Kuu: juuni 2011

Olustvere õpilased näitavad, kuidas vanast uus teha

Täna, 3. juunil kell 16 avatakse Viljandi muuseumi näitusetoas Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli tekstiili eriala õpilaste väljapanek „Vanast uus”, mille ühendav teema on materjalide taaskasutus.

Tekstiili eriala õpilastel on igal semestril ülesandeks lahendada mõni teema taaskasutusmaterjalidega. Väljapandud esemete valmistamisel on kasutatud vanu villaseid kampsuneid, kostüüme, seelikuid, pükse, paelu, litreid, villast tekki.

2011. aasta alguses Viljandi muuseumi väljakuulutatud näituste konkursil osutus „Vanast uus” väljavalituks. Näituse on pannud kokku Ingrid Uus, Inna Raud ja Marvi-Liina Riid.

Näitus jääb avatuks kuni 2. juulini.

Lisainfo: www.muuseum.viljandimaa.ee

Vahtraoru talu avas oma seebipoe

Kolossova külas Vahtraoru talus eelmise aasta sügisel tegevust alustanud Vana Jüri seebikoda avas äsja Vahtraoru talus seebipoe Vana Jüri Puut, kirjutab Setomaa infoportaal. 

Poes müüakse seebikojas valmivaid seepe, samuti on võimalik tutvuda seebi valmistamisega. Praegu toodetakse 20 seepi, mida talu müüb ka ümbruskonna müügikohtades. Mõned seebid sortimendist jäävad müüki ainult talupoodi.

Lisaks seebile on plaanis müüma hakata Setomaal valmivat käsitööd ja muud kaupa, samuti ürte, ürdisoolasid ja ravimtaimi.

Lisaks seebi valmistamisele ja müügile korraldab talu seebi valmistamise õpitube. Esimesena läbisid avapäeval õpitoa Euroopa Komisjoni Eesti esindus ning koostööna valmis Eurosiip.

 Pood on lahti iga päev kella 12- 18. Õpitoad ainult ettetellimisel.

Käsmus peetakse viikinglaeva sünnipäeva

Käsmu meremuuseumis tähistatakse viikinglaeva Aimar esimest sünnipäeva pidulike meresõitudega. Keskkonnaamet ja Käsmu meremuuseum korraldavad sel puhul 4. juunil seminari “Lahemaa rannalaevandus”.

Kavas:

12.15. Raimo Pullat – raamatu “Viinameri” esitlus

12.45 Jüri Vendla – raamatu “Unustatud merereisid” esitlus

13.15 Andres Ehin – raamatu “Merelaule sajast suust ja sulest” esitlus

13.45 Peeter Peetsalu – “Rannameeste keel maamehe kõrvas”

14.15 Aarne Vaik – “Rannalaevanduse ajalugu”

Vestlusring.

Paadisõidud puupaatidega. Paadiehituse töötuba. Musitseerivad Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend.

Rohkem infot: www.looduseomnibuss.ee.

Värska vallavanem tervitas väikseid vallakodanikke

Eile, 1. juunil tervitas Värska vallavanem Raul Kudre lasteaia saalis Värska vallas 2010. aastal sündinud pisikesi vallakodanikke.

Kutse oli saadetud kaheksale lapsele, kohale oli neist koos emme-issiga tulnud neli. Esimene külaskäik lasteaeda näis kõigile pisikestele meeldivat. Eriti põnev tundus neile lasteaia- ja koolilaste esinemine.

Seejärel sai sõna vallavanem, kes rääkis tegutsemisvõimalustest Värska vallas. Samuti arvas ta, et juba lapseeas sõlmitud sõprus on kestev ja just need suhted jäävad püsima. Vallavanem julgustas vanemaid lapsi Värska lasteaeda tooma ning oli lootusrikas, et pärast seda jätkavad nad õpinguid kohalikus koolis.

Pärast sõnavõttu said kõik uued vallakodanikud käsitsi maalitud omanimelise tassi. Kooliperelt oli samuti pisike meene. Üheskoos söödi torti ja nauditi päikselist päeva. Kõik soovijad said lasteaia ruumidega tutvuda.

