilise tantsu eluga kaasajal. Üheskoos tantsijate, pillimeeste, uurijate ja teiste huvilistega arutlenud pärimusmuusik Siim Sarv võttis jutuks tulnu lühidalt kokku: “Meil on kogukond tantsijaid ja pillimehi, erinevalt mesilastest ja lilledest ei ole neid siiamaani aga kokku lastud. On aeg need kaks erinevatel viisidel teineteisega ühendada. Selle järgi on olemas selge vajadus, kuid kuidas ja millal seda teha, näitab aeg.“

Päevastes õpitubades tutvustati ja tantsiti nii Eesti kui kaugemate maade tantse: Lätist, Leedust, Poolast ja Baskimaalt. Teiste hulgas olid kohal ühed viimastest Pakri traditsiooni kandjatest, Endel Enggrön ja Manfred Strickman. Oma paikkonna tantsude õpetamise kaudu loodavad nad leida Eestis muusikuid ja tantsijaid, kes kannaksid edasi hääbuvaid teadmisi ja oskusi. Loe edasi: Esimene Sabatants ootab järge

Tulekul foto-velotuur “Tabiveremaa ilu ja valu”

Ootame sind osalema Foto-Velotuuril “Tabiveremaa ilu ja valu”. Jalgrattamatk algab 12. mail kell 10.00 Tabivere vaba Aja keskuse eest, sõidame Saadjärve äärt mööda Juula külla, sealt Elistvere kaudu Maarja-Magdaleenasse, edasi Kõrenduse, Otslava, Kaiavere külad, Kärksi, Õvanurme ja lõpetame taas Tabiveres (kokku umbes 45 km).

Registreerimiseks saada osalejate nimed ja kuni 5 pilti Tabivere vallast (nii rõõmupakkuvaid kui mõtlemapanevaid) aadressile eneli.pyhvel@kliinikum.ee. Pilte vaatame retke lõpul Vaba Aja Keskuses. Toitlustuspauside tarbeks kogume kõigilt täiskasvanutelt 2€. Vihma korral jääb sõit ära, aga pilte vaatame niikuinii!

Meiega tulevad oma elu ja mõtteid jagama ka Belgist jalgrattaga Eestisse tulnud vabatahtlik Lauris ja Põltsamaa noorteühendusest Heidi. Üritust toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põltsamaa Noorteühendus Juventus.
Täpsem info www.juula.ee

Allikas: Eneli Kaasik

Pikakannu Pärimuskultuuri Keskus asutab uue kooli

Ühing Pikakannu Kooli Areng on pärast Lasva Vallavolikogu otsust lõpetada Pikakannu Põhikooli tegevus alates 31.07.2012 otsustanud asutada Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse. Keskusel saab olema neli üksust: lastehoid, kool, huvikool ja abiteenistus. Nii alus-, põhi-, kui huvihariduse õppekavad on seotud pärimuskultuuriga.

Kolmapäeval, 25. aprillil kell 14.00 toimub Pikakannu Koolimajas keskuse arengukava seminar “Pärimuskultuur kui päriselu osa”. Arutusele tulevad ja vastuseid ootavad küsimused on: Mis on kultuur? Mis on pärimuskultuur? Mis on vaimne kultuuripärand? Millised kombed, tavad, teadmised ja oskused oleme saanud vanemalt põlvkonnalt? Milliseid kombeid, tavasid, teadmisi ja oskusi anname edasi nooremale põlvkonnale? Kas pärimuskultuur ja kultuuripärand sobib paremini muuseumi või maksuametisse? Kuidas kultuuripärand väärtushinnanguid kujundab?

Seminaril osalevad Võru Instituudi esindajad, õpetajad, hoolekogu ja ühingu liikmed ning huvilised. Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse arengukava koostamiseks toimuv seminar on rahastatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt. Loe edasi: Pikakannu Pärimuskultuuri Keskus asutab uue kooli

Nuustaku naisrühm tähistab 30. aastapäeva

Nuustakt rahvatantsu naisrühm tähistab 29. aprillil kell 14.00 oma 30. aastapäeva. Ühtlasi tähistatakse rahvusvahelist tantsupäeva.

