KÕK kutsub kolmapäeval energeetikaloengule

Keskkonnaõiguse Keskus kutsub sarja “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” raames 8. juunil toimuvale loenguõhtule energeetika teemal.

Energia on tänapäevase majanduse üks tähtsamaid ressursse, mille järele nõudlus maakera suureneva elanikkonna ning  tõusva elatustaseme tõttu pidevalt suureneb.

Kuigi teoreetiliselt leidub meie planeedil taastuvaid ja taastumatuid energiaressursse rohkem kui meil kunagi vaja peaks minema, on väljakutsed nende ressursside kasutamisel üha ilmsemad. Siinkohal võib näiteks tuua fossiilkütuste varude piiratust ning ebaühtlast jaotuse, probleemid tuumakütuste jäätmetega ning taastuvatest energiallikatest ammutatava energia ebastabiilsuse ning hinna.

Millised on energeetikaalased väljakutsed ja kuidas saame tagada inimkonna energiaga varustamise viisil, mis on ühtviisi jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik? Millised on õiguslikud vahendid selle eesmärgi saavutamiseks?

Energeetikaalastest väljakutsetest, alternatiivsete energiatootmise viisidest ning energiasäästu võimalustest räägib Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor ja keskkonnateadlane Erik Puura.

Taastuvate energiaallikate kasutamise ning energiasäästu alast õiguslikku regulatsiooni tutvustab KÕKi jurist Siim Vahtrus. Ettekannetele järgneval arutelul on osalejad oodatud ka oma arvamust jagama.

Loenguõhtu toimub kolmapäeval 8. juunil kell 17.15-19.15 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis, Kompanii 10 Tartus. Oodatud on kõik huvilised! Loenguõhtutel osalemine on tasuta.

KÕKi loenguõhtute sari “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” käsiteb viimastel aastatel palju tähelepanu saanud, ent varasemalt reguleerimata keskkonnaprobleemide lahendamise õiguslikke võimalusi. Eesmärgiks on anda ülevaade teemade tänasest normistikust ning arutada, millised on keskkonnaõiguse piirid ja võimalused.  Loenguõhtute kohta saab lähemalt infot KÕKi kodulehelt: http://www.k6k.ee

Lõuna-Eesti memmed ja taadid pidutsesid Otepääl

Eesti lipu päeval peeti Otepääl  Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu “Kaunistame oma kojad”. Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonna hulgas olid kõige arvukamalt esindatud Viljandimaa lauljad, tantsijad ja pillimängijad.

 Otepää kirikus toimus Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäevale ja Willem Reimani 150 sünniaastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus. Jumalateenistuse järel esinesid Lõuna Eesti memme-taadi  suvepeo koorid ja ansamblid kontserdiga.

Nelja maakonna suvepeole eelnes Viljandimaa memme-taadi suvepidu 29. mail Karksi-Nuias.  Viljandi maavalituse kultuuri peaspetsialist Kati Grauberg-Longhursti sõnul prooviti seal kogu Otepääle planeeritud programm läbi. Karksi-Nuias  tegi kaasa neli kapelli, kaheksa lauluansamblit ja 18 tantsukollektiivi. Kapellides mängis 21 inimest, lauljaid oli 76 ja tantsijaid 218. Samad kollektiivid astusid üles ka Otepääl.
Kati Grauberg-Longhurst

Algavad tasuta koolitused e-aruandluskeskonna muudatustest

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) kutsub osalema tasuta seminaril, et anda ettevõtetele ja MTÜ-dele veel enne majandusaasta aruande tähtaega ülevaade olulistest küsimustest ja probleemidest, mis seotud e-aruandluskeskkonnaga. 

Seminaride teemad:

· Ülevaade muudatustest audiitortegevuse seaduses – mida tähendavad audit ja ülevaatus? (Sulev Luiga, BDO)

· Enamlevinud probleemid aastaaruannete koostamisel. Reidi Strandberg (Gullfia OÜ)

· Ülevaade e-aruandluskeskkonna uuendustest. (Heilika Kutsch, Kersti Rätsep, RIK)

· Ülevaade majandusaasta aruannete andmete kasutamisest riikliku statistika tootmisel. (Merike Põldsaar/Ene Saareoja, Statistikaamet)

 Seminarilt saab kaasa kirjalikud materjalid.

