Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.euAvinurmes alustas tööd 4 miljonit eurot maksma läinud maheviljaterminal. Maheviljakasvatajate ühistu Wiru Vili alustas mahevilja varumist uues maheviljaterminalis Avinurme külje all Maetsma külas Ida-Virumaal.
Terminali säilituspunkrid mahutavad 10 000 tonni ja valmiv puistehall 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Kogu projekti maksumusest moodustas 1,9 miljonit eurot maaelu arengukava toetus.
„Tegu on kogu Euroopas ainulaadse investeeringuga, sest mahetootjate ühistööna loodud terminal koondab kvaliteetse mahevilja, luues seeläbi Eesti mahetootjatele paremad müügivõimalused,“ ütles TÜ Wiru Vili juhatuse liige Mai Tooming. „Varem puudus Eestis vajalik võimsus mahevilja kuivatamiseks viljakoristusperioodil. Kuigi terminali lõppvalmimine ja pidulik avamine jäävad septembri lõppu, siis juba praegu, käesoleval koristusperioodil pakume Eesti mahetootjatele vilja kuivatamise, sorteerimise ja ladustamise võimalust. Ka asub uues terminalis labor,“ lisas Mai Tooming.
Wiru Vili müüs möödunud aastal kokku 15 000 t mahevilja (sh ca 97% eksport). Kuigi suurema osa Eesti maheviljast moodustab kaer, siis viimasel ajal on suurenenud ka rukki, herne, nisu, odra ja rüpsi kogused.
Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.
Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»
Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.
Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.
Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.
Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust
Ajakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.
Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.
Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.
Bombus confususUrvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt püüti keväjä lõpun sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.
«19. lehekuul oll’ Harjumäel keväjäpido. Et veletütre esinemiseni jäi aigu ja varustus oll’ üten, sis hulkõ tsipakõnõ ümbretsõõri, luutsõ sitikit püüdä,» selet’ kimalasõ pääle trehvänü Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu. «Mõtsa veerest mändsegi liblikõiõlidsõ päält ma tuu kimalasõ saigi.»
Villu sai kimalasõ-as’atundja Luiga Jaani käest teedä, et säänest sorti kimalast om Eestist varramba löütü õnnõ viis tükkü, kõik Lõuna-Eestist ja perämäne 1993. aastagal.
Löütü kimalanõ (ladina k Bombus confusus) om nii haruldanõ, et tuul eestikeelist nimme olõ-i, kõnõlõmada võrokeelitsest.
Muido eläs Eestin kimalaisi 30 liigi ümbre. Viil kolm liiki om seo haruldasõga pia üttemuudu: musta, pihlõdsõ tagaotsaga. A seol haruldasõl omma silmä esimuudu ja esätsel viil perädü suurõ kah: noid lätt vaia imätside löüdmises. «Kah’os esäst ma es lövvä,» ütel’ Villu.
A tuul keväjäpidol oll’ sitikatiidläsest viil tõistki kõrda api: peldikuhe oll’ uma pesä tennü hüürläne (saksi-mõtsahüürläne, ladina keeli Dolichovespula saxonica, selet’ Soonõ Villu) ja hiidüt’ sääl käüjit. Villu kaksas’ viil alostusõn olnu pesä maaha ja võtt’ imähüürläse hindäga üten.
Foto: MaanteemuuseumPühapäeval, 28. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 13. sünnipäeva, mis viib pidulised 1969. aastasse kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumisele. Kavas on sportlikud mängud, laulud ja tantsud.
Tänavusel muuseumi sünnipäeval soovime väärtustada muuseumi koduks olevat vana Varbuse postijaama, mis oli pikka aega enne muuseumi loomist algselt Kanepi, seejärel Varbuse teemeistri käsutuses. Siit ka idee teha selleaastasest sünnipäevast kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumine. „Lisaks on muuseumi tänavuse hooajanäituse „Teed mööda toodud“ üheks eksponeeritud uuenduseks bensiinijaamatöötaja Sirje sünnipäevalaud 1960. aastatest ning seetõttu otsustasime pidupäevade traditsioone laiendada ka muuseumi tähtpäevale,“ selgitas muuseumi juhataja Mairo Rääsk.
