oktoober 2011 Archives

Täna õnnistatakse Kuriste kiriku altar

Täna, 23. oktoobril kell 10 algab Hiiumaal Eesti apostlik-õigeusu kiriku Jumalasünnitaja Sündimise koguduse Kuriste pühakoja altari pühitsemine ja liturgia, mida juhib metropoliit Stefanus.

“Religioon on südameasi, kultuur olgu väärikuseasi, aga kogukonna homne päev väärika hiidlase südameasi. Selle nimel peaks iga hiidlane korra ikka Kuriste imet kaemas käima,” ütles Kuriste kiriku juhatuse liige Hillar Padu ja lisas, et kirikukogudus ootab vanu ja uusi liikmeid, et kinnitada osadus ja kirikule pikk iga.

Urmas Lauri, Hiiu Nädal

Tuleval nädalal peetakse Tartus traditsioonilise tantsu festivali

5. Tartu traditsioonilise tantsu festival teemaks on Eesti rahvatantsud. Festival saab teoks 29.-30. oktoobril Tartus
Tiigi seltsimajas.

Huvilised saavad põhjaliku ülevaate tantsudest, mida tavatseti tantsida Eesti külapidudel 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. 21. sajandi alguseni on paljud nendest tantsudest olnud armsad eestlaste jaoks. Oleks hea, kui nii mõnedki unustatud rahvatantsud ärkaksid oma uuele elule. Õpitoad pakuvavad selleks palju võimalusi ja äratundmisrõõmu.

Kontserdid ja õpitoad toimuvad Tiigi seltsimaja suures saalis 2. korrusel. Seekord on ka keldrisaal rahvamuusikasõprade päralt, seal saab samuti pilli mängida ja tantsida.
Olete oodatud lustima ja õppima!

Ajakava Loe edasi: Tuleval nädalal peetakse Tartus traditsioonilise tantsu festivali

Osale vabatahtlikuna teaduse olümpial

Haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega korraldavad 15.-24. juulil 2012 Eestis 43. rahvusvahelist füüsikaolümpiaadi (IPhO 2012).

IPhO 2012 edukaks korraldamiseks otsitakse meeskonda vabatahtlikke, kes on huvitatud ja motiveeritud panustama teaduse olümpiale. Võimalus on saada rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil vabatahtlikuna panustamise kogemust, toredat seltskonda ja mõnusat tunnet, et oled midagi vabast tahtest ja heast südamest teaduse ja hariduse nimel korda saatnud.

CVd oodatakse hiljemalt 6. novembriks e-posti aadressil eipho2012@eitsa.ee.

Metsatulekahjusid aitab ennetada koostöö

Eile Tartus toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Metsatulekahjude ennetamine ja koostöö” vahetati kogemusi metsatulekahjude ennetamisest Eestis, naaberriikides Lätis ja Soomes ning Austraalias. Eesmärk oli jõuda üheskoos heade lahendusteni, kuidas edaspidi hoida ära ulatuslike metsapõlengute teket.

Eestis hävitab tuli aastas keskmiselt ligi 400 ha metsa (viimase 10 aasta andmete põhjal), seda on enam kui Aegna saare suuruse maa-ala jagu. Ehkki Soomes hävib tules aastas umbes sama palju metsa , tuleb arvestada, et metsa on seal ligi 10 korda rohkem (20,15 milj ha).

Nii meil kui ka naabermaades on 99 juhul sajast metsatulekahjude põhjuseks inimese tegevus või hooletus. Soomes aitab tule hävitustööd ära hoida inimeste kõrge teadlikkuse ja tõhusa tulekahjudest teatamise süsteemi kõrval ka hästi hooldatud metsade suur osakaal. Põhjanaabrite kogemuse põhjal aitab seega just metsa korralik majandamine tõhusalt kaasa tulekahjude ärahoidmisele.

Konverentsi korraldas SA Erametsakeskus koostöös Päästeametiga. Üritust aitas finantseerida Euroopa Komisjon LIFE+ programmist.

Permakultuurne filmiõhtu Lilleorus

Täna kell 19.30 on permakultuurne filmiõhtu Lilleorus. Näha saab filmi “Introduction to Permaculture Design”.

