Aado Kuhlap

Kambja hobinäitlejad astuvad rahva ette Luke mõisapargi suvetükis

Luke mõisapargis juuni lõpul ja juuli algul kaheksal õhtul etendatavas kangelaslikus, lustlikus ja rahvalikus „Thijl Ulenspiegeli loos“ täidavad rolle ka teatud-tuntud Kambja harrastusnäitlejad.

Heli Jaamets, Peeter Ruuge, Raimond Käsi, Margo Käsi, Märt Jaamets, Siiri Paap, Reet Kiuru, Margus Kriiva mängivad koos paljude teiste Tartu kandi harrastusnäitlejatega (+ lõõtspillimängija ja mustlastantsutrupiga) etenduses, mille läbi pika talve kestnud prooviperioodi alustas lavastaja Meelis Hansing juba eelmisel sügisel.

„Thijl Ulenspiegeli lugu“ on lugu sõprusest, armastusest ja vaprusest. Etenduse aluseks on 1867. aastal ilmunud Charles De Costeri romaan Thijl Ulenspiegelist ja Lamme Goedzakist. Romaani ainetel kirjutas tuntud vene näitekirjanik Grigori Gorin komöödia „Thijl“, mis on aluseks ka Lukel rahva ette jõudvale etendusele.

Etendused toimuvad 27., 28., 29., 30. juunil ning 4., 5., 6. ja 7. juulil algusega kell 20 Luke mõisapargis. Piletid (täispilet 12 €, sooduspilet 9 €) müügil Piletilevis ja tund enne etendust.

Etenduse tulud lähevad Luke mõisa taastamiseks.

Meeldetuletus vanemapensioni taotlemiseks

2013.a jõustunud nn vanemapensionile omavad õigust teiste hulgas ka need praegused pensionärid, kes ei jõudnud oma lapsi 1998. aasta lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada ja seetõttu ei ole nende pensionistaaźi hulka arvatud kahte lisa-aastat iga lapse kohta.

Alates selle aasta algusest on nimetatud pensionäridel õigus taotleda pensionilisa kahe pensioni aastahinde väärtuses iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.

Juhime tähelepanu, kes veel ei ole jõudnud pensionilisa taotlust Sotsiaalkindlustusametile esitada, et seda tuleks teha juunikuu jooksul. Seda seetõttu, et pension arvutatakse ümber alates seaduse jõustumise päevast ehk 1. jaanuarist 2013 üksnes juhul, kui avaldus on esitatud 6 kuu jooksul arvates seaduse jõustumisest.

Kui kuus kuud on mööda lastud ja taotletakse hiljem, siis lapse kasvatamise eest makstav pensionilisa määratakse alates taotluse esitamise päevast.

Vanemapensioni õigust saab kasutada ainult üks vanematest või vanema abikaasa või eestkostja või hooldaja, mistõttu tuleb esitada ka teise vanema nõusolek.

Neil pensionäridel, kes jõudsid oma lapsi 1998. a lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada, on pensionistaaźi hulka juba arvatud kaks aastat iga lapse eest juurde. Nemad juba ka saavad sellevõrra suuremat pensioni ning neil ei ole vaja seoses laste kasvatamisega Sotsiaalkindlustusametilt praegu midagi taotleda.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse kontaktandmed üle Eesti on kodulehel http://www.ensib.ee/klienditeenindused/ , infotelefon 16106 või +372 612 1360.

Hiiumaal valmistutakse suureks käsitöö- ja omatoodangulaadaks

Hiiumaa käsitööseltsi suur käsitöö- ja omatoodangulaat toimub kuu aja pärast, kuid juba on alustatud kauplejate registreerimisega.

MTÜ Hiiumaa Käsitööselts korraldab 13. juulil järjekordse suure käsitöö- ja omatoodangulaada. See laat on oodatud suvesündmus nii hiidlastele endile, suvehiidlastele kui ka turistidele.

Eelkõige on suvelaat võimalus Hiiumaa kohalikel käsitöömeistritel müüa ja näidata oma toodangut. Laadale on oodatud müüma samuti kohalikud toidupakkujad, pagarid, talupidajad, kalamehed, aiaviljakasvatajad jt.

