Erkki Peetsalu

Endiste Rõuge sovhoosi ja Viitina kolhoosi töötajate kokkutulek peetakse augustis

Endiste Rõuge sovhoosi ja Viitina kolhoosi töötajate kokkutulek toimub 10. augustil 2013 kell 13 Rõuge Ööbikuoru keskuse juures. Kõik on oodatud osalema koos peredega.

Oma osavõtust saab teatada kuni 31. juulini 2013 e-mailil ruttake@gmail.com, erlvoru@hot.ee või telefonil 5115 826. Osalustasu 5 eurot iga täiskasvanud osaleja kohta saab tasuda ülekandega Rõuge vallavalitsuse arveldusarvele SEB pangas 10402006965009, Swedbankis 221019920141 või valla raamatupidamisse sularahas. Ülekannet tehes märkige selgitusse “Sohvoosi kokkutulek ja täiskasvanutest osalejate nimed”. Täpsem päevakava ilmub Rõuge valla kodulehel.

Allikas: Tiit Toots

Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Lipupäeva tseremoonia Viljandi maavalitsuse ees Vabaduse platsil, räägib maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeva, 4. juuni hommikul tähistasid Viljandi maavalitsus ja -linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil lühikese piduliku tseremooniaga, kus osalesid maakonna riigiasutuste esindajad ning need, kes pidid oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu. Kell 8.00 heiskasid Kaitseliidu noorkotkad Viljandi maavalitsuse ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipu. Tseremooniast kogunes osa saama sadakond inimest.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse rääkis lipu sünniloost ning olulisusest eesti riigi sümbolina. “Ometi on igasugune austusavaldus alati südameasi,” rõhutas Kruuse.

Viljandi linnapea Loit Kivistik meenutas 1988 aastat, kui koos kursusevendadega lipu alla koonduti, kuigi õhus oli veel arreteerimishirmu. Laulis meeskoor Sakala.

Seejärel viisid noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.

See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Loe edasi: Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

Põllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul.

„Kõigil vorstitoodete pakenditel on info lihasisalduse protsendi kohta olemas ka praegu, kuid lisamärgis toob selle tarbija jaoks selgemalt ja pakendil paremini leitavalt esile,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Lihatööstused saavad märki tulevikus kasutada keeduvorstidel, viineritel ja sardellidel, mille lihasisaldus on vähemalt 60% ja mis ei sisalda lihamassi. „Märgil tuuakse välja iga konkreetse toote lihasisalduse protsent,“ selgitas Kevvai. Märgi kasutamine on lihatööstustele vabatahtlik. Loe edasi: Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

Otepää tähistab Eesti lipu päeva rongkäiguga

Täna, 4. juunil, on Eesti lipu õnnistamise 129. aastapäev. Otepääl tähistatakse Eesti lipu päeva piduliku rongkäiguga, milles lisaks teistele ametkondadele osaleb ka üle 360 koolinoore ja lasteaialapse. Otepää on ehitud lipuehteisse.

Rongkäik algab Otepää vallamaja eest kell 10.00, rongkäik suundub Otepää kirikumõisasse, kus toimub pidulik lipuheiskamine ja kõned. Kell 19.00 on Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus „Siiri Sisask – oma laulud“. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa, kontsertosas esineb Siiri Sisak.

Otepää on Eesti lipu päeva auks ehitud lipuehteisse – Keskväljaku, Lipuväljaku ja osal Tartu maanteel on sinimustvalged trikoloorid paigutatud tänavapostide küljes olevatesse hoidikutesse. Otepääl asub ka teadaolevalt Eesti kõige pikem lipumast, kuhu Eesti lipu 125. aastapäeva puhul 2009. aastal heisati sini-must-valge rahvuslipp.
Loe edasi: Otepää tähistab Eesti lipu päeva rongkäiguga

Valmis toidu- ja terviseteemaline käsiraamat õpetajatele

Tartu Ülikooli loodusmuuseumil on valminud käsiraamat, mis jagab soovitusi ja ideid, kuidas käsitleda põhikoolis ja gümnaasiumis lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid.

Käsiraamatus keskendutakse erinevatele teemadele nagu saasteained toidus; toidu olelusring ja keskkonnamõju; toidu, tervise ja keskkonnaga seotud mõistlike valikute tegemine ning Läänemeri ja toidu tootmine. Õppematerjal sisaldab juhendeid õpetajale ning töölehti ja rühmatööülesandeid õpilastele.

Külli Relve koostatud materjal „Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni. Õpetaja käsiraamat“ on vabalt allalaetav siit. Käsiraamat põhineb loodusmuuseumi koostatud toidu- ja keskkonnateemalistel veebirakendustel, mis on kättesaadavad projekti FOODWEB veebilehel.

Käesoleva aasta augustis ja septembris toimuvad Tartus ja Pärnus õpetajatele ka valminud õppevahendeid tutvustavad seminarid.

Õppematerjalid loodi projekti „FOODWEB – Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni“ raames. Projekti kaasrahastab ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) läbi Kesk-Läänemere INTERREG IV A 2007-2013 programmi.