Sünnipäevalistele kaetakse pikk laud ajaloolises teeruumis. Külalisi tervitab särtsakas magnetofonimuusika ning pidu aitavad üleval hoida kohalik naisansambel, akordionimängija ning rahvatantsijad. Sõpruskohtumisega alustame kell 15.00.
„Eesti teede- ja liikluse ajaloo talletamise, selle uurimise ja tutvustamise mõte on rohkem kui veerand sajandit vana. Aga nii nagu sellistel puhkudel tavaks, kulus ideest teostumiseni üksjagu aega. Maanteemuuseumi käivitamise esimese sammuna korraldati 2000. aasta 28. ja 29. juulil Põlvas muuseumi asutamisalane seminar. Seda sündmust peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. Külastajatele avati muuseum 2005. aastal,“ lisas Rääsk.
Eesti Ökokogukondade Ühenduse VII kokkutulek toimub sel aastal 23.-25. augustil Lilleoru kogukonnas Harjumaal. Lilleoru tähistab sel aastal ka oma 20-aastast juubelit. Täpsem info programmi kohta ja registreerimisinfo tehakse teatavaks lähiajal.
Aga kalendrisse võib märke juba ära teha ning arvestada tasub kolmepäevase sündmusega. Juba reede pärastlõunal algavad huvitavad ettekanded ning kuulda saab nii Eesti kui rahvusvahelistest arengusuundadest ökokogukondade valdkonnas. Kokkutulek lõpeb pühapäeva pärastlõunal.
Loe lähemalt rahvusvahelise ökokogukondade ühenduse GEN tänavuse kokkutuleku kohta Eesti ühenduse liikme Toivo Aalja kirjutist siit.
Foto: Maavald.eeTäna on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati kuu jagu madalamale langenud päike ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus.
Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öine kaste võib vilus seista keskpäevani.
Mõnel pool on otsesõnu hoiatatud jaakapäeva järel heina tegemast, sest see viib talvel loomadelt tervise. Teisal jälle on öeldud, et jaakapäeva järel pole tarvis kuhjale vööd ymber panna. Vöö panemise all mõeldakse maausu yht tavalisemat taiga – piiramist. Vöö saab nõnda, kui ymber kuhja käies vajutatakse kätega heinte vahele vöökoht sisse, veetakse köit või piiratakse seda kuidagi teisiti.
Vöötamine ehk piiramine hoiab kuhja kõige halva eest ja tagab, et sealt jagub heina kauemaks. Kuhja vöötamine kaitseb isegi pikse eest, kuid mitte jaakapäeval. Nagu esimesel ja teisel heinapyhal (02.07 ja 13.07), ei tohiks selgi päeval kuhja teha.
Kui heinatöö lõpeb jaakapäeval ilma suurema pidulikkuseta, siis uudserukki lõikamist, eriti aga uudseleiva või uudsepudru tegemist on peetud kangesti tähtsaks. Seda eriti maa lõunaosas, kus vili kypseb varem. Põhja pool on jaakapäevaks uudseleiba tehtud vähem, ja kui, siis tavaliselt põua või nälja sunnil.
Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma LehtOrava vallah Oro küläh sai inne jaanipäivä kaia autidõ võikiajamist Oro Offroad, koh võitjas tulõ tuu massin, mis kolmõ tunniga jõud kõgõ rohkõmb kõrdo rata läbi sõita. Seokõrd oll’ tegemist ka Eesti meistrivõistluisi etapiga. Kuigi Oro küläh võitsõ lätläne, juht katõ etapi kokkovõttõh Landu Toomas (42), kes esi oll’võistlusõ pääkõrraldaja.
Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.
Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.
Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.
«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Loe edasi: Oro külä tiildäsõidu võistlusõ
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder külastab täna ja homme Saksamaal, Schleswig-Holsteini liidumaal kohalikke mahe- ja ühistulisi ettevõtteid ning kohtub liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga.
