24.-28. juulini toimuvad Järvamaal, Nurmsi lennuväljal ja mujalgi Paide valla aladel motovarjude rahvusvahelised võistlused Baltic Open Paramotoring Championship 2013 (BOPC). BOPC korraldatakse igal aastal ühiselt Balti riikide paraplaaniklubide poolt, selle toimumispaik roteerub riigist riiki. Seekordsele võistlusele tuleb 22 välispilooti, mis on suurim arv seni Eestisse sellistele võistlustele saabunutest. Lisaks veel Eesti piloodid, kuid maksimaalne osalejate arv ongi piiratud 30-ga, et tagada sellise spordiala võistluse ohutus.
Motovarjurid sooritavad erinevaid ülesandeid, mille seas on nii pikad navigatsioonilennud kui keerukad ja atraktiivsed manöövrid madalatel kõrgustel ja vahepeal jalgadega maapindagi puudutades. Võistlusülesandeid sooritatakse neljapäeva hommikust laupäeva õhtuni ning pealtvaatajad on samuti oodatud.
Kõige atraktiivsemad kohapealsed lennud püütakse korraldada reede õhtul kell 18. Eeldatavasti laupäeva õhtuks on plaanitud kõigi võistlejate ja kohtunike ühine mootoritega lend marsruudil Nurmsi-Mäo-Paide-Nurmsi, millest võtab osa kuni 40 pilooti, mis on seni suurim arv Eestis korraga õhus olnud motovarjureid üldse.
Kuivõrd motovarjusport on väga ilmastikutundlik ala, ja programmi võib tekkida palju muudatusi, siis pealtvaatajatel on soovitatav enne kohale tulekut helistada Eesti-poolse korraldaja, klubi Keelutsoon üldnumbrile 55 63 88 00.
Anu Puusepp
jarva.ee
Kuu: juuli 2013
Corelli Music – viisteist aastat mõisamuusikat
Heategevusliku kontserdisarja „Eesti mõisad 2013” kontserdid toimuvad 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Selles omapärases kontserdisarjas ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine, mis kõik seondub ka käesoleva kultuuripärandi aastaga. Sari on alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud igal aastal üht väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu.
Sarja „Eesti mõisad“ peaesineja on algusest peale olnud barokkansambel Corelli Consort. Juulis 2013 saab nautida kava, mis on tõeline „Crème de la crème“ muusikagurmaanidele. Mõisate ballisaalides pakuvad imekaunist barokkmuusikat Hongkongis sündinud ja läbi USA Eestisse jõudnud kontratenor Ka Bo Chan ning barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
„Eesti mõisad 2013″ publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka edaspidi võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.
Lasila mõisakooli klaverifondi saab toetada sihtannetusega Rakvere Vallavalitsuse arveldusarvele nr 10502017536000 märgusõnaga KLAVER, “Eesti mõisad 2013” kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid. Sarja lõppkontsert Lasila mõisas 28. juulil 2013 kell 18 on piletiteta, sissepääsuks on vaba suurusega annetus Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri ostmiseks vajaliku raha, u 10000.- € kokkusaamiseks kirjutasid Lasila Põhikooli, Rakvere Vallavalitsuse ja agentuuri Corelli Music esindajad 27. mail alla kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule.
KONTSERDISARI „EESTI MÕISAD 2013”
N, 25. juuli 2013 kell 18 Kõltsu mõis (Keila kihelkond, Harjumaa)
R, 26. juuli 2013 kell 18 Eivere mõis (Anna kihelkond, Järvamaa)
L, 27. juuli 2013 kell 18 Räpina mõis / Sillapää loss (Räpina kihelkond, Põlvamaa)
P, 28. juuli 2013 kell 18 Lasila mõis (Lasila Põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)
ESINEJAD:
KA BO CHAN (kontratenor)
Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel
Haarav ajalooline taust JÜRI KUUSKEMAA
Maalimise perepäev Luke mõisas
Pühapäeval, 28. juulil kell 12-16 toimub Luke mõisas maalimise perepäev “Õpime loodust maalima”.
Juhendavad kogenud juhendajad. Maalimise vahendid korraldajatelt. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.
Osalemine TASUTA.
Perepäeva läbiviimist toetab SA KIK. Info telefonil 5554 4231 ja info@lukemois.ee .
Vaata lisaks www.lukemois.ee!
Reaalajas mõõdetakse elektritarbimist igas kümnendas kodus
Eesti Energia e-teeninduses täidetud 11 000 energiaprofiilist selgub, et reaalajas jälgitakse elektritarbimist mõne mõõteseadmega üksnes 11% ehk ligi igas kümnendas kodus. Tõsi, kahe viimase aasta jooksul on selliste kodude hulk paari protsendi võrra kasvanud, kuid sellegi poolest on eestimaalaste teadlikkus ja huvi nutikate mõõteseadmete vastu veel madal.