Filmi tõlgitakse sünkroonselt ja pärast filmi vaatamist toimub ka arutelu. Kohale võib minna juba varem: kell 18 sauna ja õhtusöögi ajaks.

Kõnealune film oli üks parimaid, mida Lilleorus äsja toimunud permakultuurikursusel vaadati, ning annab väga hea näitliku ülevaate looduslike ökosüsteemide toimimisel põhineva elukeskkonna loomisest.

Kokku toimub Lilleorus sel sügisel kolme väga hea permakultuuri filmi vaatamine ja novembris vaadatakse videot kursuse raames Lilleoru põhjal tehtud praktilistest grupitöödest.

Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev

24. oktoobril toimub Tallinna Ülikoolis sügisene avatud uste päev, et aidata abiturientidel enne riigieksamite valimist oma erialavalikus selgusele jõuda.

Lisaks traditsioonilisele erialade laadale toimuvad päeva jooksul erinevad infotunnid ja ekskursioonid ülikooliga tutvumiseks. Huvipakkuvat leiavad avatud uste päevalt ka bakalaureuseõppe tudengid ja täiskasvanud õppijad – toimuvad magistriõppe, VÕTA ja TULE infotunnid.

Huvilistele on avatud erialade laat, kust leiab infot Tallinna Ülikoolis õpetatavate erialade kohta. Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse esindajad abistavad huvilisi eriala valikul ja tulevase karjääri planeerimisel. Teavet saab kodumaise Õpilasakadeemia ja välismaal õppimise kohta, kohal on ka Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna esindajad. Loe edasi: Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev

Tulõ Lindora laat

Lindora laat tulõ nigu iks 28. rehekuul, timahava om tuu riidine päiv. Laatu oodõtas kauplõma innekõkkõ talosöögi ja muu talokraami müüjit, eläjide, tsirkõ ja käsitüüga kauplõjit: nimä saava kauplõmisõ kotussõ ilma massulda. Pudi-padiga kauplõja piät kotussõ iist masma.

Vanastõ tetti Lindora laadu pääl iks tuld, ku külm naas’, a no lupa-i tuud säädüs. Hinnäst lämmistä saa näütüses Orava rahvatandsjidõga üten karõldõn. Viil omma püüne pääl Loosi nal’anaasõ ja seto leelotaja.

Uma Leht

Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü

Imäjõõ lodjaselts kõrrald’ minevä nädäli Võhandu jõõ ja Lämmäjärve pääl huvisõitõ ja pruuvsõ üle katsakümne aasta lodjaga jälki Räpinähe sõita.

Umal aol tulliva jo täämbädse päävä ainukõsõst Peipsi lodjast Jõmmust pall’o suurõmbagi laiva paprõvabrigu ala vällä, võtiva kuurma pääle ja lätsivä Tarto vai Pihkva pääle edesi vai tagasi.

Kolmapäävä pruuvsõ suurõmba ao elost Võhandu veeren elänü hää jõõtundja Jõgela Mait kanuuga Räpinäst Võõpso tii är ja mõõtmiisi perrä oll’ joba teedä, et Ristipalost Jõmmu seo viisaisuga kavvõmbalõ päse-i.

Nii hästi es lääki. Neläpäävä mahtu Jõmmu Võõpso silla alt väega napistõ läbi, õnnõ paar sentimiitret jäi pikäle lastu masti ja silla vaihõlõ vapa ruumi, a joba tõõsõ jõõkäänü pääl jäi lodi kõtu pääle kinni ja välläpäsemises oll’ ukõrdamist pall’o. Loe edasi: Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü

Siberi laulik annab kontserdi Haanjas

Reedel, 21. oktoobril esineb Haanjas Siberi laulik Diorisiy, kontsert algab Haanja rahvamajas kell 19.

On tore võimalus kuulata imelist lüürilist tenorit Siberist Diorisiyt, kes esitab kitarril endaloodud romansse. Tema laulud on taevasest ja maisest armastusest, sõprusest ja inglitest… kõigest sellest, mida me igatseme ja millest aegajalt puudust tunneme. Neil on eriline võime inimese hinge kõrgemale tasandile viia ka siis, kui sõnadest täielikult aru ei saa.