Nuustaku rahvatantsurühma naisrühm sai alguse Otepää sidejaoskonna naisrühmast. Esimeseks juhendajaks sai tuntud tantsujuht Eha Ojavee. Naisrühm osales paljudel isetegevuslaste konkurssidel, kus saavutati ka häid tulemusi. Esinetud on nii maakondlikel kui ka vabariiklikel tantsupidudel ja käidud palju tantsulusti pakkumas ka väljaspool Eestit – Soomes, Venemaal, Rootsis, Saksamaal. Viimati käidi külas Otepää Sõprusomavalitsusel Venemaal Toksovos, kus esineti Toksovi linna päevadel. Praegu juhendab tantsurühma Angela Toome.

Nuustaku naisrühma 30. aastapäeva tähistamisel õpetavad Ain Raal ja ansambli Tsibihärblased liikmed seltskonna- ja rahvatantse. Samas on võimalik vaadata MTÜ Karukäpp käsitöö kevadnäitust. Kõik huvilised on oodatud!

Allikas: Otepää Vallavalitsus

Kohilas toimub Balti riikide ühine metsaistutuspäev

Kolmapäeval, 25. aprilli keskpäeval avavad Läti põllumajandusminister Laimdota Straujuma koos Eesti keskkonnaministri Keit Pentusega Kohila valla Pihali külas Baltimaade esimese ühise metsaistutuspäeva, millega tähistatakse ka 23.aprillil alanud Eesti üleriigilist metsanädalat.

Veidi enam kui paarile hektarile istutatakse 5000 kaseistikut, mis tuuakse kohale Eestist Juhani Puukoolist. Noori kaseistikuid on kutsutud istutama Eesti, Läti ja Leedu riigi ja omavalitsuste, vabaühenduste ja metsandusvaldkonna ettevõtete esindajad ning Kohila koolinoored, kokku ligikaudu 150 inimest.

Ühise metsaistutuspäeva idee tuli Lätist, kontserni Latvijas Finieris esindajate poolt, kelle eestvedamisel algatati Lätis üleriiklik kaseprogramm juba 15 aastat tagasi. Kaseprogrammi raames tehakse seal pidevat koostööd oma ala professionaalidega üle kogu maailma. Kask on Firma Latvijas Finieris tunnuspuu. Seda kasvatatakse nii ilu kui ka väärt puidu pärast.

„Soovime jagada oma kogemusi ja oleme avatud Eesti kolleegide uutele ideedele,“ kommenteeris kaskede istutamise algatust Kontserni Latvijas Finierise juhatuse esimees Uldis Bikis. Eesti, Läti ja Leedu kogemusi ühendades on võimalik luua kõiki Baltimaid hõlmav metsandusvaldkonna teadmiste pank ja esindada maailmaturul edukamalt kõigi kolme naaberriigi ühiseid huve.
Loe edasi: Kohilas toimub Balti riikide ühine metsaistutuspäev

Saada oma kasutatud triiksärgid Viljandi folgile

triiksärk — Anna oma vanale triiksärgile uus elu Viljandi folgi laval. Foto: osta.ee

Sel aastal saavad kõik huvilised osaleda Viljandi pärimusmuusika festivali lavade kujundamisel. Kogu kokku oma vanad triiksärgid ja vii Viljandi folgi korraldajatele – nõnda annad vanadele särkidele uue elu ning kohtad suvel oma rõivaid folgifestivali laval!

Traditsioon igal aastal esinemispaigad erinevalt kujundada ulatub tagasi 1997. aastasse. Möödunud 15 aasta jooksul on lavade kaunistamisel kasutatud palju erinevaid materjale. Uute materjalide kõrval on tihti käiku läinud korduvkasutatud materjalid ja tööstuslikud tootmisjäägid: üle paljude aastate lemmikmaterjaliks olnud trikotaaži ribad on kangatootmise jäägid. Ka oma aja ära elanud lavakujundused harutatakse tihti üles, et siis seejärel anda neile uus elu mõnes uues lavakoosluses.

