oktoober 2011 Archives

Rõuges avatakse skatepark

Valmis on saanud mitmete aktiivsete noorte kauaoodatud tegevuspaik – skatepark!
Käesolev objekt on rajatud MTÜ Rõuge Spordiklubi projekti “Spordirajatiste arendamine Rõuges” raames MAK 3.2 meetme Külade uuendamine ja arendamine toetusel. Valminud skatepark moodustab koos noortekeskuse ja rajatavate tervisespordiradadega ühtse terviku noorte ja kohalike elanike vabaajaaliste tegevuste arendamisel.

Skatepargi avamine toimub 29. oktoobril 2011 kell 16 Rõuge alevikus aadressil Keskuse 1.

Ootame kõiki häid sõpru avamisele!

Info: Kerli Kõiv, tel +372 5560 3988

Jõhvis tehti proovisõit põlevkiviõlist toodetud diiselkütusega

Eile, 25. oktoobril 2011 Jõhvis toimunud XI Eesti Energia põlevkivipäeval olid fookuses uued kaevandamise tehnoloogiad ja vedelkütuste tootmine. Seda, et põlevkivist toodetud vedelkütus on reaalsus, näitas ka esimene sõit Eesti Energia põlevkiviõlist toodetud diiselkütusega. Proovisõit kinnitas, et põlevkiviõlist toodetud diiselkütus on heade omadustega ja suudab konkureerida nafta baasil toodetavate autokütustega.

Eesti Energia kütuste valdkonna juhi Harri Miku sõnul liigub põlevkivi kasutamise trend selgelt kõrgema lisaväärtusega toodete suunal. „Täna on meil olemas 600 liitrit kaasaegsetele kütusenormidele vastavat autokütust. 2016. aastaks kavandame tootmise laiendamist ning aastas toota vedelkütuseid mahus, mis kataks kogu Eesti vajaduse.

„Põlevkivi kaevandamisel rõhutatakse sageli eelkõige selle pikka traditsiooni ja ajalugu. Meie jaoks on põlevkivi tuleviku maavara,“ ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive põlevkivipäeva avakõnes.

Põlevkivi kaevandamise tehnoloogia vallas on Eesti juba täna maailma tasemel. „Tehnika ja tehnoloogia, mida me Estonia kaevanduses ja Narva karjääris kasutame, on valik parimast, mis kohandatud vastavaks just siinsete tingimustele,“ kinnitas Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov. Tema sõnul ei saa efektiivsuse tõstmine tulla ei keskkonna ega töötingimuste arvelt ning seda peetakse silmas nii tänaste kaevanduste kui ka tulevikus rajatavate puhul.

Põlevkivipäeval anti üle ka järjekordsed Eesti Energia Kaevanduste stipendiumid tulevastele mäemeestele. Stipendiumi said TTÜ Mäeinstituudi üliõpilased Raul Roots, Kaspar Peebo ja Sander Sööt.

Järgmine, XII põlevkivipäev toimub 2012. aasta sügisel.

Šveits – kas frangi-küla keset Euroopat või eeskuju, keda järgida?

Neljapäeval, 27. oktoobril kell 17 toimub Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaalis teadus- ja kultuuriõhtu, kus Šveitsi ajaloolane ja ajakirjanik Kaspar Näf arutleb teemal „Šveits – kas Gallia frangi-küla euro-impeeriumi keskel või eeskuju Euroopa Liidule?“

Euroopa Liit on kriisis ja euro püsimise kohal ripub küsimärk. Kreeka ei suuda oma välisvõlga tasuda ja Euroopa Liidu põhjariigid Soomega eesotsas ei saa aru, miks peavad nemad nüüd Kreeka võla kinni maksma. Sel taustal tekib küsimus, kas olnuks targem eurotsoonist välja jääda ja oma rahvusvaluuta säilitada. Šveits on üks nendest Euroopa riikidest, kes ei ole Euroopa Liidu liige ega euroga liitunud.

Kaspar Näf toob välja, milliseid probleeme tekitab vaba ujuva kursiga rahvusvaluuta. Šveits on väga edukas ja rikas riik. Ta on ka mitmekeelne liitriik, kus inimesed saavad rahulikult elada. Franki valuutana ei seata kahtluse alla. Põhjus seisneb Šveitsi riigi ülesehituses ja üldlevinud innovaatilises vaimus, mida Kaspar Näf põhjalikult analüüsib.