Allikas: Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Haapsalu Joogafestival pakub mahukamat programmi

Esimesest joogafestivalist Haapsalus võttis mullu osa ligi tuhat inimest. Foto: MTÜ Joogafestival

Kaks kuud on jäänud teist korda toimuva rahvusvahelise Joogafestivalini Haapsalus 20.-21.juulil. Joogafestivalil on seekord ühendatud 13 joogastiili ning parimad õpetajad nii Eestist kui ka välisriikidest. Kokku on hetkeseisuga kavas 50 sündmust (eelmisel aastal oli 27). Oleme kutsunud 46 esinejat, kellest 9 on välismaalased.

Esimesest Joogafestivalist võttis koos vabatahtlike, esinejate ja bazaarimüüjatega osa umbes tuhat inimest. Rahvahulk oli küll aukartustäratav, kuid kuna festival oli alkoholi- ja vorstivaba ning teemaks jooga ja tervislik elustiil, siis kohapealne õhkkond oli väga südamlik ja rahulik. Illustreerimiseks faktid, et pärast õhtust kontserti oli prügina murul maas vaid üks plastpudel ning inimesed rääkisid vabaõhuüritusel omavahel teiste austamiseks poolihääli! Korraldajatena saime ka linnusejuhatajalt kiita, et pärast festivali polnud maas “tavapärast prügivaipa” ja täpsem olles mitte ühtki prügi. Ühe osavõtja sõnul oli nii hea olla koos suurema hulga inimestega, kes on vaiksed, endaga kontaktis, kained ning lihtsalt on kohal. “Selliseid võimalusi on harva ja nälg nende järele on kasvamas.”

Joogafestivali põhiprogramm toimub Haapsalu piiskopilinnuse hoovis vabas õhus, kuid kokku on kümme erinevat tegevuspaika siseruumides eriilmeliste tegevuste jaoks: loengutest, raamatututvustustest, jooga- ja toiduvalmistamise töötubadest mantralaulmiste ja gongikontserdini.

Esimene Joogafestival oli sissejuhatav, selleaastase Joogafestivali teema on Mees ja Naine. Energiline ja tagasihoidlik. Aktiivne ja salapärane. Sirgjooneline ja müstiline. Kuum ja külm. Nagu meie kaks peaesinejat: siiani 22 joogafestivalil esinenud USAst pärit karismaatiline ja särav David Lurey, kes tegeleb mitme atraktiivse joogastiiliga ning esineb ka laupäevaõhtusel kontserdil. Teine peaesineja on meditatiivne ja sügav Jivan Mukta – Tšiilist, samuti oodatud esineja Euroopa joogasündmustel. Loe edasi: Haapsalu Joogafestival pakub mahukamat programmi

RMK kutsub matkasõpru juuni alguses teatripiknikule

RMK igasuvised üritustesarjad saavad tänavusel kultuuripärandi aastal järje teatripikniku näol. Seekordne matkaelamus on pikitud kolme erineva tegelaskujuga metsateel, tõelise teatrielamusega keset Kõrvemaa laant ning piknikuga, mida igaüks on teretulnud pidama.

RMK kutsub huvilisi teatripiknikule 8. ja 9. juunil. Matk teatriplatsile on umbes 3 kilomeetrit pikk. Tagasi tuleme lühemat, umbes 2-kilomeetrist rada pidi. Rajal tutvume eri vanuses metsadega ning teeme kolm kuni 20-minutist peatust, et nautida meile pakutavat näitemängu ja muusikat.

Tegelased metsateel on Ivan Orav (Andrus Vaarik), 1924. aasta rahandusminister Otto Strandman (Mait Malmsten) ja nõukogudeaegne metskonna partorg K. Rožin (Uku Uusberg), kes innustab töökaid käsi metsa istutama. Piknikupaigas näeme omaaegset Mati Undi lavastust „Helene, Marion ja Felix”, mis rajaneb Friedebert Tuglase „Felix Ormussonil” ning novellidel. Osades Guido Kangur (Felix), Piret Kalda (Helene) ja Maria Avdjuško (Marion).

Võta kaasa oma fotoaparaat ja jäädvusta päeva meeleolud. Jaga oma pilte sõpradega ning meie premeerime parimate fotode tegijaid meenetega. Piknikuplatsil on avatud fotonäitus ning võimalus saada fotokoolitust Sven Začekilt. Loe edasi: RMK kutsub matkasõpru juuni alguses teatripiknikule

Tartus tulekul põllumajanduse ja keskkonna konverents

Mai on keskkonnakuu! Meie piirkonna üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks on Läänemere saastumine, milles põllumajanduslik hajareostus mängib oma rolli. Sellega seoses toimub 29. mail Tartus Eesti Maaülikooli peahoones konverents „Põllumajandus ja keskkond“.

Konverentsil antakse ülevaade, milline on meie tänasest põllumajandusest lähtuv saaste, kuidas see mõjutab vett, mulda ja elusorganisme ning arutletakse võimalike keskkonnasäästlike tehnoloogiate üle tagamaks loodushoidlikkust.

