Kuu: detsember 2011

Algas 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus

Täna, 31. detsembri esimestel minutitel algas Eestis üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Kuni jaanuari lõpuni saab loendusel osaleda internetis, alates veebruari keskpaigast külastavad kodusid rahvaloendajad.

„Algav rahvaloendus on ajalooline, sest esimest korda saavad Eesti inimesed valida, kuidas nad soovivad rahvaloendusel osaleda – täita küsimustiku jaanuarikuu jooksul internetis või oodata rahvaloendaja külastust alates 16. veebruarist,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

„Interneti teel küsimustiku täitmine on lihtne ja sellega saab hakkama igaüks, kes oskab arvutit kasutada Selleks on vaja vaid internetikasutamise võimalust ja  ID-kaarti, Mobiil-ID’d või internetipanga paroole,“ lisas Potisepp. Internetis saab loendusankeeti täita rahvaloenduse veebilehe www.REL2011.ee kaudu. Rahvaloendusel saavad enda kohta täita ankeeti kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad. Neid leibkondi, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis, külastavad alates 16. veebruarist rahvaloendajad.

2011. aasta rahva ja eluruumide loendus koosneb kolmest osast – küsimused leibkonna, eluruumi ja isikute kohta. Loendusel uuritakse leibkonna koosseisu, eluruumi suurust ja seisukorda, inimese päritolu, keeleoskuse, hariduse ning töö kohta. Küsimustele vastamine võtab kaheliikmelisel leibkonnal aega umbes 45 minutit, iga järgneva inimese puhul lisandub veel 15 minutit.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) saavad Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Toeta programmi Euroopa Noored tulevikku!

Aastaid Eesti noorte tegevusi toetav programm Euroopa Noored saab  läbi 2013. aasta lõpuks. Euroopa Komisjon on järgmiseks perioodiks teinud ettepaneku liita programm  teiste Euroopa Liidu haridusprogrammidega.

SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koos enamiku kolleegidega teistest riikidest usub, et see otsus vähendab noorte võimalusi ja eraldi programmiga jätkamine on noortele oluline.  Liitudes facebook´i lehega Youth in Action Ambassadors ja jagades teistega oma kogemusi, saab  toetada noorteprojektide toetusvõimaluste jätkumist.

Euroopa Noored kutsuvad üles kirjutama ka meie europarlamendi liikmetele, et juhtida nende tähelepanu vajadusele programmi Euroopa Noored eraldiseisvaks jätkumiseks. Euroopa Parlament otsustab Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku üle, mille osaks on ka tulevased hariduse- ja noorteprogrammid.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid. Järgmine taotlustähtaeg on 1. veebruar. Sel aastal on noorteprojekte programmist toetatud 1,76 miljoni euroga.

Eestlane kirjutas raamatu Lätimaa eestlastest

On ilmunud Hannes Korjuse raamat „Lätimaal eestlasi otsimas”.

Lätis elab ligi 2500 eestlast. Arvude tagant inimesed välja ei paista, aga just neid tahakski näha – kes nad on, need Lätimaa eestlased ja mis elu nad elavad? Mis teed on neid Lätimaale viinud? Kas on tuldud omatahtsi, asjaoludest tingitult või väevõimuga sunnitult, nagu need eestlased, keda pärast Siberist tagasitulekut ei lastud enam Eestisse elama ja kes valisid seepärast Läti oma uueks elukohaks.

Neil Eesti päritolu inimestel, keda saatus on mingil hetkel  lühemaks või pikemaks ajaks Lätimaale toonud, ning ka neil, kes on seal paikseks jäänud, on mõlemast naabermaast kujunenud erineva kangusega emotsioonid. On neid, kellele Lätimaal elades on Eesti jäänud „õnnemaa võrdkujuks ja ideaaliks”, ja on neid,  kellele Riia tähendas elu kõige õnnelikumat perioodi: „On kevad, puud on õrnrohelised ja päike paistab mulle otse vastu. Mina muudkui lähen, muretu ja vaba”.