Meelike Kruusamäe

Foto:  Triin Kaaleste

Võrust, nostalgiliselt

Kadri Koreinik,
külaelanik

Võru linna südamest, pargi veerest hakkasid elanikud linna teise serva Nöörimaa külje alla kolima 1970. aastate teisel poolel. Samasugused protsessid toimusid ka teistes linnades: valdavalt puitarhitektuuri ja aiakestega linnaosadest koliti korterrmajadega rajooni. Unustati puuküte ja brikett, solgiveekastid ja floksipeenrad. Elujõulisemad ja edasipüüdlikumad pered elasid Vilja tänavas, hiljem ka Koreli kandis, seal, kus võrulased olid varem porgandeid kasvatanud.

Koidula ja Karja tänavasse jäid need, kellele asutus korterit ei pakkunud, ja ka need, kelle jaoks oli elamine aguliks muutunud Koidula ja Karja tänavas armsaks saanud.

Need Võru linna kvartalid on minu lemmikud, minu lapspõlvemaa. Kui lõpuks uusrajooni kolisime, tuli valus lahkumine. Kohast, kus igal majaelanikul oli oma lillepeenar ja marjapõõsas. Kohast, kus naabermaja trepikojas oli põnev puunikerdustega trepikäsipuu ja kivitrepp ning tagaõues lagunenud lehtla. Kohast, kust lühikese jalutuskäigu kaugusel oli lilledesse mattunud salapärase nimega maja Villa Olga. Sealsamas kahekorruseline roheline juugendlik puumaja. Kohast, kus iga kell sai lipsata parki — ujuma, rattaga sõitma, tammetõrusid korjama. Loe edasi: Võrust, nostalgiliselt

Jaanipäeva eel tähistatakse Põhjala metsalillepäeva

Traditsioonilist Põhjala lillepäeva tähistatakse kõigis põhjamaades jaanipäevale eelneval nädalavahetusel.

Sel puhul kutsub Varbla looduskeskus 18. juunil kell 11 Nedrema puisniidule osalema metsalillepäevale. Selle käigus õpitakse tundma lilli koos Metsamoor iIrje Karjusega.

Kogunemine Nedrema puisniidu parkimisplatsil. Retk puisniidul. Lilled söögiks, joogiks, teraapiaks ja kosmeetikaks.

Võta sõbrad kaasa ning tule nautima Põhjamaa looduse mitmekesist ilu! Rada on kohati väga märg. Üritus on tasuta.

Vajalik eelregistreerimine. Info tel 507 7369, 676 7161 võivarbla.looduskeskus@rmk.ee.

Räpinas tulevad Hea Kodu päevad

10.-11. juunil kutsub Eesti aianduse kodu Räpina külla ja osa saama esimest korda peetavatest Hea Kodu päevadest, vahendab Põlvamaa infoportaal.

„Räpina on eestimaalaste seas tuntuks saanud oma kauni looduse ning hoolitsetud aedade ja parkidega,” viitas Räpina vallavalitsuse arendusspetsialist Liisi Varik ürituse idee tagamaadele. Tekib ainult küsimus: kas Räpina inimestel endil on aega seda ilu ja headust nautida? Seega oleksid Hea Kodu päevad eelkõige koht, kus vahetatakse teadmisi, oskusi ja kogemusi hea kodu rajamisel. Päevade ilmestamiseks on välja valitud ka üks vana talukompleks, mida hakatakse taastama.

Reedel, 10. juunil kujuneb keskseks sündmuseks Hea Kodu konverents Räpina aianduskooli saalis. Konverentsil käsitletakse oma kodu rajamise ja paremaks muutmise teemasid.
 Osalemine on tasuta, kuid oma tulekust palutakse teada anda hiljemalt 6. juuniks e-posti aadressil vald@rapina.ee või telefonil 799 9500.

Kell 18 loovad Hea Kodu päevade avaõhtul vana muusikakooli aias meeleolu bigbänd ning Räpina muusikakooli lapsed.

Laupäev, 11. juuni on messi päralt.  Sillapää lossi esimesel korrusel on avatud töötoad, aianduskooli parklas jagatakse õpetusi aianduse, lille- ja taimeseadete ning pookimise ja silmastamise õpitubades. 

Mõisa talli ees kutsub MTÜ Vanaajamaja kaasa lööma palk- ja saviehituse, puitkatuste ning looduslike viimistlusmaterjalide teemalistes õpitubades, ametioskustes võtavad üksteiselt mõõtu palkmajaehitajad.

Kell 10 ja kell 14 stardib Räpina keskväljakult buss, mis viib huvilised Laasi tallu tutvuma vana maja taastamisega.

Kell 10-15 algavad igal täistunnil pargimatkad Sillapää lossi juures, Räpina aianduskooli kollektsioonaedades ning Räpina paberivabrikus.

