Selle nädala pühapäeval, 11. septembril algusega kell 9 hommikul peetakse Rõuge rahvamaja ees koduaia laata.
Müüma on oodatud kõik, kellel on pakkuda koduaiasaadusi, omavalmistatud hoidiseid, iseküpsetatud toitu jms. Kohamaksu ei küsita, aga müüjatel tuleb oma lauake kaasa võtta.
Info ja registreerimine: Mari, tel 5380 4971.
Kolmes mahetoitu tutvustavas videoklipis tutvustatakse kõige olulisemaid põhimõtteid, mille poolest erineb mahetootmine tavatootmisest. Klipid on kättesaadavad www.youtube.com/maheklubi. Videod valmisid Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eestvedamisel, toetas põllumajandusministeerium.
„Eesti elanike teadlikkus mahe- ehk ökotoodetest, nende erinevusest võrreldes tavatoodetega ning eelistest tavatoodete ees võiks olla suurem. Seepärast alustame videotes mahetootmise tutvustamist päris algusest. Tihti arvatakse, et kõik, mis on kasvanud või valmistatud Eestis või pärit talust, on ka mahetoode, kuid nii see pole,“ sõnas Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest. „Valminud kolm videoklippi tutvustavad ja rõhutavad kõige olulisemaid ning lihtsamaid tõdesid, mis on mahetootmine ning miks see on hea. Igas videos keskendutakse omaette teemale: taimekasvatus, loomakasvatus ja toiduainete töötlemine.“
Elen Peetsmanni sõnul on videote eesmärk tutvustada Eesti tarbijatele ka mahemärke, mille abil on võimalik poes mahetooted ära tunda. „Eestis märgistatakse mahetooteid nii Eesti riikliku ökomärgi kui ka Euroopa Liidu mahelogoga – nende olemasolu toodetel on kindlaks garantiiks, et tegemist on ökopõllumajandusest pärit toodetega. Tänaseks on mahetoodete valik tavakauplustes ning ka mahepoodide hulk juba piisavalt suur, et kõikidel soovijatel on võimalik eelistada mahedat,“ rääkis Elen Peetsmann.
Klipid on üleval Youtube’s www.youtube.com/maheklubi ning on mõeldud kõigile vaatamiseks ja kasutamiseks. Neid näitab ka rahvusringhääling 29.08.2011-25.09.2011 ETV-s ja ETV2-s.
Mahemärgistusest
http://www.maheklubi.ee/margistus/
Sirli Pehme, Eesti Maaülikooli Mahekeskus
15-16. septembril 2011 toimub Tallinnas Eesti Njingma korraldusel Põhjamaade 5. budismikonverents „Budism ja Põhjala”, kus võetakse kõne alla budistlik tühjuse-teooria ja tantrad, chan-budismi areng ning iidne kalligraafiakunst Hiinas.
Rahvusvahelisel konverentsil tuleb juttu Rolpai Dorje müstilisest loost tsatsa kujudega, budismi arengust Ungaris, ‘Kajo Zendost’ Soomes ja budismist igapäevases elus. Vaadeldakse Peterburi budiste ja budolooge, Läti budismi tänapäeval, tiibeti meditsiini korüfeesid Burjaatias ning tiibeti meditsiini dialoogi tänapäevase biomeditsiiniga. Konverentsi töökeel on inglise keel.
Allikas: Eesti Njingma, www.budcon.com
Sõmmõrpalo vallast Liinamäe mõisast asunigutalo köögipõrmandu alt tull’ vällä tarõsuurunõ kivimüräk. Tuu om arvada sama kivimüräk, mink kotsilõ om üles kirotõt juttõ kivi ala matõtust varandusõst.
«Seo ots lätt vundamendi ala, tõsõlõ poolõ,» kõnõl’ löütü kivi suurusõst Murumäe talo peremiis Helsteini Lembit. «Tõnõ ots lätt ahu ala ja kolmas küünüs viil poolõ tarõni. Seo om õnnõ nukakõnõ siin päält nätä. Ja ku pall’u tä alla viil lätt?!»
«Mi tiidsemi nii pall’u, et määnegi suur kivi om põrmandu all. Esä veidükese ragusi taad, ku tegi tarõnukka,» ütel’ Lembit. «A köögijaku es tiiä sukugi. Ku viitrassi kaivõti, läts tuu täpsele kivist müüdä.»