Konverents toimub Läänemere piirkonna programmi Interreg projekti BERAS Implementation (Läänemere ökoloogiline taaskasutav põllumajandus) toel, lisainfo: www.beras.eu
Loe edasi: Tartus tulekul põllumajanduse ja keskkonna konverents

Narva linn ja Lastekaitse Liit panustavad laste heaks

MTÜ Lastekaiste Liit ja Narva linnavalitus sõmivad 24. mail koostöö ja ühiste huvide protokolli, mille eesmärk on ühiselt, süsteemselt ja järjepidevalt parandada laste heaolu ning olukorda Narvas. Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna järelevalve all on umbes 100 perekonda, kes kuuluvad riskiperekondade hulka. Lisaks elab toimetuleku- või kriisitoetust saavates peredes veel 250 last.

Narva linnavalitus ja Lasteakitse Liit teevad konkreetseid samme, et piirkonnas kasvaks kodanikualgatus ning koostöö laste heaks. Olukorra parandamiseks arendatakse koos lastele ja peredele pakutavaid teenuseid. „Narva linnavalitsusel on valmisolek ja soov arendada välja mitmekülgne ja efektiivne last ja lapsega peret toetav lastekaitse süsteem, mille kaudu toetatakse perekondade toimetulekut ning suurendatakse laste heaolu“ ütleb Narva abilinnapea Tatjana Patsanovskaja.

Narvas linnavalituses toimub 24.mail, algusega kell 11:00 koostöö ja ühiste huvide protokolli allkirjastamine ning avaseminar, millest võtavad osa erinevate valdkondade spetsialistid ja laste ning lastega peredega seotud vabaühenduste võrgustik. Teemaseminarides septembris, oktoobris ja novembris käsitletakse lahendusi vanemahariduse edendamiseks, teenuste kujundamiseks perede toimetuleku parandamiseks ja lapsesõbraliku koolikeskkonna toetamiseks. Loe edasi: Narva linn ja Lastekaitse Liit panustavad laste heaks

Klaasipealinn Järvakandi kogu õpilaste võistlustöid

Klaasipealinnas Järvakandis kogutakse alates 25. maist kuni 15. juunini üle-eestilise õpilaste kunstikonkursi MINU KLAAS 2013 töid.

Oodatakse klaasist tehtud omaloomingut, klaasiteemalist kujutavat kunsti ja kirjanduslikku omaloomingut, kus klaas või klaasikunst on peategelasteks. Igas teemavaldkonnas saab töid esitada kolmes vanuserühmas, vastavalt: nooremas I – IV klass, keskmises V – IX klass ja vanemas X – XII klass.

Klaasi, kui kõikide võimaluste materjali tutvustamiseks ja väärtustamiseks kujunenud õpilastööde konkurssnäitus toimub Järvakandis seitsmendat korda, olles saanud klaasipealinna traditsiooniks. Näitus MINU KLAAS 2013 avatakse 20.juunil Järvakandi Klaasikunstigaleriis Pargi t. 1. Konkursi võitjate auhindamine toimub näituse pidulikul lõpetamisel 28. septembril Järvakandi Kultuurihallis klaaspillidel esitatud kontserdil. Loe edasi: Klaasipealinn Järvakandi kogu õpilaste võistlustöid

Corelli Music: Eesti mõisad 2013 ja Hea Tahte leping

Esmaspäeval, 27. mail kell 13 kirjutatakse Lasila mõisas Lääne-Virumaal allkirjad kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule kontserdiagentuuri Corelli Music pikima ajalooga, sel suvel 15. toimumisaastat tähistava heategeva kontserdisarja “Eesti mõisad 2013” ideede õnnestumiseks. Sel aastal toetab sari veebruaris 2013 asutatud Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri muretsemiseks mõisasaali on koostööks jõud ühendanud Lasila Põhikool, Rakvere Vallavalitsus ja Corelli Music, keda esindavad kooli direktor Katrin Murakas, vallavanem Aivar Aruja ning kontserdiagentuuri kunstiline juht Mail Sildos. Lepingu pooled on võtnud endale heast tahtest kohustused lootuses ja usus, et üheskoos tegutsedes kasvavad väikestest asjadest suured.

“Eesti mõisad 2013” kontserdid on 19. juunil Atla mõisas ning 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Juunis esineb võluv prantslannast klavessiinitar Elisabeth Joyé, koostöös Eesti Klavessiinisõprade Tsunftiga ning juulis kontratenor Ka Bo Chan koos barokkansambliga Corelli Consort, kõiki mõisaid tutvustab Jüri Kuuskemaa. Sari pakub selle suve viie mõisakontserdi publikule ja kõigile metseenihingega inimestele, kultuuriteadlikele sponsoritele ja toetajatele võimaluse anda oma panus Lasila mõisakooli klaverifondi.

Hea Tahte Koostöölepingu peamine eesmärk on koguda raha Lasila Põhikoolile vajaliku uue klaveri muretsemiseks, et asendada mõisakooli saalis olev vana klaver uuega veel sellel aastal. Uus klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti ja pakub edaspidiseks võimaluse ka ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt. Vähemtähtis pole ka asjaolu, et korralik klaver mõisakoolis annab palju juurde ka ajaloolise mõisa saali kaunile interjöörile. Loe edasi: Corelli Music: Eesti mõisad 2013 ja Hea Tahte leping

Rongiga on kultuuripärandit avastamas käinud juba üle tuhande Eesti koolilapse

Kultuuripärandi aasta üks suuremaid projekte, koostöös Edelaraudtee ning Eesti muuseumide ja teiste mäluasutustega sündinud “Rööpad viivad pärandini” jõudis täna vahepeatusesse – tasuta rongidega on kultuuripärandit avastama sõitnud juba rohkem kui 1000 last ning kokku on broneeritud üle saja kooligrupi reisi.