 Koolitused toimuvad 13. , 20. ja 27. juunil kell 10-15.45 Tallinnas Rahvusraamatukogus. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine aadressil www.bcs.ee/index.php?lang=est&main_id=241&id=183

Ettevõtjaportaali e-aruandluskeskkond on majandusaasta aruannete elektrooniliseks esitamiseks loodud lahendus. E-aruandluskeskkond asub aadressil https://ettevotjaportaal.rik.ee.

Haanja avab juulis külalistele oma suitsusaunad

 Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus traditsiooniline suitsusaun on ikka veel oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanjamaa suitsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad  jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

 Haanjamaa saunaomanikud võõrustavad 23.-30. juulini toimuval Haanjamaa suitsusauna nädalal pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. 

Suitsusauna nädalat ilmestav akustiline muusika selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.

 Suitsusauna nädala täpsem ja arenev kava on juunist kodulehtedel www.savvusann.eu ja www.haanja.eu

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga sel päeval avatud Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80 – 90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!).  Lõunatoit valmistatakse saunaperega koos: lihtne tervislik kohalik ja saunapere traditsioonide kohane. Toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja.  Anna oma huvist juba täna teada. Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks.

Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta  leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.

Sänna Kultuurimõis kuulutab välja uue eluga asjade konkursi

Konkursile oodatakse asju, mis on tehtud pruugitud kraamist, igapäevaselt tarvilikud, huvitavad ja omanäolised.

Asja pakkumiseks helista 58203730 (Liis) või kirjuta e-posti aadressile kultuurimois@kultuuritehas.ee või saada tavaline kiri aadressile “Sänna Kultuurimõis, Sänna, Rõuge vald, 66710 Võrumaa”. Meie tuleme teeme pilti  ja küsime kuidas asi alguse sai.  Töid oodatakse  15. juunini 2011. Huvitavamatest asjadest trükitakse rändav fotonäitus. Kõik saadetud tööd riputatakse Sänna Kultuurimõisa kodulehele.  Auhinnaks  talgupäev töö autori juures! Konkrussi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus

Viimsis Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus ”Norra. Rannarahva lood”. MTÜ Norra Sõbrad korraldas eelmisel aastal fotokonkursi, kuhu laekus populaarsest reisisihist Norrast kokku 619 fotot – parimad neist on koondatud näituseks.
Konkurss toimus kahes kategoorias – noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üle 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse. Parima noore auhind oli Tensi Reiside kinkekaart Norrasse sõiduks.
Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasik fotoga ”Rannalaste mängud” ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ”Õõvastav vaikus”.
Žüriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Lisaks võitjatele tunnustas žürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jüriado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmaa; noortest Els Kaev, Krister Kasemaa, Taivo Karu.
Näitus on avatud 31. juulini Rannarahva Muuseumis (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald).
Kõiki konkursile saadetud töid saab vaadata: www.norrasobrad.ee/pildid

Täna kolib kultuur mere äärde

foto: mereblog.com

Kultuuripealinn avab linna merele ja kolib kultuuri mere äärde. Täna, 5. juunil sõidab Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed ja Mere puiesteed linnahalli juurde Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 suurejooneline rattaparaad, et avada linnas rattaliiklust innustavate pidustustega mereäärne kultuurikilomeeter. Tegemist ei ole rattaralli ega spordiüritusega, ratastel ja jalgsi liikumisel läbi südalinna mere äärde on eesmärk anda ratturitele võimalus näidata, et ka nemad on tähtis osa linnaliiklusest.

Täna avab Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 merel kohviku ja kaldal linnainstallatsioonid.

Koguperepeol „Kultuur kolib mere äärde“ avaneb kultuurikilomeetril Vana-Kalasadamas vees hõljuv Ökosaare buss-kohvik, kaldal saab kruttida luuleautomaati ning uudistada linnainstallatsioone, teiste seas maailma suurimat tuulekella.