Räpina Hea Kodu päevad toetavad aasta algul välja töötatud kohaturundusbrändi „Räpina – hea kodu koht”.

 

Ees on kolmas Võrtsjärve kala- ja käsitöölaat

Kõik huvilised on oodatud 11. juunil kella 11–17 Jõesuu puhkealale nautima ehtsat Eesti käsitööd ja Võrtsjärve kala kõikvõimalikul kujul.

Võrtsjärve kolmandat kala- ja käsitöölaata korraldab Võrtsjärve sihtasutus. Võrtsjärve külastuskeskuse juures peetaval laadal loovad meeleolu kauplejaid ja ostjaid igast ilmakaarest, Audru Jõelaevanduse Punt, Konguta segakoor ja noorte segarahvatantsurühm Tartumaalt.

Pakutakse kala kõikvõimalikul kujul, käsitöömeistrite loomingut ja kalepurjekaga sõite Võrtsjärvel. Kalaköögis on kavas räime rookimise meistrivõistlused, kõige suurema kiluvõileiva valmistamine ja ärasöömine. Saab teada väga hea kalasupi saladused jm.

Paadikuuri tegemistest on kavas puukoorepaatide valmistamine ja regatt, õnnekivide maalimine, näha saab puu- ja muu töö meistreid jm.

Vaata ka:http://www.vortsjarv.ee/vortsjarve-kala-ja-kasitoolaat

Imaveres alustati sotsiaalmaja ehitust

31. mail pandi nurgakivi Imavere sotsiaalmajale. 12 korteriga maja valmib selle aasta sügisel, kirjutab Järvamaa infoportaal.

Seal pakutakse eluasemeteenust erivajadusega ja puuetega inimestele ning eakatele. Võimalus on pakkuda ka asenduskoduteenust ning eluasemeteenust vältimatut abi vajavatele inimestele.

Ehitust toetatakse kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste programmist 460 163 euroga. Valla oma osa on 88 929 eurot.

Täna Plaani karjamõisas tasuta kontsert: suvekuulutajad Marek Sadam ja Toomas Laur

Rännumehed Marek Sadam ja Toomas Laur kuulutavad suve algust vabaõhukontserdiga Plaani karjamõisas täna, 2. juuni õhtul algusega kell 19.

See on mõnus õhtupoolik reisilugude ja lauludega. Võrumaa Plaani kiriku juurest alates on üleval viidad, mis juhatavad sind kontsertpaika. Soovi korral kaasa piknikutekk.

Sissepääs prii.

Tutvu rännumeestega:
http://www.youtube.com/watch?v=7_KE9uwfKGo

Seinaleht: http://plaani.edicypages.com/teated/plaani-karjamoisas-saab-toimuma-esimene-vabaohukontsert

Esna vallamajas tuleb pliidi parandamise koolitus

Pühapäeval, 5. juunil algusega kell 11 toimub Kareda vallas Esna vanas vallamajas 115 aasta vanuse pliidi rekonstrueerimise avaüritus, annab teada Järvamaa infoportaal.

Tuntud ahjumeister Arvo Täheväli Järvamaalt annab ülevaate hoonete küttekolletest ja ekspluatatsioonist. Koolituse esimesel päeval tutvustatakse praktilisi töövõtteid.

Eestvõtja on MTÜ Karessen. Üritusel on võimalus teha toetusannetusi. Pakutakse Karesseni seljankat.

Tõlliste vald kutsub kodukohta pildistama

Seoses Tõlliste valla küladepäeva ja 20. aastapäevaga on kuulutatud välja fotokonkurss „Koduvald läbi aja”.

Konkursile on oodatud tööd ajaetappidest, mis on jätnud jälje Tõlliste valla ellu, olgu selleks siis erilised objektid, majad, paigad, sündmused.

Konkursil võivad osaleda kõik soovijad. Täpsemad tingimused leiab Tõlliste valla veebilehelt www.tolliste.ee. Fotod tuleb saata hiljemalt 15. juunil e-posti aadressil konkurss@tolliste.ee.

Korraldajal on õigus tasuta kasutada konkursi fotosid mittekommertslikel eesmärkidel näitusel, trükistes ja meedias tingimusel, et on lisatud autori nimi.

Lisainfo: Valdo Kõrge, Tsirguliina keskkooli IT-juht, tel 766 6383, 528 0818.