Tagasiside juba reisil käinud koolidelt on olnud väga positiivne – lihtne ja soodne võimalus näidata lastele põnevaid paiku on ühtviisi oluline nii väikestele maakoolidele kui ka suurtele linnakoolidele.

Kultuuripärandi aasta koordinaatori Riin Alatalu sõnul on põhjust rõõmustada selle üle, et väga paljud koolid on valinud Tallinna ja Tartu kõrval ka teisi sihtpunkte, kuhu ehk muidu ei satutaks: “Näiteks kartsime alguses, et Narva on üks neid sihtkohti, mida kiputakse kergekäeliselt pidama liiga kaugel asuvaks. Narva muuseumi töötajad lähenesid sellele väljakutsele aga loominguliselt ja panid kokku öise programmi – koolid jõuavad õhtuks Narva ning veedavad kindluses põneva öö, sõites tagasi alles järgmise päeva hommikul.”

Juunist septembrini on rongiretkedes suvine paus ning sügisel sõidavad kultuuripärandi-rongid taas septembrist novembrini. Seetõttu õhutab kultuuripärandi aasta toimkond koole juba enne suvepuhkusele minekut sügisesi plaane tegema, sest igal teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval sõitvatele rongidele mahub üle Eesti vaid piiratud arv kooligruppe.
Loe edasi: Rongiga on kultuuripärandit avastamas käinud juba üle tuhande Eesti koolilapse

Pikakannu Kool korraldab laupäeval Tänupäeva

25. mail kell 10.00 – 20.00 toimub Võrumaal Pikakannu Kooli Tänupäev. Pikakannu Kool on väike kogukonnakool Võrumaal. Pärast Lasva Vallavolikogu otsust sulgeda Pikakannu Põhikool, taotles kohalikku kogukonda ühendav mittetulundusühing Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone rendile ning asutas Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse. Eelmise aasta sügisest tegutseb keskuses lisaks 6-klassilisele koolile ka lastehoid ning huvikool.

Lasva vald on ainuke omavalitsus Eestis, kes maksab oma vallas elavate ja Pikakannu koolis käivate laste pealt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kohatasust ainult pool. Ülejäänud raha tuleb lastevanematel kui kooli pidajatel leida ise . Seni on kooli ülalpidamise kulusid kaetud õppemaksu ning annetajate abiga.

Tänupäevale on oodatud kõik inimesed ning eriti need, kes on nii nõu kui jõuga aidanud meie väikesel kogukonnal hoida elus unistust elu võimalikkusest ääremaal. Hommikupoolikul toimuvad talgud, kell 14.00 annavad õpilased kontserdi ning õhtul toimub simman ansambliga „Grüne Woche”, kus musitseerivad Aldo Järve, Andrus Lehes ja Kait Tamra.

LISAINFO: Ave Tamra, Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse projektijuht
Tel: 5028783
www.pikakannu.ee
www.facebook.com/pikakannu

Aita valida Aasta Küla 2013

Külalliikumine Kodukant kuulutab juba viiendat korda välja Kodukandi aasta küla. Maakonnaühendused selgitasid oma parimad külad aprilliks, täna alustab Eestimaal ringsõitu viieliikmeline hindajate grupp. Kogu Eesti rahvas saab aga valida oma lemmikküla Terevisiooni kodulehel http://etv.err.ee/index.php?0562990#.UZ2VCpb-p1o.

Küladega saab tutvuda Kodukandi kodulehel http://www.kodukant.ee/index.php?id=104015 ja terevisiooni Facebooki lehel https://www.facebook.com/Terevisioon#!/media/set/?set=a.524304087630097.1073741826.206736052720237&type=1. Agaramad huvilised jõuavad enne hääletamist kõik külad läbi sõita, sest publiku lemmiku hääled loetakse kokku 17.juunil.

Rimmu küla Viljandimaalt on esimene, kes hindajate seltskonna vastu võtab ja kahe tunni jooksul oma küla inimesi, tegemisi ja vaatamisväärsusi tutvustab. Hindajateks on Riigikogu esimees Ene Ergma, Põllumajandusministeeriumi esindaja Sille Rähn, Eesti Maaomavalitsuste liidu esindaja Taimi Saarma, Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovits ja Liikumine Kodukant esindaja Anneli Kana.

Liikumine Kodukant külakultuuri valdkonna juht, Aasta Küla konkursi korraldaja Külli Vollmer on rõõmus, et külad ja nende tegemised on taas pildile tulnud. „Eestis on 4438 küla ja külades ääretult palju vahvaid inimesi ning ühiseid ettevõtmisi. Ärksates külades, mida kahtlemata kõik 15 Aasta küla kandidaati on, püütakse oma asju ise korraldada ja tegutsetakse üheskoos. See on imeline, mida on korda saadetud,“ sõnas Vollmer. Loe edasi: Aita valida Aasta Küla 2013

VANT kutsub Viljandisse lastekaitsepäeva tähistama

Laupäeval, 1. juunil kutsub Viljandi Avatud Noortetuba/ VANT Viljandisse Vabaduse platsile Lastekaitsepäeva tähistama. Päeva esimese poole täidavad põnevad tegevused ning seejärel astuvad Kultuurse Motobande koosseisus lavale tuntud Eesti avaliku elu tegelased.