„Schleswig-Holsteini liidumaa on Eestile hea eeskuju mahetootmise osas,“ ütles Seeder. „Kui Eestis on mahepõllumajandusmaad väga palju ja toodangut pigem vähe, siis seal on olukord vastupidine. Meil tasub sinnapoole vaadata ja leida koostöövõimalusi, mis aitaksid ka Eestis jõuda mahetoodangu suurenemiseni.“
Visiidi käigus külastatakse reedel mahetootjate ühistulisi ettevõtteid Landwege ja Domäne Fredeburg, kellega arutatakse mahetootmise, biogaasi, ühistulise tegevuse, otseturustuse ning koolituse ja nõustamise võimalusi. Laupäeval tutvutakse mahe kana-, sea- ja teraviljakasvatusega tegeleva ettevõttega Buchenhof.
Samuti on Schleswig-Holsteini visiidi raames plaanis kohtumised liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga. Kohtumistel arutatakse edasist koostööd Põllumajandusministeeriumi ja Schleswig-Holsteini liidumaa vahel. Lisaks osaleb Seeder liidumaa peaministri Thorsten Albigi vastuvõtul.
Eesti Põllumajandusministeeriumil on Schleswig-Holsteini liidumaaga pikaajaline koostöö, mille raames on viidud ellu paljusid põllumajandushalduse, teaduse, hariduse ja ühistegevuse projekte.
Üllatusvõitja Peeter Tarvis finišeerimas. Foto: Jarek JõeperaSamsung Estonian Cup rattamaratonide neljanda etapi Fuji Rakke Rattamaratoni võitis Peeter Tarvis Raplamaa Rattaklubi KoMo võistkonnast. Eelmise aasta võitja, Eesti ainus maastikurattaproff Martin Loo lõpetas võistluse kolmandana, Markku Ainsalu järel. Kokku osales pühapäeval Rakke Rattamaratonil 1622 ratturit.
Kesk-Eestis Pandivere kõrgustikul ja Rakke ümbruses sõidetud 59 kilomeetrine rattamaraton toimus suurepärastes tingimustes. Võistluse favoriit, UCI reitingutabelis 21-le positsioonile tõusnud Martin Loo proovis äraminekut distantsi esimesel kolmandikul, kuid liidergrupp püüdis Loo taas kinni. Raja 21-sel kilomeetril Emumäe tipus asunud Premium7 vahefinišis võttis võidu Caspar Austa, Alges Maasikmetsa, Erki Pütsepa ja Martin Loo ees.
Emumäele järgnenud laugemal, kuid kiirel rajaosal keegi kohe ründama ei hakanud. Esimesena otsustas kiirendada U-23 vanuseklassis sõitev Peeter Tarvis ning tema järel ka Markku Ainsalu. Kuna sarja liidrile Alges Maasikmetsale, kes jälgis eelkõige oma põhikonkurent Caspar Austat, selline stsenaarium sobis, hakkasid Tarvis ja Ainsalu jälitajatega vahet kasvatama. Martin Loo eestvedamisel hakati jooksikuid aktiivselt püüdma viimasel kümnel kilomeetril. Vahe vähenes, kuid oli kärisenud juba sedavõrd suureks, et Tarvis võttis kindla võidu. Teisena veeres üle finišijoone Ainsalu ning kolmandana Martin Loo.
„Loomulikult oli keeruline aga läks õnneks, et eest ära sain,“ rääkis Peeter Tarvis mõned minutid pärast finišit. Kiireim mees rajal kiitis muuhulgas korraldajaid rajamuudatuste eest, mis võitja sõnul tegid võistlustrassi mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Loe edasi: Rakke Rattamaratoni võitis üllatusmees
Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 8. ja 9. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa peredele.
Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Anne ja Aado Mägisoo perekond Puurmani vallast Pööra külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 13.00 Pööra külas Piiri talus.
Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 15.30 Veskimäe külas.
Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond Põlva vallast Peri külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 10.00 Põlva vallas Vanakülas.
Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Helgi Saare ja Agu Hollo perekond Haanja vallast Ihatsi külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 12.30 Ihatsi külas Hartsmäe talus.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. „Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“ Loe edasi: Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Pümme-Katrõ 1957. aastal. Tampere Herberti pilt. Pilt Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogost. Uma LehtKeväjädses muusõumiüüs naas’ Mõnistõ muusõum uurma katõ tuun kandin elänü väelidse pümme inemise – rahvalauligu Pümme-Katrõ ja selgelenägijä Pümmetädikese ello. Et mõlõmba elolugu om põnnõv, a kah’os hämmär, sis uut muusõum teedüst mano.