Vana-Kalasadamas 5. juunil uksed avav Ökosaar on kui teistmoodi mõtteid genereeriv hiigelparv, kus hea sõpradega kohtuda, keha kinnitada või aega veeta – seal asuvad piljardilaud ja klaver, einestada saab bussi teisel korrusel ja värske õhu käes. Pühapäevasel koguperepeol avaneb ka mitu põnevat, kogu suveks avatuks jäävat installatsiooni. Üks neist, Vana-Kalasadama kaldapealsele paigaldatav luuleautomaat on osa Tallinn 2011 ja MTÜ Kirbutsirkus suveprojektist „Murepunktide kett“. Mereäärne luuleautomaat loeb soovi korral luulet kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles.

Täna mere ääres algav kultuurisuvi pakub üllatusi, ootamatuid kohtumisi, rõõmsaid hetki ja vana taasavastamist mitmeks eelseisvaks kuuks.

Allikas: tallinn2011.ee/kultuurikilomeeter

Kolga-Jaanis tähistatakse Villem Reimani 150. sünniaastapäeva

Täna, 5. juunil tähistatakse Kolga-Jaanis rahvusliku liikumise suurkuju ja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Villem Reimani 150. sünniaastapäeva.

Kogunemine toimub Kolga-Jaani kalmistul Villem Reimani haual, kus kõneleb Villem Reimani Kolleegiumi esindaja Ants Tooming.

Esineb Põltsamaa puhkpilliorkester, dirigent Urmas Mägi. Villem Reimani monumendi juures kõnelevad Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur ja EÜSi esimees Henrik Einre. Tänujumalateenistusel Kolga-Jaani kirikus jutlustab peapiiskop Andres Põder.

Kolga-Jaani rahvamajas toimub konverents „Villem Reiman 150“, kus kuulatakse ettekandeid. Esinevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, ajaloolane Tarmo Piir, kaitseminister Mart Laar ja Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Priit Rohtmets.

Allikas: EELK Konsistooriumi pressiteade

Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond sai Nordenilt toetust

Omakultuuride osakonna taotlus projekti „Development of knowledge exchange and transfer of know-how of museum reform and innovation between Nordic and Baltic countries: structural changes, economic incentives and new solutions in communication services“ läbiviimiseks sai Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Norden) toetusraha 10 tuhat eurot.

Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja maakonnamuuseumite esindajad Iisaku Muuseumist, Valga Muuseumist, Mõniste Muuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist ja Hiiumaa Muuseumist saavad projekti käigus omandada kogemusi muuseumireformi ja innovatsiooni valdkonnas nii Islandil, Taanis kui ka Norras.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Maanteemuuseum otsib maanteede uhkust

Eesti Maanteemuuseum kutsub märkama ja tunnustama meie maanteedel liikuvaid erilisi sõiduvahendeid ja kuulutab sellega seoses välja fotokonkursi “Maanteede uhkus”.

Kuigi meie teedel ringi vurav masinapark on aasta-aastalt aina mitmekesisem ja liigirohkem, leidub siiski piisaval hulgal neid hakkajaid inimesi, kes massist eristuda soovides on oma sõidumasina visuaalselt silmatorkavaks muutnud. Olgu siis ümberehitamise, -kujundamise, kaunistamise või isevalmistamise teel. Et märgata ja tunnustada erilisi sõiduvahendeid meie maanteedel, kutsume üles oma kahe-, kolme- või neljarattalisest sõbrast pilti tegema ja meile saatma.
Konkurss kestab 31. juulini. Fotokonkursi parimad kutsutakse koos oma erilise sõiduvahendiga 20. augustil Eesti Maanteemuuseumisse.

Täna avatakse kartulitrüki näitus ja töötuba

Täna, 5. juunil avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis näitus: “POTATOPRINT V” kus on näha valik viiendal rahvusvahelisel kartulitrüki festivalil valminud töödest.

Näituse avamisel toimub kartulitrüki töötuba, kus saab katsetada kartulitrükki tekstiilil.
Kohapeal olemas kartulid, kangas, noad, švammid, pintslid, pliiatsid ja siiditrükivärvid.
Osalejad võiksid soovi korral kaasa võtta särgi, püksid vms riideeseme, millele trükkida
(siiditrükivärvid on vesialuselised, et trükitud kujutis säiliks ka peale pesemist, triigi see
eelnevalt üle).