“Energiasäästu puhul kehtib lihtne põhimõte – pole võimalik juhtida kulu, mida ei mõõdeta. Näiteks pistikupesa arvestit kasutades võib majapidamise elektritarbimist vähendada kuni 20%, sest see seade aitab välja selgitada, kus ja millal elektrit peamiselt tarbitakse. Seda teades, saab perekond otsustada, milliseid käitumisharjumusi on nad valmis muutma, et rohkem elektrit kokku hoida,” sõnas Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht Teet Kerem.
Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuht soovitab energiasäästu huvilistel esimesena tutvuda just pistikupesa arvestitega. Nende hinnad algavad 10 eurost. Pistikupesa arvesti abil saab välja selgitada, millised koduseadmed tarbivad enim elektrit. Pistikupesaarvesti ühendatakse pistikupesa ja koduseadme vahele. Arvesti LCD-tabloo kuvab juba tarbitud elektri kogust ja hetkevõimsust. Kallima hinnaklassi arvestid võimaldavad sisestada ka elektri hinna, et näha koduseadme jooksvat kulu ka rahas. Kerem soovitab tähelepanu pöörata just seadmetele, mis on ühendatud vooluvõrku, kuid mida igapäevaselt ei kasutata. Nii võib saab teada, kui palju elektrit tarbivad erinevad koduseadmed ooterežiimil töötades.
Lisaks tasuks majapidamisse soetada ka vähemalt üks lülitiga pikendusjuhe, et mugavamalt ooterežiimi elektrikulu vähendada. Lülitiga pikendusjuhet või kaugjuhitavat pistiklülitit saab kasutada energiasäästu seadmena, sest selle abil saab hõlpsalt välja lülitada seadmed, mis parajasti on töös või ooterežiimis. Keremi sõnul on lülitiga pikendusjuhe mugav lahendus seadmete juures, mida pole otseselt tarvis ööpäevaringselt vooluvõrgus hoida nagu näiteks telekad, muusikakeskused, digiboksid. Enne tuleks aga veenduda, et voolu väljalülitamine digiboksi ja teleka seadustust paigast ei nihutaks. Poodidest leiab ka ooterežiimi tuvastusseadmed, mis ühendatakse seinakontakti, tunnevad ise ooterežiimi ära ning lülitavad sel juhul seadme ise täielikult välja.
Veel nimetab Kerem kasuliku seadmena elektrikulu monitori, millega saab analüüsida osa või kogu majapidamise elektrienergia tarbimist. Kodust lahkudes või magama minnes, on sellelt mugav kontrollida, kas elektriseadmed on asjatult töösse või ooterežiimile jäänud. Elektrikulumonitor koosneb elektrikappi paigaldatud sensorist ja saatjast ning mõõtmistulemusi kuvavast monitorist, mis on sageli juhtmevaba hõlpsaks tuppa paigaldamiseks. Paljud seadmed ühilduvad arvutiga, kus saab eritarkvara kasutades täpsema ülevaate kodu energiatarbest.
Rohkem infot energiasäästu seadmetest ja ostukohtadest leiab veebilehelt!
Liikluskorralduse muutused Võru linnas
Alates 22. juulist on autoliiklus Võru linna Jüri tänaval selle täies ulatuses kahesuunaline. Lähemal ajal muudetakse tervenisti kahesuunaliseks ka Tartu ning Paju tänav.
Ettevalmistustööd Jüri tänava kahesuunaliseks muutmiseks algasid suve hakul, mil Jüri-Paju tn ja Räpina mnt ristis alustati ringristmiku rajamist. Hiljem püstitati Jüri-Vabaduse ristmikule valgusfoor ning kaotati senine ohutussaar Jüri-Tartu ristmikul, mis muutub tavaliseks ristmikuks.
Läinud nädalavahetuse hoovihmadele vaatamata sai Jüri tänavale kantud uus teemärgistus, mille täiendamine jätkub. Linnavalitsus avaldab kahetsust, et kurjategijad üritasid nädalavahetusel teemärgistust teinud ettevõtte tööd füüsiliselt takistada.
Linnavalitsus kutsub Võru elanikke ja külalisi olema linnaliikluses ekstra tähelepanelik, et hoida ära vanast harjumusest tulenevaid liikluseeskirja rikkumisi.
Esimeste tundide järel saab öelda, et võrulased on liikluskorralduse muutusest tulenevat lisavõimalust üsna aktiivselt kasutama hakanud.
Läänemaa aastaraamat ilmus viiendat korda elektroonilisel kujul
Valmis on saanud Läänemaa aastaraamat 2012, mis võtab kokku eelmisel aastal maakonnas toimunu. Aastaraamatut koostati sellel aastal 19-ndat korda. 2012. aasta oli maavanem Innar Mäesalule esimene täisaasta Läänemaal ning tema sõnul oli see lisaks tööle huvitav ka kogemuse ja emotsioonide tõttu, mida maakond talle kui värskele läänlasele pakkus.