Laadal on traditsiooniliselt avatud töötoad: meisterdamist nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii poistele kui ka tüdrukutele. Kultuurilise poole eest hoolitseb Ille Savioja kultuurimajast, esinejate valik on suur ja mitmekesine, mujalt Eestist ja ehk isegi välismaalt.

Kauplejate registreerimine on alanud. Oma kauplemissoovist andke teada meilitsi või helistage Tiia Laanejõele tel 5661 0360.

Suur omatoodangu- ja käsitöölaat on 13. juulil Vabriku väljakul avatud kella 10-16.

Doonorid toetavad vähekindlustatud Hiiumaa peresid

PERH verekeskus tähistab reedel, 14. juunil rahvusvahelist veredoonorluse päeva.
Aasta jooksul on PERH verekeskuses verd loovutanud doonoritel olnud võimalus valida sümboolse meene asemel annetuskaart, toetamaks vähekindlustatud peresid. Annetuskaarte on aastaga kogunenud 509 ning nende abil kingitakse 48 Hiiumaa pere igale liikmele kingikotid šokolaadide ja meepurgiga. “Meil on siiras heameel, et nii paljud doonorid soovivad lisaks vereloovutusele aidata teisi Eestimaa inimesi ka muul moel,” ütles PERHi verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Verekeskus annab kingikotid peredele üle neljapäeval kell 11.30 Käina kultuurikeskuse saalis algaval peol. Peresid tervitavad Käina vallavanem Omar Jõpiselg, Hiiumaa Memento ühingu esindaja Vilma Tikerpuu ja verekeskuse õendusjuht Heidi Saar, esinevad muusik Marek Sadam ja etleja Triin Helimets.
Enne seda, kella 8.00–11ni saavad soovijad Käina kultuurikeskuses verd loovutada. Päev varem, neljapäeval, 13. juunil on kella 13–18ni doonoripäev Kärdla kultuurikeskuses.
Vähekindlustatud perede toetamine sai alguse eelmisel aastal. Mullu toetasid doonorid 204 annetuskaardi abil 25 Kullamaa perekonda.

Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Eesti suurim lõõtspillipidu HARMOONIKA tuleb sel aastal taas! heinakuu sumedal suveõhtul kõlab Eesti ühes kaunimas kontserdipaigas Põlva Intsikurmus südameid liigutav lõõtspillimuusika, laulab armastatud suvelaulik Gerli Padar, sekka kostub siidist kandlemängu. Kuulda saab ka põnevaid pillikooslusi, lavale tuleb ainulaadne suur lõõtspilliorkester ning suvesüdame hurmav õhtu lõpeb jalakeerutusega mändide all.

Lõõtsamängijad astuvad Intsikurmu lavale 20. juulil 2013 kell 18. Loe edasi: Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

LÄÄMI KAEMI, MIS PAISTUS! LÄÄMI KULLÕMI, MIS KUULUS!

Laupäeval peeti Võru Kubijal maha III Uma Pido, Vana Võromaa kihelkondade rahvalaulude laulmine 3800 laulja poolt, mille kohta ütles pidu nautiv Riigikogu liige Ülo Tulik, et see on hästi organiseeritud ja jätkusuutlik sündmus. Vana Võromaa (8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina) ühtsust rõhutab peo vahelduv organiseerimine Põlva ja Võru keskuste vahel. Esimene Uma Pido toimus 2008.a Võrus, teine 2010.a Põlvas, tänavune jälle Võrus.

Tõepoolest, ilm oli imeilus, peotuju ja lusti jagus nii männimetsalisse Kubijale kui ka Võru linna Keriguplatsi laadale. Keskpäevaks jõudis pikalt Vana Võromaa lippu tutvustavalt jooksult kohale Contra koos saatjaskonnaga. Küsimusele, millised olid põnevamad hetked, vastas Contra, et neid oli palju. Näiteks Setomaal korraldatud lipuvalve, Põlvasse sisenemine ja jooks auto järel, mille pakiruumis mängis lõõtsamees ning kuna hõivatud oli terve sõidurida Kesk tänaval, tekkis saatjaskonnaks ka pikk autorivi. Meeldiv oli, kui omavalitsuste piiride ületamisel ühe omavalitsuse esindajad saatsid ära ja teise omad võtsid vastu. Krootuse kooli õpilased saatsid Ihamarru, mõnel pool sai lapsekäru lükatud ja nauditud vestlust üle 70aastase kaasajooksjaga.