Teadlikku loomingulist tegevust alustas Diorisiy 15aastasena ja tänaseks on ta välja andnud 118 albumit, ligikaudu 2000 lauluga. Rohkem teavet tema eluloo, loomingu ja tegemiste kohta leiad tema kodulehelt:
http://diorisiy1.narod.ru

Kõige paremini iseloomustavad teda tema enda kirjutatud sõnad: “Ma ei oska inimesi lõbustada, ma püüan laulda oma tunnetest, aga mitte selleks, et olla edukas või kuulda tunnustavat aplausi, vaid selleks, et kuulajad mõtiskleksid elust ja armastusest ning kasvõi veidikene meenutaksid, kuidas nad lapsepõlves naeratasid…”

Kontserditasu annetuslik (alates 2€).

Allikas: Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 253054164

Rõugelased armastavad oma kodu

Rõuge TV uuris Rõuge valla 20 aasta sünnipäeva puhul rõugelastelt, mis seostub neile oma koduvallaga ning miks on Rõuges mõnus elada. Vaata saatelõiku.

Allikas: Rõuge TV

Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst

«Tsia jätsevä maaha tävveligu «miinivälä», inne latsi leeväpäivä aimi morokamarat lapjuga kokko!» pahand’ Põlva talorahvamuusõumi juht Roobi Reet muusõumi moro pääl kurja tennüide mõtsatsiko pääle.

Tuu es olõ ainumanõ pahandus, midä mõtsatsia seo kuu alostusõn Karilatsin talorahvamuusõumi man teivä. Nä aiva uppi pinke, lahksõva aida ja teivä lillipindre sõrajälgi täüs.

Nätäl aigu tasandiva muusõuminaasõ morro ja kraamsõva tsiko perrä, sis sai näil mõõt täüs. Selle et miä naisil päivä kõrda sai, tuu üüse jäl tsiko kärssnõnno ja sõrgu ette jäi.

Muusõum kaivas’ tsiko pääle keskkunnateenistüsele. Kur’atüü tõõstamisõs panti pildi kah mano. Kaibus saadõti edesi jahimiihile – nimä piät tsiko arvu kontrolli all hoitma.

Muusõumirahvas luutsõ, et päti-tsikost saa tsiapraat, a tull’ vällä, et niisama lihtsä tuu ei olõki. «Tsiko üüse tulõvalgõl laskõ ei tohe, a päivä valgõga nä jo muusõumi mano ei tulõ,» kõnõl’ Roobi Reet. «Ma mõtli vaihõpääl, et lää esi üüse tuulõveski sisse ja ku tulõva, sis panõ mõnõlõ viglaga kärssä pite!» Loe edasi: Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst

Sännas alustab tegevust filmiklubi

Reedel, 21. oktoobril alustab Sänna Kultuurimõisas tegevust filmiklubi “Aldebaran”. Filmiõhtuks aitab häälestada sellele eelnev astronoomialoeng ja taevavaatlus teleskoobiga.

Tähevaatlusele (http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/astro1.html) järgnebki mängufilm “Melanhoolia” vaatamine.

“Melanhoolia” on psühholoogiline katastroofifilm, mille režissööriks skandaalne Lars von Trier (“Laineid murdes”, “Antikristus”). Filmi esilinastuse eel tänavu Cannes’is nimetas von Trier end naljatades hingelt natsiks ning deklareeris hingesugulust Adolf Hitleriga, mispeale kuulutas festival ta persona non grataks. Sellegipoolest linastati “Melanhooliat” võistlusprogrammis ning Kirsten Dunst pälvis Robert De Niro juhitud žüriilt oma osatäitmise eest parima naispeaosatäitja tunnustuse. Loe edasi: Sännas alustab tegevust filmiklubi

Otepääl jääb soojahind muutmata

Vaatamata kallinevale toorainele ei tõuse Otepääl sel kütteperioodil 2011. aasta septembrist 2012. aasta maini soojusenergia hind.