Elektroonilisel kujul ilmub aastaraamat alates alates 2008. aastast ehk viiendat korda. Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul on pärast viit aastat jõutud arusaamisele, et tegelikult on vajalik ka paberkandjal ülevaade. Seetõttu trükiti lisaks elektroonilisele versioonile ka 12-leheküljeline brošüür. Selles annavad maakonna katusorganisatsioonide (Läänema Omavalitsuste Liit, Läänema Arenduskeskus, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž ja Kodukant Läänemaa) esindajad ülevaate enda 2012.aasta olulisematest saavutustest.
Lisaks on eessõnana kirjas maavanem Innar Mäesalu kokkuvõte möödunud aastast. “Kitsastel aegadel olime sunnitud loobuma aastaraamatu tervikteksti trükkimisest. Värviline brošüür koos CD-plaadiga on sobilik kinkimiseks koostööpartneritele teistest maakondadest,” arvas Innar Mäesalu. “Aastaraamat sümboliseerib maakonda kui tervikut. See annab see põhjaliku ülevaate kogu maakonna riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, koostööpartnerite ja kolmanda sektori 2012. aasta tegevustest,” lisas Merle Mäesalu.
Brošüüri koos CD-ga jagatakse kõigile partneritele, kes raamatu koostamisele kaasa aitasid. Huvilised saavad brošüüri ja CD-d, millel terve aastaraamat peal, uurida Läänemaa raamatukogudes. Samuti on aastaraamat elektroonilisel kujul saadaval Lääne Maavalitsuse kodulehel!
Toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013”
Laupäeval, 20. juulil toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013”.
MTÜ Vao Ratsaklubi korraldas juba teist korda ilusa spordisündmuse. Kohale olid sõitnud paljude Eesti tallide meeskonnad oma särtsakate suksude ja rõõmsameelsete ratsanikega. Registreeritud oli üle 80 stardi.
Osalejaid küsitledes sain kuulda kiidusõnu korraldajatele, kuna võistlus oli ladus ja kulges viperusteta. Märgiti ka seda, et harjutusplatsi pind oli parem – kõvem, kui eelmisel aastal, ning võistlushobuseid oli võimalik nüüdseks valmis ehitatud talli boksidesse paigutada, kus neil oma etteastet oli mõnusam oodata.
Vestlusest mootorrattal kohale vuranud Karksi-Nuiast pärit inimestega, sain teada, et nad võtsid sõidu Lääne-Virumaale Vaosse spetsiaalselt ette, kuna on varem ratsaspordiga tegelenud ja tunnevad jätkuvalt huvi oma lemmikspordiala vastu.
Aadi Pärtel, Erni Nebel ja Harri Õnnemäe, “vana kooli” ratsapordi mehed, meenutasid, et Vaos kuuekümnendate lõpul ja seitsmekümnendate algul toimunud võistlused algasid päev enne ja lõppesid päev peale võistlusi. Lõbusa huumoriga meenutati võistlusjärgset pidu, mil Vao viinaköögi teisele korrusele, kus asus sel ajal sovhoosi söökla, sai kohaliku krutskimehe poolt hobune üles toodud. Tuli appi võtta kogu seltskonna tarkus ja kavalused, kuni hobu sealt lõpuks tervena alla tagasi sai meelitatud.
Vanast Vao tallist oli neil hästi meeles, et selle vahekäigu põrand oli alati puhta heleda saepuruga paksult kaetud. Põhjuseks oli mõisaaegne munakivisillutis, mis hobuste jalgu võinuks lõhkuda. Praegu ehivad need ajaloolised munakivid talli ees olevate kaarte tagust põrandat.
Võistlused võitis põhisõidus, 130 cm takistussõidus Kairi Dräbtsinskaja hohobusel Peron Viljandimaa RSK-st. 7-aastane täkk Peron on legendaarse Palladiumi otsene järeltulija.
120 cm parkuuri läbis puhtalt kõige kiiremini Catlin Vatsel hobusel Catwoman XS Gunnar Klettenbergi Ratsaspordiklubist GKG.
Päeva suurima skoori tegi Piret Ervald, kes tõi kodutalli 110 cm võistluse esikoha hobusel Ice de Wiqui, II koha 100 cm sõidus samal hobusel ning III koha 100 cm takistussõidus hobusel Eternal.
100 cm takistusõidu parim oli Risto Märtson Ruila Talli Ratsaklubist hobusega Sir Popey.
Vao Ratsaklubi tänab siiralt kõiki sponsoreid, toetajaid, abilisi, võistlejaid, pealtvaatajaid ja ilusat ilma.
Nagu ütles üks võistlustest osa võtnu Pärnumaa parimast ratsabaasist Seljametsa Tallidest: “Selliseid ilusaid sündmusi on Eestimaale rohkem vaja!”
