Kuu: detsember 2011

Valga Gümnaasium pälvis “Koostöö Kuldõun 2011” preemia

Valga Gümnaasium pälvis haridusalase rahvusvahelise ja pikaajalise koostöö väljapaistvate tulemuste eest SA Archimedeselt „Koostöö kuldõun 2011″ preemia. Tunnustusega kaasnes rahaline preemia, 800 eurot. Auhind anti üle eile avatud noorte infomessil Teeviit „Maailm valla – õpi, tööta ja tegutse välismaal”.
Sihtasutus Archimedese välja kuulutatud konkursile laekus 15 taotlust, mida hindas SA Archimedese juurde moodustatud žürii, kes valis välja neli nominenti, kellest üks oli Valga Gümnaasium.
Sihtasutus Archimedes avaldab juba kolmandat aastat tunnustust haridusalases rahvusvahelises koostöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud asutustele ja annab välja “Koostöö kuldõun” auhinda.
Valga Gümnaasium valiti välja pikaajalise rahvusvahelise eduka koostöö eest.
Allikas: Valgamaa.ee

Sänna Kultuurimõisas esinevad kirjanik Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt

Sänna Kultuurimõis annab teada:
*9. detsembril kell 19 on kirjandusklubi avaõhtu. Esinevad kirjanik Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt. Fookuses maailma loomine.
Kirjandusklubi läheb sujuvalt üle filmiklubiks. Sel korral rezhissöör Darren Aronofsky “Allikas” (The Fountain”).
Soovituslik annetus 2 EUR. Toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
*17. detsembril kell 13 on kangastelgede õpituba. Juhendab Lya Veski. Tasuta. Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
*8. detsembril ei toimu 5 rütmi tantsu, see toimub laupäeval, 10. detsembril kell 21.
*13. detsembril ei toimu joogaõhtut, kuna leiab aset draamaringi viimane kohtumine.
Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Jõulumees Ärni kutsub kõiki lapsi päkapikkude rongkäiku

Tuntud jõuluvana Ärni on juba kaks aastat Paide Jõulukroonil koos jõuluvanade konverentsiga osalenud. Tänavu on tal Jõulukroonil aga täita ülitähtis päeva juhi roll. Mullu jättis Ärnile kõige sügavama mulje suur päkapikkude rongkäik.

Seesugune saab teoks ka tänavu. Kohe laadapäeva alguses kell 10 saab rongkäik Paide kultuurikeskuse väljakult alguse ja suundub pikas punases rivis keskväljakule. Rongkäigus osalevad ligi 200 maakonna mudilaskooride laulupäkapikku. Samas on päkapikumarsile oodatud kõik Paide ja Järvamaa lapsed, kel soov jõulumees Ärnile ja laadapublikule heameelt teha.

Lääne-Eesti Päästekeskuse ja Paide Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi koostöös sisustatakse 3. detsembril ürituse "Jõulukroon" raames laste vaba aegerinevate ennetuslike tegevustega.

Päkapikumütsides ja võimaluse korral ka punastes jopedes lapsi mudilastest teismeliseni oodatakse 3. detsembril kell 9.45 kultuurikeskuse juurde, kus algab rongkäiguks rivistumine. Keskväljakul võtab Ärni punamütsid rõõmuhõisetega vastu. Kell 13 esitab keskväljakul päkapikkude ühendkoor koos superstaarisaate Rosanna Litsiga vahvaid lastelaule Osalevad mudilaskoorid Retlast, Kabalast, Türilt, Vodjalt, Peetrist, Laupalt ja Paidest. Jõulumees Ärnil on aga tegemist palju: laada- ja lobajutud, mängud ja vigurid.

Täna kell 10 avatakse Paide keskväljakul jõululaat.

Harjumaa muuseumis saab näha elu Kehra tehase korstna all

Pühapäeval, 11. detsembril avatakse Harjumaa muuseumis näitus ”Elu Kehra tehase korstna all”, mis jutustab lugusid Kehra tselluloositehasest ja sellega seotud inimestest. Harjumaa Muuseumi näitus tutvustab elu Kehra tehase korstna all selle kõige erinevamates tahkudes. Külastaja saab aimu 1938. aastal avatud sulfaattselluloositehase projekti suurejoonelisusest ja avamise pidulikkusest, mida varjutas kohalike elanike mure ümbruskonna looduse pärast.  Töölise kodus on võimalik tutvuda esemetega tehase ametlikust ja mitteametlikust toodangust ning lugudega nende taga. Tehase juhatuse aukirjad ja käskkirjad ja väljavõtted tehase satiirilehest Praagijahutaja annavad pildi nõukogude perioodi töökultuuri vastuolulisusest.