Tarmo Tagamets, III Uma Peo lavastaja, on leidnud peo mõtestamiseks mitmeid huvitavaid kujundeid. Näiteks pidi iga koor kaasa tooma oma kodupaiga kivi ja pudeliga vee. Oma pöördumises laulurahva poole soovitab lavastaja muuhulgas leida endale näiteks Võhandu madalas vees üks väega kivi ning sellel istet võtta ning mõelda, kas minul, minu lähedastel ja rahval on kiiret. Ja et äkki on parem olla seesama kivi, mille peal istud, ja hoida kinni kohast, kuhu kuulud.

Kivid ja tünnid Võromaa eri kohtade veega lava ees – nii algab mudilas- ja lastekooride eestvõttel hümniga sissejuhatatud võrokeelne ja võromeelne pido. Kivi veega pühitsetud, lipp õnnistatud, jätkavad lastekoorid oma lauludega. Järgnevad mees-, nais-, sega- ja ühendkoorid. Kaasa löövad nn konnakoorid, kes võrokeelsed laulud endale kenasti selgeks õppinud.

Kaege perrä, ku illos om tan ellä:

Võromaa mi mõtsu, mäkiga.

Veere pääl, olla tan om hää!

Uma kiil ja midägi om viil…

(Aapo Ilvese sõnad)

Kooride vaheldumise ajal naerutasid rahvast Põlvamaalt pärit Laheda mutid.

Pido lõppes võimsa Pikse palvõga, mille sõnad on Ain Kaalepi ja Johann Gutslaffi perrä säädnü Tarmo Tagamets. Piksepalvõ om joudnu mi mano kaugu ao takast ja kõnõlõs tuust, midä Pühajõõ veeren elävä inemise usksõva. Usuti, et pühän jõõn eläs Pikne, kiä tege ilma. Jõkõ pidi avvustama ja hoitma.

Tänasesse päeva ülekantuna olkõ naidõ sõnnu ütlemine mi jaos ku palvõ mi keele ja meele, mi maa ja rahva iist!

Pühä Pikne! Hoia meid, mii rahvast, mii jõudu. Hoia meid!

Aado Kuhlap

päevatoimetaja

www,kylauudis.ee

Loopealsete taastamise infopäevad Muhus ja Saaremaal

Toimumisaeg: 04.06.2013–07.06.2013

Toimumiskoht: Muhu ja Saaremaa

KUTSE LOOPEALSETE TAASTAMISE INFOPÄEVADELE SAAREMAAL JA MUHUS

Olete oodatud Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Tartu Ülikooli korraldatavale infopäevale:

4. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Kesselaiu, Lõetsa ja Nõmmküla-Üügu piirkonnad
5. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Paenase, Koguva igaküla, Simisti- Võiküla piirkonnad
6. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Neeme, Kõruse ja Atla-Eeriksaare ja Türju piirkonnad
7. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Lõu, Vanamõisa- Suure-Rootsi, Ilpla, Kingli-Laasu-Asva ja Kahtla-Kübassaare piirkonnad

Päevaplaanis on kavandatava loopealsete taastamise projekti tutvustus, küsimustele vastamine ja arutelu.
Maaomanikud saavad anda kirjalikult oma seisukoha loopealsete taastamise osas nende kinnistutel või varasemat otsust muuta.

Täpsustame taastamisele minevate looalade, tarade, läbipääsude, varjualuste, juurdepääsuteede jms asukohti vastavalt maaomanike ettepanekutele.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, loomakasvatajad, taastamiseks sobiliku tehnika omanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud isikud.

Info:
Keskkonnaamet
Annely Reinloo
annely.reinloo@keskkonnaamet.ee
mob 511 6738

31.aprillil toimus Liikumise Kodukant Üldkogu

Juhatuse esimees Liina Saar, tegevjuht Kaie Toobal ja raamatupidaja Anne-Ly
Aalde andisid koosolijatele ülevaate eelmise aasta tegevustest,
töötulemustest ja tulude-kulude arvestusest. Otsused majandusaastaaruande ja
2013. aasta eelarve kinnitamiseks võeti vastu üksmeelselt.