1. juunil kell 11.00 alustatakse Viljandi Vabaduse platsil päeva maakondliku koolidevahelise jalgrattavigursõidu võistlusega VIGURVÄNT. Maanteeamet pakub koostöös Viljandi autokooli instruktoritega turvasimulatsioonide testimise võimalust ning tehnikat esitleb Viljandi Päästeamet.

Kell 12-14 esinevad lavaesisel platsil tantsukoolide FACE, DANCECALL, S-STUUDIO ja HOPE tantsijad ning VILJANDI SPORDIKOOLI võimlejad. Seejärel, kell 15 võtavad Tasuja puiesteel järje üle HAWAII EXPRESS, VILJANDI MOTOKESKUS ja MULGI MOTOÄRI, kelle abiga toimub erinevate jalgrataste, mopeedide, motorollerite, ATV-de ja elektriautode demonstratsioon. Soovijatel on proovisõidu võimalus. Motorolleri lubade tegemise kohta annab infot ja nõu autokooli VILJANDI AUTOM sõiduõpetaja Arne Juus. Loe edasi: VANT kutsub Viljandisse lastekaitsepäeva tähistama

Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus

15. juunil 2013 peetakse Jõgevamaal Vägari külas Siimu-Jaani taluõuel 1920-ndate stiilis peoõhtu.

Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus on piduõhtu sellisena nagu seda korraldasid 1920-ndatel aastatel Eesti külaseltsid. Et tänapäeva elutempo on mitmeid kordi kiirem kui sada aastat tagasi, siis ka meie piduõhta sisaldab rohkem kui üks tolleaegne pidu. Kanname ette enam-vähem kõik etteasted, mida tol ajal erinevatel külapidudel näha sai ning toimumas on veel palju muudki. Publiku ette astuvad puhkpillimängijad, isetegevuslased, rahvateatrid, maadlejad, lauljad, uuema aja esindajana kapell. Esitatakse lühinäitemänge (jante), tantsitakse autori- ja seltskonnatantse, tehakse ilulugemist (kuplee), näha saab maadlustsirkust, tantsitakse puhkpilli ja kapelli saatel.

Kohalikud taluomanikud on välja pannud letid oma põllu- ja laudasaadustega, tutvustavad oma käsitööoskusi ning kauplevad toidu- ja käsitöökaupadega. Pidupäevalised võivad õnne proovida loteriikioski juures, kus peauhinnaks on elusat põrsast imiteeriv suitsupõrsas. Kohal on hobused ja saab teha vankrisõitu. Külastaja saab kõigest ise osa võtta – ise teha, ise proovida, ise katsuda. Päev sisaldab ka kõnesid, mis tutvustavad eesti talurahva olme- ja seltsielu 1920-ndatel aastatel.

Osalejad: Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor (pillimehed ERSO-st ja Kaitseväeorkestrist), teater Nora, Põltsamaa Muuseum, FS Jõgevahe Pere, rahvatntsurühmad Kaljaan, Lustilised ja Pajusi ETNO, Põltsamaa Spordikool, Hea Villa Selts, Ravvakrati OÜ, Paju talu, Saksa Hobused jpt. Loe edasi: Talurahwa Piduõhta Siimu-Jaani talus

Robotipalanik Haani koolin

Grossmanni Triinu Haani latsi sumo-robotiga. Foto: Uma Leht

«Robotitsõõr om Haani koolin tõist aastat, a seo aasta om vunk seen: tsõõrin käü 18 last – tuu om neländik kuuli,» selet’ robotitsõõri vidäjä, Haani kooli matõmaatiga- ja arvudioppaja Grossmanni Triinu.

Haani kooli robotitsõõr om Vanal Võromaal kõgõ kõvõmb. Minevä kuu lõpun peetül «Võro roboti tsõõril» sai Haani kooli võistkund võistlusõ muinasjutu-katõgoorian tubli tõsõ kotussõ. Utsali Miia Heleene ja Merli Mari kõnõliva muinasjutu ja tegeläse olli kokko pantu legoklotsõst. «Häste kõnõliva, muinasjutt oll’ vahva ja nii läts’ki,» ütel’ Grossmanni Triinu.
MTÜ Robootika andsõ Haani koolilõ ka aasta üllätäjä avvohinna tuu iist, et kuul om seol opiaastal robotivõistluisil kõgõ inämb silmä jäänü.

Haani kuul võitsõ timahava First Lego League võistlusõ projekti kategoorian tüüga, miä om mõtõldu vanno inemiisi avitamisõs. «Ku vanalinemisel lätt eelektri vällävõtminõ meelest, näütüses lätt puuti ja unõhtas triikravva sisse, sis om ussõ man tahvli pääl kirän, mis asi mis tepslin om. Vanainemine saa sis kõik riista säält saisma jättä,» kõnõl’ võidutüüst robotihuvilinõ 7. klassi poiss Tootsi Johann-Kristjan.