Näituse idee autor, koostaja ja kujundaja on Liisi Taimre. Näitus poleks saanud võimalikuks ilma endiste ja praeguste Kehra elanike abita – eriti suured tänud Ants Miidlale, Maaja Naruskile, ja Olaf Schmeidtile.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital. 

Ida-Harju Vallaleht

Võru Linnateatris etendub lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”

Neljapäeval, 8. detsembril esietendub Võru kultuurimaja Kannel teatrisaalis Võru Linnateatri lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”. Näidendi kirjutas noor autor Hiri Müüripeal ning tegemist on 2010. aasta lõpus Eesti Teatri Agentuuri korraldatud laste- ja noortenäidendite võistluse võidutööga.
Lugu räägib unetust kirjanikust, kelle akna taha ilmub ühel õhtul keegi, keda ta on kaua oma unenägudes oodanud. See on üks väiksemat sorti kollane elevant Paul Pegasus või hoopis Pegasus Paul.
Mängivad Marianne Kütt, Maive Käos, Agu Trolla, Helgur Rosental, Jalmar Vabarna, Tiina Lõhmus ja Võru Draamastuudio noored. Lavastaja on Tarmo Tagamets, muusikaline kujundaja Jalmar Vabarna ansamblist Zetod.

Kätlin Hoop

Silmaringi klubil on külas Jaanus Rohumaa

Jaanus Rohumaa.

7. detsembril kell 19 on Kalamaja Silmaringi Klubis uus põnev külaline, kellega meil kõigil on ilmselt oma mälestused, kas mõnest rollist või lavastusest.
Külla tuleb Linnateatri endine näitleja ja lavastaja, Euroopa kultuuripealinna programmijuht Jaanus Rohumaa.
Kas ühte rolli luua on kergem, kui tervet lavastust? Kas teatritükki lavastada on kergem, kui Vabariigi aastapäeva kontserti? Aga Euroopa Kultuuripealinna programmi? Ja kuhu nüüd edasi?
Naudime suupisteid ja kohvi/teed ning kuulame huvitavat vestlust.
Lisainfot leiate: http://www.novi.ee/silmaringi-klubi.html
Eelregistreerumine 5.detsembrini.
Olete oodatud!
Kaire Piirsalu

Esmakordselt Eestis: Rahvusvaheline rõhutute teatri koolitus

MTÜ Foorumteater korraldab koostöös Vat Teatri Foorumgrupiga 4.-12. detsembril Kloogaranna Noortelaagris rahvusvahelise koolituse “Free Our Mind”, osalejatega Eestist, Rumeeniast, Walesist, Portugalist ning Itaaliast. Koolitus keskendub rõhutute teatri meetodi Rainbow of Desires‘ile ning koolitust viib läbi rahvusvaheliselt tunnustatud rõhutute teatri ekspert ja koolitaja Iwan Brioc Walesist.

Rainbow of Desires ehk soovide vikerkaar on Augusto Boali poolt loodud rõhutute teatri meetod, millega võidelda sisemise rõhumise, oma „peas oleva politseiniku“ vastu. See aitab meil üritada leida põhjusi, miks me surume maha oma soove ning teeme tihti valikuid lähtudes ühiskonna ja ümbritseva keskkonna poolt peale surutud arusaamadest.

 

Mittetulundusühenduste suurpäev heidab Põlvamaale roosa ja/või rohelise pilgu

Homme, 3. detsembril korraldavad SA Põlvamaa Arenduskeskus ja Põlva maavalitsus mittetulundusühenduste suurpäeva, mis kannab intrigeerivat alapealkirja „Põlvamaa – roosa või roheline?“

Põlvamaa mittetulundusühenduste liikmed ja huvilised oodatud kaasa mõtlema laupäeval, 3. detsembril kell 10-17 Põlva Kultuurikeskuses.

