Autor: Aado Kuhlap

Parasummer sel suvel Saaremaal

Eile toimus kuursaalis turismihooaja avaseminar, kus tutvustati suviseid üritusi ning viidi koolitaja Alar Ojastu eestvedamisel läbi intensiivne ja mõtlemapanev koolitus “Teenindajast talendiks“.

Oma suviseid tegemisi tutvustasid Vilsandi rahvuspark, tulevikumuusikafestival Juu Jääb, Saaremaa ooperipäevad, Saaremaa merenädal ja kuursaal. Saare maavalitsuse spordinõunik Madis Kallas aitas läbi viia sportlikku jalasirutust.

Päris uus sündmus Saaremaal on sel aastal Parasummer 2013, mida ligi sajale seminaristile tutvustas saarlane Antti Kopliste. Vaatemängulise ürituseni on jäänud täpselt 76 päeva, kui alates 13. juulist võib nädala jooksul taevas näha rahvusvahelist dessanti. Parasummer 2013 ühe peakorraldaja Annika Arrase sõnul on tänaseks registreerunud inimesi kuuest-seitsmest erinevast riigist.

Eesti langevarjuklubi eestvedamisel toimub Parasummer 14. korda ning läbi ajaloo on nendele üritustele tulnud inimesi rohkem kui kahekümnest riigist.
“Varem oleme põhiliselt käinud Pärnu lennuväljal ja mõnikord ka Rapla Kuusiku lennuväljal,“ ütles Arras. “Vajasime vaheldust ning saime Kuressaare lennujaama direktoriga kokkuleppele. Saaremaale võib lendama ja hüppama tulla ligi 200 inimest – langevarjurid koos kaaslastega.“

Kuna registreerumine juba käib, siis võis lugeda ürituse kodulehelt, et kõik registreerujad arvatakse automaatselt ilmategemise osakonda. Osakonna töö eesmärk on järgmine: vahemikus 13.–20. juuli on Kuressaare lennuväljale planeeritud tuul 4 m/s, sinine taevas väikeste valgete pilvetupsudega, temperatuur +25 ringis.

Toimuvad ka erinevad võistlused. Näiteks 14. juulil toimub randa maandumine Raiekivi säärel.

Suveüritused on ettevalmistamisel, kui nüüd ka kevad pisut soojemat palet näitaks.

Õõvafestival avati müriseva rongkäiguga

HÕFFi-avaparaad

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalile andsid täna õhtul avapaugu mööda peatänavat vana surnuaia juurest kultuurikeskusse liikunud mootorratturid ja zombi’d.

Mürisevas rongkäikus liikusid kostümeeritud motoklubi Müristaja MC mootorratturite kõrval köitega ühendatud zombi‘deks muutunud Haapsalu gümnaasiumi noored, püüdes häälitsuste ja näoilmetega tänavaserva kogunenud pealtvaatajates õõva tekitada.

Filmifestivali avamine jätkus kultuurikeskuses 1980ndate kultusfilmiga “Maniakk”.

Pärast seda sai festivalifilmi vaadata hoopis ebatavalises keskkonnas – Haapsalu veekeskuses.

Unistus saab teoks

Teisipäeval pandi nurgakivi Kärdla sadamale, millest unistatud ja mille nimel töötatud paarkümmend aastat – ilus kingitus 75aastaseks saavale Kärdla linnale.
Pool tööd on tehtud, pool veel ees, aga enam ei kahtle keegi, et järgmise aasta suvel võtab Kärdla sadam vastu esimese laeva.
Skeptikud võivad ju arutada, et kas ikka on tarvis ja kui palju maksab, aga sajandi ehitus on Kärdla sadam kindlasti.
Sadam annab üle mitme põlvkonna taas õiguse Kärdlat sadamalinnaks nimetada.
Kärdla sadamast saab veel üks Hiiumaa mereuks, kustkaudu külalised Hiiumaale tulevad. Korrastatud rannaala ja sadam annavad Kärdlale uue ilusa tahu ja nii tulevad maitsi siia ka need, kel laeva või paati pole. Kõrgessaare valla Kalana sadama arendus tõestab, et inimestel on suur tõmme mere äärde.
Ja järgmisel aastal sündival Hiiu vallal saab mõlemas otsas olema sadam – idatipus Kärdla, läänetipus Kalana.