Ulvi Mehiste
Pärnumaal anti kätte Carl Robert Jakobsoni preemiad
20. juulil kuulutati C. R. Jakobsoni talumuuseumis välja tänavused Jakobsoni preemia laureaadid. Pärnumaa parimaks põllumeheks pärjati Peeter Aassalu ning haridus- ja kultuuritegelaseks Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktor Elena Mägi.
“C. R. Jakobsoni preemiaga püüame väärtustada Pärnumaa põllumeeste ning haridus- ja kultuuritegelaste tööd, kes on andnud suure panuse oma valdkonna ning üldisemalt kogu Pärnumaa elu edendamisse. Tänavu anname preemiad välja juba 25. korda,” rääkis C. R. Jakobsoni muuseumi direktor Monika Jõemaa.
Pärnumaa 2013. aasta parima põllumehe tiitel omistati Are valla Tabria küla Uida talu peremehele Peeter Aassalule. “Uida talu on eesrindlik piimandustalu, kus peetakse üle saja lüpsilehma. Samuti on peremees aktiivne kohaliku elu edendaja,” ütles Monika Jõemaa.
Parima haridus- ja kultuuritöötaja tiitli sai Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktor Elena Mägi, kelle juhtimisel on kooli arengus toimunud suur edasiminek. “Lisaks on Elena Mägi kohaliku kultuuri eestvedaja ja korraldab muuhulgas valla puhkpillifestivali,” lisas Jõemaa.
Ajalehe Pärnu Postimees maaelu väärtustava ja piirkonda edendava ettevõtja eripreemia läks Koonga valla Rabavere küla Tänavaotsa talu perenaisele ja Lõpe lubi juhataja Kristel Rohumägile.
Preemiad annab välja C. R. Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga ja Pärnu Maavalitsusega. Esimesed Jakobsoni preemia laureaadid kuulutati välja 1989. aastal.
Elleri Muusikakooli klassikalise kitarri õpilased rahvusvahelisel kitarrikonkursil edukad
Elleri Muusikakoolil on rõõm teatada, et Tallinna rahvusvaheline kitarrikonkurss oli koolile edukas. Laureaatide hulka jõudsid Elleri Muusikakooli õpilased Priit Peterson (II koht 13-15-aastaste vanuserühmas) ja Saskia Kiting (III koht 16-19-aastaste vanuserühmas). Lisaks sai Priit Peterson eripreemia kohustusliku teose ettekandmise eest.
Konkursi grand prix´d ja esikohad läksid Soome, Lõuna-Korea, Venemaa ja Poola mängijatele.
Saskia ja Priidu õpetaja Peep Peterson nimetas tulemust suurepäraseks: „Konkursi tase oli korralik, konkureerisime paljude riikidega: Venemaa, Poola, Soome, Läti, Leedu, Korea.“
Rahvuskultuuri teemakuud Vene talus
Vene talu viib läbi projekti “Rahvuskultuuri teemakuud Vene talus”. Projekti raames korraldatakse ühisnäitus, kuhu oodatakse eraisikute või organistasioonide eksponaate (samovarid, matrjoškad, hohloma esemed ja Pavlovski Posadi rätid) koos nende saamis- ja kasutuslooga. Oktoobri alguses toimub Kihlepa rahvamajas kontsert-tänuüritus, kus iga väljapanekust osaleja saab ka väikese kingituse ühisettevõtmise mälestuseks. Ühisväljapanekul osalemiseks palume võtta ühendust Vene talu noorperenaise Veronika Meibaumiga (veronika@venetalu.ee või 5595 8038).
Projekti raames toimub juulis veel järgmine üritus:
27. juulil algusega kell 13 toimub Steineri aias (Pärnu linnas) meistriklass “Vanade tarbeesemete dekoreerimine hohloma stiilis” Vaas&Vaas kunstnike juhendamisel. Dekoreeritav ese (näiteks vana lõikelaud, rehavars, puust lusikas vms) peab osalejal endal kaasas olema. Esemed, mida meistriklassi käigus dekoreeritakse, pannakse välja projekti raames läbiviidavale ühisnäitusele. Hiljem saab omanik selle tagasi.
Meistriklassist osavõtmine on tasuta, kuid kuna kuna kohtade arv on piiratud, siis on vajalik eelregistreerimine (veronika@venetalu.ee).
Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Projekti toetab Kultuurkapital.
Vaata plakatit! (.pdf)
Nädala foto
Uued pehmed ja karvased meie niitudel. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee
Jakobsoni muuseum tähistab juubelit konverentsiga
Täna, 20. juulil tähistab Kurgjal asuv Carl Robert Jakobsoni talumuuseum oma 65. sünnipäeva konverentsiga. Välja antakse ka tänavused Jakobsoni preemiad.