Kaspar Näf on sündinud Šveitsis, õppinud Zürichi ja Baseli Ülikoolis ajalugu, vene keeleteadust ja majandusteadust ning Münsteri Ülikooli Studia Baltica programmi raames Baltimaade keeli. Kommenteerib regulaarselt Eesti meedias päevapoliitikat ja majanduse arengut, kajastab Vikerraadios Kesk-Euroopa sündmusi.

Üritus toimub eesti keeles ja on osalejatele tasuta.

Info ja registreerimine: Rahvusraamatukogu saksa saal, tel +372 630 7360, e-post: shveits@nlib.ee

Etendus “Tõeline lääs” toob Võrru Margus Jaanovitsi ja Marje Metsuri

Võru Linnateatri etendus “TÕELINE LÄÄS”
Sam Shepard/ Tarmo Tagamets

Sarnaselt Shepardi enamikele töödele, on ka 1980. aastal ilmavalgust näinud “Tõeline lääs” saanud inspiratsiooni Ameerika elu ja pop-kultuuri müütidest. Näidend on kriminaalse taustaga komöödia kahest vennast, Lee’st (Margus Jaanovits teatrist Vanemuine) ja Austin’ist (Helgur Rosental), kelle eesmärgiks on saada maailmakuulsateks filmistsenaristideks. Peeneid ja leidlikke vahendeid kasutades muutuvad vennad rivaalideks, kasutades humoorikalt ära neile sülle kukkuvad inimesed, situatsioonid ning suurlinna Las Vegas’e iseärasused. Loo sündmustesse toob ootamatu pöörde aga vendade ema ehk Mamma (vabakutseline näitleja Marje Metsur), kes kutsub nad muuseumi vaatama Picasso maali “Le Reve”. Kuid millistel eesmärkidel, jäägu veel saladuseks…

Lavastaja: Tarmo Tagamets
Kunstnik: Liisa Soolepp
Valguskunstnik: Priidu Adlas (Tallinna Linnateater)
Osades: Margus Jaanovits, Helgur Rosental, Marje Metsur ja Agu Trolla

Piletid hinnaga 8 € ja 6 € on eelmüügis Võru kultuurimaja Kannel kassas (tel +372 786 8676) ja Piletilevis üle Eesti.

Vaata lisaks Võru Linnateatri kodulehelt!

Rakvere on laste- ja noortesõbraliku linna tiitli vääriline

Rakvere linna noorsootöö kvaliteedi hindamise kokkuvõtete tegemisel esmaspäeval, 24. oktoobril selgus, et noorsootöö kvaliteedi hindajad peavad Rakveres tehtavat noorsootööd heaks. Terve päeva vältel tutvusid Rakvere noorsootööga välishindajad üle Eesti (Keila avatud noortekeskuse juhataja Tiina Sinijärv, TÜ Narva Kolledži ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Urmo Ustav, Kuressaare Gümnaasiumi huvijuht/noorsootöö osakonna juhataja Anneli Meisterson), kes külastasid nii noorsootööasutusi, intervjueerisid ametnikke, noorsootöötajaid ja noori.

Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektor Kaur Kötsi tõi Rakvere linna noorsootöö tugevusena välja mitmekesise huvihariduse ja -tegevuse. Hindajaid üllatas meeldivalt Rakvere linna valmisolek ja avatus noortega tegelda ning noorte usaldamine.

Abilinnapea Ain Suurkaev, kes juhtis kvaliteedi hindamiseks moodustatud enesehindamise komisjoni, nentis, et sageli nähakse noorsootöös noortele arenguvõimaluste loomist täiskasvanute poolt, kuid tõhusamalt toimib noorsootöö siis, kui algatus midagi teha ja korraldada sünnib noorte endi initsiatiivil. „Noortealgatuste toetamise soodustamiseks on linn andnud teadlikult vabad käed noorte initsiatiivile,“ ütles Ain Suurkaev. Noortealgatuste toetamiseks on Rakvere linnas vastu võetud noorte omaalgatusprojektide toetamise kord, mille kohaselt saavad noorteühendused taotleda linnaeelarvest oma projektidele raha. Seda võimalust kasutavad linna noorteorganisatsioonid aktiivselt.

„Lausa Eesti mastaabis väärib aga märkimist linna hea koostöö kogudustega,“ ütles Kaur Kösti. Tubliks saavutuseks luges ta ka vene keelt kõnelevate noorte aktiivset osalemist Rakvere linna noorsootöös. Ain Suurkaevu sõnul on Rakveres nii eesti kui vene keelt kõnelevad kogukonnad omavahel tihedalt läbi põimunud ning igapäevases suhtluses ja huvitegevuses puudub kakskeelsus.