Viimase päevakorrapunktina oli kavas juhatuse koosseisu määramine. Eelnevalt
esitatud 8 kandidaati tutvustasid ennast, oma kompetentsi ja seda, mis on
juhtimise tulemus Liikumises Kodukant kolme aasta pärast. Peale
tutvustusringi toimus juhatuse liikmete valimine salajasel hääletusel.

Viis enim häälisaanud kandidaadid olid: Tõnu Leitsmaa, Liia Lust, Anneli
Kana, Urmas Kristal ja Krista Habakukk, kes moodustavad nüüd Liikumise
Kodukant juhatuse koosseisu.

Liikmed kinnitasid juhatuse koosseisu ja juhatusele anti volitused
järgmiseks kolmeks aastaks. Valitud juhatuse esimeseks suuremaks ülesandeks
on organisatsiooni uue strateegia koostamine perioodiks 2014-2020. Edu,
pealehakkamist ja järjepidevust neile!

Organisatsioon tänas oma senist juhatust tehtud töö eest. Esimees Liina
Saarele anti üle Kodukandi märk ja tänukiri kauaaegse organisatsiooni
juhtimise ja panuse eest rahvusvahelisse tegevusse. Juhatuse liikmeid Margus
Vainu ja Kaie Toobalit tänati tänukirja ja Kodukandi meenega.
Kaie Toobal
Liikumine Kodukant tegevjuht

Saarte laulupäevad peetakse tänavu Hellamaal

28.-30. juunini leiab aset Hellamaa Laulupidu Hiiumaal, mille kulminatsiooniks on laupäeval, 29. juuni õhtul toimuv laulupeo kontsert Hellamaa laululaval.

„Hiiumaal on pikajaline maakondlike laulu- ja tantsupidude traditsioon, ent Hellamaal on selline laulupeo mõõtu ettevõtmine esmakordne,“ sõnas laulupeo üks eestvedajaid Aivo Pere. Ta lisas, et jutud toredatest saarte laulupidudest on liikunud paljude kooride kõrvu ja nii on ka osalema tahtjaid aasta-aastalt üha rohkem ja rohkem, kirjutab hiiuelu. Loe edasi: Saarte laulupäevad peetakse tänavu Hellamaal

Vabatahtlikud merepäästjad võistlesid Soomes

Läinud nädalal pidasid Eesti vabatahtlikud merepäästjad Soome merepäästeseltsi (SMPS) koolituskeskuses Bågaskäri saarel oma esimesi kutseoskuste võistlusi. Parimateks osutusid sisemaalt pärit võistlejad.

Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste ning SMPS koolitajad andsid parima veepäästemeeskonna ja parimate mereoskustega meeskonna tiitli vabatahtlikele järvepäästjaile, kes töötavad Peipsil ja Saadjärvel.

Idee võistluse korraldamiseks sündis sügisel, kui Eesti vabatahtlike võistkond osales vastaval võistlusel Soomes, selgitas vabatahtlike merepäästjate sidusorganisatsiooni Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse esimees Ene Kalmus. «Soomlased on merepäästeoskuste võistlusi korraldanud juba 27 aastat ning need on saavutanud suure populaarsuse – võistlustel võetakse üksteisega mõõtu, kohtutakse heade kolleegidega ning täiendatakse oma teadmisi ja oskusi merepäästjale vajalikes valdkondades.»

Eesti analoogiline võistlus saigi läbi viidud Soomes, kuna soomlaste koolituskeskus koos oma suurepärase varustuse, heade õppe- ja majutusvõimalustega on ideaalne koht praktilisteks õppusteks, lisas Kalmus.

Eestist osales võistlusel viis võistkonda: vabatahtlikud mere- ja järvepäästjad Toilast, Hiiumaalt, Peipsi, Saadjärve ja Kuremaa järve äärest, samuti Lääne-Eesti reservpäästerühmast ning Pärnumaalt.