Viil minevädse aastasaa keskpaigan laulsõ Varstun Sepä talon elänü Pümme-Katrõ sändsit vannu rahvalaulõ, midä tuudaigu inämb kiäki tõnõ es mäletä. Ku Tampere Erna ja Herbert timä laulõ 1957. aastagal Eesti rahva muusõumi jaos üles võti, ütel’ tä umas ammõtlikus nimes Katri Sikk, sündünü 1873. Pümme-Katrõ oll’ vaenõlats ja vanno Mõnistõ laulõ opas’ tälle vanaimä, kiä tedä kasvat’.
«Laulõ om pall’u üles võetu, väega vannu laulõ, kuna timä võtsõ laulõ vanaimä käest, tä es käü pidul,» selet’ Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele. «Tuuperäst omma täl väega esierälidse laulu, midä muialt koskilt es olõ inämb võtta.»
Võrokeelitsen laulikun ja kasseti «Tsirr-virr lõokõnõ» pääl om üts Pümme-Katrõ laul «Joosi, joosi üle mäe».
«Tõnõ väeline pümme oll’ Pümmetädi, kes elli Tsundsul. Timä kotsilõ kõnõldas, et tä jäi pümmes kolmõaastadsõlt,» kõnõl’ Tulviste Hele. «Tuun ollõv legendi perrä süüdü olnu kuri mõisaprovva, kink meelest ollõv olnu ülearvu pall’u vaesitlatsi. Ma esi ei usu, a legend kõnõlõs, et provva ollõv pandnu vaesõlatsõ kütetühe rehetarrõ kinni ja käsknü luugi kinni panda. Hummugu oll’ küsünü, kas kiäki om elun. Leenu oll’ ütelnü: ma olõ, a ma ei näe midägi.»
Leenus es kutsu selgelenägijäs saanut pümmet kiäki. «Tä oll’ Pümmetädikene ja oll’ nii kavva, ku meil olõman oll’,» ütel’ Tulviste Hele. «Pümmetädi oll’ säändene inemine, kes tundsõ kavvõndast är, kes timä manu tulliva. Tä mõistsõ kõnõlda tollõ inemise eluluku nii ette- ku taadõpoolõ. Tulõvikust kõnõl’ ilma inemist nägemädä väega õigõlõ.» Loe edasi: Väelidse pümme inemise
Sel suvel on taas Eestisse tulemas Rupert Encinas, indiaaninimega Lendav Kotkas, ja palusime tal jagada oma rahva kogukondliku eluviisi kogemust. Sellega seoses toimub kogukonnateemaline õhtu, kuhu on oodatud kõik oma kogukonna heaks tegutsevad head inimesed.
Lendav Kotkas on oma rahva pärimuse kandja ja tseremooniameister, kes elab oma hõimu keskel reservaadis. Igapäevaselt töötab ta USA-Mehhiko piiri lähedal tohono o’odham indiaanlaste heaks, nõustades lapsi, noori ja täiskasvanuid ning õpetades oma rahva keelt ja kultuuri.
Reedel, 12. juulil kell 11.00 avatakse Kuressaares REFS Estonia koostöös Saare Kogujate Seltsi ja Kuressaare Linnavalitsusega seoses linna 450. aastapäevaga rahvusvaheline filateelianäitus. Tasuta näitus toimub Kuressaare kultuurikeskuse saalis.
12. juulil on näitus avatud külastamiseks kella 18ni ja laupäeval 13. juulil kella 9-17ni. Samas toimub laupäeval filatelistide kokkutulek, kus ostetakse-müüakse-vahetatakse nii Eesti kui välismaa marke ja postisaadetisi.