Edaspidiseks veelgi tulemuslikumaks noortega tehtavaks tööks soovitasid eksperdid linnal mõelda regulaarsema noorte organisatsioonide omavahelise infovahetamise ja noorte suurema kaasamise peale. Linnavalitsuse kultuuri- ja noorsootööspetsialist Katrin Joselin nõustus ekspertide arvamusega. „Oleme ka ise soovinud tihedamat suhtlemist ja infovahetust noorteorganisatsioonide vahel. Katrin Joselini sõnul toimub Rakveres palju üritusi, mistõttu on infovahetus ürituste ajalise kattumise vältimiseks erinevate organisatsioonide ja korraldajate vahel väga aktuaalne.

Ekspertide ettepanekutest jäi kõlama mõte korraldada linna noorte seas uuringuid, millest selguksid paremini noorte endi vajadused, kooruksid selgemini huvigrupid. Linnavalitsus korraldas hindamise käigus Rakvere noori arendavate vaba aja veetmise võimaluste kohta rahulolu-uuringu noorte, noorsootöötajate, lastevanemate ja noorteorganisatsioonide seas. Uuringu kokkuvõttes olid vastajad linnas pakutavate vaba aja veetmise võimalustega üsnagi rahul. Ettepanekutes toodi välja vajadus tihedama infovahetuse järele, sooviti rohkem huviringe poistele, näiteks tehnikaringe, riigilt aga kindlamat tuge ringijuhtide töö tasustamiseks.

Kaur Kösti hinnangul väärib Rakvere linn kui nooruslik ja avatud suhtlemisega linn 2009. aastal linnale omistatud laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit. Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul tuli algatus linna noorsootöö kvaliteeti hinnata linnalt endalt. „Soovisime saada linna noorsootööle adekvaatset kõrvalseisja pilku, mida saaks võrrelda teiste omavalitsustega. Iga päev ise asja sees olles ei taju teinekord hästi, mille poolest me teistest erineme, mis on meie tugevused. Hindamise tulemusena saime dokumendi, mida saame rakendada oma edasiste tegevuste planeerimisel.“

Tudengid toovad tantsuklubi Rõugesse

EMTA pärimusmuusikud Leanne Barbo, Martin Müller, Margus Põldsepp, Meelika Hainsoo, Kadri Lepasson ja teised Rõuge rahvamajas neljapäeval 27.oktoobril kell 18.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika tudengid toovad tantsuklubi Rõugesse! Tulge tantsima ja head muusikat nautima! Tantsuõhtu algab tantsude õpetamisega kell 18-19, peale seda saab tantsida kõikvõimalikke tantse erinevate eesti muusikute pillimängu nautides. Laulud ja laulumängud vastavalt osalejate soovile. Sissepääs tasuta.
Kõik Rõuge lähema ja kaugema ümbruse pillimehed on tantsuõhtule väga teretulnud kaasa musitseerima!

Täna on Sännas draamakursuse esimene kokkusaamine

Teisipäeval, 25. oktoobril kel 19 toimub Sänna Kultuurimõisas esimene kokkusaamine draamakursuse 7-osalisest sarjast. Kursust juhendab Helgur Rosenthal.
Esmakohtumine on mõeldud kursuse sissejuhatavaks osaks: saab tutvuda juhendajaga, teiste kursuslastega, kursuse programmiga ning koos otsustada, mis päeviti ja mis kell kursus toimuma võiks hakata. Võta kaasa midagi head-paremat teelauale.
Lisaks sissejuhatavale kohtumisele saadakse kokku 6 korda. Toimub emotsioonide kursus (naeru/nutu treening); välketüüdid/improvisatsiooniteater; mikrofon vs hääl/avalik esinemine; ebakindluse ja stampide vältimine; isikliku kogemuse ette kandmine vs etteantud raamatu tekst; karakteri loomine (hääl+füüsiline hoiak) jne.
Helgur Rosenthal on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi (III lend). Peale lõpetamist on vabakutselisena osalenud erinevates projektides ning mänginud Eestis paljudes teatrites nagu: MIM project – MIM goes sustainable, Võru Linnateater, Teatrilabor Tallinnas, Rakvere teater, Pärnu Endla Teater, Tartu Teatrilabor, Von Krahl.
Sänna Kultuurimõis

Nobedate näppude all valmivad ehedad ehted

Ehteaasta raames toimus 22. oktoobril Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvõtmisel üle-eestiline ehtepäev. Sel päeval olid huvilistele avatud ehtekojad üle maa, neist mitmed ka Võru linnas ja maakonnas. Ehteaasta märksõnad on “Ehe ehe” – omadussõna ja nimisõna kõrvuti. Niisuguste ehete väärtus seisneb nende ainulaadsuses – kaht ühesugust ei ole.