Võistlus sisaldas erinevaid praktilisi harjutusi nii esmaabi, navigeerimise, veest- ja enesepääste, mereside, tuletõrje, pukseerimise kui ka masspääste osas.

Vana tühja klubi elustab teater

Praegused noored tartlased jätavad vastuse võlgu, kui neilt küsida, kus asub omal ajal kuulus kammivabriku klubi. Emajõe Suveteater teeb oma uue lavastusega selles mõttes selgitus-tööd – lisaks teatrielamuste jagamisele.

Emajõe Suveteatri juht ja ühtlasi uue lavaloo, Urmas Vadi «Nukitsamees 2» lavastaja Andres Dvinjaninov rääkis, et seekord käis etenduspaiga otsimine valminud näidendi järgi.

«Kui tükk oli Urmasel kirjutatud, siis selgus, et materjal on kiire pildivahetusega ja tahab saada etendusteks siseruumi,» ütles lavastaja. Loe edasi: Vana tühja klubi elustab teater

Vabatahtlike keskused kogunevad arutama ühiseid sõnumeid ja kommunikatsiooni

Kõik Eestis tegutsevad kohalikud vabatahtlike keskused on oodatud 10. juunil algusega kell 11 kokkusaamisele Paide Kogukonnakeskusesse.

Kokkusaamise mõtteks on omavahel paremini tuttavaks saada, jagada vabatahtliku tegevuse korraldamise kogemusi ja ühiselt läbi arutada valdkonna sõnumid ja kommunikatsiooni korraldamine. Lisainfot saab Eha Paasilt, tel. 5170 214, e-post eha@kodukant.ee.

Koolinoored panevad üles pärandinäituse

Viljandi linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail kell 15.45 üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus «Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand», mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul soovitakse ettevõtmisega parandada noorte teadlikkust nende vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. «Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,» rääkis Lepik. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat. Loe edasi: Koolinoored panevad üles pärandinäituse

Voltvetis toimus metsapäev

Eelmisel nädalal toimus Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas 13. metsapäev ehk metsanduslik kutsevõistlus.

Metsapäeva eesmärgiks on tutvustada metsamajanduse eriala, loodust tundma õppida, koolitundides õpitut kinnistada, võrrelda oma oskusi ja teadmisi teiste koolide õpilastega ning meeldivalt ja kasulikult aega veeta.

Selleaastane metsapäev oli rahvusvahelise mõõtmega: peale oma kooli õpilaste olid võistlejad Luua metsanduskoolist, Tali põhikoolist, Kilingi-Nõmme gümnaasiumist, Mõisaküla põhikoolist ja Tihemetsas projektilaagris osalevad programmi „Euroopa noored“ õpilased Ahtmest, Soomest, Poolast, Venemaalt, Armeeniast ja Gruusiast. Kokku osales võistlusel 87 õpilast. Loe edasi: Voltvetis toimus metsapäev

Hollandi tudengid Kärdlas

Kümneks maikuu päevaks on Kärdla sotsiaalkeskuse lastekeskuses praktikal Hollandi Mondriaani ametikõrgkooli viis üliõpilast-tegevusjuhendajat: Saskia, Franciss, Mavis, Moniek ja Vera. Noortega on kaasas õppejõud Merion Tamelina, kes põhilise erinevusena märkis, et nende spetsialistide teadmised võimaldavad kasutada erinevaid teraapilisi sekkumisviise. “Meie kooli lõpetanud teavad ja oskavad kasutada paljusid metoodikaid, kuidas töötada vaimupuudega inimestega, Eestis aga on põhiliselt üks nägemus ja ühed oskused, kõik muu, nii keskkond, vahendid, kui kliendid on sarnased,” märkis ta.

Käsmus tuleb loodusfotograafia koolitus

Fotoaparaat

Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Keskkonnaamet korraldab 11. mail Käsmus loodusfotograafia koolituse, kus pildistamissõpru juhendab Toomas Tuul.

Koolitus on tasuta, kaasa tuleks võtta fotoaparaat ja hea tuju.

Üritusele saab Rakverest eribussiga. Osalemissoovist tuleks hiljemalt 9. mail keskkonnaameti Viru regiooni keskkonnahariduse spetsialistile Liina Niinemägile teada anda.