Kivvi kaiõn tunnus, et maja ehitämise aigu om tuud päält kõvastõ lahutu. Maja om ehitet tuudaigu, ku mõisamaa asunigõlõ vällä jaeti. «1928 vai kuna nä tetti,» tulõt’ miilde Lembitü 86aastanõ imä Miralda, kiä tuudaigu oll’ väiku lats. «Maa anti ja naksiva kõik ehitämä. A nuu omma kõik är koolnu, kes teivä ja olli. Tuu oll’ paruni man üts Tammi Miina, tälle anti maa ja tä nakas’ siiä ehitämä. Kõgõpäält oll’ maja vundament tettü tõsõ kotussõ pääle, a sis millegiperäst märgiti ümbre ja tetti tarõ siiä.»
Mõisaaigu olli ümbretsõõri talli, vask’alauda, küünü, kaiv, munakivvega katõt huuv, tiidse Miralda uma imä jutu perrä. Tä esi sai majja elämä päält sõta. A köögipõrmandut olõ-s putnu päält maja ehitämist kiäki. Lembit om väke täüs, et vahtsõ köögipõrmandu jaos iks kivvi vähämbält päält är lahku. Loe edasi: Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi
Samal lehel on kodanikualgatatuse korras avatud aruteluvood, kus õpetajad räägivad oma töötingimustest koolides ja lasteaedades, inimesed kirjutavad oma kogemustest ja jagavad haridusinfot.
Liikumise eesmärgiks on juhtida avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu, et õpetajate nõudmised palgatõusuks on põhjendatud. “Olukord koolides ja lasteaedades vajab kiiret reageerimist ja otsuste vastu võtmist esmases järjekorras. Õpetajate, lastevanemate ja õpilaste hääl peab jõudma kõikideni, sest me räägime olukorrast Eesti hariduselus, räägime meie lastest ja tulevikust. Kodanike otsustada on, kas Eesti tulevik on meie riikliku poliitika prioriteediks,” selgitab üks eestvedajaid Evelin Tamm.
Algatuse eestvedajate hinnangul tuleks noorele õpetajale maksta Eesti keskmise palgaga võrdsustatud palka. Õpetaja palka tuleks edaspidi hakat arvutama sarnaselt Riigikogulaste palgaga, et lõppeksid pidevad vaidlused, ebakindlus ja põhjendamatud viivitamised palgatasemete reguleerimisel. Loe edasi: Esmaspäeval saab õpetajate palgatõusule toetust avaldada
Joogatunnid toimuvad teisipäeviti ja liituma on oodatud kõik soovijad nii Võrust kui kaugemalt.
Naiste jooga algab kl 15.30. Lisaks füüsilistele joogaharjutustele on grupitöös oluline koht ka loovuse äratamisel ning omavahelisel suhtlusel, kus naised ja emad võivad turvalises ringis avada just sel hetkel neile olulisi teemasid. Kohale võib tulla ka koos lastega, kes saavad siis samal ajal omapäi mängida kõrval asuvas mängutoeas.
Rasedate joogatund algab kl 17.00. Seal tehakse sünnituseks ettevalmistavaid ja lõdvestavaid harjutusi, sh hingamisharjutusi. Joogatunni lõpetab juturing, kus lapseootel naised saavad jagada oma kogemusi.
Joogagruppe juhendab Mari Peetsalu, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.
Eesti mõistes on tegu uudse ideega. Rääkida televisioonis seksi puudutavatel teemadel avameelselt ja ilma tabutundeta, kas meie ühiskond on selleks üldse valmis?
Seda üritavadki seriaali tegijad välja uurida avameelselt ja elurõõmsalt, kuid samas hea maitse piiridesse jäädes. Kindlasti kannab seriaal ka õpetlikke eesmärke, kuigi “Seks ja küla” saadetes on olulisel kohal see, mida arvavad seksist kõige tavalisemad eestlased, saavad sõna ka seksuoloogid ja teised eksperdid. Seksiga seotud rõõmude kõrval räägitakse ausalt ka ohtudest ja muredest, mis seksuaalpraktikaga kaasneda võivad ning meenutatakse seksuaalsel teel levivate erinevate haiguste riski.
Me kõik mäletame legendaarset seriaali “Sex and the City”, milles neli eneseteadlikku New Yorgi daami arutasid iganädalaselt seda, mis nende armuelus viimasel ajal juhtunud on. Uus eestimaine sari “Seks ja küla” viib vaataja saatejuht Kadri Kõusaare juhtimisel Eesti erinevatesse nurkadesse, et arutada koos kohaliku rahvaga seda, mis toimub pimedas ja teki all – või siis hoopis keset heledat päeva ja jõe ääres. Või siis hoopis meie fantaasiates. Loe edasi: Algavad saatesarja “Seks ja küla” võtted
MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames 5-päevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.
Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas. Loe lähemalt siit.
Registreerimine: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.
Septembri esimene nädalavahetus on seltsi eesmärkide ja tegemiste kõige selgem väljendus. Neil kahel päeval ei ole linnaosa tänavad pelgalt autosid ristmikust teiseni kandvad asfaltväljad ning majades ja aedades ei toimeta mitte üürnikud ja omanikud. Siin tegutsevad ühe kandi elanikud. Mootorsõiduk loovutab koha inimesele, too aga naeratab naabrile ja ütleb talle tere.
Külastajale tähendab Uue Maailma tänavafestival muusikat, kunsti, turge, tänavakohvikuid, mänge, töötubasid, sporti ja lihtsalt mõnusat olemist rahulikus kesklinna asumis. Korraldajadki naudivad tulemust, aga Seltsi jaoks on vähemalt sama oluline teekond, kuidas selleni jõutakse. Kevadel algavate arutelude käigus
tekib ja tuhmub paarikümnel aktiivsel kaasamõtlejal kümneid ideid, osa neist teostamatud, osa lihtsalt täiesti ogarad. Edasi elavad need mõtted, mis panevad silma särama rohkem kui ühel inimesel ja mis leiavad eestvedaja, kes nad ellu viiks.
Siiski ei ole ükski arutelude käigus hinnangu saanud teema kunagi lõplikult suletud. Mõni ettevõtmine kaotab oma võlu korraldamise käigus, mõni juunis mahakantud idee aga võtab augustis uuesti tuld. Tänavafestival sünnib korraldamise käigus üha uuesti, olles iga kord natuke erinev, aga siiski olemuselt sama. See on kui puu, mis kasvatab ja kaotab oksi, aga mille tüvi on kindlalt maa küljes kinni.
Uue Maailma tänavafestival näitab, et ka linnakeskkonnas võivad valitseda sõbralikud suhted. Anonüümsest linnadžunglist elamisväärse kodukandini viib vaid naabrile öeldud “tere”.
Vaata programmi siit.
Alikas: Uue Maailma Selts
Pennula Maimu (68) ja Vello (73) kuldpulman pandsõ näide paaripandja Järve Leida (78) «nuurpaarilõ» sõrmusõ sümboli mõttõn jälleki sõrmõ ja ütel’ ilusa sõna kah manu. Pennulidõ õigõ pulmapäiv oll’ külh kuupäiv varramba, 19. põimukuul 1961, Vello imä sünnüpääväl.
Järve Leida, kiä registriirse uma 38 tüüaasta joosul tuhandit paarõ, Pennulidõ pulma mäletä-i. «Olõssi patt võlssi, et ma seost pääväst midägi mäletä. Teil, kallis nuurpaar, oll’ iks lihtsämb osa. Piditi õnnõ «jah» sõna ütlemä. Ma pidi muu as’a kõnõlõma,» ütel’ Leida vabandusõs.
Maimul ja Vellol om 50 aasta tagunõ pulmapäiv häste meelen. «Tuuaig sõitsõ Aluksne-Võru buss ja bussiga mi sis Võrulõ lätsimigi,» kõnõl’ Maimu naarulidsõ suuga. «Kubijal läts’ mul süä kur’as ja pidimi maaha minemä. Ülejäänü tii kõndsõmi jalaga täitevkomitee majani. Tagasi tullimi taksoga. Massina pääl oll’ ka üts tutva, kiä läts’ Nursin maaha. A egas mi sis es ütle viil kellelegi, et mi abielupaar olõmi!» Veidü tasalik peigmiis Vello mäletäs tuud, kuis kõrtsist käüti egäs juhus pulmavärtide jaos konjakit ja viina ostman. «Kõik pulmakülälise uutsõva meid kotun jo. Tseremoonia man oll’ õnnõ üts mu klassisõsar,» tulõt’ Vello miilde. Loe edasi: Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman
Tänavuse tantsutaat Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab Võrumaa rahvatantsujuht Maie Pau. Stipendium antakse üle tantsupidude algataja Ullo Toomi sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna Raekojas.
Maie Pau alustas oma rahvatantsujuhi tööd juba 1972. aastal juhendades laste ja mudilasrühmi. 1983. aastal tööle asudes Võru Kultuurimajja Kannel juhendas ta tantsuringe nii kultuurimajas kui ka koolides. Lapsepõlves Kai Leete balletiringis tantsupisiku saanud, hiljem kõrgkoolis tantsualase hariduse omandanud tantsujuht asutas oma rahvatantsurühmad. 1983. aastal loodud segarahvatantsurühm Kannel ja 1985.alustanud naisrühm Tsõõr tegutsevad järjepidevalt tänase päevani. Maie Pau juhendab neid oma põhitöö kõrvalt. Maie Pau aastaid olnud Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastaja ning Võru Folkloorifestivali kunstiline juht.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures olev Ullo Toomi halduskogu leidis, et Maie Pau rahvatantsu traditsioonide hoidjana ja edasikandjana on oma aastatepikkuse tööga Võrus ja Võrumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid.