Võimalusel on lavakujundused olnud ühel või teisel moel seotud aasta teemaga. 2012. aasta festivali teema „Mehe laul” on inspireerinud end siduma lavakujundustega uue nurga alt, tehes seda hoopis teemakohase materjalikasutuse läbi. Ave Matsin, kes on festivali lavasid kujundanud 2003. aastast, otsustas seekord meeste kasutatud triiksärkide kasuks, mille kogumise aktsiooni on just nüüd õige aeg alustada. Loe edasi: Saada oma kasutatud triiksärgid Viljandi folgile

Läänemaal avati heategevuslik aktifotokunsti näitus

heategevuslik aktifotode näitus — Hetk näituse avamiselt. Foto: MTÜ Eesti Fotoklubi

22. aprillil avati Läänemaal Rannarootsi keskuses rinnavähivastase kampaania raames aktifotonäitus „Tervis annab elujõu“. Näituse peamiseks eesmärgiks on kutsuda inimesi rohkem tähelepanu pöörama oma tervisele ja rinnavähiohule.

Näituse täiendavaks eesmärgiks on heategevuslik aktifotokunsti-oksjon, mis korraldatakse 5. mail Rannarootsi keskuses ja veebipõhine fotomüük, mille tuludest toetatakse Läänemaa Vähiühingu vähipatsientidele suunatud tegevusi.

Näitusel on esindatud 13 fotograafi, kelleks on rahvusvaheliselt tunnustatud alpinist-fotograaf Jaan Künnap, Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ning Vabariigi Presidendi ja valitsuse fotograaf Erik Peinar ning Martin Vuks, Darja Vorontsova, Indrek Mänd, Hasso Hirvesoo, Jane Võsso, Kadriann Raud, Laura Seppa, Meelis Toom, Mati Saar ja filipiini päritolu fotograaf Ez Lynold Sajonia.

Näitus on Rannarootsi keskuses avatud kuni 20. maini. Näituse korraldaja, Eesti Fotoklubi MTÜ on loodud selleks, et ühendada neid, kelle jaoks fotograafia on kirg, elustiil ja aidata kaasa nende arengule, seda nii loomingulise eneseväljenduse kui ka fototehnilise kvaliteedi mõttes. Samuti edendada fotograafiamaastikku ja fotohuviliste omavahelist läbisaamist ning koostööd. Luua võimalusi loomingu eksponeerimiseks, analüüsiks ja ka müügiks. Loe edasi: Läänemaal avati heategevuslik aktifotokunsti näitus

Abja Gümnaasium avas spordisaali korvpallilahinguga

Pikaaegsete sporditraditsioonidega Abja vald näitas üles eht mulgilikku jonni ning ehitas Gümnaasiumi juurde täismõõtmetes spordisaali.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul, kes avamistseremoonial osales, väärivad kõik maakonna elanikud ja kooliõpilased korralikke sportimistingimusi: „nüüd on peamine see, kuidas saal sisuka tegevuse ja sportivate lastega täita.“

„Leiduks ikka entusiastlikke eestvedajaid, siis tuleb nii tervist, spordirõõmu kui tähelepanuväärseid saavutusi,“ avaldas maavanem lootust.

Abja vallavanem Peeter Rahnel avaldas tänu kõikidele saali valmimisega seotud inimestele, ehitajatele, projekteerijatele ja teistele asjaosalistele.

Abja Gümnaasiumi direktor, kes avatseremoonia lõpetuseks mulgi värvides musta-punase palli korvpallilahinguks õhku viskas, uskus, et järgmises ehitusetapis valmivad riietus- ja pesuruumid võimaldavad Apja tuua erinevate spordialade maakonna- ja miks mitte ka ülevabariiklikke võistlusi.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Jooksumaraton korraldas retrostiilis ühistreeningu

Eile õhtul, 23. aprillil oli hoolimata hommikusest vihmasajust jooksumaratoni ühistreeningule kogunenud üle 300 jooksu- ja kepikõnnisõbra, kelle abiga avati Tartu Jooksumaratoni juubeliprogramm ning ühtlasi ka Klubi Tartu Maratoni kevadiste maratonide programm.

Kuna Tartu Jooksumaraton tähistab sellel aastal oma 30. sünnipäeva, siis toimus ühistreening retrostiilis. Retrohõngu lõid nii aegumatu viisi taustal tehtud soojendusvõimlemine, legendaarne Tartu Maratoni rada kui ka kõik vahvate kostüümidega inimesed. Ühtlasi tegi eile maratonidebüüdi Tartu Kevadpäevade maskott Villem, kes läbis vapralt 10 km pikkuse distantsi.