Kohaliku toidu võrgustikud – hea hügieenitava juhendmaterjalid

Toimumisaeg: 25.04.2013

Toimumiskoht: Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Viljandimaa

Vabu kohti: 42

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo korraldab koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Veterinaar- ja Toiduametiga järjekordse kohaliku toidu võrgustike teemapäeva 25. aprillil 2013. Teemapäev toimub Olustevere Teenindus- ja Maamajanduskoolis Viljandimaal. Seminari peamiseks teemaks on hea hügieenitava juhendmaterjalid toidu väikekäitlejatele.

Teemapäevale eelregistreerimine kuni 22. aprillini!

www.maainfo.ee/.

Maaelu vajab vahetust

Võrumaa Teataja arvamuslugu

Lisaks riigivõimuorganite üldisele suhtumisele ellu ja inimestesse vajab ning ootab vahetust maaelu, kus külajoodikud asenduvad kõrgharidusega noortega ja külakeskustest saavad teaduskeskused.

Laupäeval Tallinnas toimunud esimese „Maale elama” messi kogemuse põhjal võib öelda, et kõrgharidusega noorte huvi maale elama asumise vastu on väga suur ja võib eeldada, et see ajas üha suureneb. Maale elama tulemist võib võrrelda varasemate Eestist väljarännetega Venemaale või Ameerikasse, kus tulijaid ootas hektarite viisi vaba maad ja loodust. Just seesugust pilti pakuvad praegu maapiirkonnad, mis on nõukogude ajal ja Eesti taasiseseisvumise järgse aja jooksul tühjaks jäänud. Eestis on vabadust ja maad küllaga, tuleb ainult minna ning elama asuda.
Võrumaal on maaelu muutumise hea näide Rõuge vald, kuhu on viimaste aastatega tulnud elama hulgaliselt noori ja haritud inimesi, ning nagu elu näitab, kus on, sinna tuleb juurde. Omamoodi imega on hakkama saanud Karula vald ja Lüllemäe kool, kus õpilaste arv on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud. Messi ajal tundsid külastajad lausa huvi Lüllemäele teaduskeskuse loomise vastu. Kõik eeldused selleks on nii Lüllemäel kui mujal Kagu-Eestis olemas: piisavalt vabadust lastele kasvamiseks ja piisavalt õhku vanematele kas loomingu või teadusega tegelemiseks. On selge, et kitsas linnakorteris nelja seina vahel, kus lapsed sinust üle karjuvad, on võimatu loome- või teadustööga tegeleda.

Noorte ja haritud perekonnainimeste suur huvi maale elama kolimise vastu nõuab maaelu kontseptsiooni tõsist ümbervaatamist. Kui seni on maapiirkondi peetud madala haridusega joodikute või pättide taimelavaks, kust ahnemad töösturid käivad aeg-ajalt omale odavat tööjõudu hankimas, siis tulevikus on näha, et maapiirkondades elavad inimesed, kes elu Eestis juhivad ja edasi viivad. Linnakorteritesse asuvad aga ümber vähese haridusega tehasetöölised ja ametnikud, kel jääb maal elamiseks puudu julgusest, tahtmisest või teadmistest.

Kodanikuõigused saavad selgemaks

Europe Directi teabekeskus Võrus koos EURESe ja Eesti Töötukassa Valgamaa osakonnaga korraldavad tööealisele elanikkonnale mõeldud infopäeva «Kodanikuõigused Euroopa Liidus», andis teada Võru maavalitsuse kantselei peaspetsialist Karin Lätting.

Euroopa kodanike aasta käigus korraldatud üritus keskendub kodanikuõiguste selgitamisele, mis on seotud teistes ELi liikmesriikides elamise ja töötamisega, toodete ja teenuste tarbimisega, juurdepääsuga piiriülestele raviteenustele ning sotsiaalkaitsele.