1987. aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Mullu pälvisid selle esmakordselt ajakirjanikud Anneli Ammas ja Kadri Valner.
Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
12. septembrini saavad väikeettevõtjad taotleda PRIAst toetust investeeringuteks, millega kaasajastada maapiirkondades ettevõtlust, luua töökohti ja pakkuda teenuseid väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.
Käimasolevas taotlusvoorus on maaelu mitmekesistamise väikeprojektidele toetuste maksmiseks 10,2 miljonit eurot, üks taotleja võib seda toetust programmperioodil 2007-2013 saada kuni 100 000 eurot. Nii jätkub seekord toetust rohkem kui sajale ettevõtjale.
„Kui enamasti on maaelu investeeringumeetmete puhul üsna konkreetselt piiritletud, mille jaoks ettevõtja toetuseraha kasutada saab, siis maaelu mitmekesistamise toetuse puhul on tegevuspõld väga lai,“ märkis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu.
Ka maainimene tahab kohapeal kasutada selliseid teenuseid nagu linlane – mitmesugused (remondi)töökojad, pesumaja, rätsep, kingsepp, iluteenused ja palju muud. Ka põllumajandustootjatele on selle meetme abil võimalik teenuseid pakkuda: viljakuivati, põhupelletite tootmine, heina rullimine, villaveski jne. Puhkajad ja külalised tahavad eest leida majutus- ja söögikohti, minna sauna ja ratsutama, osta kohalikku käsitööd ja sooja leiba.
„Varasemad taotlusvoorud näitavad, et maaettevõtjatel on põnevaid ja originaalseid ideid: laste liikluslinnak, invakämping, sepikoda, autode tehnoülevaatuse keskus, kauplusauto, tuuleveski rekonstrueerimine, hambaravi-seadmete soetamine,“ loetles Sigmar Suu.
Maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab rajada või parendada ettevõtluseks vajalikke hooneid, soetada ja paigaldada seadmeid, investeerida tootmise kaasajastamisse, turu-uuringutesse, litsentsi või patendi saamisse, bioenergia tootmisse turustamise eesmärgil.
Taotlusi võetakse PRIA maakondlikes büroodes vastu 12. septembrini.
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb KUKU raadio saatele Ilmaparandaja kord kuus kokkuvõtte põnevamatest keskkonnauudistest laiast maailmast. Saade on eetris täna kell 14:
Augustikuu välisuudistes oli seekord ohtralt juttu ninasarvikute salaküttimisest. Väidetavalt on läinud Aasias liikvele müüdid, et ninasarviku sarvedega saab ravida vähi- ja insuldiohvreid. Ajalehe „The Observer“ andmetel aga kasutatakse Kaug-Ida maade alternatiivmeditsiinis ninasarviku sarvesid kõikvõimalike teistegi haiguste raviks, alates düsenteeriast, lõpetades unetusega. See kõik kokku on tohutult suurendanud ninasarvikute salaküttimist.
Ninasarviku sarve kilohind on tõusnud juba üle 50 tuhande inglise naela. Kuna see on juba suurem kui kulla, teemantite, kokaiini või heroiini kilohind, siis on ninasarvikute olukord läinud vägagi pingeliseks. Ajalehe The Guardian andmetel makstakse Hiinas ninasarviku sarve eest kaks korda suuremat kilohinda kui kulla eest.
Eriti tugevalt on astunud ninasarvikute kaitseks välja Inglismaa, kus korraldatakse mitmeid kampaaniaid, mis kummutavad müüte nende sarvede ravivast mõjust. Samuti korraldab Inglismaa vastavasisulisi seminare Lõuna-Aafrikas-, kus ninasarvikute salaküttimine on praegu väga levinud. Loe edasi: Keskkonnauudiseid maailmast
Viljandi maavanem kuulutab välja konkursi Kõpu vallas vabanevale perearsti nimistule. Nimistu suurus 2010. aasta 31. detsember seisuga on 827 inimest. Kõpu valla piirkonnas on üks perearsti nimistu, seega maksab Eesti Haigekassa pearaha 1200 isiku eest.