Lau küla kergitas ajaloo katteloori

Eelmisel nädalal tegi pärimuspaikade uurija ajaloolane Jüri Metssalu Lau külas kaks avastust: ta leidis paari inimese mälestuste kaudu üles Lau küla hiiekoha ja Kaasiku talu õuelt üsnagi haruldase sõrmeotsasuuruste lohukestega ravikivi.

Olulise leiu tegi Metssalu juba eelmise aasta juulis, kui avastas maastikuinspektsiooni käigus Lau külast Mäe talu juurest kaks lohukivi, mis kõnelevad inimtegevusest Lau külas nooremal pronksiajal või eelroomarauaajal ehk umbes 2000-3000 aastat tagasi.
Tänavu kevadel jätkas ta uuringuid Otsa ja Madise talu maal paikneval asulakohal koos metalliotsija Rene Vinkeliga, kellel on detektori kasutamiseks muinsuskaitseameti luba. Ajaloolase sõnul on viimasel ajal teadlaste ja metalliotsijate koostöö hästi edenenud. Ühiste inspektsioonide käigus päevavalgele tulevate esemete leiukohad mõõdistatakse ja kirjeldatakse vastavalt teaduslikule metoodikale, leiud antakse ülikoolidele või muuseumidele. „Nii säilitatakse kogu rahva jaoks väärtuslik informatsioon edasisteks uuringuteks,“ sõnas Metssalu.

Ligi 10 000 last jookseb heategevuse eesmärgil

Täna on samal ajal 21 linnas üle-eestiline heategevuslik Teatejooks, mis toob liikumisvõime kaotanud laste ravi toetuse nimel jooksma ligi 10 000 põhikoolinoort. Teatejooksu avapaugu annab president Toomas-Hendrik Ilves.

Teatejooksuga kogutud annetused lähevad liikumisvõime kaotanud laste raviks Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. Annetused jagunevad kolmeks ning lähevad 6-aastase Eriku, 12-aastase Artjomi ning teiste väikeste patsientide ravi toetuseks.

6-aastane Erik sündis elutunnusteta ning elule turgutades said arstid tema emale lubada vaid seda, et poeg hakkab kunagi silmi pilgutama, tänu taastusravile astub Erik aga praeguseks abivahendite toel juba ise väikseid samme.

12-aastasel Artjomil jäid sünnitrauma järel halvatuks mõlemad jalad ja üks käsi, kuid Haapsalus püütakse temagi taastusraviga abivahendite toel liikuma saada. Lisaks saab Haapsalus ravi veel sadu väikeseid patsiente.

Eriku ja Artjomi lugusid saab lugeda kodulehel www.teatejooks.ee/toeta.html. Loe edasi: Ligi 10 000 last jookseb heategevuse eesmärgil

Valga linnapea premeeris koolipoisist leiutajat

Valga linnale Gruusias rahvusvahelisel leiutajate olümpiaadil kuldmedali näol kuulsust ja au toonud Sten Raide oli eile koos oma juhendajatega kutsutud linnapea tänuvastuvõtule.

Valga gümnaasiumi 11. klassi õpilane Sten Raide osales Tbilisis toimunud 7. rahvusvahelisel noorte leiutajate olümpiaadil, kus saavutas esikoha ja kuldmedali ning seda võisteldes 306 noore leiutajaga 27 riigist.

Linnapea Kalev Härk tänas vastuvõtul Sten Raidet ja tema juhendajaid, Valga gümnaasiumi õpetajaid Eva Tšepurkot ja Toomas Duvinit. Valga linnavalitsus otsustas Sten Raidet silmapaistva saavutuse puhul premeerida 300 euroga ja mõlemat tema juhendajat 150 euroga. Loe edasi: Valga linnapea premeeris koolipoisist leiutajat

Kuressaare tähistas eile oma 450. aastapäeva

Eile, 8. mail möödus 450 aastat päevast, mil Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Magnus oma Kuramaa residentsis Piltenes Kuressaarele, tolleaegsele Arensburgile, linnaõiguse andis. Linna sünnipäeva tähistatakse kogu 2013. aasta vältel, suuremad pidustused algasid eile ja kestavad nädala lõpuni.