On neid, kes Eesti „kastiühiskonnast” Lätimaa „vabamatesse oludesse” tulnud, ja neidki, kelle jaoks Lätis viibitud aastad jäid vaid pikaks komandeeringuks, sest „ei ole täielikku õnne võõrsil, olgu armastus kui suur tahes”. Aga eks ole Lätimaa ambivalentsust ka Eesti kirjanduses tajutud: alates Eduard Vilde „Tabamata ime” Lilli Ellertist, kes Riia linnaga Leo Saalepit „võrgutas”, kuni Arvo Valtoni „Arvidi maailmareisideni”, kus Arvid oma unenägudes pidi tõdema, et „Riia on augus…” Seepärast on raamatus püütud käsitleda ka „virtuaalseid rahvuskaaslasi” – neid, kes elavad kirjandusväljadel.

FOLKLOOB alustab Viljandis aastat

Etnopidude sari Folkloob sai alguse 2011. aasta märtsikuus Jalmar Vabarna eestvedamisel. Ürituse loomise ajendiks oli looja enda kirg rütmilise maailmamuusika vastu ning etnodisko kui žanri populariseerimise huvi. Folkloobi põhiideeks on kutsuda ellu uusi ja huvitavaid DJ’sid ning sellest lähtuvalt näeb Folkloobil tavaliselt plaate keerutamas inimesi, kes pole seda varem teinud!

1. jaanuari ööl kell 1 Viljandi Päsimusmuusika Aidas algav FOLKLOOB on rahvusvaheline. Järjekorras juba seitsmes Folkloob tuleb eriline, sest maailmamuusikat krutivad DJ puldi taga belglased JEROEN KNAPEN ja PIETERJAN VAN KERCKHOVEN. Belgia pop-folk bändi Surpluz loomingulised liidrid lubavad aastavahetuse Folkloobiks nii tempokat etnobiiti, et lumi hakkab sulama isegi siis kui seda veel ei ole! Belglasi toetab maja poolt ka Folkloobi ellukutsuja Jalmar Vabarna.

 

Ettevõtja annetas raha kooli mälestusteraamatu väljaandmiseks

Tiirimetsa kooli lõpetanud Raimo Pagil ja Juuli Pihl ei taha kumbki kooli mälestusteraamatu väljaandmist enam edasi lükata. Ettevõtja Pagil andis 500 eurot kodukultuuriseltsile Küünal, kes raamatu väljaandmise eest hea seisab. Foto: Veljo Kuivjõgi

Tiirimetsa kooli pole enam 23 aastat. Koolimaja aga on ja see saab järgmisel aastal 75 aastaseks. Kunagised selle kooli õpilased, õpetajad ja töötajad tulevad iga viie aasta tagant kokku koolimaja sünnipäeva tähistama. Järgmisel aastal on see 14. juulil. Koolimaja eelmise sünnipäeva tähistamisel tahtsid endised õpilased välja anda mälestusteraamatu, kuid kultuurkapitalilt ei saadud projektiraha. Vilistlastelt raha küsimisega jäädi hiljaks ja raamat ei ilmunud.

Allikas: Meie Maa

Selgus aasta tegu 2011 Saare maakonnas – maanteeameti panus maakonna teedevõrgu parendamisse

Jõulupühade järel ajaleht Meie Maa eestvedamisel kaheksateistkümnendat korda koos istunud hindajad leidsid lõppeva aasta tegu otsides, et mõne varasema aastaga võrreldes väga suuri ja märgilise tähendusega tegusid esile tuua ei ole kerge. Ehk just seepärast kerkis üsna üksmeelselt favoriidiks maanteeamet, kelle eestvõttel on tänavu punkt pandud mitmele teedevõrgu parendamisega seotud projektile. Esmajoones toodi esile Kuressaare-Nasva teelõigu uuendamine ja uue silla rajamine üle Nasva jõe. Aga ka Rannamaantee mustkatte alla viimise lõpetamine. Boonusena haagiti neile kaasa ka eelmisse aastasse jäänud teetööd Valjalas ja Orissaares.

Allikas: Meie Maa

Põlengus kõik kaotanud üksikisaga pere vajab abi

Eile õhtul kella 18-19 vahel juhtus Lääne-Virumaal Huljal ühes kortermajas õnnetus, kus korteris plahvatas televiisor. Keegi küll raskelt viga ei saanud, aga hävis kogu korteri sisustus. Aken purunes ja kogu korter on musta tahma täis.