Praegu on Otepää linnas soojusenergia hinnaks kehtestatud 55,98 eur/MWh eest (koos käibemaksuga) ja selliseks see hinnatase AS Otepää Veevärk juhataja Enn Sepma kinnitusel ka jääb. “AS Otepää Veevärk on suutnud oma majandamisega hästi toime tulla,” põhjendas Sepma. “Ka oleme leidnud võimalusi saada soodsalt hakkepuitu, meil on olemas kokkulepped kvaliteetse tooraine tarnijaga.”

Samuti rekonstrueeritakse igal aastal keskküttetorustikku, millega hoitakse kokku soojakadusid ning ka see aitab kaasa soojusenergia hinna säilimisele praegusel tasemel.

Monika Otrokova

Endla teatris tulekul sajandipidu

Sel kuul möödub sada aastat ajast, mil valmis ajalooline Pärnu Endla teatrimaja, mille rõdult kuulutati 23. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariik. 22. oktoobril tähistab Endla kutselise teatrina oma 100. juubelit.

Endla teatrimajale pandi Pärnus nurgakivi 23. mail 1910. Rahalistest raskustest hoolimata edenesid ehitustööd ja jõudsid lõpule 1911. aasta sügiseks. 22. oktoobril toimus Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus ning sel päeval tähistab Endla teater nüüd Eesti kolmanda kutselise teatrina oma 100. juubelit.

23. oktoobri 1911 päeval korraldati vastvalminud Endla majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul ning õhtul toimus August Kitzbergi “Libahundi” esietendus. 23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatrimaja rõdult välja Eesti Vabariik. 1944 aasta sügisel süütasid teatrimaja taganevad Saksa väed.

Juubelipidustused Pärnus algasid juba 20. oktoobril ja jätkuvad kogu nädalavahetuse. 21. oktoobri pärastlõunal toimub praeguste ja endiste teatritöötajate traditsiooniline ühine külaskäik Pärnu Metsakalmistule. Õhtul kell 21:30 on Teatrikohvikus Endla Jazzklubi erikontsert, kus astub üles ansambel Airipos, koosseisus Airi Allvee, Tõnu Raadik, Ants Õnnis, Tiit Saluveer ja Argo Toomel.

22. oktoobril kell 18 esitletakse Teatrikohviku I korrusel teatri juubeliraamatut „Endla teater 100“, mis annab saja lavastuse kaudu sissevaate kutselise Endla teatri esimesse tegevussajandisse. Raamatu on koostanud teatri dramaturg Triinu Ojalo.

Raamatuesitlusele järgneb Suures saalis kell 19 William Shakespeare’i/Andres Noormetsa „Hamlet Andersoni“ esietendus, lavastajaks Andres Noormets. Esietenduse lõppedes algab teatrimajas sünnipäevapidu, kus meeleolukat muusikat teevad Endla teatri praegused ja endised näitlejad.

Margit-Mariann Koppel

Täpselt sihitud info põhikooli lõpetajale

Tänases infokaootilises maailmas on hädas kõik – pakkuja ei jõua sageli sihtrühmani ja puistab oma teateid igaks juhuks igasse ilmakaarde suvalistesse kanalitesse, sihtrühm korjab neid sama juhuslikult üles ja ei pruugi teadagi, et talle sobivaim variant asub piltlikult öeldes kõrvaltrepikojas.

Võru Maavalitsuse haridusosakonna eestvedamisel toimus Võrus 20. oktoobril infopäev põhikooli lõpetajatele. Mitte messilaadne üritus, kus infovahetus on tegelikult samuti suures osas juhuslik ja kus peaosa mängivad pigem pilkupüüdvad lisavidinad (värvilised plagud, kostüümid, jagatav „nänn“). Võru infopäeva kohta võib öelda: täpselt organiseeritud, täpselt sihitud, täpne tulemus. Hakatuseks tehti põhikooli lõpetajatele selgeks, mis vahe on üldkeskharidusel ja kutseharidusel, järgnesid 10-minutilised tutvustused maakonna gümnaasiumidelt-keskkoolidelt ja Kagu-Eesti kutseõppeasutustelt.