Alustuseks luuakse pilt olukorrast Eestis – kas ja kuidas tehakse siin koostööd? Mis on selle tulemusena sündinud? Osalejad saavad  aimu, miks ja kuidas esialgsest väikesest ideest on kasvanud ülemaailmne aktsioon ja mis võib hakata juhtuma väikese külaga, kui sinna satub üks energiat täis noorpere. Arutletakse, milliseid samme saavad kodanikud ise astuda oma ühingu parema tuleviku nimel ja mida oodatakse teistelt.
Lisaks toimub samal päeval esimene Põlvamaa ühenduste mess, kus igal endast lugupidaval ühendusel on auasi oma ettevõtmisi tutvustada. Õhtupoolses osas toimub aktiivsete kodanike tunnustamine. Ühenduste suurpäeva rahastavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põlva maavalitsus.

Allikas: polvamaa.ee

E STuudio annab 26. detsembril piisava huviliste arvu korral lisakontserdi

Kammerkoor tänavu Bergenis.

E STuudio juhi Külli Lokko edastusel on 26. detsembril kell 14 Põlva kultuurikeskuses toimuv E STuudio ning Anti Kammiste ja Ivo Linna ühiskontsert küll välja müüdud, kuid piisava huviliste arvu korral korraldatakse lisakontsert.

“Linnavalitsuse piletikassa võtab telefoni teel (799 9480) vastu broneeringuid lisakontserdile, mis toimuks kell 12. Kui saame saali täituvuseks 2/3, siis toimub lisakontsert kell 12,“ annab Külli Lokko teada Facebook`i kaudu koos palvega saata teade edasi sõpradele, tuttavatele ja headele inimestele, kes kella 14-sele kontserdile enam ei pääsenud. Lisakontsert saab toimuda ainult eelbroneeringute põhjal.
26. detsembril astuvad Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses lavale kõik E STuudio koorid – lastekoor, tütarlastekoor ja kammerkoor ning solistid koos Anti Kammiste ja Ivo Linna ning muusikutega ansamblist X-Panda. Aastalõpukontserdil, mis kannab alapealkirja „1991 ehk 20 aastat taasiseseisvust“, kõlavad Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning hulgaliselt vabas Eestis loodud heliloomingut.

Täna selgub, kes on Eesti esimene kujunduseriala kutsemeister

1. ja 2. detsembril 2011 toimub Eesti Näituste Messikeskuses kolmandat aastat järjest üleriigiline kutsemeistrivõistlus Noor Meister. Sel aastal võtavad kutseõppurid mõõtu 12 erialal, nende hulgas juuksurid, rätsepad, elektrikud, plaatijad jne. Esmakordselt võistlevad graafilist disaini õppivad noored.
Osalejaid on viiest koolist: Narva Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum, Kuressaare Ametikool ja Tartu Kunstikool.
Võistlusülesandeks on reklaamtrükiste kujundamine ja fototöötlus. Etteantud materjali alusel tuleb kujundada trükis. Võistleja seatakse tema tulevase töö tavaolukorda. Klient tellib trükise, annab ette sõnumi, mida trükis peab väljendama. Kujundaja peab muutma tema sõnumi visuaalselt loetavaks, arusaadavaks, pilkupüüdvaks ja selgeks.
Noor Meister 2011 toimub infomessi Teeviit raames.

Mikitamäel toimub Setomaa II hariduskonverents

Täna, 2. detsembril toimub Mikitamäe vallamaja saalis Setomaa II hariduskonverents.

Konverentsi eesmärk on tuua esile ja väärtustada kooli osa seto omakultuuri õpetamisel ja hoidmisel, kaasata kogukond ning erinevad institutsioonid võimalikule koostööle ning tugevdada põlvkondade vahelisi sidemeid seto keele ja kooli püsimajäämisel.
Kell 10 algava konverentsi päevakavas on mitmed põnevad ettekanded – näiteks räägib Mariko Faster Võru instituudist, mis on keelepesad ja kuidas need töötavad; oma keele õpetamisest kui Võru instituudi ühest prioriteedist annab ülevaate Tiia Allas. Mis saab edasi koolidest ja haridusest Setomaal, kutsub kaasa mõtlema Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo; võimalustest soovide ja reaalsuse vahel räägib Jüri Valge  haridus- ja teadusministeeriumist.
Sellest, kuidas keelt õpetavad ka laulud ja muinasjutud, annab ülevaate Õie Sarv, millal ja kuidas sai temast seto ning kooli ja õpetajate osast selles pajatab Aare Hõrn.
Seto muuseumid kui keele varaaidad on vaatluse all Laine Lõvi ja Eve Ellermaa ettekandes, täiskasvanute koolituse probleeme Setomaal läbi aegade lahkab Vello Jüriöö Setomaa Rahvahariduse Seltsist.