Näitusel saab näha ERM Postimuuseumi kogudest haruldusi Kuressaare kirjadest, mereposti saadetisi, raudteeposti omi ning ka REFS Estonia juhatuse esimehe Peeter Sgirka kogu 80 aastat margikorjajate seltsi Estonia 1931-2011. Ka Soomest tuleb näitusele suur, 5 stendiküljene kogu Saaremaa postiajaloost, kui mainida vaid mõnda. Huvilistele, kuidas nägi vanasti välja Kuressaare, on vaatamiseks saarlase Viktor Nurja kaks postkaardikogu Kuressaare kohta. Neile, kes arvavad, et postmargid on vaid värvilised nelinurksed hammastatud paberitükid või uuemal ajal kleepsud, saavad näha ebatavalisi postmarke. Kokku on näitusele kirja pandud 22 kogu.
12. juunil on Kuressaares kasutusel ka eritempel REFS Estonia XXII filateelianäitus.
Täiendav info:
Peeter Sgirka 56 350 070
Ago Papp 56 646 604
Täna, 7. juulil algab Läänemaal Roostal sündmus, mis annab võimaluse osa saada maailmatasemel regressiooniteraapiast. Nimelt peab Eestis oma traditsioonilisi suvepäevi Euroopa Regressiooniteraapia Assotsiatsioon (EARTh), mis on tegelikult Euroopa piiridest välja kasvanud, liites praktikuid üle kogu maailma.
Suvepäevade Eesti-poolne korraldaja on Holistilise Teraapia Instituut. Instituudi looja ja juhataja Marina Eberth on EARTh’i liige ja tegev ühingu juhatuses. 7.-12. juulini toimuvad Roostal EARTh’i suvepäevad, mille teemaks “FMS: feminiinsus, maskuliinsus, seksuaalsus.”
Nelja päeva jooksul (9.-12.07) toimuvad 3-tunnised töötoad, mille jooksul erinevate riikide juhtivad regressiooniterapeudid räägivad oma tööst ja demonstreerivad teraapiavõtteid.
Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSATäna, 6. juulil kell 10-15 toimub Pühajärve Spa Hotelli pargis öko- ja loodustoodete laat.
Pühajärvel pakutakse Eestimaist mahetoitu: valikus on köögiviljad, värske kartul ja marjad, piimasaadused, mahlad, moosid, jahud ja helbed, maitse- ja ravimtaimed, mesi, pagaritooted. Müüakse ka ökokosmeetikat ja lambavillast tooteid.
Osalevad mahetalud ja väikeettevõtted: TÜ Eesti Mahe, Tarvastu-Saariku talu, Taarapõllu talu, OÜ Sfinx-E, OÜ Süvahavva Loodustalu, OÜ Ökosahver, OÜ Taali Mesila, Pajumäe talu, OÜ Vändra Ökopagar, OÜ Kodusahver jt. Korraldajad: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja Pühajärve Spa Hotell
Külastajaid oodatakse kogu perega kauni Pühajärve kaldale suvepäeva nautima!
Võrumaal Haanja vallas Rogosi mõisas saab täna, 6. juuli õhtul teatrit – Seasaare Näitemängu Selts etendab tükki “Mees minevikuga”.
Millest lugu räägib? Väike provintsilinn ja seal elav ideaalne heal järjel abielupaar, kelle tütar tuleb pealinnast koju aga koos kavaleriga, kes pole teps mitte meelepärane tulevasele äiale. Mida ette võtta? Siit hakkab järgnema pöörane virr-varr, mida vürtsitavad veel naabriproua Minni oma tütardega, perekonnasõber kapten Sang, mängu tuleb isegi krahvitiitliga mees, lisaks veel kuulus operetiprimadonna. Kuidas lugu laheneb, saate näha kui tulete vaatama etendust “Mees minevikuga”.
Etendus algab kell 18.00, pilet 5 eurot, pensionäridele ja lastele kuni 15 eluaastat 3 eurot (eelkooliealistele tasuta).
Allikas: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht
Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekunud taotlusi oli üle 4500, hõlmates üle 56 000 hektari metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis ligi 82 000 hektarit.
Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4576 taotlust, toetust sooviti 56 258 hektarile. Sellest 9998 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 46 260 hektarit piiranguvööndis. 2012.a esitatud taotluste maht oli samal tasemel (56 535 ha).