Allikas: Narva muuseum

Narva muuseumi kunstigaleriis peetakse täna kunstnikupäeva

Pühapäeval, 5. juunil peetakse Narva muuseumi kunstigaleriis Kunstnikupäeva ning avatakse kartulitrüki näitus.

Tänavuse aasta Kunstnikupäev on pühendatud Narva muuseumi kunstigalerii 20. aastapäevale. Kahe kümnendi jooksul on kunstigaleriist saanud Narva linna tähtsaim kunstikeskus, kus regulaarselt avatakse uusi näitusi, toimuvad loometunnid nii lastele kui ka täiskasvanutele, korraldatakse kontserte, pidusid, kohtumisi tuntud kunstnikega ning loenguid kunstiajaloo teemadel.
Kella 11-14 saavad kõik huvilised tutvuda Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Tallinna ja Jaanilinna kunstnike loominguga. Galerii lavadel saab näha varjuteatri ja teatristuudio „16. tuba“ etendusi, tantsustuudio „Varjud“ koreograafilist flash mobi ning akustilise bändi M.O.R.A etteastet.
Lapsed on oodatud osalema Narva kunstnike Katri Kuuse ja Lilli Jefimova meisterklassides, kus saab katsetada kartulitrükki.
Kunstnikud Jana Botsarova ja Tatjana Sonina esinevad oma kontseptuaalsete performance’itega ning Mainori kõrgkooli disainistuudio esitleb oma uut kostüümikollektsiooni. Soovijad saavad riietuda ajaloolistesse kostüümidesse ja lasta end neis pildistada.
Kunstnikupäevaks avatakse Kunstigaleriis korraga viis näitust. Kunstigaleriisse sissepääs on sellel päeval tasuta.
Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

Registreerimine Metsaülikooli on alanud

Selle aasta teemaks oleme valinud elu võimalusest maal, ehk ametlikult “Seestpoolt suurem Eesti: regionaalne areng”. Metsaülikooli sihiks on Eestile oluliste teemade arutamine, kus lektorid viivad kuulajad oma ala sõlmpunktideni, selleks et siis asju edasi arutada ja mõnikord isegi lahendusi leida. Arutlused jätkuvad lõkke ääres, saunas ja ka peale Metsaülikooli.

2011. aastal toimub Metsaülikool 10. – 14. augustil (kolmapäeva õhtust pühapäeva lõunani) Käärikul. Lektorid on erinevate kogemustega eri aladelt, näiteks Jaan Kaplinski, Garri Raagmaa, Mikk Sarv, Tiit Vähi, Ivari Padar, Katri Raik jpt.  On võimalus arutada asju inimestega, keda tavaliselt ainult kaugelt näeb ning ühtlasi ka enda maaelu visioon kujundada. Osavõtumaks on 160 eurot, peamiselt nelja päeva majutus ja toitlustus.  On võimalik taotleda stipendiumit, mis langetab osavõtumaksu 45 eurole. Registreerimise tähtaeg on 30. juuni.

Registreerida saab MÜ kodulehel: http: www.metsaylikool.ee/

Tulemas Tallinna VI kitarrifestival

Celso Machado.

13.–19. juunini on oodata Eestisse tippkitarriste Brasiiliast, Hispaaniast, Ungarist ja Prantsusmaalt. Kontserdid toimuvad Mustpeade majas, Kumu Auditooriumis, Pärnu Raekojas ja Kuressaare Kultuurikeskuses. 14 .-17. juunini on Lauluväljaku klaassaalis võimalik kuulata Eesti kitarriste, kitarriorkestreid ja ansambleid. Kõlab palju uudisteoseid ja aegumatut kitarriklassikat. Lisaks kontsertitele toimuvad meistriklassid ja seminarid. 

Brasiilia muusika üks eredamaid andeid, kitarrilegend, laulja, löökpillimängija, helilooja ja improvisaator Celso Machado esineb17. juunil KUMU Auditooriumis, 18. juunil Pärnu raekojas ja 19. juunil Kuressaares. See on suursündmus kõigile muusikasõpradele.

Igaühel Oma Festival

6.-11. juuni toimub Tallinnas OMA Festival, mille eesmärk on toetada salliva ja kaasava ühiskonna arengut ning tõsta inimeste teadlikkust seksuaalvähemustega seotud teemadel. Programm sisaldab filmilinastusi, näitusi, töötubasid, vestlusringe ja kontserte. Oma Maailma Avardamise Festival lõppeb tasuta kultuuripäeva ja vabaõhukontserdiga Rotermanni kvartalis.