Haridusvaldkonna esindajatena võime omavahel rääkida moodulitest, väljundipõhistest õppekavadest või tunnijaotusplaanidest. Õpilasele on vaja inimkeeles selgeks teha, mida tähendab ühe või teise tee valik, millised võimalused on ühes või teises keskkoolis, millega tegeleb logistik või maastikuehitaja. Just seda – inimkeeles seletamist – Võrus tehti – ja lisaks väga õigel ajal! Põhikooli lõpetamiseni on veel täpselt nii palju aega, et jõuab vajadusel lõputunnistuse nimel end kokku võtta.

Edasise info hankimiseks sobib nüüd juba ka abimees internet. Kuid internetil on see niru omadus, et sa pead teadma, mida sa sealt otsid. Usun, et Võrumaa üheksandikud said teada, mida võiks otsida-vaadata. Õpilaste kommentaarid garderoobis „Väga hea! Pani mõtlema! Süsteemid said selgemaks!“ näitavad, et sihitud oli täpselt.

Tänuga korraldajatele
Ulvi Mustmaa, Räpina Aianduskool, täiendkoolituse ja arenguosakonna juhataja

Paku aasta keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2011 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Eriti oodatud on kõik sellised ettepanekud, kus mõne uudse tehnoloogia või lahenduse abil on saanud võimalikuks keskkonna parem hoidmine, loodusressursside mõistlikum ja kokkuhoidlikum kasutamine, saastamise vähendamine.

Osaleda saab kolmes kategoorias:

– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.
– Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.
– Aasta Keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.

Loe edasi: Paku aasta keskkonnateo kandidaate

Eesti raamatu päev täitub Euroopa unistusega

Rahvusraamatukogu tähistab eesti raamatu päeva esmaspäeval, 24. oktoobril algusega kl 11.30 kuppelsaalis toimuva üritusega “Eesti kirjandus ja unistus eurooplusest”. Eesti raamatu päev on seekord pühendatud Friedebert Tuglase 125. sünniaastapäevale.

Avasõnad eesti raamatu päevale ütleb Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Järgnevad ettekanded. Kirjanik Tiit Aleksejev räägib teemal “Põhi ja lõuna”, euroopluse tähendust siin ja sealpool Soome lahte lahkab ajakirjanik ja kirjanik Imbi Paju, euroopluse tähendusest nooreestlaste tekstides räägib Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Mirjam Hinrikus, Tuglase armastuse ja kirjanike elulugude üle mõtiskleb kirjandusloolane Toomas Haug.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üleskutsel tähistasid raamatukogud eesti raamatu päeva esimest korda 23. oktoobril 2001. Siis oli see mõeldud raamatuaasta (2000 – 2001) traditsioone edasi kandma.

Eesti raamatu päev kuulub 20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade ürituse sarja.

Rõugõn om 27. oktoobril tandsuklubi

Rõuge tantsuklubi plakat — Tantsuklubi plakat

Tandsuklubi om Rõugõ rahvamajan neläpäävä, 27. oktoobril kell 18.

Tulõjil pallõldas üten võtta tarõkängä vai -sussi ja midägi hääd tsäilavva pääle. Edimält opatas, perän tandsitas ja laultas. Kavan ka tandsu ja laulu rahva telmise pääle.

Mängvä ja oppasõ EMTA perimüsmuusiku, Leanne Barbo, Martin Müller, Margus Põldsepp, Meelika Hainsoo, Kadri Lepasson ja tõsõ.

Väega oodõtas kampa pillimiihi Rõugõ kandist lähembält ja kavvõmbalt!

Tandsuklubi om massulda!

Rõuge noored aitavad Aafrikat

Euroopa Noored programmi toel viiakse 22.-30. oktoobril ellu noorteprojekt ” Maailmapuutujad” ( Worldtouchers). See toob Rõugesse kokku Eesti, Läti, Itaalia, Tšehhi, Slovakkia noored, et ühiselt arutada ja tegutseda maailma hoolivamaks loomise eest!