Praksise saanud arsti ülesanne on perearstiabi osutamine seadustega kehtestatud korras määratud teeninduspiirkonnas ja tegevuse asukohaga Kõpu vallas. Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur ütles, et Kõpu vald on oma perearsti kenasti toetanud. Perearstiga koos töötav õde on nõus jätkama ka uue arstiga.
Konkursil osalemise tingimusteks on arsti meditsiiniline kõrgharidus, perearsti kvalifikatsioon; õigus töötada Eesti Vabariigis arstina ning
võimalus alustada praktiseerimist hiljemalt 1. novembrist. Avaldusi oodatakse maavalitsusse 8. oktoobrini.
Kaks kolmandikku Eesti elanikest on valmis aasta lõpul algaval rahva ja eluruumide loendusel vastama loendusküsimustikule interneti teel, selgus uuringufirma Faktum & Ariko poolt augustis läbi viidud küsitlusest.
“Küsitluse tulemused on väga julgustavad ja annavad alust loota, et Eestil on võimalik teha maailma rahvaloenduste e-loenduse rekord,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. Kõige suurem interneti teel loendamise osatähtsus on seni maailma rahvaloendustest olnud Lõuna-Koreas, kus küsimustikule vastas veebis üle 40% riigi elanikest.
Küsimusele “2011. aasta loendusel on võimalik valida, kas vastate rahvaloendajale või täidate ankeedi internetis ise. Kumba võimalust kavatsete kasutada?” vastas 66% “täidan ankeedi ise internetis”, 27% “ootan koju rahvaloendajat” ja 7% ei osanud vastata. Enim interneti eelistajaid oli 15-35 aastaste seas, kus seda eelistas 80% vastanutest. 35-54aastaste seas küündis see protsent 75ni.
Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles augustis Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15-74.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.
Laupäeva varahommikul kell 5.07 teatati häirekeskusele tulekahjust Jõgeva linnas Pärna tänaval.
Leekides oli kahekorruseline elumaja. Kustutustööde käigus leiti majast hukkunu. Põleng saadi kontrolli alla veerand seitsme paiku; selle tekkepõhjus on selgitamisel.
Häirekeskused said möödunud ööpäeva jooksul 687 teadet, neist 642 kuulusid kiirabi ja 45 pääste valdkonda.
Rakveres toimus seebikarbiralli, kus iseehitatud mootorita vähemalt kolmerattalised sõidukid võtsid omavahel mõõtu. Enne laskumisele lubamist läbisid sõiduvahendid turvakontrolli. Iga osavõtja pidi kandma kiivrit.
Vinni-Pajusti Gümnaasiumi koolmeistri Mart Pitsneri sõnul oli kogu „seebikarbinduse” mõte anda meie üsna rahavaesel ajal isadele-poegadele võimalus midagi huvitavat üheskoos meisterdada. „Seebikarpe saab teha peaaegu kõigest – ka vana plekkvann läheb selle tegevuse juures „kaubaks” ning lisaks käelisele tegevusele arendab see ka loomingulisust. Hea on ka see, et seebikarpe saab meisterdada-arendada ka kooli tööõpetuse tundides,” lisas Pitsner.
Nii tänatigi võistlustel isasid, kes oma poegadel masinad valmis aitasid meisterdada. Tänusõnad pälvisid Indrek Linde Tallinnast, Hugo Vainoja ja Andrus Vabaorg Lääne-Virumaalt.
Seebikarbiralli eesmärgiks polnud maksimaalse kiiruse saavutamine. Võistlusel hinnati autode ehitamisel kasutatud huvitavaid lahendusi, fantaasiarikkust ja loomingulisust.
100 meetri paigalstardist võitis masin nimega Belarus, aeg 21.92, järgnesid Vinni Punn (21.94) ja Välgunool – Hiireke ( 21.96). Võistluse maksimumkiiruse sai masin nimega Tornaado A, mis võttis välja 32 km/h , kilomeetri jagu vähem arendasid kiirust Kolhoosielu edendajad ja Rakett. Eripreemia pälvisid kõige väiksemate ratastega K-Rait, suurimate ratastega Tornaado, Välgunool- Hiireke ainukese naispiloodiga ning GAZ51 kui kolhoosielu edendaja.
Anti Ronk
Foto Hille Pakkanen
Täna Tallinnas algaval Uue Maailma Tänavafestivalil on Väike-Ameerika ja Luha tn ristmikul maailmaparandajate nurgake. Festivalikülalisel avaneb suurepärane võimalus nautida õiglase kaubanduse kohviku tooteid, võita auhindu lõbusas aastatuhande arengueesmärkide mälumängus ja üldse saada veelgi targemaks maailmaparandajaks. Sobilik igas vanuses! Lisaks on kõikidel suure südamega inimestel võimalik teha annetus Somaalia näljahäda käes kannatavatele lastele. Korjanduskasti saab jätta oma soovile ja võimalustele vastava summa, mille annetame UNICEF-ile.