Avatud Eesti Fond

Metsas tohib lõket teha vaid selleks ettevalmistatud platsil

Kuna puhkuste periood on hoogu võtmas, siis tuletab Erametsakeskus kõigile loodusesõpradele meelde, et telkida ja lõket tohib teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal.

Tule leviku takistamiseks puhastatakse lõkkekoha ja grillimise koha vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist vältimaks selle süttimist lahtisest leegist, kõrgest temperatuurist ja sädemetest.

Parim paik metsas puhkamiseks ja vajadusel lõkke tegemiseks ning grillimiseks on selleks ettevalmistatud laagri- ja lõkkeplatsidel.

Erametsakeskus korraldab koostöös Päästeametiga Euroopa Liidu poolt rahastatava Life programmi raames sel aastal mitmeid koolitusi metsatulekahjude ärahoidmiseks.

Täpsem info: www.eramets.ee/life

Kuressaare põhikool kallistati ajalukku

“Meie Maa” kirjutab, et eile võttis Kuressaare põhikooli pere üksteisel käest kinni, moodustas ümber koolimaja keti ja korrates direktor Jaan Lemberi poolt teele saadetud lauset “Hüvasti, kool!”, jagati austust omale kalliks saanud majale.

18 aastat õpetajana ja sellest 10 aastat koolidirektorina töötanud Kuressaare linnapea Mati Mäetalu märkis, et kuigi järgmisest õppeaastast kool ei jätka, jäävad alles mälestused ja koos veedetud aastad, mida keegi ei saa ära võtta.

“Kindlasti ei olnud paari aasta tagune otsus kaks kooli liita kerge ei otsustajaile endile ega meeldiv ühelegi osapoolele. Paraku on elus nii, et kui me midagi tahaks ka tagasi keerata, siis ei saa. Peame oskama elada ja hakkama saada hetkes, kus me oleme, et sealt edasi liikuda,” lisas linnapea.

Mäetalu sõnul on aga kõik kindlasti põhikooli majja alati teretulnud ja oodatud, et vaadata, kuidas majal uues rollis läheb.

Lähemalt loe “Meie Maast”

Orissaare raamatukogule kingiti hinnalised raamatud

Neljapäeval kinkis Orissaare ajaloo toimkond kohalikule raamatukogule kaks kasti vanu kingitud raamatuid, millest vanim on 1816. aastast, vahendab organisatsiooni blogi.

Kolmapäeva õhtul andis militaaresemete koguja Joel Nõukas Orissaare ajaloo toimkonnale (OAT) üle kaks kasti vanade, peamiselt usuteemaliste raamatutega, mis kogumise käigus on siit-sealt pööningutelt leitud. Nõukase sõnul polnud tal südant neid maha jätta ja ta otsustas aastatega kogunenud vaimuliku kirjanduse ära kinkida.

Loe edasi “Meie Maast”

 

 

Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad veel noori abilisi vabatahtlikuks

Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad asjalikke noori, kes tahavad suursündmuste toimumisele kaasa aidata ning aktiivsenädala Tartus veeta. Vabatahtlikud on abiks festivali ajal 20.-25. juulil välisgruppide majutuskohtades, koolides.

Vabatahtlikud on asendamatu abi, kes
– jagavad infot ja lahendavad probleeme
– hoiavad korda
– hoiavad silma peal, et võõrad koolimajja ei satuks
– aitavad väliskülalistel end mugavalt sisse seada ja sujuvalt lahkuda
– avavad ja sulgevad ruumide uksi

Kui oled vähemalt 16-aastane ja soovid Tartu selle suve suurimale kultuurisündmusele kaasa aidata, anna endast kindlasti teada! Continue reading Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad veel noori abilisi vabatahtlikuks

Tartu suveniirikonkursi võitis linnajalgratta sadulakate

Tartu linnavalitsuse korraldatud suveniirikonkursile laekus üle poolesaja Tartu linna ja maakonda tutvustava eseme. Esikoha vääriliseks tunnistas žürii erksavärvilised Tartu sümboolikaga linnajalgratta sadulakatted.