SEB 30. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu tänab kõiki osalejaid ning innustab kõiki ka maratonile tulema: „Mul on hea meel, et nii paljud maratonisõbrad tulid hoolimata väikesest vihmasajust Tartust kohale, see näitab, et tegemist on tõeliste rahvasportlastega, kes ei karda ei tuult ega vihma. Esimesed sammud oma tervise heaks on nüüd tehtud, maratonirajaga tutvust tehtud ning nüüd ei olegi muud kui jooksumaratonil kohtume!“.

Ühistreeningul osalenud rahvasportlane Maarja Pilipenko julgustab samuti teisigi jooksumaratonil osalema: „Vabas looduses jooksmine on nii mõnus! See annab tohutu energia ning mis oleks veel parem kui tunne, et sa teed enda jaoks midagi head. Maraton on tõepoolest rõõm!“

Eilne ühistreening näitas, et vaatamata mõnedele natuke märjematele kohtadele on rada võrreldes eelmise aasta sama ajaga palju paremini kuivanud ning rajameistril on võimalik pehmemad kohad 13. mail toimuvaks jooksumaratoniks hakkepuiduga katta. Loe edasi: Jooksumaraton korraldas retrostiilis ühistreeningu

Tulekul seminar Eesti külamaastikest

Keskkonnaamet ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad neljapäeval, 3. mail kell 11-16 Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis
toimuvale seminarile EESTI KÜLAMAASTIKUD JA LAHEMAA ARHITEKTUUR – arhitektuurivõistluse “21. SAJANDI KODU LAHEMAAL” väljakuulutamine.

Kõnelevad:
Fredi Tomps – Lahemaa Rahvuspargi rajamisest ja arhitektuurist eelmise sajandi viimasel veerandil.
Leele Välja – Lahemaa rannaküla väärtused ja võimalused.
Juhan Maiste – Pilt ja raam. Vabaduse piiridest.
Lilian Hansar – Lahemaa küla vana ja uus maja.
Jaan Tiidemann – Arhitektuurivõistluse “21. sajandi kodu Lahemaal” tingimuste avalikustamine ja tutvustamine.
Vestlusring Eesti maa-arhitektuuri väljavaateist. Päeva modereerib Riin Alatalu.

Täpsem infoja registreerimine: www.lahemaa.ee, ave.paulus@keskkonnaamet.ee, Ave Paulus 53327893
Seminari ja arhitektuurikonkurssi rahastavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Kultuurkapital

Allikas: Keskkonnaamet

Otepää volikogu võttis vastu valla üldplaneeringu

19. aprilli vallavolikogu istungil võeti vastu Otepää valla üldplaneering. Kohaliku omavalitsuse üldplaneering on oluline arengudokument, mis võimaldab vallal paika panna ruumilised arengusuunad ja määrab ära valla territooriumil oleva maa kasutuse tulevikus.

Otepää vallavalitsuse planeerimisspetsialist Kadri Ader selgitas, et peale üldplaneeringu vastvõtmist toimub üldplaneeringu avalik väljapanek 28.maist kuni 25.juunini, seejärel tutvustatakse 6.augustil avaliku väljapaneku tulemusi kõigile huvilistele. Kui üldplaneeringu muudatustele on oma kooskõlastuse andnud nii puudutatud isikud, ametiasutused kui ka Valga maavanem, saadetakse üldplaneering volikokku kehtestamisele. Loe edasi: Otepää volikogu võttis vastu valla üldplaneeringu

Rapla-, Järva- ja Harjumaa alustavaid ettevõtjaid oodatakse mentorklubisse

Alates 23. aprillist saavad ambitsioonikamad Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjad võimaluse kooskäimiseks mentorklubis Arsenal, kus neid eri teemadel hakkavad nõustama mitmed Eestis edukaid väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid loonud inimesed.

Kuigi Arsenali nime kandvasse mentorklubisse saavad kandideerida aastast 2009 äri alustanud väikeettevõtjad, valitakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt finantseeritud programmi 16. aprilliks laekunud avalduste alusel välja vaid viisteist kõige enam kasvule ja arengule panustavat ettevõtjat, kes hakkavad koos käima keskmiselt korra kuus.

„Meie mentorklubi ei ole mitte koolituse, vaid pigem teadmiste ja kogemuse vahetamise koht, kus kõik osalejad jagavad oma kogemusi, mentoriteks valitud inimesed on aga piisavalt suure kogemustepagasiga, et parimat nõu anda,“ rääkis Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits, kes osaleb Arsenalis ka ise mentorina.