Iga-aastane tänavafestival on Uue Maailma tähtsündmus. See septembri esimene nädalavahetus on seltsi eesmärkide ja tegemiste kõige selgem väljendus. Neil kahel päeval ei ole linnajao tänavad pelgalt autosid ristmikust teiseni kandvad asfaltväljad ning majades ja aedades ei toimeta mitte üürnikud ja omanikud. Siin tegutsevad ühe kandi elanikud. Mootorsõiduk loovutab koha inimesele, too aga naeratab naabrile ja ütleb talle tere.
Tänavuse festivali teemaks on “Aed tuleb tänavale”. Avatud on tänavaturud, kohvikud, töötoad, kunstinäitused, toimuvad kontserdid, etendused, sport, saunad ja palju muud.
Festival algab täna keskpäeval paraadiga seltsimaja eest ja kestab homme õhtuni. Täpsem kava leiad aadressilt www.uusmaailm.ee.
Üheksa aastat tagasi kirjutas Roheline Värav, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel hävitatakse meie üks sümboleid – Pühajärve sõjatamm. Keskkonnaminister Heiki Kranichi juhitav keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu eraldas 2001.aastal vastuhäälteta Pühajärve Puhkekodule taotletud 1,2 miljonit krooni, mille firma kavatses kulutada Pühajärve ümbruse, mõisapargi ja sõjatammiku maastiku korrastamiseks.
“Kogu paarikümnel hektaril paikneva pargi taastamiseks ja korrastustöödeks jäi väikesel ettevõttel raha väheseks, seetõttu otsustasimegi abi taotleda,” lausus Pühajärve Puhkekodu suuromanik Tiit Vähi. “Esimesel korral meie taotlusele isegi ei vastatud, kuid teisel korral oli vastus positiivne.”
Vaid mõned päevad hiljem jõuab leheveergudele looduskaitseorganisatsioonide protest. Looduskaitsjate hääled jäävad hüüdjaks hääleks kõrbes. Raha on välja jagatud. Pühajärve pargi taastamistöid hakkab projekteerima AS Kobras. Detailplaneering valmib 20. detsembriks 2001.
Asjade kiire ja ladusa sujumise ette veereb esimene komistuskivi siis, kui detailplaneering jõuab Otepää Looduspargi direktori Merle Antoni lauale. Sest Anton nõuab detailplaneeringule keskkonnamõjude hinnangut.
Keskkonnamõjude hinnangut hakkab koostama konsultatsiooni- ja arenduskontsern Hendrikson ja Ko. Kuid hinnang ei saa loodetud kiirusel valmis. Võibolla on selles oma põhjus ka asjaolul, et ei leita dendroloogi, kes julgeks lasta kopad sõjatamme ümber kaevama. AS Pühajärve Puhkekodu juhataja Jüri Korgi sõnul annab nõusoleku lõpuks üks Eesti tähtsamaid dendrolooge, kes just, see Korgile ei meenu. Hendrikson ja Ko projektijuhi Märt Hööveli sõnul annab sõjatamme ohustamise kohta hinnangu botaanik Toomas Kukk. Nimetatu aga kinnitab, et ta pole Pühajärve sõjatamme oma elus isegi kunagi näinud, küll on ta firmat nõustanud Tartus Poe tänaval kasvavate tammede osas. Loe edasi: Kuidas tapeti tamm…
Hiljuti murdus Pühajärve sõjatammel kaks suurt oksa ning pärast seda näeb Pühajärve pargi uhkus võrdlemisi rääbakas välja. Väimus annab tunnistust sellest, et puu seisund on täbar – tüvi on seest mäda, tema okstes leidub pragusid.
Looduskaitsealuse puu saatuse üle pidasid augusti viimasel päeval nõu keskkonnaspetsialistid ning Pühajärve puhkekeskuse esindajad. Viimased on territooriumi haldajad ning väga huvitatud sellest, et võimas puu edasi elaks.
Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Pille Saarnitsi kinnitusel tuleb esmalt võtta midagi ette selle nimel, et puu ei oleks varisemisohtlik.
Lähema nädala jooksul koostab dendroloog Urmas Roht täpse ülevaate puu seisundist ning annab soovitusi, mida tamme päästmiseks teha. Enne talve püütakse dendroloogi soovitused ka ellu viia.