„Konverents keskendub Carl Robert Jakobsoni panusele Eesti põllumajanduse arendamisel ja küsimusele, kuidas tänased põllumehed saaksid Jakobsonist eeskuju võtta,“ ütles Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa. „Muidugi oli Jakobson väga mitmekülgne inimene ja paljudes eluvaldkondades oleks temalt õppida.“
Konverentsil antakse 25. korda üle ka C. R. Jakobsoni preemiad Pärnumaa parimale põllumehele ja haridus- ning kultuuritöötajale. Preemiad antakse välja koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga ja Pärnu Maavalitsusega. Muuseumi juubeliüritused jätkuvad 31. augustil, kui Kurgjal toimub 20. talupäev.
C.R. Jakobsoni muuseum avati Pärnumaal Kurgjal 3. septembril 1948, see koondab Carl Robert Jakobsoni pärandit ja tutvustab Eesti talukultuuri. Ainsa Eesti muuseumina toimib see ka tegutseva taluna, kus haritakse põldu, peetakse eesti maakarja lehmi, hobuseid, lambaid, kanu, kalkuneid ja küülikuid.
Sännas on augustis õpirännak
22.-25. augustil toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas inspireeriv rahvusvaheline koolitus “Tark kaasamine praktikas”,kus osalejatel on võimalus kogeda ühiselt loodud koosõppimise ruumi, kogeda ja harjutada erinevaid kaasavaid meetodeid ning praktikaid, seal hulgas ring, avatud ruum, maailmakohvik, ideeturg, U-teooria, kaordilised sammud.Sellel teekonnal toetavad osalejaidvaldkonna parimad koolitajad-praktikud Kanadast, Taanist, Rootsist, Inglismaalt ja Eestist.
Lisainfo: www.kaasamine.ee
Kreutzwaldi auks peetakse Võrus konverents
1. augustil toimub Võrus Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Kreutzwaldi 31 “Lauluisa aia raamatukogu”. Päevajuht on majaperemees Kreutzwald Arthur Ruusmaa isikus. Üritus on tasuta.
Ürituse kava:
10.00 Avasõnad
10.10 Võru Linnavalitsuse tervitus – Jüri Kaver.
10.20 Kreutzwald kõnetab ka täna… Ammutame vanadest aegadest – Enn Tupp.
10.45 Õied sinule – Ilmar Vananurm.
11.00 Lugemisprogrammist “Raamatuga suvesse” osavõtjate tunnustamine. Väljaande “Kirjatsurad ja päevapiltnikud vanas Võrus” esitlus.
11.15 Kreutzwaldi ravimtaimesoovitused ja nende vastuvõtt talurahva hulgas Taimeteede degusteerimine – Renata Sõukand.
12.45 Õied sinule – Ilmar Vananurm. Viktoriini “Kreutzwaldi maailm” võitjate autasustamine.
14.00 “Ennemuistsed jutud” – Miksteatri etendus. ASi TEA Kirjastus raamatute müük-
Toetavad Võru Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp, Eesti Hoiuraamatukogu.
Liivi lahel avatakse augustis räimepüük
Alates 1. augustist on taas lubatud räimepüük Liivi lahel Pärnu maakonna (sh Kihnu ja Manija saarte) kaluri kalapüügiloa alusel. Käskkirjaga avatakse räimepüük ICES alarajoonis 28-1 Pärnu maakonna kaluri kalapüügiloa alusel perioodil 1. august kuni 31. detsember 2013. Keelatuks jääb räimepüük kastmõrdadega.
Pärnu maakonna kutselised kalurid on tänavu püüdnud 5664,1 tonni räime ehk 94,7% maakonnale kehtestatud aastasest lubatud räimesaagist. Seega on vaba püügivõimalust Pärnu maakonna aastase lubatud saagi arvelt veel 315,5 tonni.
Metsaseaduse muudatused said valitsuselt heakskiidu
Valitsus kiitis heaks metsaseaduse muudatused, millega suurendatakse läbipaistvust metsas toimuva üle, tõhustatakse järelevalvet ja vähendatakse väikemetsa omanikelt nõutavat tarbetut bürokraatiat.
“Kõige kiiremini nähtav muudatus on see, et metsaregistris muutub kogu inventeeritud mets kõigile jälgitavaks. Näiteks saab metsaregistrist muudatuste jõustumise järel vaadata, kus asuvad majandatavad metsad ja millal tuleb metsa uuendama hakata,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. “Lisaks antakse omavalitsustele õigus seada elamute vahetus läheduses asuva metsa raiumisele piiranguid, et elumajad ei jääks naabruses asuva metsa raiumise tõttu müra, tuule või õhusaaste eest kaitseta.”
Harvendus- ja uuendusraie tegemisel peab metsaomanik seaduse jõustumise järel nähtavale kohale panema teabetahvli metsaomaniku, raietööde alustamise ja lõpetamise aja ning raietööde teostaja infoga. Sellise teabe avalikustamine raiutava metsatüki servas võimaldab vajadusel koheselt teada anda, kui midagi on valesti, aga annab ka infot selle kohta, kes parasjagu metsa teeb ja millal tööd peavad valmis olema.