 

Täna, Maaema sünnipäeval ei kasva rohi ega tee lind pesa

Täna, 2. päranakuud on Maaema sünnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Enesest lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid ning ei tee maa peale tuld. Maaema ja vanajumal tahavad maahingausel rahu saada.

Vadja maarahva juures on säilinud päeva põline nimetus maaentðäyzspäivä, mis tähendab maahingust ehk maapuhkust. See on maa sünnipäev, mil kogu maa ja maast kasvav on püha. Maa puhkab. Samasugune tähendus on sel päeval ka ülejäänud Maavallas.

Maahingause pühadust on rõhutatud kõnekäänuga, et sel päeval ei kasva rohi ja lind ei tee pesa. On usutud sedagi, et maahingausel pole mõtet leiba ega taari teha, see lihtsalt ei lähe hapuks. Koos maaga puhkab kõik elav ja peaks puhkama ka inimene.

Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lüüa. Murul ei tohi isegi magada. Mitte üksnes maa, vaid ka kõik puud on maahingausel pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.

Keelatud on noa ja kirve ning muude terariistadega, näiteks nõela ja varrastega tehtavad tööd. Samuti tööd-tegemised, mis põhjustavad kolinat ja mürinat. Pikne, kõu, uku, äikene, vanajumal ehk taevaisa tahab, et inimesed sel päeval puhkaksid. Tööd ja asjad, mis on tehtud maahingausel, võib pikne hiljem hävitada.

On tähelepanuväärne, et maahingause pidamise eest vastutas terve küla. On usutud, et kui kas või üks mees ei pea püha, rikub see kogu küla saagi.

Maaema on maarahva tähtsaim jumal. Eluandja ja toitjana on ta kõigi olendite, sealhulgas ka inimeste ema. Maaemast on sündinud ja tema armust elavad kõik rahvad, elmad, keeled ja usud. Isegi veekogud lättest mereni kõige oma elustikuga on Maaema hoida.

Kõlbeline ja väärikas inimene austab ema ja elu allikat. Seepärast tasub neljapäeval aeg maha võtta ja pidada esivanemate kombel Maaema sünnipäeva.

Pärimust

Kuva: Tõrma hiiemägi Rakvere kihelkonnas

Allikas: Maavalla Koda

Tutvuma Kurese sumbkülaga!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond kutsuvad tutvuma Kurese pärandkultuuriobjektide ja Soontagana maalinnaga.

Laupäeval, 11. juunil 2011 kutsume kõiki Pärnumaale tutvuma Kurese sumbkülaga, mille asustuslugu ulatub pronksiaega. Retk kauni loodusega pärandmaastikul on 7 km pikk. Soosaarel asuv Soontagana maalinn on olnud mitme sajandi vältel inimestele pelgupaigaks. Rikkaliku kultuuriajalooga piirkonnas leidub vanu talukohti, keldreid, kiviaedu. Teekonna pikkus 3 km. Retke Kurese külas ja Soontagana maalinnas viib läbi Urmas Vahur.

Väljasõit 11. juunil kell 8 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest Kompanii tn 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 21. Palume selga ja jalga panna looduses liikumiseks sobivad riided ja jalanõud.

Registreerimine kuni 9. juunini telefonil 7366 120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot, tasuda saab bussis.

Keskkonnabussi ekskursiooni toetavad Eesti-Läti programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Külastus toimub keskkonnasõbralike talude projekti DemoFarm raames: loe siit

Tartu Keskkonnahariduse Keskus Facebookis: http://www.facebook.com/tartukeskkonnaharidusekeskus

Pokumaa pakub juunis üritusi kogu perele

Pokumaal toimuvad huvitavad üritused, millest saab kogu pere osa võtta.

4. juuni – fotograafia õppepäev. Kavas: kell 12 ja kell 14 õpetab loodust läbi fotoobjektiivi nägema kõigile tuntud loodusfotograaf Arne Ader. Kaasa oma fotoaparaat. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.

5. juuni – fotojaht Pokumaal. Kavas: kella 11-15 üritame tabada huvitavaid jäädvustusi Pokumaalt. Paremad fotod leiavad koha Pokumaa kodulehel ja külastajad saavad fotosid hinnata. Võitjale vääriline auhind. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.

11. juuni – võru keele päev. Kavas: kell 12 ja 14 räägitakse võru keele kujunemisest ja eripärast, saab ise proovida võru keelt rääkida ja kuulata võru keeles muistendeid ja muinasjutte. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.