Pärast hiljutist kahe haru murdumist on tamme võra muutunud kergemaks ning tüve koos hoidev tõmmits lõdvenenud. Puhkekeskuse esindajad lubasid tõmmitsat timmida juba lähipäevil.
Aegade jooksul on puusse tekkinud auke plommitud betooniga. See materjal on aga raske ning kogub endasse niiskust, mis omakorda soodustab kõdunemist. Dendroloog soovitas esimese asjana betoonosa puu seest välja lõhkuda ning ehitada avatud tüveosade kohale varikatuse.
Lisaks sellele soovitas Roht järelejäänud oksad kõrgemalt omavahel ühendada. See peaks parandama puu stabiilsust ning vastupanuvõimet tormidele.
Vaatamata inimeste pingutustele säilib siiski risk, et puu hukkub. Maha teda kindlasti ei võeta, kui puu sureb, siis omal jalal, lisas Saarnits.
Pühajärve sõjatamm on nime saanud 1841. aastal toimunud talupoegade vastuhakust Pühajärve mõisniku vastu. Tamme juures oleva teabetahvli kinnitusel on puu ümbermõõt 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanuseks arvatakse olevat 300-400 aastat.
Allikas: Tartu Postimees
Oled amatöör või veteran, tule ja osale kapsasalatikonkursil. Olgu Su kausis suvine kapsasalat, juustu-kapsasalat või miskit veelgi põnevamat, kogemused ja senised katsetused ootavad jagamist ja muljete vahetamist.
Konkurss on ideaalne koht uute kapsasalatite retseptide avastamiseks!
3. septembril oodatakse kõiki salatimeistreid Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuvale suurüritusele Tartu Sügisnäitus ja Tõuloom 2011. Kaasa haarake ka sõpru, sest just külastajad valivad maitsvaima ja meelepärasema salati.
Tõeliseid salatimeistreid premeeritakse auhindadega!
Põnevaid teadmisi kapsastest ja nende sortidest leiab samal päeval avatavast uuest näitusest Kasulik kapsas.
Konkursi sujuvamaks toimimiseks palume osalemisest teatada tel 738 3817 või 524 6572 (Ellen Pärn).
Septembri esimesel nädalavahetusel toimub 18. Tartu Lõõtspillifestival, millele annab avalöögi Tartu Folgiklubi. Kui festival toimub kord aastas, siis Folgiklubi pakub pärimusmuusikat, tantse ja autorilaulu kord kuus läbi terve talvehooaja.
18. lõõtspillifestivali kontserdid toimuvad Tartus Vilde majas (Vallikraavi 4) ja õpitoad Seltside majas (Pepleri 27) 2.-4. septembril 2011. See on Tartu lõõtspillimuusikapäevadest välja kasvanud festival – eesti lõõtspillimängijate kokkusaamine ning erinevate maade lõõtspillimängijate kontserdid Tartus.
Lõõtspillifestivali kontserdid on intiimsed, väikestes kontserdipaikades ning suunatud lõõtspillimuusikat hindavale publikule. Korraldaja Kadri G Laube sõnul on festivali õhkkond võrreldes teiste folkmuusikafestivalidega eriline – lõõtspillipeole ei eksi juhuslikke külalisi. Iga festivalikülaline tuleb kontsertidele muusika, esinejate ja “meie oma pilli” pärast.
Intiimne on ka Tartu Folgiklubi, mille autoritunnis keskendutakse ühe muusikule, autorile, kelle juured on pärimuses ja kelle laulus-mängus tärkab loomingut. 2. septembri autoritunni külaline on Mari Kalkun, temaga vestleb Ants Johanson.
Festivali avalöögi, Tartu Folgiklubi alustab ringmängutund, kuhu oodatakse nii väikeseid kui suuri nädalavahetuse jaoks meeleolu looma. Sedakorda õpetavad ringmänge festivali peakorraldaja Kadri G Laube, tuntud lõõtspillimängija Aleksander Sünter ning viiuldaja Marju Varblane.
Festivali programm on kirev – lisaks eesti muusikutele saab kuulda külalisi Lätist, Leedust, Sloveeniast, Taanist, Venemaalt ja Rootsist. Mängitakse klassikalist muusikat, jazzi, erinevate maade rahvamuusikat. Lisaks eesti lõõtspillidele kõlavad bajaanid, karmoškad, akordionid ja bandooniumid.
Igal aastal on Lõõtspillifestivali raames ka tasuta õpitoad – lõõtspillimänguga alustajaid ja juba mängumehi oodatakse Seltside majas (Pepleri 27, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts).