Sama nime all – “Ehe ehe” – avati ka keskpäeval Võrumaa Muuseumis näitus, mille juhatas sisse Karmen Luiga MTÜst Näputööselts. Õpetliku ja humoorika etteaste esitasid Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht ja näputööseltsi juhatuse liige, sedapuhku Linnaemandaks kutsutud Marika Sepp ning noor neidis, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi abiturient Gertrud Kinna. Viimasel oli küljes nii rohkesti ehteid, et silmal hakkas valus. Ühel meelel leiti, et õigem oleks tegijaile nende ehted tagasi anda. Nii tehtigi. Ehtemeistrid said peale oma ehte ka õnnenööbi kingiks.

Geenart Nagel klaasehted — Geenart Nagel õpetab valmistama klaasehteid.

Vitriinides ja stendidel on ehteid 21 tegijalt. Nende hulka kuulub ka kaks kollektiivi: Puuetega Inimeste Koda ja Võru Kunstikooli õpilased. Peale selle leidus 16 inimest, kes lahkel meelel loovutasid oma ehted näituse jaoks. Ühes vitriinis on valik muuseumi kogudest, kus materjaliks kaurikarbid, juuksed, luu, alumiinium. Juustesse kinnitatavad kammid, kübaranõelad ja lilleline lehvik räägivad vaatajale läinud aegade moest.

Huvilistele oli antud võimalus sel päeval ehe ise valmis teha. Näituseruumid muutusid ehtekojaks, kus laudade taga võtsid platsi juhendajad ja õppijad – meisterdajad. Juhendamas oli kunsti- ja käsitööõpetajaid, mitmeid projektis “Käsitööga tööle” osalenuid ja pikaajalise kogemusega näputööseltsi liikmeid. Laudadel võis näha erinevaid materjale: niiti ja lõnga, villa ja vilti, paelu, nööpe, klaasi, aga ka türgi ube ja seemneid.

“Geniaalsed asjad on lihtsad,” lausus Karmen Luiga veendunult. Jutt käis villasest lõngast triibuehetest, mida saab sobitada käe ümber ja kaela. Rahvuslikke triibuehteid hakkasid tema käe all tegema Anne Raudsepp ja Jane Kuus Võrust. Üldse võis rahvuslikke motiive märgata näitusel väljapandu hulgas kui ka meisterdajate laudadel. Rahvuslik ehe on hinnas.

Carmen Küngas paeltikand — Carmen Küngas (vasakul taga) õpetab paeltikandit.

Mai Kapil Rõugest oli akna all üles veetud päevasall. Juba astuski esimene huviline juurde, et kudumist alustada. Päevasalli kudumine oli ehtepäeva programmis.

Samal ajal tegi rahvas Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis pakutrükki ja meisterdas saviehteid. Juhendasid vastavalt Marika Sepp ja Maarja Vilsar.

Maakonnas tegutsesid ehtekojad Lasval, Rõuges, Puigal ja Uue-Antslas, kus nobedate näppude all valmisid ehedad ehted. Nii õpetas Aare Kala, kes on töö tõttu Uhtjärve Nõiariigiga seotud, ruuni talismani tegemist. Ruunikirja põletati võtmehoidjatele ja kaelaskantavatele medaljonidele. “Kõige popimad olidki meil pärlid ja ruuni talisman,” rääkis Uue-Antsla ehtekoja üldjuht Karille Bergmann.

Ehtenäitust Võrumaa Muuseumis saab vaadata novembrikuu lõpuni.

Liina Valper

Fotod: Aivar Sepp

Võrumaa õpilaste käsitööd jõudsid Aluksnesse

Laupäeval avati Võrumaa õpilaste rahvusvaheline käsitöönäitus Aluksnes, Lätimaal.
Näitusel osaleb 13 üldhariduskooli, lisaks Võru Kunstikool oma noorema astme õpilaste töödega. Näituse valmistasid ette 14 Võrumaa õpetajat. Näitusel on välja pandud traditsioonilised käsitööliigid. Tikitud padjad, tõmblukkudest rosetid, lihtsalõikelised, kuid huvitavad ja praktilised kudumid ja heegeltööd on vaid osa tütarlaste tööde loendist. Poiste töödest pakuvad huvi klaaskaunistusega puulaekad, klaasvitraaž, puidust riidevarnad, mida on võimalik sobitada igasse interjööri, valgustid ja laserlõiketööd. Poiste tööde arvukas väljapanek kõneleb sellest, et töö- ja tehnoloogiaõpetus on Võrumaa koolides populaarne.
Koostöö Aluksne ja Võrumaa käsitööõpetajate vahel on kestnud ligi kolm aastat. Õpetajad on vastastikku töökogemusi vahetanud ja metoodikapäevi korraldanud nii Eestis kui Lätis.