Haani kooli võistkund tutvust’ umma tüüd näütemänguga. Johann-Kristjan mängsegi tuud vannainemist, kiä nakkas Haani puuti silku ostma minemä, a unõhtas triikravva ja hiussidõ sirgõstegijä tepslihe. «Sis näe tahvlit ja jätä säält kõik saisma,» selet’ poiss. «Kitä eelektrimiist Eiche Aaret kah, kes kõnõl’ vatest ja voltest.»

Näütemäng oll’ võrokiilne. «Tuu tull’ nii loomulikult,» selet’ Grossmanni Triinu. «Meil poiskõsõ mõistva häste võro kiilt. Laulsõmi Haanimehe laulu kah ja hindamiskogolõ väega miildü.»

Kristjan ütel’, et tä pandnu hindä vanaimälegi sändse robot-tahvli saina pääle – sis om kimmäs, et maja lää-i palama. Loe edasi: Robotipalanik Haani koolin

Rosmal Haridusselts kutsub kogupere konverentsile

Hetk ühelt varasemalt kogupere konverentsilt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 18. mail 2013 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale V kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Terve ühiskond”. Varem oleme rääkinud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast, nüüd siis tervest ühiskonnast. Ootame just Sind – haridushuviline kodanik – Rosmale koos perega!

Terve kooli ja terve ühiskonna teema puudutab meid kõiki. Milline võiks olla üks terve kool, mis toetaks terve ja tasakaaluka ühiskonna kujunemist? Millist kooli vajab muutuv ühiskond? Millist haridust vajab uus põlvkond, et muuta maailma paremaks paigaks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents annab võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.

Ootame Sind ikka koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii ühistegevusi kui eraldi toimetamist. Ühise päeva lõpetame traditsiooniliselt helide maailmas – juubelikonverentsi muusikalise elamuse pakub Eesti Mandoliinide Orkester. Maitsvat sööki valmistavad taas meie oma seto sõsarad.

Konverentsil osalemise eest tasu ei küsita. Siiski innustame osalejaid lahkesti annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et teaksime päeva planeerida.

Anna palun tulekust teada hiljemalt 14. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee.

Vaata konverentsi kava siit: http://rosma.edu.ee/wp/v-koguperekonverents-head-valikud-hariduses-terve-uhiskond/

MTÜ Rosma Haridusselts
Eesti Lastevanemate Liit

100aastanõ umblõja

100aastadsõ Müürsepä Hilda näpu ja silmä lupasõ iks viil ummõlda. Foto: Uma Leht

«Niidi nõgla taadõ ajamisõga lätt aigu, a är ma aja!» kitt 100aastanõ Kanepi umblõja Müürsepä Hilda ja lupa poolõlõ põllõkõsõ kimmäle är lõpõta.

Umal 100. sünnüpääväl (5.04.) juusk tsärre Hilda telefoni vaiht, kullõs sünnüpäävälaulõ ja sääd piigli iin soengut – õnnõsuuvõ kõnõldas nii telefonni ku tuldas esi edesi ütlemä. Õnnitluskaart Eesti presidendi käest tuu Hildalõ piaaigu pisara silmä.

Timahava peimi Eesti vabariigi 95. sünnüpäivä. Hilda mälestüse nakkasõ pääle kavvõmb aigu tagasi. «Viimädse ilmasõa aigu oll’ nälg külh, a tuuga ei saa võrrõlda, mis mi Vennemaal tunda saimi,» kõnõlõs Hilda. Timä pere rännäs’ Kanepist Vinnemaalõ viil inne edimäst ilmasõta, ku kävevä jutu, et sääl om hää ellä. Esä, kiä oll’ olnu sõaväeläne, läts’ Romanovi liina ketrusvabrikuhe tüüle ja perän Moskvahe puuäri juhatajas. Tiinse häste ja imä oll’ koton.

Päält revolutsiooni võeti esä sõtta ja pere jäi nälgä. Esä tull’ haigõlt sõast kodo ja 1921 inne jõulu tull’ pere Eestimaalõ. Kolimisõ pääle läts’ viimäne vara: esä kats kuldkellä ja imä jalaga umblõmismassin. Imä tull’ kõrraga Kanepi-mailõ, a esä tüüt’ mõnõ ao viil Virumaal kaivandusõn.

Ku Hilda 1920. aastil Kanepin koolin käve, sis vanõmbin klassõn opsõ kirämiis Uibopuu Valev, Marga Heinrich ja Aksli Karaskist (Marga Heinrich oll’ 1950. aastil Eesti Vabariigi eksiilvalitsusõ riigisekretär, 1971–1990 pääministri asõtäütjä ja sõaministri, 1990–1992 pääministri presidendi ülesandin.)

Marga Aksli eläs Rootsin, saa suvõl 100aastadsõs. «Aksli kitse Maalehen Kanepi kuuli, et sääl nõuti hääd käekirja ja ma olõ tuu kitmisega peri!» seletäs Hilda ja kraam vällä paari päävä iist uma käega kirja pantu pikä luulõtusõ. Hildal tull’ inne suurt juubõlit mõtõ, et vaia om uma elolugu luulõvormin kirja panda. Mõtõldu-tettü. «Käe tüütäse, kirota nii, nigu olõssi 60aastanõ!» kitt tä. Käekiri om Hildal tõtõst illos.
Loe edasi: 100aastanõ umblõja

Tartu Jooksumaratoni esikoha võitis Roman Fosti

12. mail ideaalsetes ilmastikuoludes peetud SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võidu võttis ajaga 1:15:50 Roman Fosti. II kohale jooksis end eelmise aasta võitja Viljar Vallimäe, kelle ajaks oli 1:15:57. Kolmanda koha saavutas sügisel 1. Tartu Linnamaratoni võitnud Dmitri Aristov ajaga 1:18:15.