Laupäeva keskpäeval saab Tartu kesklinnas kuulda üle poolesaja lõõtsaga pilli – Rüütli tänav ja Raekoja plats on kuulutatud paariks tunniks Lõõtspillitänavaks, kus igal nurgal ja pingil mängivad festivali esinejad ja külalised. Festivali üheks menukaimaks kontserdiks on Igamehekontsert, kus mängivad kõrvuti algajad ja edasijõudnud, õpilased ja õpetajad.
Kui festival lõppeb pühapäeval Tartu Kultuurkapitali Jüri Uppini nimelise stipendiumi väljaandmisega, siis Tartu Folgiklubi jätkab pärimuse lainel läbi terve hooaja – iga kuu esimesel reedel Vilde kohvikus. Autoritunnis esinevad sel hooajal veel Aleksander Sünter, Mikk Sarv, Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu, Sakarias Leppik, Heilo Aadla, Mart Johanson ja Mari Pokinen.
www.traks.ee/folgiklubi
www.lootspill.ee
Justiitsministeerium kuulutas välja riigihanked vanglate varustamiseks kartuli ja köögiviljadega.
Ühes vanglas tarbitakse olenevalt vangla suurusest kuni viisteist tonni kartulit, neli tonni porgandit, kolm tonni peakapsast, kaks tonni sibulat, kolm tonni punapeeti ning pool tonni söögikaalikat kuus.
Oma pakkumuse saavad huvilised esitada eraldi kartuli ja köögivilja hankele, sealhulgas ka eraldi Tallinna, Tartu, Viru või Harku ja Murru vangla lõikes. Seega oodatakse riigihankest osa võtma ka piirkondlikke köögiviljamüüjaid.
Riigihangetes kutsutakse osalema pakkujaid, kes suudavad tagada kartuli ja köögivilja järjepideva iganädalase transpordi vanglatesse kogu aasta vältel. Seega on vajalik ka vastavate transpordivahendite olemasolu.
Pakkumuste esitamise tähtaeg on kartuli riigihankes 19. september ja köögivilja hankes 20. september kell 10.00. Täiendavat informatsiooni konkursi tingimuste kohta on võimalik saada riigihangete registrist ja justiitsministeeriumist. Lepingud uute tarnijatega soovib ministeerium sõlmida oktoobri alguses.
9. septembril algusega kell 10.30 toimub Väike-Maarja Rahvamajas pandivere paekonverents.
Paekivi tähtsusest räägib Riigikogu keskkonna töögrupi liige Tõnis Kõiv, Eesti pae-erimite nimistust ja kollektsioonist Kalle Suuroja, Pandivere hüdrogeoloogiast prof Rein Perens, paekarjääridest maastikukultuuris prof Rein Einasto, kaltsiumi osast taimede kasvul Malle Järvan ja kaltsiumi osast loomakasvatusest Andres Hellenurme. Paelembestest taimedest annab ülevaate Tiiu Maran, Väike-Maarja seltsimaja 100-juubelist Marju Metsman ning Virumaa paeaasta kogemustest Aivar Niinemägi. Kindlasti tuleb juttu ka meie fosforiidivarudest.
Toimub õppereis marsruudil Väike-Maarja kirik – Vao tornlinnus – Liiduri lubjaahi – Kiltsi loss – Võivere tuuleveski.
Osavõtuks registreeruda aadressil http://www.pandivere.eu/
Töötoas räägitakse sellest, missugused on toitumissoovitused lastele. Valmistatakse lihtsaid ja maitsvaid toite, mis lastele meeldivad. Tutvustatakse ka tervislike magustoitude retsepte.
On teada, et lapsed söövad toiduaineid teistmoodi kui täiskasvanud – nad valivad toitu. Samas on oluline pakkuda lastele tervislikke valikuid. Inglise toitumisteadlane P. Holford on öelnud: “Kui jätta laste endi otsustada, mida nad söövad, kitsendaksid nad tarbitavate toiduainete hulka seni, kuni alles jääb umbes kolm toitu ja nendest üks oleks tõenäoliselt kartulikrõpsud.”
13. septembril Tartus (Lembitu 8, II korrus) toimuvas töötoas räägitakse sellest, missugused on toidusoovitused lapsele. Valmistatakse lihtsaid ja maitsvaid toite, sealhulgas ka tervislikke magustoite. Töötuba viib läbi toitumisterapeut Sirli Kivisaar. Osalustasu 13 eurot, algus kell 18.00. Töötoas osalemiseks on vajalik eelregistreerumine, selleks saatke kiri laura@vianaturale.ee, 7421509.