Kertu Künnapuu

MTÜ Karukäpp alustas uue hooajaga

Valgamaa aasta koolitussõbralikumaks organisatsiooniks tunnistatud MTÜ Karukäpp alustas uut hooaega. Kaks korda kuus, teisipäeviti, hakkavad Otepää kultuurikeskuses toimuma käsitööalased õpitoad. Esimene õpiring toimus 18.oktoobril, mil huvilistele räägiti lõnga looduslikust värvimisest. Värvimisest seente ja taimedega andis ülevaate ja jagas oma kogemusi Ülenurme käsitööseltsi Nurmenukk esinaine Maire Henno.
MTÜ Karukäpp on valmis saanud sokikalendri, kust leiab sokikudumise mustrid. Karukapp tänab Kohaliku Omaalgatuse Programmi, kes on MTÜ tegemisi toetanud ja kaasa aidanud sokikalendri ilmumisele, toetuse eest tänatakse ka Kultuurkapitali ja Otepää kultuurikeskust.
Monika Otrokova

Homme avatakse Viljandi muuseumis rahanäitus ja räägitakse mälestuste kirjutamise võistlusest

Teisipäeval, 25. oktoobril kell 15 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Eestlase raha” ning tehakse kokkuvõtteid Viljandimaa-teemaliste mälestuste kirjutamise võistlusest.
Näitus “Eestlase raha. Araabia dirhemitest Eesti kroonini” on koostatud muuseumi üsna rikkaliku numismaatikakogu põhjal ning tähistab esimese euro-aasta möödumist Eesti Vabariigis.
Näitus annab ülevaate meie kodumaal ligikaudu kaheteistkümne sajandi jooksul kasutatud ja käibel olnud maksevahenditest alustades Araabia dirhemitest ja lõpetades Eesti Vabariigi kroonidega. Üks väike osa on pühendatud ka hõberahadest valmistatud ehetele.
Näitusega kaasneb kataloog, kus antakse lisaks müntide ja rahatähtede loendile ka ajalooline ülevaade koos ajastuomaste hindadega.
Näituse koostas Ain Vislapuu ning kujundas Lüüli Kiik.
Juba kolmandat korda korraldatud memuaarivõistluse eestvedajaks olid Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond ja Viljandi muuseum. Seekord oodati mälestusi tänavatest ja tagahoovidest, oma maja ehitamisest ning Viljandi poodidest. Kirjutisi oodati nii praegusest, nõukogudeaegsest kui ka veel vanemast perioodist.
Võistlusele laekunud kuue töö hulgast tõsteti esile neli memuaari:
I koht: Evald Korts “Kuidas ehitasin oma maja”
II koht: Heino Metsamärt “Kunderi tänav”
III-IV koht: Karl Luht “Kuidas ma oma poe tegin”
III-IV koht: Aita Sak “Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest”
Esikoha pälvinud töö avaldatakse ka Viljandi muuseumi toimetiste lehekülgedel.
Muuseumisse on oodatud kõik konkursist osavõtjad ning huvilised.
Lisainfo: Ain Vislapuu, teadusdirektor, tel 433 3663
muuseum.viljandimaa.ee

Otepääl rokitakse noortebändide saatel

29.oktoobril kell 17 korraldab Otepää Avatud Noortekeskus Otepää kultuurikeskuses bändifestivali Oktoober Rock.
Noortebändide festivalil astuvad üles kaheksa noortebändi erinevatest Eestimaa paikadest. Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orava andmeil astub peaesinejana üles tuntud noortebänd Paidest Nevesis. Ülejäänud bändid, kes on oma kodukohtades ehk kitsamas ringis tuntud, tulevad esinema, et saada juurde lavakogemust, uusi tutvusi ja loomulikult tullakse ennast näitama. Kadri Orav märkis, et riietuda võiksid sellele üritusele tulijad huvilised rockilikult, kõiki oodatakse tuliselt kaasa elama. Õhtujuhid on noortekeskuse noored Greta Maria Kivi ja Helen Hirvesoo.
Festival on kõigile tasuta.
Monika Otrokova

Harju mehed laulavad Pärimusmuusika Aida väikeses saalis

Kaminakontsert toimub reedel, 28. oktoobril kell 19 Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis.