Setokeelsest ja Seto(maa) kohta avaldatud kirjandusest kuni II maailmasõjani annab ülevaate Ahto Raudoja Seto Instituudist ning lootused ja kartused oma keele rääkimisel, õppimisel ja õpetamisel sõnastab Nele Treimann-Truija.
Konverentsi korraldab MTÜ Setomaa Rahvahariduse Selts, toetavad Mikitamäe vallavalitsus, Mikitamäe kool ja Räpina paberivabrik. Vaata ka konverentsi päevakava.
Allikas: polvamaa.ee

Selgunud on Järvamaa parimad kodanikualgatuses

Eistvere külakeskus. Foto:www.puhkaeestis.ee

Türil toimus Järvamaa kodanikuühiskonna konverents teemal „Vabatahtlik tegevus“. Ühtlasi leidis aset tseremoonia 2011.aasta Järvamaa kodanikualgatuses parimate tunnustamiseks.

Aasta parim mittetulundusühing
MTÜ Eistvere Mõis poolt on taastatud küla vabaajakeskusena Eistvere mõisa endine ait-kuivati. Mõisa aidaosa on ümber ehitatud külakeskuseks, kus paiknevad käsitöökoda, seminariruum, saun ja saal ürituste korraldamiseks. Endises mõisakuivatis paiknevad leivakoda ja köök ning selle aasta lõpus saavad valmis ka II korruse majutusruumid. Ehituse valmimisel suureneb piirkonna külgetõmbejõud ning atraktiivsus ka turismikohana.

Aasta vabatahtlik Tõnu Taal. Foto: Birgit Itse

Tublim vabatahtlik
Tõnu Taal on enda südameasjaks võtnud Kareda külas asuva Esna vana vallamaja taastamise ja avamise külarahvale. Ta tegutseb ka selle nimel, et järgmisel aastal, kui möödub 800 aastat Kareda esmamainimisest, ilmuks Kareda külast ja selle loost kõnelev raamat. Tõnu Taal ei ole traditsiooniline külaseltsi juhatuse esimees, vaid mees, kes teeb kõike ja palju ja korraga.

Aasta tegu
Uus bussiootepaviljon Karjakülale on hea näide tublist kodanikualgatusest. Sügistormis murdunud puu poolt lõhutud vana paviljoni asemele ehitasid külamehed Kalle Nõmmik ja Toomas Lepind omal algatusel ja omadest materjalidest endisest veidi suurema ja ka

Bussiootepaviljon Karjakülas. Foto: Silvi Lukjanov

kaasaegsema bussiootepaviljoni. Mõnede materjalide osas saadi abi küll kohalikelt ettevõtjatelt, kuid vallavalitsust teavitati alles siis, kui esindajaid avamisele kutsuti.

Aasta sädeinimene

Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkursi võitis sel aastal Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.

Võidu tõi Viivikale aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse

Järvamaa sädeinimene Viivika Lepp.

traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.

Jarva.ee

Talvepildid ja talvelood Otepääl

14. detsembril on huvilised oodatud Otepää looduskeskusesse Arne Aderi ja Armin Mitiga loodusõhtut veetma.

Mida lühemaks kahanevad jõulukuu päevad, seda suuremaks kasvab meie valgusejanu. Pikisilmi ootame talvevalguse süttimist lumistel väljadel.

Loodusõhtul saab Otepää-meeste Arne Aderi ja Armin Miti eestvõttel pilte vaadata ning kuulata lugusid lumest, jääst, talvevalguses maastikest ja loomade talvistest tegemistest.

Loodusõhtu on tasuta. Lisainfo: Margit Turb, tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee.

Liivi rahvas on raamatusse raiutud

Liivlased on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on üks eesti keelega sarnasemaid keeli. Siiski polnud seni eesti keeles põhjalikku ülevaadet liivlastest, nende ajaloost ja tänapäevast.