Nüüdseks juba kuuendat kevadet järjest on metsaomanikud saanud Erametsakeskusest taotleda toetust enda omandis oleva Natura 2000 erametsamaale seatud piirangute talumise eest. „Paljud inimesed tunnevad muret, kas ka tulevikus kompensatsiooni saab, sest teadupärast lõppeb selle aastaga Euroopa Liidu maaelu rahade kasutamise periood. Uue perioodi rahade jaotumise osas aga lõplikku selgust pole. Arvestades keskkonnakaitse olulisust võib siiski loota, et ka edaspidi peetakse toetusega neid maaomanikke väärikalt meeles, kes Eesti looduse hoidmisse oma panuse annavad,“ kommenteeris SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
„Jätkuvalt aga on heameel selle üle, et elektroonilise keskkonna ePRIA kaudu esitatud taotluste maht on mitmendat aastat järjest kasvav (tänavu 1103 taotlust, so 24% taotluste koguarvust),“ lisas Aun. „See lihtsustab ja kiirendab taotluse menetlust, sest vajalik andmete registreerimine ning sisestamine jääb selles ulatuses Erametsakeskuse töötajatel ära. Nii jõuab toetusraha ka metsaomanikeni kiiremini.“ Loe edasi: Natura loodushoiutoetus on jätkuvalt populaarne
Pildil rannavalvur Lauri Ööpik. Foto: G4S4. juulil kell 15.25 tõid G4Si rannavalvurid Tartus Emajõe vabaujulas veest välja vanaproua, kes oli vooluga kaldast eemale triivinud ning ei jaksanud enam tagasi ujuda.
Rannavalvur Lauri Ööpiku sõnul patrullisid nad koos töökaaslasega parajasti ranna vastas oleval heinaalal, sest sealt on ujujatest hea ülevaade. “Märkasime, et vanaproua läks vooluga kaasa, poide alast välja. Ta vajus ka 2-3 korda vee alla, kuid ei vehkinud kätega ega teinud häält appi hüüdmaks.”
Rannavalvurid lähenesid naisterahvale paadiga ning Lauri hüppas paadist vette ja tõi vanaproua kaldale. Hiljem rannavalvuritega vesteldes ütles ta, et ujudes oli jõud otsa saanud. Rannavalvurid toimetasid naisterahva randa pingile toibuma ning seda märkasid ka tema lähedased, kellega koos proua rannas viibis, ning tulid üllatusega uurima, mis oli juhtunud. Naisterahvas arstiabi ei vajanud, lähedased toimetasid ta koju.
Laupäeval, 6. juulil 2013 kell 19.00 toimub Võrus Tamula rannas skulptuuri “Elujõud” jalamil romantikafestival “Elujõud”.
Esinevad uute laulude konkursi finalistid. Eelvoorust pääses finaali osalema 15 laulukirjutajat üle Eesti. Kontserdil esinevad Kait Tamra, pereansambel “Vennad”, Alise Joste (Läti), Anu ja Triinu Taul ning Alen Veziko. Vahepaladeks luuleline Contra ja ohtralt kunsti.
Piletid hinnaga 7 € ja 5 € eelmüügis Võru Kandle kassas, Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.
Sooduspilet kehtib lastele kuni 16 aastat ning pensionäridele.
Eesti jalgpallikoondis treenimas Otepää Aedlinna areenal 2012. aastal. Foto: Monika Otrokova Talvepealinna Otepääd tuntakse rohkem talispordialade mekana. Suvi toob aga kaasa mitmed rahvusvahelised spordivõistlused. Oma koha Otepääl on leidnud ka jalgpall ning Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi.
Otepää valla spordijuhi Martin Tederi sõnul saab sel suvel näha nii neidude jalgpallimängu, kui ka harrastajate mõõduvõtmisi, läbi viiakse jalgpallilaagreid lastele.
1.juulil toimuvad Tehvandil neidude U17 ja U19 Balti turniiri kohtumised. Kell 12.00 mängivad Tehvandi staadionil Läti ja Leedu U17 tütarlapsed ja samal päeval kell 16.00 Läti ja Leedu U19 neiud. Ühtlasi ootab Eesti Jalgpalli Liit sel päeval abi kohalikelt lastelt ja noortelt ning kutsub nendele kohtumistele appi pallipoisteks.