Korteris elas väikest tütrekest kasvatav  ja vana haiget vanaema põetav üksikisa. Pere head tuttavad paluvad, kui kellelgi on võimalik, aidata seda perekonda, siis palun tehke seda. Oodatud on kõik, mida üks pere võib igapäevaelus vajada. Ühendust saab võtta telefoninumbril 5580588.

Kaisma rahvamaja sai soojaks

“Meil on nüüd väga soe,” õhkas Kaisma rahvamaja perenaine Imbi Tõnisson, kel enam pole vaja enne üritust saali mitu päeva varem kütma asuda Pärnu Postimehele.

Esmaspäevahommikuti, kui nädalavahetusel polnud majas mõnd sündmust olnud, olnud tööle väga külm tulla. “Siis ei saanudki arvuti taga tööd teha, vaatasid ja tegid muid asju, kus liikuda sai,” meenutas Tõnisson.

Varem oli hubases laudvoodriga majas vaid ahiküte, viimasel aastal ka õhksoojuspump. Nüüd on kogu hoones maaküte ja seintel radiaatorid, mis saadud taastuvenergia arendamiseks mõeldud CO2 kvoodi müügist riigile laekuva raha toel, mida Vändra vallal õnnestus taotleda.

Saaliosa, mis muidu ei saanudki soojaks, kuna ruum on suur, kuid ahi väike, on perenaise jutu järgi nüüd lausa palav.

“See tähendab, et saame nüüd korralikult õhutada. Tantsijatel on palav, aga lauljad saavad ka jope seljast ära võtta. Tundub, et rahvale meeldib ja on ikka väga tore, et me selle saime,” rääkis Tõnisson.

Rahvamaja perenaine mainis, et veel on asju, millest unistada. Näiteks on majas kuivkäimlad, kuid vähemasti ei näpista seal enam külm. Tõnissoni jutu järgi on majas pea iga päev mingi üritus ja pind välja renditud. Jõulukuu on olnud pidudest tulvil, nii eakaile kui lastele. Tänavu toimus esimest korda seltside jõulupidu ja seda vanade aegade moodi.

Jõululaupäeval tõid taidlejad pühademeeleolu kohalikku Kergu kirikusse, mis Tõnissoni sõnutsi on juba traditsioon.

Kaismal tegutsevad kaks naisansamblit, line-tantsijad, rahvatantsijad, Võsateater. Aktiivne koostöö on rahvamajal kujunenud jahimeestega, kelle abiga tuuakse põrandale põhk ja aetakse lumest puhtaks teed, kus lastakse vastlaliud.

“Küla on tegus ja kes tahab, sel on võimalus osa võtta,” kinnitas Tõnisson.

Haanjas meisterdatakse haldjaid

4. jaanuaril kl 17 on kõik huvilised oodatud Vaskna turismitallu Haanjamaal meisterdama omale isiklikku kaitseinglit, mis sarnaneb natuke pihuloomadega, siis nagu pihuingel (kaitseingel).

Pausi ajal pakutakse teed, igaüks võiks midagi teekõrvale kaasa võtta. Oodatud on nii väikesed kui suured.

Töötuba juhendavad Mari Peetsalu ja Margit Utsal Haanjamaalt. Registreerimine: ivirausi@gmail.com

Käsitöötuba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader Eesti, Pria ja Haanja vald.

Elektrita on veel üle 15 000 majapidamise

Täna hommikul kell 6 oli tormikahjude tõttu elektrita veel 15 800 klienti üle Eesti, teatas Eesti Energia. Kõige rohkem on vooluta majapidamisi Harjumaal (3949), Raplamaal (3827) ja Jõgevamaal (2099). Jaotusvõrgu ja partnerite brigaadid jätkavad tööd, et taastada inimestele elektrivarustus esimesel võimalusel. Enam kui 73 000 majapidamises on viimase tormi järgselt katkenud vool taastatud.

Tänaseks lubab ilmajaam, et puhub edelatuul 10-14, puhanguti 18, saartel ja rannikul 13-18, puhanguti 23-27 m/s. Õhutemperatuur on +3..+6°C. Ka homme võib puhuda tuul puhanguti 22-27 m/s, aasta lõpupäeval see vaibub.

Ringlusse tuleb uus erikujundusega euromünt

Uus kaheeurone münt

Eestis jõuab alates 2. jaanuarist ringlusse erikujundusega 2-eurone münt, mis on pühendatud eurosularaha kasutuselevõtu 10. aastapäevale.