Raamat „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur” täidab seda tühikut. Raamatu teeb eriti väärtuslikuks see, et mitu artiklit on raamatu tarvis kirjutanud liivi juurtega kultuuri- ja keeleuurijad.

Lisaks sisaldab koguteos Eesti, Läti, Soome ja Saksamaa parimate asjatundjate käsitlusi liivlaste vanemast ja uuemast ajaloost, rahvaluulest ja -kommetest, keelest, liivi kirjandusest, kunstist ja muusikaelust.

Moisekatsi Elohelü peateema on rahvusvähemused

On alanud muusikakollektiivide registreerimine XIII eesti rahvamuusika töötluste festivalile Moisekatsi Elohelü, mis toimub 26.–28. aprillini Mooste mõisas Põlvamaal.

Eesti rahvamuusika töötluste festival „Moisekatsi Elohelü” (Mooste Eluheli) on kutsutud ellu selleks, et eesti rahvamuusika ei kaoks, vaid elaks edasi muutuvas ajas, uutes traditsioonides ja vormides.

XIII rahvamuusikafestivali läbiv teema on rahvusvähemused Eestis ning erinevate rahvusgruppide lõimumine eesti rahvamuusika viljelemisel.

Festivali märgusõnad on:
* kultuuriline mitmekesisus Eestis,
* Eestis elavate rahvusvähemuste kaasamine festivali programmi,
* vastastikune kultuurilise omapära, keele ja muusika tundmaõppimine ning väätustamine,
* rahvusvähemuste lõimumine eesti rahvamuusika kaudu.

Festivali võistluskontsert toimub laupäeval, 28 aprillil Mooste folgikojas. Võistlejatelt nõutakse eesti rahvamuusika tundmist, häid interpreteerimisvõimeid ja muusikaliste seadete oskust. Ülesastumisi hindab viieliikmeline žürii.

Võistluskontserdil osaleja esitab kaks lugu: kohustusliku loo seade, milleks on „Kaks neidu metsa kõndma läks”, ja oma paikkonnast pärineva eesti rahvamuusika seade. Võistluskontserdil osalevad rahvusvähemused esitavad teise loona oma maa või paikkonna rahvamuusikal põhineva seade, säilitades keele ja kultuuri omapära.

Võistluskontserdi peapreemiaks on 1000 eurot.

Võistluskontserdile registreerimine lõpeb 30. detsembril 2011. Festivali peakorraldajad on MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste vallavalitsus.

Kullametsa külaselts korraldab toidukoolitusi

Kullametsa külaseltsi eestvõttel toimuvad kohalikus seltsimajas toidu valmistamise õppused.

Teemal „Toiduvalmistamise alused, tervisliku toitumise trendid” on sel aastal kavas veel õppepäev „Ulukiroad (metssea-, põdra- ja metspardiroad) 7. detsembril ja õppepäev „Kalaroad (vormid, hautised ja midagi peolauale)” 14. detsembril.

Plokis „Erinevad rahvusköögid ja toidutraditsioonid” tulevad jutuks Vene ja Ukraina köök, Vahemere köök (Itaalia, Kreeka) ja Aasia road.

Üldteema all „Eesti oma toit ja soome-ugri toidud” on kavas: Silla koduperenaiste kursuselt 20. sajandi algusest pärit toidud (supp, liharoog, midagi magusat); Eesti mõisaköökidest pärit retseptid, soome-ugri toidud (Karjalast, Vadjast, Marist jne).

Viimane kokkamistsükkel kannab pealkirja „Küpsetamisrõõm vallatult ja lõbusalt”.

Iga koolituspäev on erinev ja osa võib võtta ka ainult ühest koolitusest. Varasemad teadmised ei ole vajalikud.

Tartu tantsuklubis astuvad üles Elleri-kooli õpilased

7. detsembri õhtul kella 20st musitseerivad Tartu tantsuklubis Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli õpilased.

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik minna koos pere ja sõpradega. Enda heaolu tagamiseks palutakse kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Lisateave tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Uues retseptiraamatus on toite Setost saarteni

Selle nädala lõpus jõuab kaupluselettidele uus kokaraamat „Setost saarteni”, kus on retsepte, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd.