Infopäev toimub 18. aprillil Valgas Müllersoni Ärimajas ning 19. aprillil Võru maavalitsuse teise korruse saalis. Osalemine on tasuta.

Infopäevade korraldamist toetavad Euroopa Liit, riigikantselei, Võru maavalitsus, EURES ja Eesti Töötukassa.

Selle kevade esimene kulupõleng

Eile pärastlõunal kustutasid päästjad Reiu jõe ääres Pärnumaa selle kevade esimese kulupõlengu. Reiu jõe ääres põles kulu ligikaudu 500 ruutmeetri ulatuses.

Pärnumaal on tegemist selle aasta esimese kulupõlenguga. Kulu põletamine on seadusega keelatud ja küttekoldevälise tule tegemise tuleohutusnõuete rikkumise eest võidakse süüdlast karistada kuni 800 eurose rahatrahviga..

„Varasemad aastad on näidanud, et kulust alguse saanud tulekahjude tagajärjel hävivad elumajad ja hukkuvad inimesed, seega ei kuulu kulu põletamine mingil moel ohutute kevadtööde hulka,“ sõnas Trink.

Päästekeskuse teatel peab samuti jälgima ohutusnõudeid lõkketegemisel ja enne lõkke süütamist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte, tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või on määratletud, mida seal põletada tohib.

Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib julgelt pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.

Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Tantsiv-maakond

Läänemaal on 2488 rahvakultuuriharrastajat. Kõige populaarsem on koorilaul, millele järgneb rahvatants väikese vahega, selgub statistikaameti andmeist.

„Läänemaa on tantsiv maakond,” ütles maakonna rahvakultuurijuht Marju Viitmaa. Kuigi koorilauluga tegeleb maakonnas 909 inimest ja rahvatantsuga kümmekond inimest vähem, on meil tantsurühmi rohkem kui koore. Tantsurühmi on maakonnas 61, koore kolmandiku jagu vähem. Loe edasi: Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Vinni vald hakkas kasutama häirenuputeenust

Vinni vald hakkas esimese vallana Lääne-Virumaal kasutama innovatiivset häirenuputeenust, mis võimaldab nii üksi elavatele inimestele kui ka nende lähedastele turvalisemat ja rahulikumat elu.

Häirenuputeenus käivitus Vinni vallas tänavu aprillis. Esimesed neli häirenuppu on juba paigaldatud, firma Meditech Estonia OÜ on nende kasutajatele ka vastava koolituse läbi viinud.

Häirenupuga saab inimene oma kodus terviserikke, õnnetuse või hädaohu korral spetsiaalse hoolekandetelefoni vahendusel alati ühendust Häirekeskusega. “Häirekeskuse operaator reageerib tekkinud olukorrale ja saadab hädasolijale appi tema jaoks usaldatava tugiisiku, kas siis sugulase, hoolekandetöötaja või kellegi kolmanda,” rääkis valla sotsiaaltööspetsialist Tiiu Ivanova pressiteate vahendusel.

Vinni valla eakate häirenuputeenuse projekti kogumaksumus on 2500 eurot. Hasartmängumaksu Nõukogu toetas ettevõtmist 1100 euroga ja ülejäänu lisas Vinni vald.