Naiste arvestuses sai esikoha Natalia Sokolova ajaga 1:26:19 (üldarvestuses 24. koht), II koha eelmise aasta võitja Evelin Talts (üldarvestuses 49.) ajaga 1:30:36 ning kolmanda Lily Luik ajaga 1:30:55 (üldarvestuses 51.).

Roman Fosti, tänane kiireim mees, on oma võiduga väga rahul: „Hindan esikohta kõrgelt, kuna tegemist on Eesti ühe parima võistlusega. Selliseid suurjooksu võite mul varasemalt ei ole, seetõttu on tänane mulle üks meeldivamaid. Kuskil 6km peal oli tõus, kus jäin Viljarist ca 100 m maha, siis mõtlesin küll, et täna tuleb leppida II kohaga, aga pärast 10 km sain jala lahti.“ Fosti võttis ka mõlemad vahefiniši võidud.

Viljar Vallimäe, selle aasta II koht: „Täna kahjuks esikohta kaitsta ei õnnestunud, aga eelmise aasta võit kindlasti viimaseks ei jäänud. Loodan ikka tulevikus ka võistelda ja võita ka, pole hullu midagi,“ kommenteeris Vallimäe oma tulemust. Vormi kohta sõnab Vallimäe: „Kevadel on valmistumine üle kivide ja kändude läinud. Olin vahepeal tõbine ja ei ole veel õiget käiku üles leidnud,“ rääkis Vallimäe.

III kohale jooksnud Dmitri Aristov: „Olen kolmanda kohaga väga rahul! Valisin lihtsa taktika – püsida grupis. Järgmisel aastal tulen kindlasti jälle ja üritan ka võita. Kõik võib olla,“ rääkis Aristov. Loe edasi: Tartu Jooksumaratoni esikoha võitis Roman Fosti

Sensitiiv Kalju Paldis õpetab keha pendliga testima

Sensitiivist geobioloog ja nõustaja Kalju Paldis ootab kõiki huvilisi 15. mail kl 18 Tartusse Dorpati konverentsikeskusesse Arengutee Klubi kursusele, kus õpetab igaüht pendli abil kontrollima oma keha energiaid, määratlema auravälja ning ise üles leidma võimalikke haigusi, ka neid, mis pole veel füüsilises kehas puhkenud.

Lisaks õpime, kuidas mõõta ühe või teise toiduaine või vitamiini kasulikkust just sinu organismile. Lisaks testime, kuidas just sinu kehale sobib üks või teine raviprotseduur.

Kalju Paldis elab ise juba pea kaks aastat füüsilise toiduta, hankides toitaineid peamiselt valgusenergiast ja veest. Mees pakatab energiast ja teotahtest – tulge ja veenduge ise!

Loe kursusest täpsemalt Arengutee Klubi kodulehelt: www.arengutee.com

Võrumaa waldorflasteaed alustab laste kirjapanekut

Waldorflasteaias mängivad lapsed looduslike ja ehedate mänguasjadega nagu need käsitööna valmistatud waldorfnukud. Foto: MTÜ Terve Pere Selts

Kõik Võrumaa lapsevanemad, kes huvituvad waldorfpedagoogikast ja lapse arengut toetava alushariduse võimalustest, on oodatud endast teada andma ja oma lapsi kirja panema Võru vallas sügisel avatavasse waldorflasteaeda. Tegemist on kodanikualgatuse korras ja vanemate enda poolt loodava waldorflasteaiaga, mille tegevust korraldab MTÜ Terve Pere Selts.

Võrumaa esimese waldorflasteaia loomise üks eestvedajaid, MTÜ Terve Pere Selts juhatuse liige Pille Sõrmus ütles, et vanemate initsiatiivil loodav uus lasteaed tugineb waldorfpedagoogikale. „Võrumaa esimese waldorflasteaia avamiseks on pinnas küps – meil on olemas kogenud kasvatajad ja praegu tegeleme sobivate ruumide rendile võtmisega. Nüüd on õige aeg alustada ka huviliste laste ülelugemist, et kõik soovijad kirja panna,“ rääkis Sõrmus.

Lapsevanemad, kes on huvitatud osalema Terve Pere Seltsi lasteaia loomises ja kellel on lasteaiaealine laps, kes oleks sügisest valmis Võrumaa waldorfrühmaga liituma, saavad saata lapse nime ja sünniaja Pille Sõrmuse e-posti aadressile pille.sormus@gmail.com. Kui lapsed on kirja pandud, peetakse kõigi huviliste laste ja nende vanematega vestlus loodava rühmaga liitumiseks. Loe edasi: Võrumaa waldorflasteaed alustab laste kirjapanekut

Terve Pere Selts kutsub heategevuskontserdile Võrus

MTÜ Terve Pere Selts kutsub kõiki sel kolmapäeval, 8. mail 2013 kell 18.00 Võru Katariina kirikusse heategevuskontserdile, kus Anu Taul, Kait Tamra, Taisto Uuslail ning Võru Muusikakooli keelpilliansambel esinevad Võrumaa esimese waldorflasteaia loomise toetuseks.