Ühe erinevusena muudest mentorklubidest on Arsenal võtnud suurema luubi alla ka klubiliikmete tegeliku arengu. Nii peab iga klubiga liituja püstitama oma arengueesmärgid eelseisvaks mentorklubi aastaks, mille poole klubikohtumistelt saadud inspiratsiooni, ideede ja praktiliste soovituste abil liigutakse. „Me ootame kandideerima kõiki neid ettevõtjaid, kellele firma loomine pole olnud juhuslik ja kes tõepoolest tahavad kiiresti ja targalt kasvada,“ toonitas Naarits. Tema sõnul valitakse 15 klubisse pääsejat välja nii ambitsioonide kui ka sobivuse alusel teiste klubiliikmetega, et tekiks homogeenne grupp. „Oma sõna on valikutes öelda mentoritel, kuid kindlasti jälgime, et klubisse pääseks nii Harju-, Järva- kui Raplamaa ettevõtjaid.“

Mentoritena alustavad Arsenalis lisaks Anu-Mall Naaritsale nõustamist Monika Järg, Timm Rannu, Baldur Kubo, Mart Mustkivi, Timo Raimla ja Karin Kiviste. „Näiteks Timo Raimla on tõeline rahvusvaheliselt edukas müügiproff, kes on juhtinud muuhulgas Ortot ja kes nõustab tänasel päeval oma põhitööde kõrvalt paralleelselt ka mitmeid Eestist väljapoole suunduvaid ekspordile keskendunud ettevõtteid,“ tõi Naarits näite vaid ühe mentori taustast.

Esimene kord kogunes Arsenal 23. aprillil Tallinnas, järgmised kuus kohtumist toimuvad erinevates põnevates kohtades Harju-, Rapla- ja Järvamaal, kusjuures igas kohtumispaigas saadakse ülevaade ka võõrustaja ettevõttest.

Kõigile Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjatele, kes soovivad Arsenaliga liituda, palutakse oma sooviavaldus saata Marketingi Instituuti. Lisainfo on saadaval aadressil: http://mi.ee/mentorklubi.

Allikas: Raul Kalev

Doonoripäevad maikuus Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal järgmised doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.

Doonoreid kutsutakse:
reedel, 4. mail kell 10.00-14.00 Audentese Spordikeskuses (Tondi 84, Tallinn);
kolmapäeval, 9. mail kell 12.00-15.30 Ülemiste City Zappi majas (Lõõtsa 6, Tallinn);
teisipäeval, 22. mail kell 10.00-13.00 Anija Valla Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2, Kehra);
neljapäeval, 24. mail kell 10.00-15.00 Keila Tervisekeskuses (Paldiski mnt 17, Keila);
esmaspäeval, 28. mail kell 14.30-18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu);
teisipäeval, 29. mail kell 12.00-16.00 Põllumajandusministeeriumis (Lai 39/41, Tallinn).

Tule doonoriks, kui oled:
* terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid
* puhanud ja söönud
* kehakaaluga üle 50 kg
* 18-60 aastane
Loe edasi: Doonoripäevad maikuus Tallinnas ja Harjumaal

KUUR¹² kutsub ühiseid algatusi käima lükkama

28.-29. aprillil toimuvad üle Eesti KUUR¹² inkubaatorid, kuhu ootame üle Eesti kokku tulema inimesi, kes tahavad midagi ühiselt Eestis paremaks teha. Kohapeal on inimestel võimalik leida endale meeskond, palju häid ideid ja toetus mentorilt. Üritus kestab ühe intensiivse päeva ning on kõigile tasuta (sh toitlustus)! KUURid toimuvad Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames.

Juba tegutsevale MTÜle on KUUR võimalus:

1. Laiendada oma tegevust mõne suunaga, mille jaoks enne ei ole jagunud inimresurssi
2. Kaasata oma olemasolevatesse tegevustesse uusi inimesi.
3. Tutvustada oma tegevust ja selle vajalikkust hulgale uutele inimestele.