Seikluslik südamenädal

Järgmisel nädalal saab Kärdlas teoks seikluslik südamenädal – kolmel päeval oodatakse kõiki sportlikult liikuma ja meelt lahutama.
Geopeitus
Esmaspäeva keskpäeval ehk kl 12 algab geopeitus ehk aaretejaht. Kärdla linna on peidetud 20 aaret ja kõigil huvilistel on võimalus terve Südamenädala aja, st 22.–25. aprillini neid otsida.
Aare koosneb logiraamatust ja nn nännist. Aardeleidja peaks aardele midagi lisama ja soovi korral sealt midagi kasulikku endale võtma. Logiraamatusse tuleks lisada leidmise aeg, leidjate nimed ja võetud/pandud esemed. Seejärel tuleb aare uuesti ära peita.
Aarete asukohad on määratud koordinaatidega ja nende leidmisel on abiks GPS, maaameti kaardirakendus või nutitelefon. Südamenädala lõpus teevad korraldajad kokkuvõtte kui palju inimesi aardeid otsimas käis ja millist leiti kõige rohkem.
Fotoseiklus
Teisipäeval kell 18 algab kolmetunnine fotoseiklus – iga 15 minuti tagant avatakse seiklusministeeriumi kodulehel üks pilt Kärdlast. Võistkondade eesmärk on leida see koht, teha seal pilt etteantud teemal ja saata see seiklusministeeriumi meilile.
Punkte saavad kümme kiiremat võistkonda ja võidab see, kes kogub kõige rohkem punkte.
Kohtade vahel liiklemiseks on sobivaim vahend jalgratas, aga võistelda saab edukalt ka jalgsi.
Orienteerumine
Neljapäeval kella 16st saavad soovijad panna oma oskused proovile orineteerumisneljapäevaku rajal Palukülas. Start võistlusele antakse Kärdla lennujaama teeristist ja üle pika aja saab võistelda ka rattaorienteerumises. Samuti on avatud jooksurajad lühikesel, keskmisel, pikal ja valikdistantsil.
Võistluse start on avatud kuni 19ni, finiš suletakse kell 20. Kaart ja SI pulk on korraldajalt.
Võistlus on kõigile jõukohane ja liikumine teeb südamele head.
Südamenädalat korraldab MTÜ Seiklusministeerium eesotsas Joonas Väärtnõuga. Lisainfo joonas@seiklusministeerium.ee või tel 522 6895, aga ka www.seiklusministeerium.ee ja Facebooki lehel.

Euronõue kohustab gaasiballoone välja vahetama

2014. aasta 1. jaanuarist ei tohi enam täita vedelgaasiballoone, mis ei vasta eurostandardile. Põhjus, miks vanu balloone enam kasutada ei tohi, on Eestis vastu võetud otsus tagada Euroopa Liidu nõuete täitmine.

Saare Gaas OÜ juhatuse liikme Aivo Jürissoni kinnitusel tohib varem täidetud balloone siiski kasutada senikaua, kui nendes gaasi jätkub. Seda loomulikult mõistlikkuse piires. Jürissoni sõnul on neil juba praegu müügil 11 kg gaasi sisaldavad nõuetekohased balloonid ning peagi tulevad müüki 17 kg gaasi sisaldavad balloonid. Võrdluseks võib öelda, et nn vanasse GOST-ballooni mahub 21 kg gaasi.

Paljud kliendid kasutavad siiani veneaegset balloonile kinnitatavat regulaatorit. Seega tuleb kindlasti meeles pidada, et selline regulaator uute balloonidega kokku ei sobi ja tuleb samuti ringi vahetada.

Roheline Ait avas vaikselt uksed

Raplas avas reedel uksed tervislikku toitumiskultuuri propageeriv söögi- ja vaba aja veetmise koht Roheline Ait.

Paar minutit enne kahtteist ehk väljakuulutatud avamise aega põlesid Rohelise Aida ukse ees kutsuvalt suured küünlad, kuid sees käisid veel viimased kiired ettevalmistused. Korda oli vaja seada menüü puidust kaaned.
Esimesed külastajad saabusid mõni hetk pärast avamist ning järgmisedki ei lasknud end kaua oodata
Rohelise Aida omaniku ja peakoka Pekka-Paavo Kesküla sõnul seisab pidulik avamine siiski alles ees. See võib aset leida umbes kuu aja pärast, kui ilm on soojenenud ja on võimalik kasutada õues asuvat terrassi. Siis plaanivad nad kutsuda ka esinejaid ja pakkuda muud meelelahutust.

Rahvakogu küsimused – mõtle kaasa

Rahvakogu küsimused – mõtle kaasa

1. Rahva aus kaasatus ja laiem osalemine poliitikakujundamises valimistevahelisel ajal

•    Igapäevase poliitikakujundamise avatus. Küsimus: «Kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda?»