Uue kujundusega 2-eurone mälestusmünt lastakse ringlusse 2012. aastal kõikides euroala riikides kogutiraažiga ligikaudu 90 miljonit münti. Mälestusmünt on käibemünt ehk tavapärane maksevahend, millel on erikujundus. Eesti Pank emiteerib erikujundusega 2-euroseid kaks miljonit tükki.

Uue euromündi kujunduse valisid välja euroala elanikud e-hääletuse teel viie kavandi seast. Kavandid olid Euroopa Komisjoni korraldatud avalikule konkursile esitanud euroala riikide elanikud. Võidukavand sümboliseerib euro tähtsust, kuidas eurost on viimase kümne aastaga saanud ülemaailmselt mõjukas vääring ja selle mõju inimeste igapäevaelule, kaubandusele, tööstusele ja energeetikale. Seda väljendavad mündil kujutatud inimesed, laev, tehas ja tuuleenergiajaamad. Mündil on kujutatud aastaarvud 2002 ja 2012.

Kujunduse autor on Austria Rahapaja elukutseline kujundaja Helmut Andexlinger.

2-eurose mälestusmündi rahvusliku külje kujundus on kõikidel euroalariikidel ühesugune, kuid erinev on emiteeritava riigi tähis ja servatekst. Eesti mälestusmündil on sõna “EESTI” ning servatekstis sõna “EESTI” püsti ja ümberpöördult.

Kord aastas võivad euroala riigid välja lasta ühe ühise mälestusmündi. Eurot kasutavad riigid on varem välja andnud ühise rahvusliku või riigiküljega mälestusmünte kahel korral – Euroopa Liidu 50. aastapäeva tähistamiseks 2007. aastal ja 10 aasta möödumise tähistamiseks majandus- ja rahaliidu ning euro kui virtuaalse valuuta loomisest 2009. aastal.

 

Metsaomanik tegi oma metsa looduskaitseala

Eesti üks tuntumaid metsaaudiitoreid, praegune Võru Instituudi juht  Rainer Kuuba on Võrumaale oma metsa teinud  pere jaoks puutumatu looduskaitseala, mille hoidmist on lubanud ka ta lapsed.

„See on uhke tunne, kui sul on oma mets, kus saad vabalt käia,“ on 10 aastat metsaomanikuna tegutsenud Kuuba. „Ma olen rikas mees,“ kostab ta, ehkki korralikult oma metsa hooldamine on rahaliselt kulukas. Lisaks on ta maadel käinud kahel korral ka metsavargad.

 Metsa põnevaimad paigad on endine tormimurd ja kraaviperv, kus ka kolhoosiajal jäeti puutumata, sest sinna ei pääsenud masinad ligi. Seal elavad täna rebased. Tormimurru alal on juba uus kuusistik looduslikult kasvanud. Ent on ka vanu surnud puid, mille kohta Kuuba kostab, et pole elusamat kohta kui surnud puu.

 „Olen otsustanud, et see osa metsast jääb minu käest ja kirvest puutumata,“ kõneleb mees. „Ka mu lapsed on sama lubanud teha. Paari aastakümne pärast on see paik veel võimsam kui täna. Mets kasvab ja me käime seal külas.“ Oma küttepuud saab ta ülejäänud metsast.

 Rainer Kuuba soovib teistele metsaomanikele südamele panna, et metsa kaitsmine ja majandamine ei ole üksteist välistavad tegevused. „Kui tähtsustada vaid ühte poolt, siis paneb see teisele osale suurema surve. Mida intensiivsemalt väljaspool kaitsealasid raiuda, seda suurema surve paneb see kaitsealale… ja vastupidi. Aga kui metsa raiuda nii, et see jääks looduslikuks ka pärast seda ja et vana metsa jääks alles, siis ei peakski nii palju kaitse all olema,“ on metsaomanik veendunud.

Hundi, lamba ja inimese vaheline probleemipundar jõuab arutelule

                                                                                         Meediasse kerkinud lood lammaste murdmise sagenemisest Saaremaal on tõstatanud küsimuse looduskaitse ja loomakasvatajate huvide põrkumisest. Kas hundil on Saaremaal eluõigust? Mitu hunti Saaremaale mahub? Hundid on alati lambaid murdnud, milles siis seekordne vastasseis?