Kohale on oodatud kõik, kes tunnevad, et tahaksid oma kodukohas (või kogu Eestis!) midagi muuta ja paremaks teha. Selleks ei pea neil endal seda head ideed veel olema, piisab vaid soovist midagi head ära teha. Kellel aga idee on, ükskõik kui suur või väike, siis KUUR on õige koht seda teistega jagamiseks ja tegutsema hakkamiseks! Kohapeal viimegi kokku ideed ja inimesed, kes tahaksid selles osas midagi teha, ning teeme esimesed sammud idee teostamise suunas. Moodustunud meeskondi juhendavad ja aitavad kogenud mentorid. Loe edasi: KUUR¹² kutsub ühiseid algatusi käima lükkama

Lilleoru kutsub taimsele nädalavahetusele

Harjumaal Rae vallas Aruvalla külas tegutsev Lilleoru ökokogukond kutsub huvilisi osalema taimsel nädalavahetusel.

Laupäeval kl. 11-16.30 õpetab taimeterapeut TIIU VÄINSAAR kuidas ennast taimede abil ravida – iga haiguse jaoks on oma taimed.

Pühapäeval kl. 10-19.00 juhendab hobi-kokk ja aednik LIINA JÄRVISTE, mida head ja värsket süüa varakevadel.

Uuri lähemalt siit:
21. aprillil Terve keha ja terve vaim taimravi abiga I
http://www.lilleoru.ee/?module=news&id=5448&set_design=2

22. aprillil Hooajaline ja kohalik taimetoit: mida head ja värsket süüa varakevadel?
http://www.lilleoru.ee/?module=news&id=5447&set_design=2

Allikas: MTÜ Lilleoru

Pühapäeval toimub Rabajooks

Sel pühapäeval, 22. aprillil peetakse Harku raba teedel traditsiooniline rahvaspordiüritus – 77. korda toimuv Rabajooks. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning sellele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni.

Osavõtjaid teenindavad riietumistelgid ja asjade hoiubuss koos abistajatega. Jalgrattaga tulnute jaoks on stardipaiga juures jalgrattaparkla. Autod oleks aga soovitav panna Kalda tänava lähedal olevasse parklasse. Kohalesõiduks sobivad ka bussid 10, 20 ja 27 või elektrirong (Pääsküla peatus).

Kaks korda aastas toimuvat üritust korraldavad Sweco Projekt AS ja Nõmme linnaosa valitsus.

Lisainfo rabajooksu koduleheküljel www.rabajooks.ee.

Vabatahtlikud ja vanus

Hannes Rumm,
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Eelmisel aastal tähistati Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastat ning Eestis võeti sellest innukalt osa. Pole ka imestada, sest vabatahtliku töö olemuse on võimsalt kogu meie ühiskonnale arusaadavaks teinud iga-aastased talgupäevad.

Tänavuseks on talguidee suuresti eestlaste jõupingutusel jõudnud juba 80 riigini ning kindlasti pole meil ühtki teist ligilähedaseltki sama laia tähelepanu leidnud mõtet, millega Eesti on suutnud sel sajandil maailma rikastada.

Varasemate aastate kogemuse kohaselt on talgud olnud ebatavaliseks kohaks, kus ühiselt on toimetanud nii vanad kui noored inimesed. Seega on talgud aidanud lõhkuda varjatult Eestile omast stereotüüpi, et eri põlvkondadest inimeste ainukeseks ühendavaks asjaks on teleka vaatamine.

Tänavu pööratakse Euroopa Liidus tähelepanu aktiivsele vananemisele ja põlvkondade vahelisele solidaarsusele. Kahjuks olen mitu korda kogenud, et erinevalt vabatahtlikust tööst toob jutt väärikast vananemisest inimeste näole sarkastilise muige, mis reedab rumalat arusaama, et vananemine on ainult praeguste pensionäride asi ja mind see ei puuduta.

Aktiivse vananemise eesmärk on tegeleda probleemidega, mis Eestit ja kogu Euroopat tänu rahvastiku vananemisele tulevikus ähvardavalt ees ootavad. Praegu on Eestis teise pensionisambaga liitunud 622 000 inimest ja noorimad neist alles 18-aastased. Ainult sellest, kui tegusalt ning targalt need rohkem kui pool miljonit eestimaalast vananevad, sõltub nende elukvaliteet ja sissetulekute suurus 20 ja 40 aasta pärast. Loe edasi: Vabatahtlikud ja vanus