•    Rahvakogu jätkamine ühisloomekeskkonnana. Variandid: 1) jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi; 2) näha riigieelarvest ette vahendid Rahvakogu alaliseks tegutsemiseks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja riigikogule esitada.

•    Rahvaalgatusena tulnud ettepanekute arutamine riigikogus. Küsimus: «Kas pooldad ideed kohustada riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja?»

•    Rahvahääletuse lihtsam kasutamine riigielu küsimuste otsustamisel. Küsimus: «Kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda? Loe edasi: Rahvakogu küsimused – mõtle kaasa

Šaakalit Eestis ei leidu?

Keskkonnaministeeriumi andmebaasis on kirjas Eestis esinevad imetajate võõrliigid, kes tuleks meie loodusest kõrvaldada. Nendeks on kährikkoer, ondatra, mink, maral ja tähnikhirv. Veel on seal kirjas, et kärkikkoer ja mink on meil täielikult kohanenud ja neid võib looduses sageli silmata.
Šaakali kohta, keda on Läänemaal kütitud ja ka veebikaamerast nähtud, pole andmebaasis sõnagi, kuigi nende olemasolu ja sigimine on siin kindel.
Kuidas šaakal Läänemaale sattus ja seal elupaiga leidis, ei oska keegi öelda. Ärevaks teeb aga olukord, et kuigi keskonnateabekeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil tõdes kolmapäeval Aktuaalses Kaameras, et on vähe tõenäoline, et nad levivad üle Eesti, on hiidlastelt vihjeid sarnase looma nägemisest. Need teadaandmised Kõrgessaare valla mailt laekusid jahimeestele juba sügisel, mitte pärast esimese uue liigi isendi küttimist.
Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas see on looduses loomulik areng, mis kaasneb kliima muutusega või on keegi teadmatusest või kogemata mõne metsiku lemmiklooma loodusesse lasknud. Visa liigina saab šaakal meil nähtavasti hakkama, aga kas Eestisse ja Hiiumaale on neid tarvis?

Samadel teemadel arutleb sel laupäeval kell 14 algav KUKU raadio saade Ilmaparandaja.

Konkurss “Joonista muinasjuttu”

Võrumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa noored muinasjutusõbrad on oodatud osalema eesti muinasjuttude illustratsioonide võistlusel. See konkurss organiseeritakse projekti “Kaasmaalased” raames, milles osalevad maakonnalehed Vooremaa, Võrumaa Teataja ja Viru Prospekt.

Võistlus “Joonista eesti muinasjuttu” viiakse läbi kahes vanuserühmas – 5-8 aastased ja 9-12aastased. Tööd tuleb esitada A4 suuruses joonistuspaberi lehel või digitaalselt. Koos võistlustööga tuleb nimetada ka muinasjutu pealkiri, autori täielik ees- ja perekonnanimi, vanus, aadress, kontakttelefon. Koos joonistusega tuleb saata ka tsitaat muinasjutust, mille kohta just see töö käib. Kunstmuinasjutu puhul tuleb näidata autori perekonnanimi.

Töid hindab žürii, mille koosseisus on ajalehe Viru Prospekt peatoimetaja Tatajana Zavjalova, Narva muuseumi kunstiteadlane Jelena Sohrannova ja Narva keskraamatukogu peabibliograaf Tatjana Krivolap.

Kõiki osalejate joonistusi võib näha aadressil www.prospekt.ee Parimatest töödest koostatakse näitus, mis pannakse üles Narva MacDonaldsis. Võitjate auhinnad aitavad neil oma võimeid arendada.

Ida-Virumaalt pärit osalejad võivad tuua või saata oma joonistused ajalehe Viru Prospekti toimetusse Puškini 20-12, Narva, 20307,

Võrumaalt pärit osalejad Võrumaa Teataja toimetusse aadressil postkast 1, Oja tn 1, Võru, 65602. Jõgevamaalt pärit võistlustööd on oodatud ajalehe Vooremaa toimetusse aadressil Aia tn 1, 48306 Jõgeva.

Pilte võib saata ka elektronpostiga aadressile Svetlana@prospekt.ee Töid võetakse vastu 12. maini.