Keskkonnaamet saab edaspidi õiguse mis tahes ajal metsa uuendamist kontrollida. Kui seni on Keskkonnaametil see võimalus vaid metsaomaniku tellimuse alusel, siis edaspidi on see õigus ka tavapäraste kontrollitoimingute käigus. Loe edasi: Metsaseaduse muudatused said valitsuselt heakskiidu
Kassitoomel saab nautida klassikalist muusikat
28 juulil etendub Tartus Kassitoome orus Vanemuise teatri suvekontsert, kus kõlavad kaunid ooperiaariad ja avamängud.
Kontserdil kõlab Tšaikovski, Rossini, Mozarti, Offenbachi, Straussi ja Kàlmàni muusika. Solistideks on Pirjo Püvi, Karmen Puis, Merle Jalakas, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul.
Vanemuise teater taastas sümfooniaorkestri suvekontsertide traditsiooni 2010. aastal. Linnarahvas saab kaunis Kassitoome orus kaunist klassikalist muusikat nautida tasuta. Suvekontserdi tarbeks ehitatakse Kassitoome orgu suur lava. Teater soovitab kontserdile tulijatel kaasa võtta sobiva istumisaluse, et ennast Kassitoome nõlvadel mugavalt tunda. Publik on oodatud alates kella poole seitsmest.
KIKi keskkonnaprogrammi teine taotlusvoor on avatud
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas selle aasta teise taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise tähtaeg on 15. august 2013.
Eesti keskkonnatasudest rahastatavast keskkonnaprogrammist toetatakse projekte kümnes valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond ja keskkonnateadlikkus. Täpsem info taotlemise võimaluste kohta siin.
KIKi keskkonnaprogrammi 2013. aasta esimesest voorust sai toetust üle pooletuhande projekti, kus keskkonnaprojektidesse investeeritakse kokku üle 20 miljoni euro. Rahastatakse projekte kõigist kümnest valdkonnast. Kõige rohkem projektitaotlusi toetati keskkonnateadlikkuse ja looduskaitse programmist ning suurimad rahastused läksid veemajandusse ja atmosfääriõhu kaitsesse. Vaata varasemalt toetatud projekte.
KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist kolmeteistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.
Ökofestival kutsub loodusesõpru Põlvamaale
16.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest.
Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.
Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli Talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu viib Ökofestivali raames läbi MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast kõigepealt keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse Metsakinos ja Lõkkeloengul Neitsijärve Loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee. Loe edasi: Ökofestival kutsub loodusesõpru Põlvamaale
Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis aprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaal läbi töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli.
Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli kontrolli eesmärgiks suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes.
Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal 5, Jõgevamaal 5, Põlvamaal 4, Võrumaal 3 ja Valgamaal 3 ettevõtet.
Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.
Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud. Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust. Loe edasi: Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus
Kesselaiul harjutati metsatulekahjule reageerimist
Eile toimus Muhu vallas Kesselaiul metsatulekahju õppus, mille peaeesmärk oli hinnata valmisolekut reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele väikesaartele, kirjutas Läänemaa uudisteportaal.
Õppuse korraldajate hinnangul õnnestus õppus hästi ning peamine mure – varustuse saarele toomine sujus suuremate tõrgeteta. Samuti toimis ladusalt erinevate õppusele reageerijate koostöö.
Õppuse legendi kohaselt puhkes Kesselaiul metsa ja maastikutulekahju hommikul kell 9.20. Hinnanguliselt põles mets 1,5 hektari ulatuses ning tulekahju levis saarevahi maja poole. Vigastada oli saanud ka 2 turisti, kellel olid põletushaavad näol ja kehal. Kannatanud viidi saarelt ära Politsei- ja Piirivalveameti alusega PVL-112 „Valve“.
Sündmusele reageerisid päästjad Orissaare ja Lihula komandodest, Haapsalu töölaev, Politsei- ja Piirivalveameti alus PVL-12 „Valve“, Muhu ja Virtsu vabatahtlike merepääste rühmad. Voolikute vedamisel ja kokkukorjamisel kasutati lisaks mandrilt toodud ATV-d.
Sügiseks valmib Kesselaiul ka päästepunkt, mille varustuse hulka kuulub samuti metsatulekahju kustutamise vahendeid. Kesselaiu päästepunkt valmib EAS väikesaarte meetme rahastuse, kohalike hea tahte ning Päästeameti ja vallavalitsuse toel. Projekti kogumaksumus on 75 200 eurot, millest rahastatakse nii hoone rajamist kui ka varustuse soetamist. Omafinantseering on 13 000 ja selle osa katab Päästeamet.
Kesselaid on 1,7 ruutkilomeetrise pindalaga laid Muhu vallas, mandri ja Muhu saare vahel.