„See on omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis ei sisalda profikokkade või toidutoimetajate fantaasiad, vaid retsepte, mille järgi tõepoolest Eesti kodudes süüa tehakse, mis tegelikus elus on kasutusel,” ütleb raamatu koostaja Heidi Vihma. „Ja tehakse ju ikka seda, mis maitseb, millega harjunud ollakse. Nii võib öelda, et see on kogumik parimatest paladest, mida Eesti köögil pakkuda on.”

Väärikad klaverid kolisid Helme mõisasse

Teisipäeval jõudsid Helme mõisasse, kuhu tuleb Eesti rahvuslik klaverimuuseum, esimesed 13 klaverit.

Kuigi klaverimuuseum rahaprobleemide tõttu veel avatud pole, ei kavatse selle loomisega tegelev helilooja Alo Põldmäe ideele käega lüüa. „Me ei saa koguda vaid pille, mida on päästa vaja, vaid selliseid, mis on väga huvitavad. Näiteks kingiti pühapäeval meile Aino Kallase klaver,” ütles ta ajalehe Valgamaalane vahendusel.

Mõisas on leidnud teiste seas koha ka pill, mis on valminud tellimustööna Vene imperaatorile. Samuti andis oma panuse restaureerimist vajava harmooniumi kujul tuntud laulja Ivo Linna, kelle pill saabus Helmesse Muhu saarelt. Peale selle on annetanud muuseumile oma umbes 110 aastat vana tiibklaveri muusik Peeter Volkonski.

Kohanimehuvilisi oodatakse Jõhvi

Homme, 2. detsembril algusega kell 10 toimub siseministeeriumi ja kohanimenõukogu eestvõttel Jõhvi kontserdimajas IX kohanimepäev.

Päevakavas on kümmekond ettekannet. Näiteks kõneleb muinsuskaitsja Trivimi Velliste kohanimest kui ühismälu järjepidevuse kandjast. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teadur Mall Hiiemäe käsitleb oma ettekandes kohanimesid seoses rahvapärimusega. Kohanimenõukogu aseesimees Peeter Päll räägib Eesti kohanimede raamatu koostamisest.

Veel saab rohkem teada Iisaku kandi kohanimede hüüdnimedest, Kohtla-Järve tänavanimedest jne. Samuti tuleb juttu kohanimekorraldusest.

Kohanimepäev on osalejatele tasuta.

Veebiviktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” paremad teada

Võru instituudi korraldatud võru keele ja kultuuri tundmise võistlusel „Ütski tark ei sata’ taivast” oli 8. klassi õpilaste arvestuses kõige parem Kristel Sibul Viluste põhikoolist. Head võru keele tundjad on veel Madis Perli (Haanja kool), Karl Edgar Raudsep (Võru Kreutzwaldi gümnaasium, VKG), Laura Eiche (VKG), Lisann Mikson (Võru Kesklinna gümnaasium, VKLG), Karl-Martin Viiberg (VKG), Hanna-Liisbeth Lumi (Vastseliina gümnaasium, VLG), Laura Tammemägi (VKG), Maarja Ots (Antsla gümnaasium), Anna-Liisa Mander (VKG), Lauri Kond (Mõniste kool).

Kõige rohkem osalejaid oli Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist, Antsla gümnaasiumist ning Rõuge ja Osula põhikoolist.

11. klassi õpilaste arvestuses sai kõige rohkem punkte Sander Erik Vastseliina gümnaasiumist. Head keeletundjad on veel Kadri Reiljan (Varstu keskkool, VK), Anneli Palopson (Värska gümnaasium), Risto Kööts (VKG), Kerly Kerge (VKLG), Peeter Parts (VK), Lauri Kasak (VKG), Merlin Hurt (VKG), Liisa Kunnus (VKG), Egle Toom (VKLG), Getheliis Tambets (VLG).

Kõige rohkem osavõtjaid oli Antsla gümnaasiumist, Võru Kesklinna ja Vastseliina gümnaasiumist.

25 kõige paremat võru keele tundjat nii 8. kui ka 11. klassi arvestuses kutsutakse võru keele olümpiaadile, mis toimub uue aasta 16. veebruaril Võru Kesklinna gümnaasiumis.