Eesti Looduseuurijate Seltsi korraldataval seminaril tulevad arutlusele nii hundi elukäik, Saaremaa looduslikud olud kui lambakasvatajate mured. Vaetakse nii looduskaitselisi kui sotsiaalseid küsimusi ja küsimuse meediakajastust. Kas meil on tõsine probleem või oleme eimillestki konflikti üle puhunud? Võrdluseks hindame, kuidas on sarnaseid küsimusi vaetud Soomes ja teistes naaberriikides, aga ka Hiiumaal.

Avamaks erinevate huvirühmade seisukohti, saavad arutelulaua taga kokku Peep Männil (Keskkonnateabe Keskus, ulukiseire osakond), Ants Kuks (lambakasvataja Karulas), Teet Otstavel (Helsingi ülikool), Tõnu Talvi (Keskkonnaamet), Tiit Maran (Tallinna ülikool), Maie Kiisel (Tartu ülikool). Seminari modereerib Marek Sammul (Eesti Maaülikool).

Seminar toimub 12. jaanuaril algusega kell 16 Eesti Loodusuurijate Seltsis.

Ilmus mahukaim raamat Eesti rahvastikust

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht emeriitprofessor Ene-Margit Tiit esitleb täna  kell 13 Viru keskuse Rahva Raamatu raamatupoes oma värskelt ilmunud raamatut „Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust“.

„Ma olen Eesti rahvastikust rääkivat raamatut juba aastaid plaaninud, sest sellist materjali pole varem ilmunud. Eriti sobilik on, et raamat ilmub just 29. detsembril 2011 – päeval, kui möödub 130 aastat esimesest Eesti alal toimunud rahvaloendusest,“ rääkis Ene-Margit Tiit.

Raamatu esimene osa annab  ülevaate kümnest rahvaloendusest, nii nende korraldusest kui ka tulemustest. Raamatu teine osa käsitleb Eesti inimeste elu viie põlvkonna jooksul ning kolmas rahvastiku uurimist laiemalt. Viimases osas antakse ülevaade saabuvast  rahvaloendusest.

Eesootav rahvaloendus toimub Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Tänavune rahvaloendus kestab 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Veel on võimalik külastada näitust RELIKVIAAR

Tallinnas A-Galeriis on veel kuni 3.jaanuarini üleval Eimantas Ludavičiuse ja Kornelija Gerikaitė näitus RELIKVIAAR.

1970. aastal sündinud Eesti Kunstiakadeemias õppinud Eimantas Ludavičiuse loomingu kohta on Margarita Janušonienė öelnud, et kunstniku jaoks pole seosed erinevate traditsioonidega kunstis olulised mitte kui kommentaar ajaloole, vaid kui mõtlemisviis, mis laseb tal tegelda kaasaja kunstniku jaoks oluliste küsimustega. Tema töödes pole erinevad žanrid täpselt piiritletud, neis on kihiti mitmeid traditsioone. Tulemus pole aga eklektiline, sest kunstnik teab, et kõige tähtsam pole mitte kuidas, vaid mida öelda.

Eimantas Ludavičiuse töödes võib traditsiooniline kristlik ikonograafia põimuda reklaamitööstuses looduga selleks, et kujutada üksinduse, eraldatuse ja meie olemasolu haprusega seonduvaid probleeme. Traditsiooniline sümbol on välja pakutud ümberhindamiseks, võib arutleda eesmärgi mõju üle ja motiivi üle kunstis – sakraalsesse konteksti paigutatud objekt omandab lisatähendusi ka juhul, kui kunstnik seda ei kavatsenud.

1985.aastal sündinud Kornelija Gerikaitė jõudis enne esimest isikunäitust Smile mimesis sel aastal Vilniuses esineda juba mitmel grupinäitustel. Praegusel ajal töötab ta koostöös Eimantas Ludavičiusega ja on ühtlasi tema assitendiks. Käesoleval näitusel on esindatud mitu ühisloominguna valminud tööd.

Lapsi oodatakse vaheajal loodusesse

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub 1.-3. klassi õpilasi talvevaheaja lõpus loodusega tutvust tegema! Kolmel päeval saab tutvuda toataimede, lemmikloomade ja talilindudega, külastada botaanikaaeda ja zooloogiamuuseumi, käia linde vaatlemas, joonistada, meisterdada ning mängida.