Täna on ülemaailmne tuberkuloosi vastu võitlemise päev

Tänasel ülemaailmsel tuberkuloosi vastu võitlemise päeval toimuvad mitmed temaatilised üritused Tallinnas, Jõhvis ja Narvas.

Kell 12 algab teavituskampaania Tallinnas Tammsaare pargis ning Jõhvi Keskväljakul ning kell 13 Narvas RIMI kaupluse juures.
Lisaks toimub Jõhvi kaubanduskeskuses Tsentraal kell 10-15 koostöös tervise arengu instituudi, Corrigo ja AIDS Healthcare Foundationiga HIV-kiirtestimine.
Üritustel näidatakse, kuidas ennast ja teisi kaitsta tuberkuloosi leviku eest. Kombineeritud HIV-i ja tuberkuloosi testimine päästab paljude HIV-positiivsete elusid, sest tuberkuloos on suurim võimalik terviserisk HIV-positiivsetele inimestele. Maailmas on umbes 12 miljonit inimest, kes on nakatunud tuberkuloosi ja HIV-i samaaegselt.
1882. aasta 24. märtsil avastas Robert Koh tuberkuloosi kepikese, mida nimetatakse ka Kohi kepikeseks ning see avastus aitas oluliselt kaasa tuberkuloosi ravimite väljatöötamisele.
Infektsioonhaiguste hulgas on tuberkuloos surma põhjustajana hetkel maailmas esikohal. Igal aastal sureb sellesse ligi kolm miljonit inimest.
1/3 inimkonnast on infitseeritud tuberkuloosibakteriga. Nakatunutest haigestub elu jooksul 5-10%. Aastas diagnoositakse ligikaudu kaheksa miljonit uut haiget, kelledest pooled on nakkusohtlikud.

KUTSE Loov Eesti seminarile KUNST MÜÜA Võrus 4. aprillil

Kutsume Sind 4. aprillil Võru kultuurimajas Kannel (Liiva 13) toimuvale seminarile KUNST MÜÜA. Müügiseminaril anname praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa.

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall
Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma
loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.
Rahvusvahelist kogemust müügi ja turunduse valdkonnas jagavad
videointervjuudes teiste hulgas Londonis 2012 aastal toimunud
Olümpiamängude turundusjuht David Magliano (UK), B2B kunstiturundamise
ettevõtmise ArtShortCut juht Kira Sjöberg (FIN) ja tekstiilidisainerist
ettevõtja Monika Järg.
Müügiseminaridele ootame eelkõige loomeettevõtjaid; turismitalusid, kes
pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid
jt. Kutset võib edasi jagada!
Seminar toimub kell 10.00.- 16.00, 04.04.2012 Võru Kannel
Seminarid on eelregistreerimisel TASUTA. Kohtade arv on piiratud ning
eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.
Registreeri siin:
https://docs.google.com/a/looveesti.ee/spreadsheet/viewform?usp=sharing&formkey=dFc1V1RCeDZad2haNG81RWhiQ1l6VHc6MQ#gid=0

Lisainfo www.looveesti.ee, helen@looveesti.ee

Seminari korraldamist toetab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Helen Unt
+372 502 2757
helen@looveesti.ee

Külvikalender

Kartul

23. märts – Kuu Lõvis, vilitaimed.

24. märts kell 17.49 Kuu Neitsis, juurtaimed. Palmipuudepüha.

25. märts paastumaarjapäev.

26. märts kell 23.32 Kuu Kaaludes, õistaimed.

29. märts – Kuu Skorpionis, lehttaimed. Suur reede.

Aiamaa planeerimine

Kõik aiapidajad on märganud, et mingil ajal hakkavad meie taimi kahjustama igasugused sitikad, putukad, haigused ja viirused, vaatamata sellele, et väetame ja hoolitseme oma lemmikute eest. Loe edasi: Külvikalender

Priiuse põlistamise päeval kõlab Pärnus ühislaul

Toomas Kiho annab Eesti Pangas toimunud priiuse põlistumise päevale pühendatud postkaardi esitlusel tervikasjale autogrammi. Foto Urmas Saard

Tuleval kolmapäeval, 27. märtsil suure pidulikkusega tähistatava priiuse põlistamise päeva mastaapseimaks ürituseks võib kujuneda Eesti Rahvusringhäälingu ja „Terevisiooni“ eestvedamisel toimuv ja otse-eetrissegi jõudev ühislaulmine.