Kokku võttis veebiviktoriinist „Ütski tark ei sata’ taivast” osa 175 8. ja 78 11. klassi noort. Oma teadmiste proovilepanijaid oli 14 koolist. Eelmisel aastal osales võistlusel 323 8. klassi ja 97 11. klassi õpilast 24 koolist.

Võru keele ja kultuuri tunnid toimuvad praegu ajaloolise Võrumaa 22 koolis. Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” korraldab Võru instituut alates 2001. aastast.

PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist

Alates tänasest, 1. detsembrist laekub tänavune toetusraha PRIA suurimale kliendigrupile – ühtset pindalatoetust taotlenud põllumeestele. Nelja liiki pindala- ja loomapõhisteks toetusteks määratav summa on kokku üle 96,5 miljoni euro.

“Lubasime juba kevadel pindalatoetuste taotlusi vastu võttes, et alustame toetuse väljamaksmist neist, kes täidavad korrektse taotluse elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Nüüd saavadki ühtse pindalatoetuse esmalt kaks tuhat e-PRIA klienti,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu.

Suurima osa toetusteportfellist moodustabki ühtne pindalatoetus (ÜPT) – seda saab 16 291 taotlejat 884 613 hektari põllumaa hooldamise eest, kokku 80,4 mln eurot. Ühikumäär on tänavu 91,1 eurot/ha ehk kümmekonna euro võrra mullusest kõrgem. Ka põllumaa pindala suurenes ja toetusesaajaid on mullusest rohkem. Loe edasi: PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist

Targa töö ühing kutsub aastalõpupeole

Targa töö ühing kutsub 19. detsembril kell 19 restorani Neikid (Wismari 3, Tallinn) suurele targa töö ühingu aastalõpu peole.

Peol esitatakse kokkuvõtte tehtust ja mõeldakse, mida edasi teha, ja seda kõike mõnusas keskkonnas ja vabas vormis. Sõbra kaasa võtmine on lubatud, hea tuju kohustuslik!

Palun anna enda tulekust kindlasti teada hiljemalt 15. detsembriks aadressil: liisi@smartwork.ee või ühingu FB lehel.

http://www.smartwork.ee/administrator/components/com_civicrm/civicrm/extern/url.php?u=128&qid=8168

Mõtsast saa iks viil siini

Otsa Kallõv. Foto: Ülle Harju

«Iks viil om mõtsan kikkasiini!» kitt’  Võromaa seenekuning Otsa Kallõv (49), kiä eläski parhilla õnnõ korilusõst – kikkasiini ja kurõmarju müümisest ni kalapüüdmisest.

Egäüts muidoki parhilla siini mõtsast ei lövvä, no Kalõvil omma uma salakotusõ, kost tä iks viil mitu killo siini kõrraga kodo tuu ja kolmõeurodsõ kilohinnaga maaha müü.

«Umma rekordit ma timahava es lüü – tuu om 21 killo Lindoralt –, a sändsit kümnekilotsit saakõ iks oll’,» kõnõl’ miis. Kah’os jäi tä kõgõ magusambast seene-aost ilma: tekk’ põimukuul kalal kävven jalalõ vika ja pidi terve süküskuu koton istma.

«Lehtri-kikkasiini olõ löüdnü timahava häste hulga,» selet’ miis ja näüdäs’ kikkaseene kujoga siint, õnnõ värv oll’ tuul hellemb pruun, mitte kõllanõ. Timä tõõnõpuul Aya (50) kor’as’ umast kodokandist Krabi lähkült kah noid ja ütenkuun pruuvsõ nä siini Võro turu pääl müvvä.

«Üts ostsõ õnnõ – inemise ei tunnõ siini!» selet’ Kallõv. «A sis üts tekk’ pilti, tuu panti maakunnalehte ja päält tuud naati ostma! Kae, ruutslasõ söövä noid, a meil om taa vahtsõnõ asi. A huvitav, et Krabi kandin kutsutas tuud siint mustas kikkaseenes, tegeligult must kikkasiin om torbik-kikkasiin.»

Kallõv selet’, et lehtri-kikkasiin ollõv parõmba maiguga ku harilik. «Seeneraamatun om seol kolm tärni – väega hää siin! Harilik kikkasiin om lihtsäle hää siin,» selet’ Kallõv. Loe edasi: Mõtsast saa iks viil siini