Fotogaleriid õppusest näeb siit.
Tartu hansapäevad kutsuvad üles linna nuusutama
Sel nädalavahetusel, 19.-21. juulil toimuvad 18. Tartu hansapäevad pööravad tähelepanu lõhnadele ning kutsuvad inimesi üles neid märkama, avatud lõhnameelega ringi käima ja ümbritsevaid aroome teadvustama.
Hansapäevade kava sisaldab mitmeid lõhnateemalisi õpitube ja mänge, aga mõistagi levib köögiakendest, hoovidest ja ventilatsioonitorudest kõikvõimalike toitude-jookide lõhnu.
Lõhnavate Tartu hansapäevade projektijuht Ants Johanson ütleb, et kuigi lõhnad me ümber on alati kaasaegsed, siin-ja-praegu nähtus, on see aisting üks kõige kiiremaid ajalüliteid, tuues meile kõige tugevamalt meelde kunagisi, juba unustatud tundeid, mälestusi ja inimesi. „Tartu hansapäevadel püüame tuua külastajateni ka seda, kuidas võis linn lõhnata sadu aastaid tagasi,” kirjeldab Johanson.
Seekordsetel hansapäevadel on võimalik külastada Jaanilinna, Teaduslinna, Kunstilinna, Lastelinna, Raualinna ning Keskaeda. Loe edasi: Tartu hansapäevad kutsuvad üles linna nuusutama
Joogafestival – pidu kehale ja hingele
Juba sel nädalavahetusel 20.-21. juulil leiab Haapsalus aset järjekorras teine Joogafestival, mis täidab linna tuhandete keha ja hinge eest hoolt kandvate joogaharrastajate ja huvilistega.
Lisaks joogaprogrammile toimub festivalialast väljaspool bazaar, kus saavad tervisekaupadega tutvuda ka festivalipassi mitte soetanud uudistajad.
Joogafestival, mis tituleerib end hingepeoks, keskendub lisaks erinevate joogastiilide harrastamisele ka kõige hea ja parema kogemisele, mis ka trennivälisel ajal naudingut pakub. Lisaks töötubadele toimub mitmeid meelelahutusüritusi ning mitmekülgne bazaar, kust võib leida kõiksugu kauplejaid. Lettidel on sobivat kaupa nii jooga harrastajaile kui ka puhast naudingut neile, kelle eesmärk on hoida oma keha ja hing puhtana.
Esindatud on paljud tunnustatud väljamaised tervise- ja joogatooted ning eksootilist käsitööd pakkuvad ettevõtted. Kehakinnituseks saab nautida ehedat idamaist hingega toitu. Tasakaaluks kauplevad bazaaril kodumaise mahekaubaga Sepa mahetalu ja Loodusvägi; viimane esitleb Joogafestivalil oma värsket Eestimaist toortoidusarja, mis pakub rikkalikku täiendust teadliku toituja menüüsse. Erimaitseliste toornäkside põhikomponendid on pärit kohalikelt mahetalunikelt ning valmivad Viljandimaal, Pollis. Bazaar on avatud ka neile, kes festivalipassi ei ole söendanud soetada – niisiis on kõik huvilised oodatud kauplejate toodetega tutvuma. Festivalialal saavad külastajad muuhulgas teada, mida tähendab roheline ehk ökojooga ning kuidas toituda toortoidust.
Sel nädalavahetusel jagub Haapsalus tegevust ja uusi elamusi nii joogahuvilisele kui linnas uitavatele uudishimulikele. Rohkem infot leiab siit.
Peipsi pealinnas avati National Geographicu kollane aken
13. juulil toimunud Mustvee linna esmamainimise 520. ja linnaõiguste saamise 75. aastapäeva pidustustel oli üheks atraktiivsemaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks ajakirja National Geographicut sümboliseeriva kollase raamiga akna avamine Peipsi järve kaldal.
Mustvee National Geographicu logo kujulise akna projektijuht, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm toonitas avatseremoonial tähise asukoha tähtsust.
“Ainuüksi Peipsi järvistu suurim osa Suurjärv on Euroopa suuruselt neljas või viies järv. See järv toob leiva lauale, pakub vabaajaveetmise võimalusi, on nii tervisekeskus, võimalus mitmete elukutsete jaoks kui ka ellujäämiskursus. Mööda Peipsit kulgeb ka Euroopa Liidu idapiir. Elu kahe maailma piiril tutvustabki tänavu suvel alanud Lõuna-Eesti LEADER-tegevusgruppide poolt algatatud koostöös National Geograpicu ajakirjag, Peipsimaa Turismi ja Tartu, Valga ning Mustvee linnaga koos edasi arendatud projekt. Projekti käigus paigaldati üle Lõuna-Eesti 21 kollast raami ehk National Geographicu logo kujulist akent: 21 kordumatut vaadet. Nende 21 akna asukohad omakorda valiti välja aga enam kui 100välja pakutud erilise ja omanäolise koha hulgast, ” ütles Tamm.