Linna sünnipäevanädala raames avatakse mitmeid näitusi, toimub arvukalt kontserte ja spordiüritusi, ilmavalgust on näinud kolm juubeliraamatut jpm. Nädalat jäävad lõpetama suur rahvakultuurikontsert, noortebändide festival ning suur galakontsert ja rahvapidu.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu sõnul on 450 aastat linna jaoks soliidne ja märkimisväärne vanus. „On suur rõõm tähistada terviselinna, UNICEFi laste- ja noortesõbraliku linna, kuurortlinna, merelinna, ooperilinna, sadamalinna ja Saaremaa pealinna väärikat juubelit,“ sõnas Mäetalu ja kutsus kõiki juubeliüritustest osa saama.

Muuseumiöö Soera talumuuseumis

Muuseumiööl, 18. mail korraldatakse Soera talumuuseumis nii kirbuturg kui ka fotojaht, saab kuulata haldjalugusid ning osaleda metsamatkal.

Kell 15.00 – 18.00 toimub Kirbuturg.

Kevad on suurpuhastuse aeg ning on paras aeg oma kapid korda teha. Kõik, mis seisab kodus kasutult ja kogub tolmu haara ühes. Kirbuturg tähendab muidugi seda, et hinnad on kirbu suuruses.

Kirbuturul oma kauba müümiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonil 5135971 (Liisi) või 55514125 (Kersti).

Samal ajal Kirbuturuga toimub fotojaht, mille käigus tuleb leida üles põnevad kohad Soera Talumuuseumi õuel ning jäädvustada need oma fotoaparaadi või telefoniga. Laste jaoks on terve Kirbuturu toimumise aja avatud väike meisterdamisnurgake.

Kell 17 saab kuulata Palade Loodushariduskeskuse Kivimitemajas salapäraseid ja maagilisi Hiiumaa haldjalugusid.

Kõik külastajad on peale haldjalugude kuulamist oodatud Kivimimaja verandale teed jooma.

Kell 18 toimub koos retkejuhiga väike jalutuskäik Soera radadel, mis saab alguse Soera elumaja eest.

Lisaks on terve õhtu läbi võimalik aidas nautida näitust “Hiiumaa kirikindad ja kindakirjad”.
Muuseumi külastamine on sel õhtupoolikul kõigile tasuta. Uksed on avatud kuni kella 20-ni.

Muuseumiöö Soera Talumuuseumis toimub koostöös Palade Loodushariduskeskusega.

Kevadnädal Võrumaa kutsehariduskeskuses

Nädal Võrumaa kutsehariduskeskuses algas üritusega „VKHK rammumees 2013”.

Esmakordselt Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud rammumehevõistlusel tehti vägitegusid järgmistel aladel: bussi tõmbamine, seistes palgi surumine, rehvi kantimine, pakkude ja kivi alusele tõstmine ning raskuste kandmine. Kohtunikuks oli rammumeeste profisarjades võistleja, Srongman GP 2009, 2012 sarja võitja Markus Männik.

VKHK rammumeheks 2013 sai Kristjan Koppel, kes sai endale rändkarika, mille peale graveeritakse ka tema nimi. Teise koha pälvis Mario Kroonmäe, keda lahutas võitjast vaid üks punkt. Kolmanda koha saavutas Kristjan Kimmel.
Kõiki 13 osalejat tunnustati võistlusel osalemise eest tänukirja ja rammumehe T-särgiga. Esikolmikule jääb mälestuseks auhinnaplaat, mis on valmistatud Võrumaa kutsehariduskeskuse metalli- ja puidutöökojas.

Skype´i töötajad tegid annetuse Lastekülale

Skype Eesti esinduse töötajad kogusid firmasisesel heategevuslikul oksjonil kokku 3760 eurot, mis kingiti Juuru Lastekülale.