12. juuni – punase maasika päev. Kavas: kell 12, 14 ja 16 otsime punaseid maasikaid, kuid räägime ka teistest taimedest. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.

18. juuni – saunavihtade ja metsloomadele lehisvihtade valmistamise päev. Kavas: kell 12, 14 ja 16 õpetame koos Puuko ja teiste asjatundjatega sauna- ja lehisvihtade valmistamist. Kõik saavad proovida ise vihtu valmistada. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas. Loe edasi: Pokumaa pakub juunis üritusi kogu perele

Viljandi maavalitsuse ees on 4. juuni hommikul Eesti lipu päeva tseremoonia

Eesti lipu päeva tähistamine Viljandis 2010. aasta 4. juunil. Foto: Viljandi maavalitsus

Laupäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Kell 8 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse peab lühikese päevakohase sõnavõtu. Pärast seda tantsivad Maie Roosimaa rühma rahvatantsijad kaks tantsu.

Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul. See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 127 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.

Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.

Rõuges peetakse 10. priitahtlike pritsimeeste foorumit

Laupäeval, 4. juunil toimub Rõuges priitahtlike pritsimeeste 10. foorum. Peale selle toimub Rõuges nii samal kui ka järgmisel päeval hulk priitahtlike pritsimeeste korraldatud üritusi.

Kell 10 Rõuge koolimajas algaval foorumil arutatakse vabatahtlike rolli päästeteenuse planeerimisel (räägivad sisejulgeolelu asekantsler – Võrumaa mees Erkki Koort, Päästeametist Kuno Tammearu), saab näha uut ja vana tuletõrjetehnikat, parimale priitahtlikule annab Vabariigi President üle rändauhinna. Esimest korda võistlevad priitahtlikud pritsimehed kutsemeisterlikkuses ja õhtu lõpeb simmaniga, mis peetakse koos kohaliku rahvaga.

 

Laupäev, 4. juuni

Foorum Rõuge põhikoolis, Haanja mnt 14

9.00 – 10.00 Saabumine

10.00 – 10.45 Avakõned

Foorumi avab Päästeameti peadirektor Kalev Timberg

Videotervitus siseminister Ken-Marti Vaherilt

Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste tervitus, Kalvi Kõva

Loe edasi: Rõuges peetakse 10. priitahtlike pritsimeeste foorumit

HÖÖÖ kutsub

Kaader filmist "Inimese mõõt"

10. juunil kell 19-22 toimub Haanja rahvamajas HÖÖÖ ehk Haani Ökofilmide ÖÖ. Vaadatakse kolme filmi ja aetakse juttu maailma asjadest.

Linastusele tulevad:
“Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu” (Austraalia)
“Dirt! The Movie” (USA)
“Inimese mõõt” (Eesti) 

Kohal dokfilmi „Inimese mõõt“ loojad Kaie Kotov ja Marianne Ostrat! Võta miskit maitsvat ühisele lauale, ka pilli ja lauluhääle võib ühes võtta!

Osalemine tasuta. Korralduse toetuseks saab panustada annetuse korras kohapeal.

Loe lähemalt:
http://www.facebook.com/pages/H%C3%96%C3%96%C3%96-Haani-%C3%96kofilmide-%C3%96%C3%96/212014992172039?sk=info

Põltsamaal tähistati paraadiga lastekaitsepäeva

Lastekaitsepäeva sündmuste juhid Orav, Pipi ja Jänes. Foto: Johannes Haav

Põltsamaal tähistati lastekaitsepäeva  linna atraktiivseid ja kultuuriloolisi paiku läbiva väikelaste paraadiga, milles kõndivad lapsed hoidsid käes õhupalle, trumme ja pasunaid. Kõige väiksemad paraadilised marssisid lapsevankrites.

Peakorraldaja,  Põltsamaa emadeklubi liikme Annika Kallasmaa sõnul sai väikelaste paraad  teoks eesmärgiga tõestada, et Põltsamaa on väike armas linn, kus lastega peredel hea elada, võimalus tunda hoolitsevat suhtumist ja osaleda erinevates põnevates ettevõtmistes.  Paraadile kogunenud üle 150 kuni seitsme aastase lapse nende emad-isad ning lasteaedade Tõruke ja Mari õpetajad saatis Lossi tänavalt linnavalitsuse eest tervituskõnega teele linnapea Jaan Aiaots. Millegi tähtsa toimumisest andis märku ka politseiauto sireen. Iga laps hoidis käes õhupalli, mille olid täis puhunud Põltsamaa ühisgümnaasiumi 4. a ja 4. c klassi õpilased.