“Julgelt kolmandik konkursile laekunud töödest olid originaalsed suveniirid, mida Tartu linn võiks oma külalistele kinkida ja nii end omanäolise linnana tutvustada. Konkurss andis ka väga hea ülevaate nendest ideedest, mis hetkel ühiskonnas aktuaalsed ja inimesi puudutavad – ehk siis ökoloogiline mõtlemine, käsitöö ja praktilised ning nutikad ideeleiud. Konkursi tulemusega võib rahule jääda,” kommenteeris linna avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets.

Konkursile esitatud tööde seast valis turismiasjatundjatest, disaineritest, ettevõtjatest ja linnaametnikest koosnev žürii välja 16 tööd, mille seast selgitati kolm auhinnalist kohta.

Esimese koha ja 500 euro vääriliseks hinnati MTÜ Iseseisev Elu linnajalgratta sadulakatted. Erksavärvilised sadulakatted on kergesti paigaldatavad ja puhastatavad ning igati sobivad jalgrattalinnaks pürgiva linna suveniiriks.

Loe lähemalt

Keskkonnauudised laiast ilmast

Homses KUKU Ilmaparandaja saates heidab keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen pilgu eelmise kuu keskkonnauudistele laiast maailmast:

Üks enim kajastust leidnud välisuudiseid möödunud kuul oli Saksamaa valitsuse radikaalne otsus sulgeda kõik riigi tuumajaamad 2022. aastaks.

Pärast Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetust suleti Saksamaal mitmeid tuumajaamu ning neid ei plaanita enam kasutusele võtta, edastab Reuters. Ülejäänud tuumajaamad suletakse järgmise 11 aasta jooksul järkjärgult. Saksa keskkonnaminister Norbert Röttgen teatas tuumajaamade sulgemisotsusest pärast seda, kui valitsus selles küsimuses konsensusele jõudis. Enne Fukushima õnnetust sai Saksamaa 23 protsenti oma energiast tuumajaamadest. Kõige enam kasutatakse Saksamaal energia-allikana kivisütt- see katab riigi energiavajadusest 42 protsenti.

Saksamaa kantsler Angela Merkel on rõhutanud, et see otsus ei vii tulevikus kindlasti selleni, et Saksamaale hakatakse tuumaenergiat lihtsalt sisse importima. Merkel väitis, et vajaminev energia hakkab tulema teistest allikatest.

Saksamaa plaan on 2020. aastaks kasutada 25 protsendi ulatuses taastuvaid energiaallikaid, mis on pea kaks korda rohkem kui praegu. Eriti suur lootus on pandud tuuleenergia arendamisele. Kuigi samas on juba aktiveerunud mitmed Saksamaa Põhjamere äärsed looduskaitsjad, sest tõenäoliselt peab tuuleenergia laiendamise tõttu kaotama põhjapoolseid metsastunud alasid.

Saksamaa loodab järgmise kümne aasta jooksul oma energiatarbimist 10  protsendi võrra ka koomale tõmmata.

Tuumaenergiaga on lubanud lõpparve teha ka Itaalia, Tai, Malaisia ja Šveits. Continue reading Keskkonnauudised laiast ilmast

Põllumajandusmuuseumis algavad loovtöötoad

Eesti Põllumajandusmuuseum ootab nii väikseid kui suuri suve vaheaja alguse puhul loovtöötubadesse. Temaatilised töötoad toimuvad 4. – 10. juunini kell 11-16.

4. – 5. juunil valmistatakse taimedest anumaid ja õpitakse korvipunumist.
6. juuni on puutööpäev, mil voolitaksee puidust taluloomi, võinuga ja lõikelauda. Esemed kaunistatakse puidupõletustehnikas.
7. juuni – kartulitrüki päev. Saab meisterdada kartulist templi ning trükkida suvise ja omanäolise poekoti või T-särgi.
8. juuni – ehtepäev, valmistatakse vildist ja helmestest kauneid kaelakeesid ja talismane.
9. juuni – roigasmööbli valmistamine. Õpitakse valmistama looduslikust materjalist aiamööblit, mis sobib hästi nii aeda kui suvekodusse.
10. juuni – sepatööpäev, tutvumine sepatöö põhitõdedega, saab proovida sepistada naela või hobuserauda.