Vaheajapäevad toimuvad 4.- 6. jaanuarini 2012 Tartu Keskkonnahariduse Keskuses, Kompanii 10. Üritused algavad kell 11 ja lõpevad kell 16, lõuna ajal süüakse väike eine. Korraldajad paluvad kindlasti eelnevalt registreerida telefonil 736 6120.

Toetab SA Keskonnainvesteeringute Keskus.

Keelepesätsirk linnas’ pessä

Keelepesatsirk

Võro instituudi tüütäjä ja keelepesäoppaja Vodi Egle ja Rõõmusoksa Triin valisi vällä käsitüütsirgu, kiä/miä nakkas «elämä» võrokiilsen latsiaiarühmän. Konkursist ossa võtma tuudi viis tsirku. Võidutsirgu meisterdäjä om Pakleri Sirje.

Pakleri Sirje tett tsirk  om piaaigu sääne, nigu konkursi välläkuulutaja olli inne mõtõlnu. Tsirku om hää keeleopmisõ man tarvita niimuudu, et latsõ andva tedä käest kätte ja kõnõlõsõ tsirgu iist.

Sirje om tsirgu ummõlnu linatsõst, tarvitanu tuu man ka rahvarõivaundrugu rõivast ja paklast hiusit. Hindajidõ meelest om hää mõtõ tuu, et tsirku saa kübäräga tetä mehes ja rätiga naasõs.

Tsirk om üteliisi nii keelepesärühmä maskott ku ka tuu, kink abiga saava latsõ võro kiilt oppi.

Ülejäänü neli tsirku olli ka kõik süämega tettü ja tävveste esi näkku. Egä käsitüütegijä oll’ valinu tsirgu tegemises eri tehniga ja eri matõrjaali.

Roosma Anu tõi konkursilõ savist valõdu vana ja targa näoga tsirgu. Seo tsirk om kõgõ inämb keelepesä logo pääl olõva tsirgu muudu. Hindajil tull’ mõtõ seod tsirku pruuki hää võro keele oppaja tunnustamisõs.

Väega varajanõ tsirk  tuudi hindamisõs õkva pääle konkursi välläkuulutamist. Taa omma tennü Parksepä 1. b klassi latsõ üten oppajaga. Kihä om täl tettü puupakukõsõst ja muiõ kihäossõ jaos om tarvitõt puulehti, sammõld, upõ ja kõrkjat. Seod ideed om hää ka tõisil latsil perrä tetä.

Kõgõ kavvõmast linnas’ mi konkursilõ tsirk Ameerigamaalt . Tuu om hambatikkõst ja värviliidsist aokirä jupikõisist kokko liimnü Worthi Katre. Instituudi rahva siän sai seo tsirk kittä uutmalda disaini iist ja tiinse hindäle hõikusnime «tikumaja».

Viimäne võistlõma tuud tsirk om paklanöörist. Seod Allasõ Diana meisterdedüt tsirku saa kohegi üles riputa ja timä külen olõva kotikõsõ sisse käkki kompvekke vai mõnõ vähäligu mängu. Lihtsä ja hää mõtõ!

Fastrõ Mariko, Kirchi Kerli

Uma Leht

Suitsupääsukese aasta sai läbi

Aasta hakkab lõppema ja nõnda valmistub ka tänavune Eesti Ornitoloogiaühingu aasta lind suitsupääsuke

oma tiitlit edasi andma tüllidele, kirjutab ajakiri „Tiiutaja“. Suitsupääsukese aasta ühe ettevõtmisena taaselustati 1993. aasta algatus „Kodukoha pääsuke“, kus igaühel on võimalik kaasa aidata suitsu- ja räästapääsukeste käekäigu jälgimisele. Oma kodukoha pääsukeste tegemisi vaatles sel aastal terasemalt rohkem kui 250 inimest 130 vaatluskohas üle Eesti, kõige enam Harju- ja Raplamaal.