13. juulil võtavad Tehvandi staadionil mõõtu jalgpalliharrastajad, toimub Otepää valla harrastajate jalgpalliturniir Otepää Karikas 2013. Mängima on oodatud kohalikest jalgpallihuvilistest koosnevad võistkonnad. Loe edasi: Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi
Kooliaastaga lõpun saiva Vana Võromaa 1. klassi latsõ ja võro keele opja kingitüses vahtsõ võrokeelidse latsiaokirä Täheke. Ütsäs võrokiilne Täheke sündü Võro instituudi ja Tähekese toimõndusõ kuuntüün.
Seon Tähekesen omma Saarõ Evari, Contra, Holtsi Leila ja Märka Veiko luulõtusõ. Kiränik Rahmani Jan kirotas draakoni vorstist, Ojari Triinu jutu päälkiri om «Tita ja tsolgipang». Kalla Urmas kirotas tuust, määne om mi uma kuldkala.
Raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti» omma ümbre jutustõdu luu «Kahru sündümine» ja «Mille eläjä ei laula».
Kiä taht hindäle Tähekese vahtsõt võrokeelist nummõrd, saa tuud osta Võro instituudist Võrolt vai Tähekese toimõndusõst pääliinast.
“Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,” selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma LehtVahtsit veskit tulõ Vanalõ Võromaalõ nigu siini päält vihma – vana veski omma kinni pantu, a veskijahu om korgõn hinnan.
«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.
Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.
Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.
«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»
Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.
Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»
Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs. Loe edasi: Jahuveski tulõva vahtsõst
Regionaalminister esitab homsele valitsuse istungile eelnõud, millega kinnitatakse 18 omavalitsuse ühinemine 2013. aasta oktoobri kohalike volikogude valimistel. Eelnõude kohaselt saab Eesti tänavu juurde seitse uut valda, kus väikseimas elab 3400 inimest ja suurimas üle 10 000 inimese.
„Nende 18 omavalitsuse juhid on teinud julgeid otsuseid ja need ei ole alati tulnud kergelt. Nad on seadnud esikohale piirkonna arengu ja sealsete elanike huvid ning selle eest tuleb neid tunnustada,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. Minister lisas, et kui vaadata sügisesi ühinejaid, siis suur osa neist on ka täna Eesti mõistes suured omavalitsused. „Aga nad näevad, et koos suudetakse oma potentsiaali paremini realiseerida ning oluliselt rohkem kaasa rääkida kogu piirkonna arengus,“ lisas Kiisler.
Käesoleva aasta oktoobris kohalike volikogude valimistel ühinevad omavalitsused:
– Põlvamaal tekib Põlva linna ja Põlva valla ühinemisel 10 100 elanikuga Põlva vald;
– Viljandimaal tekib Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ühinemisel 10 000 elanikuga Viljandi vald;
– Harjumaal tekib Kose ja Kõue valdade ühinemisel 7300 elanikuga Kose vald;
– Pärnumaal tekib Lavassaare ja Audru valdade ühinemisel 6000 elanikuga Audru vald;
– Hiiumaal tekib Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel 5000 elanikuga Hiiu vald;
– Läänemaal tekib Risti, Taebla ja Oru ühinemisel 4300 elanikuga Lääne-Nigula vald;
– Ida-Virumaal tekib Püssi linna ning Maidla ja Lüganuse valdade ühinemisel 3400 elanikuga Lüganuse vald. Loe edasi: Ühinemistega tekib seitse tugevat valda
Laupäeval, 29. juunil Rõuge rahvamajas krokodillide ja reptiilide näitus kell 12.00 – 20.00. Näitusel on ülihuvitav väljapanek, kus lisaks krokodillidele saab näha ka teisi erinevaid roomajaid, kilpkonni, madusid ja ämblikke. See ekspositsioon on hariv ja põnev vaadata igaühel, kes vähegi maailma asjade vastu uudishimulik on. Rändnäitus on pärit Saksamaalt. Pilet 6 €, õpilasele 4 €