Osalustasu 5 eurot.

Info ja registreerimine: janika.turu@epm.ee, tel. 5379 8409.

Allikas ja pilt: www.epm.ee

Leisil avatakse moodne kiirtankla

Leisi alevikus avatakse 10. juunil tankla, mis on Saaremaa ainus automaat- ehk kiirtankla ja varustatud kõige moodsama tehnikaga, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Tanklas on kolm 10 000liitrist mahutit. Jaamas tulevad müügile bensiin 95, diislikütus ja erimärgistatud diislikütus.

„Praegu käib tanklas katsetamisperiood, leidmaks vigu, kui neid peaks esinema. Kuna kõik uued bensiinijaamad, mida ehitatakse, on tehnika viimane sõna, siis võib öelda, et nii tänapäevast jaama meil Eestis praegu rohkem ei ole,” lausus ASi Olerex suhtekorraldaja Maily-Maria Kiviselg.

Tankla, mille rajamist alustati 22. veebruaril, on varustatud lampidega, mis hakkavad, kui sõiduk saabub, eredamalt põlema ja muul ajal püsivad säästurežiimil.

Laupäeval mõõdetakse admiral Pitka auks kilomeetreid

Kaitseliidu Järva malev korraldab sel laupäeval, 4. juunil taas rattaretke Järvamaalt pärit admiral Johan Pitka mälestuseks.

Järva maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev pöörata rattaretkega tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele. „Kuna igal aastal istutame admirali viimset puhkepaika tähistava mälestusmärgi juurde ka kõigi Järvamaa inimeste nimel tammepuu, siis loodan et võime kunagi öelda, et järvamaalased on admirali auks lausa pargi kohale viinud,” lausus ta.

Rattaretke start antakse 4. juuni varahommikul kell 7 ühel ajal nii Paide vana rahvamaja kui ka Järva maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsa kodanikumaja juurde, kus retkelised ühinevad ning jätkavad kokku 50 kilomeetri pikkusel matkal mööda kruusa- ning metsateid Harjumaale Alansi külla.

Ajaloolane Valdo Praust tutvustab teele jäävaid ajaloolisi paiku ning  endiste aegade teedevõrku. Sihtpunkti plaanitakse jõuda kella 13 paiku. Ratturite järel sõidab ka toetusteenistus, kes korjab vajaduse korral väsinud üles ning aitab, kui tarvis, ka sõiduriista parandada.  Kokku tuleb retkelistel läbida sadakond kilomeetrit.

Admiral Pitka mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva malev igal aastal ka 20kilomeetrise rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse.

Lähem info: kapten Vello Pops, tel 5342 7256.

Järvamaa valib oma suveniiri

Järvamaa arenduskeskuse väljakuulutatud konkursile „Järvamaa suveniir 2011” laekus rohkelt töid ja neid saab  30 märgusõna all hinnata veebilehel www.jarva.ee. Võitjad kuulutatakse välja Järvamaa turismiinfokeskuse avamisel 17.juunil.

Konkursiga „Järvamaa suveniir 2011” soovitakse mitmekesistada Järva maakonda tutvustavate ja piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning ärgitada suveniiritootjaid looma piirkonda iseloomustavaid meeneid.

Konkursile laekunud tööde hulgast valivad võitjad Järvamaa arenduskeskuse kokkukutsutud hindamiskomisjon ja kõik konkursist huvitatud, kes hindavad töid Järvamaa infoportaalis.

Samuti saab anda häält oma lemmiku poolt Facebookis „Järvamaa – Eesti südamaa” lehel albumis „Suveniirikonkurss”. Internetis saab oma lemmikule hääle anda kuni 12. juunini.

Auhinnad on rahalised. Auhinnafond jaguneb järgmiselt: I koht 319 eurot, II koht 128 eurot ja III koht 64 eurot. Auhinnatud tööd võivad edaspidi kasutada märget „Järvamaa suveniir 2011”.

Järvamaa arenduskeskusel on suveniirikonkursi korraldamine teistkordne ettevõtmine, 2010. aastal laekus kaheksa tööd.