Meile laekus teavet ligi 600 pääsupesa kohta, mõlema liigi kohta peaaegu võrdselt. Tulemustest selgus, et meie suitsupääsukesed pesitsevad praegu valdavalt lautades, tallides, küünides, kuurides,

saunades ja garaažides, aga ka pööningutel. Kõige sagedamini on majapidamises üks pesa, kuid ühes Viljandimaa talus oli lausa 27 asustatud pesa. Kokkuvõttes tuli ühe majapidamise kohta

keskmiselt kolm pesa. 40 paari pesitses suve jooksul kaks ning kolm paari kolmandagi korra. Esimesed pojad koorusid enamasti juuni keskpaigast juuli keskpaigani, teise kurna pojad alates

augusti algusest ning kõige hilisemad augusti lõpus. Esimene pesakond lennuvõimestus suitsupääsukestel enamasti juuli teise dekaadi jooksul, kõige hilisemad pojad lahkusid pesast aga alles 29. septembril. Sobivatele ilmadele vaatamata oli suitsupääsukestel pesas keskmiselt vaid 4,1 poega, mis tähendab neile kehva aastat. Näiteks aastatel 1993–1999 oli see 4,2–4,6.

Sel aastal katsetati Eestis teadaolevalt esimest korda ka spetsiaalseid pääsukeste tehispesi. Mõlema liigi jaoks seati üles kaksteist pesa, kuid neisse asus elama vaid üks suitsupääsukeste paar. Peale selle pesitses ühes suitsupääsukesele mõeldud pesas hallkärbsenäpp ning räästapääsukese pesas herilased. Pesade katsetamist jätkatakse

siiski ka järgmisel aastal. Pääsukeste uuringust Pärnumaal, „Kodukoha pääsukese“ tulemustest ja

muu maailma uudistest (suitsupääsuke oli selle aasta lind ka Hollandis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis) saab pikemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/suitsupaasuke. Põhjalikum analüüs ilmub aga järgmisel aastal ajakirjas Hirundo.

Suitsupääsukese aasatast võib kuulda ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 7.jaanuaril.

 

Pürotehnika kasutamisel peab järgima ohutusnõudeid

Seoses aastavahetuse lähenemisega tuletab Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) meelde, et pürotehnika kasutamisel peab järgima ohutusnõudeid ja kasutusjuhendit. Pürotehnika väärkasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi- põlenguid, vigastusi (põletusi, kuulmis- ja nägemiskahjustusi) jms.

Millele tuleb pürotehnilise toote ostmisel ja kasutamisel tähelepanu pöörata:
• Pürotehnilist toodet osta ainult selleks vastavat luba omavast müügikohast. Ära osta tooteid turult või suvaliselt isikult tänavalt;
• Tooteid hoia kuivas, ohutus ja lastele kättesaamatus kohas;
• Jälgi enne toote kasutamist, et sellel poleks mehaanilisi vigastusi, vigastatud toode tagasta müüjale;
• Vali toote kasutamiseks õige aeg ja koht, arvestades nii öörahu, ilmastikuolude kui toote ohutu kaugusega inimestest, hoonetest ja sõidukitest;
• Ära kasuta tooteid alkoholijoobes;
• Ära viska toodet tulekoldesse ega inimeste ja loomade suunas;
• Kasuta toodet üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil (vanusepiirang, ohumaa, süütamise viis);
• Ilutulestiku tegemisel ära hoia toodet käes ega kummardu selle kohale;
• Kui toode ei rakendu, oota mõnda aeg enne selle üles korjamist. Ära jäta sellist toodet vedelema ega viska prügikasti, vaid tagasta müüjale.

Pürotehniliste toodete valdkonnas teevad järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet, Tarbijakaitseamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Täiendav informatsioon pürotehniliste toodete kohta on kättesaadav TJA kodulehelt ja ohutusportaalist.

Pärnus saab näha Balti Filmi- ja Meediakooli lühifilme

Neljapäeval, 29. detsembril kell 18.30 linastuvad Pärnu keskraamatukogus Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli lühifilmid, mis on jätkuks Pärnu linna ja Norra Buskerudi maakonna Comenius haridusprojekti raames toimuvale Pärnu koolide filmikoolitusele.

Comenius Regio haridusprojektis „Collaborative learning in the Age of Web 2.0“ osalevad Raeküla Kool, Hansagümnaasium, Ühisgümnaasium ning keskraamatukogu. Kaheaastase projekti raames arendatakse osalejate infotehnoloogia kasutamise oskusi ning vahetatakse kogemusi Norra partneritega. Kahepäevase koolituse raames õpitaksegi Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõu Rasmus Merivoo käe all filmi tegemist.