Toomaks kõledasse sügisaega hubasust, jätkab Eesti Pärimusmuusika Keskus oktoobris kaminaõhtute sarja. Pärimusmuusika Aida väikeses saalis rulluvad elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.

Hooaja esimese kaminaõhtu külalisteks on seltskond tõrrehäälseid mehi, kes on koondunud ühisnimetaja Harju Mehed alla. Nad laulavad põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule üle kogu Eesti. Nende repertuaaris on valdavalt muidugi meestelaul. Laululaekas, nagu räägitakse, on neil ligi tuhat laulu, võibolla isegi rohkem.
Harju Meeste liikmed olid Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaks. Koos on tehtud õpitubasid ja lauluõhtuid sadade meeste ja naistega. Lauldud on paljudel üritustel Eestis ja väljaspoolgi. Siiski eelistavad nad esinemistele lihtsalt koos laulmist – loomulikult ja lihtsalt, nagu eesti mehele kohane.

Koosseis: Lauri Õunapuu, Timo Kalmu, Tiit Saare, Jaan Sarv, Jako Reinaste, Siim Sarv.

Eesti Pärimusmuusika Keskus

Ruusmäe küla sai uue puurkaevu

Haanja vallas Ruusmäe külas valmis 176 meetri sügavune puurkaev, mis tagab veevarustuse kogu külale.

Jaanuarikuu alguses tsentraalse veevarustuseta jäänud Ruusmäe küla sai kevadel ajutise lahendusena veevarustuse põllumajandusettevõtte OÜ Loyde puurkaevust. Oktoobrikuu alguses ühendati uus puurkaev küla tsentraalse veevarustuse süsteemiga.

Puurkaevu ehitustöid teostasid AS Shöttli Keskkonnatehnika ja OÜ BalRock. Ehitustööde kogumaksumus oli 152 484 eurot, sellest 124 899 euroga toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ja 27 585 eurot oli Haanja valla oma osalus.

Juri Gotmans, vallavanem

Haanja rahvamajas mängitakse flamenkot ja jazzi

5. novembril kell 16 ootab Haanja rahvamaja taas kõiki muusikasõpru.
Seekord on külas Eesti tippmuusikud, kes armastavad flamenkot ja jazzi.
F1 Guitars koosseisu kuuluvad: Indrek Kruusimaa – kitarr, Iljo Toming – kitarr, Mihkel Mälgand – basskitarr, Tanel Ruben – löökpillid.

Pileti hind 5€ ja 3€ (õpilased, õpetajad, pensionärid).
Tulge ja tooge oma sügisesse kuumi tundeid ja lõunamaa päikest!
Muusikaliste kohtumisteni!
Ivi Rausi,
Haanja valla kultuuritöö juht

Neljapäeval toimub Võrumaa õpetajate neljas metoodikapäev

Neljapäeval, 27. oktoobril toimub Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis Võru maakonna õpetajate metoodikapäev, mis on punktiks hea õpetaja kuule. Hea õpetaja kuu eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajate tööd ja öelda õpetajale aitäh. Tänavu julgustab hea õpetaja kuu tooma kooli uusi nutikaid lahendusi, mis teevad õppimise vaheldusrikkamaks.
Võrumaa õpetajate metoodikapäeval saab kuulata 22 ettekannet maakonna 11 kooli ja lasteaia õpetajatelt.
Kertu Künnapuu

Aegviidu looduskeskus kutsub matkapäevale

29. oktoobril algusega kell 10 tähistatakse Aegviidu looduskeskuses (Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala) Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala sünnipäeva.

Kavas on meenutused Põhja–Kõrvemaa looduskaitseala tekkimisest ning slaidiprogramm Põhja-Kõrvemaast.

Kell 12 sõidetakse bussiga looduskaitsealale. Külastatakse mitmesuguseid loodusobjekte. Eine looduses.

Huvilistel palutakse registreeruda tel 5344 0549 või 6047 212 või aegviidu.looduskeskus@rmk.ee. Registreerimine lõpeb 27. oktoobril kell 10.

Iloni Imedemaal on värvikas koolivaheajaprogramm

Koolivaheajal (26.-30. oktoobrini) on Iloni Imedemaal iga päev vahva programm ning kooliõpilasele soodustus – kaks külastust ühe hinnaga.

Kolmapäeval on näiteks kavas kõrvitsalaternaid valmistada ja lindudele söögimaja teha. Neljapäeval meisterdatakse järjehoidjaid ja pesulõksuloomi. Reedel valmivad optilist illusiooni loovad mänguasjad. Laupäeva mahub muu hulgas kokandustund ning pühapäeval meisterdatakse kummitusi.