Tamm nimetas temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutatakse. Nendeks on loodus, kultuur ja ajalugu, tervis ja aktiivne puhkus, innovatsioon väikeettevõtluses, säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. “Mustvees asuv raam kannab kõiki neid teemasid, ” märkis Jõgevamaa Koostöökoja juht.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev toonitas, et kollaste raamidega aken Peipsi rannikul on ka kahe kultuuri sidujaks: “Peipsimaal on Eesti ja vene kogukonna kultuur, sellega kaasnevad elulaad ja usutraditsioonid sõbralikult põimunud. Peipsimaa märksõnadeks on kurk, sibul ja suitsukala, kuid kahtlemata on siin turistil märksa rohkem avastada ja vaadata. Pärineb ju Peipsimaalt, praegusest Kasepää vallast mitmetes maailma riikides kuulus ikoonimaalija Gavriil Frolov.”
Viktor Svjatõšev märkis, et National Geographicu aken on sümboolseks juubelikingituseks Mustvee linnale ja annab loodetavasti tõukejõudu selleks, et Mustvee sadam kiiremini valmis saaks. “Raha sadama ehitamiseks on olemas,” ütles ta. Maavanem lausus tunnustussõnu Aive Tammele ja kõigile teistele, kelle panuse ja pingutustega Peipsi pealinn ülemaailmselt tuntud ajakirja logo kujulise akna sai.
“Kui sõita mööda Jõhvi-Tartu maanteed Lõuna-Eestisse, on siinne aken esimene, mida külastada. See oleks justkui teekonna algus. Omamoodi põhjavärav Lõuna-Eestisse. Ja need, kes liiguvad just põhjasuunas, neile on siin esimene koht, kus Peipsi järve ääretust näha, kus varbad vette pista ja piiluda silmapiiri taha. Ja miks mitte võtta Lõuna-Eestis nähtu kokku Peipsi vaatega. Selleks tuleb vaid keerata tunnikeseks maanteelt kõrvale. Kui aga reisi teadlikud valikud on inimesed toonud Peipsimaale või Jõgevamaale, siis Peipsi pealinna külastamine on muutunud just ühe põhjuse jagu olulisemaks,” lausus Jõgevamaa Koostöökoja juhataja Aive Tamm.
Projekti “Elu kahe maailma piiril ” algatajad on Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid ja suurpartner National Geographic Eesti. Toetanud on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Lõuna-Eesti Turism ja Eesti Maaturism.
Jaan Lukas
Lõuna-Eesti on esindatud 19.-21. juulil Vene Hansapäevadel Pihkvas
SA Lõuna-Eesti Turism koordineerib Lõuna-Eesti regiooni ühisesindatust kolmandatel Vene Hansapäevadel Pihkvas. Lõuna-Eesti ühise esindustelgi eesmärgiks on tutvustada Lõuna-Eesti regiooni turismivõimalusi ja kutsuda Hansapäevade külastajaid puhkama Lõuna-Eestisse.
Telk kannab nime “Tartu ja Lõuna-Eesti”, et rõhutada seost teiste Hansalinnadega läbi Lõuna-Eesti keskuse, Tartu. Lõuna-Eesti ühistelgi kõrval on kohe ka AHHAA Teaduskeskuse telk – üheskoos mõjume atraktiivsemalt ja külastajatele kutsuvamalt.
Infomaterjale jagatakse kogu Lõuna-Eesti kohta ning ühtlasi esitletakse esmakordselt Venemaal ka Lõuna-Eesti tegevusgruppide ja National Geographicu ühisprojekti – Lõuna-Eesti avastamist väärt paikasid, mida tutvustatakse läbi kollaste akende marsruudi (http://visitsouthestonia.com/).
Lõuna-Eesti ühistelgis on esindatud:
- Peipsimaa Turism MTÜ (Peipsi piirkonna turismivõimalused);
- Elva linn (puhkepiirkond ja Tartumaa Tervisespordikeskus);
- OÜ Kagureis ja hotell Pesa Põlvas;
- Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum;
- Haanja vald – Suur Munamägi;
- Võrtsjärve SA (Võrtsjärve piirkond ja Kalepurjeka reisid);
- Tartu LV ASO ja SA Tartumaa Turism (Tartu linna ja maakonna turismivõimalused);
- Maitseelamuste Koda pakub Peipsimaa maitseid ja akordionimängija loob meeleolu;
- SA Lõuna-Eesti Turism.
Järgmised Vene Hansapäevad toimuvad Venemaal Kingisepas.
Lisainfot Vene Hansapäevade kohta leiab siit: http://hansarus.org
Lisainfo: Angela Järg, e-post angela@southestonia.ee, tel +372 5178 727, SA Lõuna-Eesti Turism