Projekti tulemusena on kogutud toetusfond Aafrika noortele ning loodud Maailmapuutujate kampaania tegevusprogramm igas riigis
kohapeal, selless eon lülitunud aktiivselt ka Rõuge kooli 5. klass, kes juba kolmas aasta viib läbi erinevaid tegevusi, millega kogutakse toetust Aafrika laste koolihariduse andmise heaks. Nende toetamiseks valmistatavad kokkutulnud ka Rõuges erinevat käsitööd ja küpsetisi, mida pakutakse 28.oktoobril Lindora laadal.

Septembri lõpus saabus Keeniast Rõuge valla noor Merle Piiskop, kes töötas seal pool aastat vabatahtlikuna sealsete laste heaks. Projektinädala raames tutvustab ka tema noortele laste elu-olu ja toetusvajadust Aafrikas.

Üks ÜRO aastatuhande arengueesmärke aastaks 2015 on saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus – Tagada, et aastaks 2015 saavad kõik lapsed omandada alghariduse. Projekti “Maailmapuutujad” raames loodame algatada hoolivuskampaania, mille järeltegevused kestavad veel kaua ning mille raames saavad tähelepanu nii meie kui ka kaugemal elavad lapsed.
Rõuge Noorteklubi noortegruppi kuuluvad Kätlin Maran, Elis Tiivoja, Tarmo Kullas, Margo Raju, Leana Tiks, Maris Mägi, abiks toetavad noortejuhid ja vabatahtlikud noorteklubist.

Kerli Kõiv

Kunda hiiemäel tuleb hingede püha

Oktoobri viimase pühapäeva (30. oktoobri ) varahommikul kell 7.30 kutsub Maausuliste Viru koda Kunda Hiiemäele hingedeaja püha pidama. Oodatud on maausulised, ehk inimesed, kes austavad ja järgivad võimalusel esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Keedetakse ühisputru, kuid igaüks võib võtta söögilauale kaasa enda jagu muud toitu ja jooki, mis on valmistatud kodus, värske ning puutumata. Võimaluse korral on kohane kaasa võtta ka väike puuhalg või kasvõi oksaraag ühise lõkke jaoks.

Korraldajad paluvad selga panna valged või heledad puhtad rõivad, naistel peaks olema seljas seelik ning pea kaetud.

Hingede aeg kestab nädalast kuue nädalani, sygiskuu algusest jõuludeni. Sagedamini on arvatud, et hingedeaeg algab nädal peale kasupäeva ja lõpeb nädal enne mardipäeva (6. X – 3. XI). Kuna pärimus kõneleb väga erinevatest kuupäevadest, on võimalik, et varem oli hingedeaeg seotud kuukalenderiga. Kindel on aga see, et hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui hingedeajal on tuuline, on hinged rahulolematud.

Narva Kutseõppekeskuses on koolivaheajal meistriklassid

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) korraldab 26. ja 27. oktoobril seitse erinevat meistriklassi üldhariduskoolide õpilastele, tutvustamaks oma kooli õppimisvõimalusi.

„Usun, et meie spetsialistide poolt läbiviidavad näidistunnid toetavad hästi põhikooli ja gümnaasiumi õpilasi nende edasiste kutsevalikute langetamisel,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. „Meistriklassid on hea võimalus anda õpilastele ülevaade võimalikest elukutsetest ja õppimisvõimalustest meil,” lisas Veidenbaum. Sarnased meistriklasse peetakse nii sügisesel kui kevadisel koolivaheajal.

26. oktoobril toimuvad mootoridiagnostika ja mehhatroonika meistriklass, veel antakse võimalus tutvuda majandusharidusega ning õpitakse tegema videofilme. 27. oktoobril valmistatakse martsipani, vilditakse seepi ning õpitakse tundma elektri seaduspärasusi.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.
Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal.