Sama koolituse jätkuna on kõigile huvilistele keskraamatukogu suures saalis vaatamiseks Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõu ning tudengite loodud lühifilmid.

  • 2006. aastal valminud film “Tulnukas” räägib meie ühiskonna ühest silmapaistvaimast subkultuurist, mida võib nimetada Jõmmluseks. Filmi pikkus on 22 minutit, režissöör on Rasmus Merivoo.
  • 16 minuti pikkune film “Koolja” arutleb elu ja surma üle. Need on mõtted, mis igainimese peast varem või hiljem läbi käivad. Kuidas tajub neid suuri küsimusi aga laps? Ja mida mõtleb vana inimene? Film on valminud 2009. aastal. Filmi režissöör on Vallo Toomla.
  • Möödunud aastal valminud 11 minuti pikkune lühifilm “Trill!?” jutustab loo Erikast ja tema nooremast õest Estherist, kes elavad koos väikeses eramus. Kuigi traagilised sündmused ja igapäevaprobleemid on jätnud oma jälje, püüab Erika siiski kõigega hakkama saada, elades sealjuures täiesti täisväärtuslikku elu. Filmi režissöör on Ivan Pavljutškov.
  • Tänavu valminud filmi “Koddo” iseloomustuseks on autor kirjutanud nii “Meil aeaäärne tannawas, kui armas olli se…” (Lydia Koidula). Filmi pikkus on 12 minutit, režissöör on Eik Tammemäe.
  • 16 minutiline film “Vene suurus” räägib väikesest Eesti taluperest, kes elab rahus ja õndsuses hetkeni, mil nende hoovist marsib läbi Vene inseneride pataljon, lõhkudes pererahva aia. Peremees otsustab minna Peeter Suure juurde, et lõhutud aia eest õiglust nõuda. Tsaar võtab ise nõuks aeda parandama tulla, mille üle peremees siirast rõõmu tunneb – paraku ei ole tal aimu Vene suurusest. Film on valminud 2009. aastal, režissöör on Andrew Bond.

Filmiõhtu moderaator on Rasmus Merivoo.
Filmid on osalejatele tasuta.

Lisainformatsioon:
Katrin Uutsalu, Haridusnõunik, Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond
Tel +372 444 8254

Homme sõidavad mööda Rõuge valda ringi päkapikud ja nääribuss

Homme, 28. detsembril sõidab mööda Rõuge valda ringi päkapikke täis nääribuss, mis peatub nii mõnegi lapsi täis kodu ukse taga tuues väikest kingirõõmu kogu perele. Päkapikkudeks selles bussis on Rõuge valla noorsootöötajad ja vabatahtlikud. Kingikott on täidetud aga noorte endi ja Ala-Rõuge külalistemaja toetusel.

Päkapikkudel on suur huvi just nende laste vastu, kes elavad keskustes kaugel ning kelle kodus on mitmeid õdesid-vendi. Loodame külastada kümmekond peret ja 25-30 last! Ja ärge kurvastage, kelle juurde päkapikud sel korral ei jõua – kohtume juba järgmise jõulu ajal!

Info: Kerli Kõiv, tel +372 5560 3988

Harjumaa noortel on võimalus osaleda videokonkursil “Tegi pätti”

Harjumaa alaealiste komisjon kuulutas välja juba teist aastat toimuva videokonkursi noortele „Tegi pätti“. Noori kutsutakse üles mõtlema enam ühiskonna, sealhulgas igaühe enda turvalisuse ning õiguskuuleka käitumise teemadel.

Osaleda võivad Harjumaa (sh Tallinn) koolide 7.-9. klassides õppivad noored.
Konkursile võib töid esitada vahemikus 01.01 kuni 29.02.2012.

Töid hinnatakse kolmes kategoorias:
– turvalisus koolis;
– turvalisus väljaspool kooli ja
– turvalisus virtuaalsel suhtlemisel.

Iga kategooria parim töö saab auhinnaks fotokaamera Nikon D3100 koos optikaga. Lisaks antakse veel muid meeneid osalejatele ja parimatest töödest tiražeeritakse kogumik DVD-l.

Täpsem teave ja konkursi tingimused: www.kesa.ee/tp