„Koorid Tallinnas, Tartus, Kuressaares ja Pärnus, ühinege, tuleb suur ühislaulmine,” kutsus „Terevisiooni” saatejuht Katrin Viirpalu kõnealusest ideest rääkides lauljaid üles.

Kolleegile assisteerinud Urmas Vaino lisas, et seltsis hõiskamisele ei oodata üksnes organiseerunud lauljaid ehk kooriliikmeid, vaid priiuse põlistamise päeva auks laulma on teretulnud kõik, kes isamaa jaoks nii olulisest päevast vähegi peavad.

„Olete oodatud, kui tahate sellest hommikust natukene teistmoodi hommikut, sest see on teistmoodi päev meie kõigi jaoks,” tõdes Vaino. „Ja kui tahate seda alustada teisiti, siis võimalus number üks on teha seda Eesti Televisiooni ja kõigi nende tublide Eesti koorilauljatega, kes on otsustanud meie ettepanekuga liituda.” Loe edasi: Priiuse põlistamise päeval kõlab Pärnus ühislaul

Karala küla maakonna aasta küla nominendiks

Karala külaMärtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.

Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Loe edasi: Karala küla maakonna aasta küla nominendiks

Järvamaal mälestatakse märtsiküüditamist

Türi Kesklinna kalmistul küüditatute kivi juures mälestatakse esmaspäeval kell 12 märtsiküüditamise ohvreid. Paides toimub märtsiküüditamise aastapäeva mälestustseremoonia ning lillede asetamine Paides Murtud rukkilille mälestusmärgi juures.

Märtsiküüditamise aastapäeval meenutatakse üht koletut kuritegu, kui 1949. aasta märtsis viidi üle 20 000 inimese loomavagunites Eestist Venemaale Siberi piirkonda. Sel päeval süüdatakse mälestusküünlad, et hoida elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude all. (JT)

Vanemuise bussiga teatrisse

Vanemuise teater kutsub Lõuna-Eesti teatrisõpru mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse!
Vanemuise uus kahekorruseline teatribuss toob huvilised järgmisi etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga:
15.03 operett „ LÕBUS LESK“ (viimane etendus!).
Teatribuss sõidab marsruudil: Otepää-Rõngu-Elva-Nõo-Tartu. Teatripaketi hind 11€.
22.03 suurejooneline kontsert-lavastus „ÕHTU STRAUSSIGA“.
Teatribuss sõidab marsruudil: Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu. Teatripaketi hind 15 €
28.03 draamalavastus „MUSTA PORI NÄKKU“.
Teatribuss sõidab marsruudil: Võru-Kanepi-Saverna-Kambja-Tartu. Teatripaketi hind 15 €.
Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit.
Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta
saab Vanemuise teatrikassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Vormsi kultuuripäev 2013

 Vormsi kultuuripäev 2013 ,Vormsi hariduselu, toimub laupäeval, 9. märtsil Vormsi rahvamajas.
9. märtsil korraldatakse Vormsi saarel Vormsi Lasteaed– Põhikooli, mitme ühingu ja paljude vormsilaste koostöös kuuendat korda ülesaareline üritus, mille eesmärgiks on Vormsi kultuuripärandi tutvustamine, väärtustamine, säilitamine ja edendamine ning läbi ühise tegevuse kogukonna tugevdamine.
 I kultuuripäev keskendus saare ajaloole, II teemaks oli käsitöö, III elulaad ja keskkond, IV kultuuripäeva läbivaks teemaks oli muusika ning sellega pandi alus Vormsi muusikafondile, V kultuuripäeva teemaks oli koduküla.
 Sel aastal räägime Vormsi hariduselust.