Rohkem infot:www.ilon.ee

Luunjas on alustatud memoriaalpargi rajamist

MTÜ Münnich algatusel ning ELi toetuse kaasabil on alustatud väljapaistvate Luunja mõisaomanike memoriaalpargi väljaehitamist Münnichite ja Nolckenite perekonnakalmistu ja kabeli kunagises asukohas, annab teada Luunja valla veebileht.

Praeguse Luunja ratsaspordibaasi läheduses asunud, nüüdseks hävinud kalmistule on maetud krahv B.C. von Münnich ning Eestimaa ajaloos mõjukate mõisnike Nolckenite esindajad.

1970ndatel ehitas tollane sovhoos surnuaia ühte otsa sigala, ehituse käigus hävisid Münnichi kabel ning hauakivid. Teine pool kalmistust lagastati jäätmete ladestamisega. Säilinud on aga hulk põlispuid ning kalmistule viiv allee, mis saavad kavandatava pargi tuumikuks.

Memoriaalpargi projekti autor on ASi K&H maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Kavas on kujundada loodusliku keskkonnaga, avatud ja mitmefunktsiooniline park. Säilinud põlispuud korrastatakse ja 1,2 ha suurune pargiala puhastatakse võsast. Suurtest põllukividest kujundatakse pargipuude vahele kivikülv, tiigi äärde rajatavasse mälestusnurka paigaldatakse mälestuskivi. Korrastatakse ka pärnaallee vanad puud ning istutatakse uusi, uue katte saab allee vahel kulgev tee. Parki paigaldatakse istepingid ning infotahvel, rajatakse kõnnitee ja mänguväljak.

Vana allee on juba korda tehtud. Foto: Luunja vald

Setomaa ehedad ehted on seebikoda ja „Peko”

MTÜ Setomaa Turism eestvedamisel valiti tänavu EHE Setomaa tiitli saajateks Vana Jüri seebikoda ja Värska vallavalitsus „Peko” etenduse idee ellukutsumise eest, annab teada Setomaa infoportaal.

Kokku hindas žürii seitset sellesuvist sündmust ja ettevõtmist. Nende hulgast pälvis suurima tunnustuse Kolossova külas Vahtraoru talus avatud Vana Jüri seebikoda, kus lõppenud turismihooajal polnud päeva, mil läbi poleks astunud ühtki uudistajat.

Teine EHE Setomaa tiitli saaja oli Värska vallavalitsus, kelle eestvõttel valminud „Peko” lavastust võib käsitada nii Värska valla kui ka kogu Setomaa mainekujundusena.

Lisaks neile kahele ettevõtmisele olid žüriile hindamiseks välja pakutud Lüübnitsa sibula- ja kalalaat, Piusa ürgoru puhkemaja, etendust „Maratsauk”, Ostrova festival ja Seto seltsimaja.

Järvamaa maitsvaim külatoit on välja valitud

Järva maavalitsuse ja Järvamaa tervisenõukogu korraldatud retseptikonkursi „Lihtne külatoit” võitis ülekaalukalt türilase Õnne Roosilehe valmistatud peekoni-köögiviljavormiroog, vahendab Järvamaa infoportaal.

Kabala koolis õpetajana töötava Õnne Roosilehe sõnul tuli vormiroa edu talle üllatusena. Esimest korda tutvustas ta kodus perele valmistatavat toitu Kabalas mahetoidu kokakoolis, kus soovitati roog ka konkursile esitada.

Kokku esitati retseptikonkursile „Lihtne külatoit” 50 nõuetele vastavat retsepti. Nende seast valis parimad välja žürii koosseisus Evi Lumi, Ene Niinsalu ja Reet Länkur.

Eriauhinna said Koeru lasteaia lapsed, kes koos vanematega koostasid tervislike hommikusöökide, putrude, magustoitude, vahepalade ja jookide retseptikogumikud.

Tulekul on esimene Mulgimaa kihelkondade päev

29. oktoobril algusega kell 13 toimub Karksi valla kultuurikeskuses esimene Mulgimaa kihelkondade päev, eesmärgiks väärtustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid.

Kavas on tutvustada üldsusele ja ka mulkidele endile Mulgimaa viie kihelkonna (Karksi, Halliste, Tõrva, Tarvastu, Paistu) ajalugu, kombeid, rahvarõivaid ja kultuurilist eripära. Päeval on oodatud kaasa lööma kõikide põlvkondade esindajaid – lastest vanaemade ja vanaisadeni.