Võrumaal otsitakse appi tegusaid MTÜsid konverentsikorraldusse

25. novembril toimub järjekordne Võrumaa MTÜ-de konverents. Üks osa konverentsist läheb sel aastal käimasoleva avalike teenuste uuringu tutvustamisele ja tulemuste esitlemisele.
Teine osa on hetkel suhteliselt lahtine.
Hea MTÜ inimene – on Sul ideid? tahad midagi olulist ka teistele rääkida? Tahad näha laval kedagi, keda ise ei julge või ei saa kutsuda? siis tule
korraldustoimkonda! Anna enda osalemissoovist märku! Koosolekud toimuvad enamasti Võrus, Arenguagentuuri kontoris (Jüri 12, I korrus), sissepääs Koidula tänavalt
Oodatud on ka inimesed, kes saavad aidata ainult e-posti teel.
Esimene ajurünnaku koosolek toimub 27. oktoobril, kell 16.00. Vaata lisa www.vaa.ee

Tartus peavad täna keskkonnahariduse jagajad nõu

Täna toimub Tartu Ülikooli raamatukogus (Struve 1) konverentsi „Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“, mis on suunatud Tartu- ja Jõgevamaa keskkonnahariduse jagajatele, tegevõpetajatele ja koolijuhtidele.

Konverentsi eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnahariduslikke võrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel. „Keskkonnaharidus püüab kujundada sellist mõtteviisi, mis aitab hoida ümbritsevat elukeskkonda elamisväärsena. Olulised märksõnad selles töös on keskkonnasäästlikkus- ja teadlikkus, mida tuleb kasvatada maast-madalast,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Konverentsi ettekannetes ja töötubades käsitletakse keskkonnaharidust ja uut õppekava, aktuaalseid keskkonnateemasid, uurimusliku õppe metoodikaid ja häid kogemusi keskkonnahariduses. Täpsem päevakava asub Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee (bänner Keskkonnahariduse konverentsid).

„Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“ on konverentside sari, toimumiskohad on veel ka 26. oktoobril Kuressaares (osalejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt), 3. novembril Tallinnas (osalejatele Harju-, Järva- ja Raplamaalt) ja 22. novembril Jõhvis (haridusmessi raames osalejatele Lääne- ja Ida-Virumaalt.).

Piiri kõrtsis algavad mõnusad sügisõhtud

Vastseliina linnuse külastuskeskusesse esimene Piiri kõrtsi õhtu toimub homme algusega kell 19, kui kõrts avatakse pidulikult uues kuues.

Vanaaja kõrtsipeol esinevad “Ülemakstud rentslihärrad” ehk Võrumaa muusikud Tarmo Noormaa ja Lauri Õunapuu. Kavas on laulud ja pillilood 19.-20. sajandi vahetuselt. Õpetatakse vanu seltskonnatantse. Info järgmiste õhtute kohta:

Järgmised kõrtsiõhtud toimuvad 4. novembril, mil salongilaule laulab Erkki Otsman ja 26. novembril, kui kõrtsis etendub Andrus Kiviräha :

Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaast

saami_poder_ja_naine — Saami naine koos põdraga

Täna kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmiknäituse „„Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat““ raames Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest, mis annab ülevaate nii meile kui ka saamlastele toeks olnud soojadest sidemetest.

Pärast jääaja taandumist olid meie maa esmaasukad saamlastele lähedased. Eesti keelest võib leida saami sõnadega põnevaid seoseid, mis mõnelgi juhul võivad olla sarnasemad kui samad sõnad soome keeles. Sügav lähedusetunne saami rahva ja kultuuriga kajastub näiteks August Gailiti vagabundiromaanis Ekke Moor. Sama on kogenud hiljem paljud saami keele, muusika ja pärimuse uurijad Eestist, samuti kunstnikud ja ajakirjanikud.

Mikk Sarv on koolitaja ning meie ja hõimurahvaste pärimuskultuuri uurija. Ta on tutvustanud hõimurahvaste kultuuripärandit paljudes raadio- ja telesaadetes ning artiklites. Saami põliskultuuri vahendamise esimeseks sammuks oli Tenojõe noorte saamide heliplaadi tutvustamine 1977. aastal Tartu Ülikooli üliõpilaste emakeele ringis. Mitmed laulud sellelt plaadilt nagu näiteks Paulus Utsi ja Lars Vilhelm Suonni laul „Kodumaa“ on Juhan Viidingu tõlkes (Võõra keele võõras sõna…) saanud tuntuks üle kogu Eesti. Sellest ajast alates on ta saami rahva kultuurilisele iseseisvumisele kaasa elanud, neid toetades ja neilt toetust saades.