Sissepääsu tagab kohapeal tehtud annetus alates 10 eurost. Kõik lapsed tasuta. Waldorflasteaia ruumide remondiks saad annetuse teha ka MTÜ Terve Pere Selts arvele 10220210808228.

Lisainfo FB aadressil:
http://www.facebook.com/pages/Terve-Pere-Kool/374826919213389?ref=hl#!/events/247110748762342/

Kohtumiseni kolmapäeval!
emad-isad Terve Pere Seltsist

Talgupäeval osales 36 270 eestimaalast

Tänane Teeme Ära talgupäev on edukalt lõppenud. Tegemist oli tõeliselt vägeva talgupäevaga, mis tõi kodudest välja mullusest rohkem osalejaid – kokku 36 270 eestimaalast. Päikseline ja soe talgupäev sujus plaanipäraselt ning võimaldas ühiselt ära teha palju vajalikke töid. Talgupäeva meeskond tänab ja tunnustab kõiki talgulisi ja talgujuhte, kes olid valmis kodukoha ja kogukonna heaks midagi vajalikku ära tegema. Talgupäeva jooksul kogunenud muljeid ja tagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva raames toimus kokku 1522 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 36 270 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 10 582 inimest. Saaremaal osales 3160 inimest, Pärnumaal 2849, Ida-Virumaal 2549, Tartumaal 2472, Läänemaal 1985, Raplamaal 1966, Lääne-Virumaal 1965, Viljandimaal 1749, Järvamaal 1560, Jõgevamaal 1500, Võrumaa 1363, Valgamaal 1251, Põlvamaal 816, Hiiumaal 423. Kanadas osales talgutel 70 ja Soomes 10 inimest.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et eestimaalased näitasid taas veenvalt oma koostegemise võimu ja väge. „Täna toimus suurepärane talgupäev! Seda eriliselt head tunnet, mis võttis võimust täna talgustaabis kõiki talguid läbi helistades, on raske sõnadesse panna. Täna nägime taas, et maikuu esimesest laupäevast on saanud üle-eestiline hoolimise päev – perekondade, sõpruskondade, kogukondade ja ametkondade ühine ’teeme ära’ päev,“ rääkis Tüür.

Tüüri sõnul tõi vahetu tagasiside talgupaikadest esile kogukonnatunde tähtsuse inimeste jaoks, sest just ühises tegutsemises peitub sügavam väärtus, mida argipäevas sageli napib. „Varasemast suurem arv talguid ja rohkem talgulisi näitab, et siiras soov panustada vabatahtlikult ühiskonna arengusse on kasvamas. Me oskame üha enam märgata enda ümber toimuvat ning oleme valmis minema appi neile, kes abi vajavad, olgu selleks võõras tänavalt, naaber ülevalt, eakas külamemm, lähedal asuv lastekodu või koduta loomad. Aitäh, Eestimaa, selle hoolivuse ja õlatunde eest!“ Loe edasi: Talgupäeval osales 36 270 eestimaalast

Tänasel talgupäeval osaleb üle 30 000 inimese

Talgupäeva staap Tartus. Helistamistalgud: siit saavad kõik tänased talgujuhid ühe tervitus- ja tänukõne. Foto: Teeme Ära

Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev käivitus kohe hommikust suure hooga. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel kindlasti rohkem kui 30 000 inimest. Värskeid muljeid ja pidevalt uuenevat infot talgupäeval toimuvast saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on lõunaks talgupäeva staapi kogunenud erakordselt palju positiivset tagasisidet. „Täna on üle Eesti toimumas tõeliselt vägev talgupäev! Tänane talgupäev näitab taas, et eestimaalastel pole ükskõik sellest, mis meie ümber sünnib ja kuidas naaber elab,“ rääkis Tüür. „Inimesed soovivad panustada kogukonda ning väärtustada oma kodukohta ja kultuuripärandit. Talgulistele läheb korda, et Eestimaa külades ja linnades kihaks elu ning keegi teine ei saagi ju luua seda elu ja õlatunnet kui meie ise.“

Paljudel talgutel peetakse praegu lõunapausi. Tänavuses talgumenüüs on traditsiooniline talgusupp – populaarseimad on seljanka ja hernesupp, pakutakse ka värskekapsasuppi, hernesuppi, borši ja rassolnikut. Lõunamenüüst leiab ka erinevaid küpsetisi, enda küpsetatud leiba ja muid põnevamaid maitseelamusi: näiteks Lille Maja noortekeskus pakub talgulistele nõgesekotlette, Palupõhjas kostitatakse talgulisi toortoitudega. Joogiks pakutakse kase- ja vahtramahla. Mõnel pool on perenaised just koogid ahju pistnud, paljudes kohtades köevad saunad ning tehakse ettevalmistusi õhtuseks lõõgastuseks ja trilliks-tralliks. Loe edasi: Tänasel talgupäeval osaleb üle 30 000 inimese