Iga kihelkond esitab oma kihelkonna tutvustamiseks 45minulilise kava. Õhtu lõppeb mulgisimmaniga, kus on võimalik elava muusika saatel meenutada vanu seltskonnatantse, osaleda ühislaulmises ja -tantsimises. Mängib rahvamuusikaansambel Lustipill, tantse õpetab tantsuõpetaja Anneli Arraste.

Käsitöömeistritel ja mulgitoitude valmistajatel on kohapel võimalus oma toodanguga kaubelda.

Info: www.kultuurikeskus.karksi.ee

Luunja kultuurimajas avati kunstigalerii

Neljapäeval, 20. oktoobril avati Luunja kultuurimaja keldris kunstigalerii Meie Aja Kangelane, esimeseks väljapanekuks on Ervin Õunapuu fotonäitus „Miraažid”.

Galerii eestvedaja on oktoobrist alates Luunja kultuurielu juhtiv Toomas Aru. Tema sõnul on galeriil põhimõte maksta näitustel esinevatele autoritele tasu ning seeläbi kunstirahva tööd väärtustada.

Professionaalset kunsti, kirjandust ja muusikat on kavas Luunjas pakkuda ka edaspidi, tuues nii vaheldust programmi, mida maakultuurimajalt tavapäraselt oodatakse.

Mustjala sinep otsib teed Saksamaa turule

Mustjalas vaid 20 ruutmeetri suurusel tootmispinnal ligi paarikümmet sorti sinepit tootev sakslanna otsib toote turustamiseks peale Eesti võimalusi ka Saksamaa poodides ja Soomes.

Eriilmeline Mustjala sinep vallutab turgu nii Eestis kui tulevikus ka Saksamaal ja Soomes. Foto: Toomas Huik/Postimees

“Püüame leida koostööpartnereid Saksamaal, et ka seal mõnes poes saaks meie sinepit müüa,” lausus sinepit tootva OÜ Mustjala Mustard juhataja Birgit Kutzera. Tema sõnul on ettevõttel kavas minna oma tooteid novembris tutvustama ka Helsingi mardilaadale.
OÜ Mustjala Mustard toodab erinevaid sinepisorte ja tšatni-kastmeid traditsioonilise meetodi järgi käsitsi. Ettevõttel ei ole suurt tootmisbaasi – kogu tootmine toimub 20 m² suurusel pinnal.
Kuna tooted valmistatakse käsitsi, toimub tootmine väikeste partiidena. Et kasutatakse võimalikult värsket, ümbruskonna taludest pärit toorainet, on mõningad tooted saadaval vaid teatud aastaaegadel. Käsitsi valmistatud partiid võivad üksteisest mõneti ka maitse poolest erineda.
Mustjalas toodetakse näiteks kalja-, mee-, musta sõstra, punase sõstra, maasika-, rabarberi-, mustika-, pohla-, piparmündi-, ingveri-, karri-, kadaka-, tšilli-, küüslaugu- ja tumeda õlle sinepit.
Praegu saab Mustjalas toodetud sinepit lisaks Saare maakonna mitmele poele ja söögikohale osta Tallinnas, Pärnus ja Hiiumaal.

Oliver Rand, Meie Maa

Tartu laste turvakodus algab homsest remondikampaania

Tartu laste turvakodu kutsub alates homsest vabatahtlikke osalema heategevuslikus kampaanias “Teeme turvakodule head!”

Kampaania eesmärk on koguda turvakodu teise korruse remondiks vajalik raha ja leida inimesed, kes aitaksid seda remonti teostada. Kokku on seitse tuba, mille remondiks vajalike ehitusmaterjalide ostmiseks läheb tarvis ligi 4000 eurot. Selle summa kogumiseks kutsub turvakodu kõiki toetama kas rahalise panusega või ehitusmaterjalidega.

Kampaania käigus saab turvakodu aidata pakkudes vabatahtlikku abi nii remondi teostamisel kui ka ruumide dekoreerimisel. Kindlasti ei lükata tagasi ka erinevaid uusi ideid, kuidas turvakodule abiks olla.

Kampaania “Teeme turvakodule head” tulemusena peaks detsembrikuuks turvakodu teine korrus olema uue näo ja värskema interjööriga ja see kõik saab toimuda tänu toredate inimeste abile.

Rahalised annetused saab teha Tartu linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna arvelduskontole 10220060005019, selgitus “Turvakodu remont”.

Abi ja ettepanekud on teretulnud e-posti aadressil kolmkommunikatsioon@gmail.comvõi telefonil 5177 601.