Heategevusliku oksjoni korraldajate tiim oli eelmisel nädalal Juuru Lastekülas, et vahetult tutvuda kohapealse eluga ja anda lasteküla juhatajale Ellen Nossenkole käest kätte sümboolne tšekk. Rahanumber muidugi sümboolne ei ole ja täpselt 3760-eurone summa kantakse üle lasteküla pangaarvele.
Üleandmise juures olid ka Juuru valla sotsiaaltööspetsialist Maiu Kalmus ja Rapla maasekretär Ene Matetski.
Skype Eesti esindaja, heategevusliku oksjoni eestvedaja Heidy Heinpalu rõhutas, et tegemist ei ole mitte Skype´i kui firma heategevusliku projektiga, vaid annetused laekusid Skype´i töötajatelt. Niisiis oli tegemist töötajate endi algatatud ja üheskoos läbi viidud esmakordse projektiga.

Loe pikemalt 24. aprilli Raplamaa Sõnumitest

Piirkiirus tõuseb tänavu maanteedel 193,4 kilomeetri ulatuses

Maanteeamet alustab esmaspäeval riigimaanteede neljarajalistel teelõikudel kohati piirkiiruse tõstmist 110 kilomeetrini tunnis, kokku tõuseb lubatud piirkiirus maanteedel 193,4 kilomeetri ulatuses.

Sarnaselt eelmise aastaga kaherajalistel teedel tänavu lubatud piirkiirus ei tõuse, ütles maanteeameti pressiesindaja.

Piirkiiruse tõstmine kehtib A- ja B-kategooria sõidukitele ehk mootorratastele ja sõiduautodele.

Tallinna-Narva maanteel saab tänavu 110 km/h sõita 121,3 kilomeetri, Tallinna-Tartu maanteel 49,9 kilomeetri ning Tallinna-Pärnu maanteel 22,2 kilomeetri ulatuses.

Tallinna-Narva maanteel saab Narva suunas liikudes sõita 110 km/h Loo-Kuusalu 28,7-kilomeetrisel, Ilmastalu-Valgejõe 22,7-kilomeetrisel, Loobu-Aaspere 9,7-kilomeetrisel, Järve-Täkumetsa 2,3-kilomeetrisel ning Täkumetsa-Edise 2,8-kilomeetrisel lõigul. Tallinna suunas sõites kehtib suurendatud piirkiirus Edise-Järve 4,4-kilomeetrisel, Aaspere-Loobu 9,5-kilomeetrisel, Valgejõe-Kemba 6,3-kilomeetrisel, Liiapeksi-Kiiu 15,2-kilomeetrisel ning Kodasoo-Loo 19,7-kilomeetrisel lõigul.

Tallinna-Tartu maanteel saab Tartu suunas liikudes sõita 110 km/h Peetri-Aruvalla 20-kilomeetrisel ning Tarbja-Valgma 5,1.kilomeetrisel lõigul. Tallinna suunas sõites kehtib suurendatud piirkiirus Valgma-Tarbja 5,1-kilomeetrisel ja Aruvalla-Peetri 19,7-kilomeetrisel lõigul.

Tallinna-Pärnu maanteel saab Pärnu suunas liikudes sõita 110 km/h Laagri-Ääsmäe 10,7-kilomeetrisel ja Tallinna suunas Ääsmäe-Laagri 11,5-kilomeetrisel lõigul.

Mullu kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 172,3 kilomeetril.

Valitsuse liikluskomisjon kiitis tänavu jaanuaris heaks ettepaneku mitte tõsta tänavu suurimat lubatud sõidukiirust kaherajalistel teedel 100 kilomeetrini tunnis. Piirkiirus jäi kaherajalistel teedel liikluse halvenenud olukorra tõttu tõstmata ka mullu.

2011. aastal kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 148,1 kilomeetril ja 100 km/h 658,4 kilomeetril.

Tavapäraselt tohib Eesti teedel sõita kuni 90 km/h.

Kohtla-Nõmme Hamlet ja iiri pada

Köögikomando pöördus Kohtla-Nõmmelt pärit Rakvere teatri juhi Üllar Saaremäe poole, kes kehastab juba sel suvel Rakvere linnuses Taani printsi Hamletit, kes vaevab oma pead igavesti raskete küsimustega. Aga lihtne ja toitev roog – nagu iiri pada – kosutab ka kõige paadunumat eksistentsialisti.

Koka- ja teatrikunst – kas nende vahel leiab ka ühise nimetaja? Mis on nende side ja suhe? Loe edasi: Kohtla-Nõmme Hamlet ja iiri pada