Rongkäigus kõnniti üle Põltsamaa jõe ehitatud n-n Kohtumaja silla, läbiti Allika ja Kesk tänav, Selveri kaubanduskeskuse juures asuv ringtee, Tartu maantee suur ringtee, Pajusi maantee, Lille tänav  ja lõpuks jõuti Veski tänavasse, kus siseneti lastekaitsepäeva tähistama  Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusesse Juventus.

Seal joonistasid ja kleepisid lapsed tapeedirullile teekonnal enam silma jäänud objekte ja inimesi, osalesid joonistusvõistluses „Tee loodusele heategu”, laulsid karaoket, jäädvustasid paberile käejälje, maitsesid Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilaste küpsetatud pannkooke, vaatasid fotoesitlust paraadilt ja said osa muustki põnevast ajaviitest. Tegevust juhtis Juventuse juhatuse liige Karin Tõnts. 

„Möödunud aastal panime emadeklubis kokku tähtpäevade projekti selleks, et teha midagi põnevat erinevatel tähtpäevadel,” ütles Annika Kallasmaa. “Emadeklubi liikmetele tundus, et Põltsamaal korraldatakse vähe  üritusi, millest saaks koos perega osa võtta.  Siis koostasimegi  projekti, mis sisaldas ka lastekaitsepäeva tähistamist. Idee väikelaste paraadiks ja sellele järgnevaks sündmuseks sai alguse  aktiivse emadeklubilase Kate Põderi perest. Tõsiseks kaasaaitajaks sündmusele sai ka Põltsamaa linnavalitsus ja ennekõike lastekaitsespetsialist  Jane Ott.”

Annika Kallasmaa juhtis Põltsamaal lastekaitsepäeva Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Pipramünta Eefraimitütar Pikksukka ehk lihtsalt Pipi rollis, tema tähtsamateks assistentideks olid aga Jänes ja Orav.

Lastekaitse päeva tähistamist Põltsamaal esmakordselt teoks saanud ainulaadses vormis toetas Hasartmängumaksu nõukogu.

Jaan Lukas

Lastekaitsepäev Otepääl algas laste rongkäiguga

1.juuni, lastekaitsepäev algas Otepääl traditsioonilise laste rongkäiguga Keskväljakult Otepää kultuurikeskusesse.

Kultuurikeskuses esinesid lasteaia Pähklike ja Pühajärve põhikooli lasteaiarühma Pipi loovliikumise stuudio lapsed, toimus lasteaia Võrukael laste kontsert. Kontserdil esinesid ka Otepää noortekeskuse noored, kokkutulnud huvilisi tervitas Otepää vallavanem Andres Visnapuu.

Hiljem korraldas lasteaed Võrukael mängud ja iga laps sai rõõmsa üllatusena jäätist süüa.

Fotod: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/110-lastekaitsepaev2011

Õige aeg end kirja panna Haanimaa suidsusanna nädälile

Suitsusaun ehk savusann küdemas. Foto: ohtuleht.ee

Haanimaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunade üle ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Seetõttu ootavad Haanimaa saunaomanikud 23.-30. juulini toimuval Haanimaa suidsusanna nätalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti.

Suitsusauna nädalal kõlab rahvamuusika Lõuna-Eesti tuntud muusikute Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa ja nende sõprade poolt, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.

Suitsusauna nädala kava saab juunis vaadata kodulehtedel www.savusann.ee ja www.haanja.eu

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80–90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!). Lihtsa tervisliku toidu saab saunaperelt. Toimeka päeva südameks on SANNAMÕNU. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui ka hing.

Saunadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel, kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Anna oma huvist juba täna teada!

Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks. Sellele lisandub toiduraha, mis lepitakse juba eelnevalt saunarahvaga kokku.

Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.

Lisainfo Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, ivi.rausi@gmail.com, tel 5305 4164.

Kolmandad Lotmani päevad võtavad vaatluse alla linnasemiootika

Tallinna Ülikooli korraldusel toimuvad 3.–5. juunil arvult kolmandad Lotmani päevad, kus sedakorda avatakse lotmanlikku linnasemiootikat ajaloolis-kultuurilisest vaatepunktist ning ühtlasi tähistatakse teemavalikuga Tallinna valimist tänavuseks Euroopa kultuuripealinnaks.

Konverentsi eesmärgiks on paigutada lotmanlik linnasemiootika oma ajastu kontekstis võrdlevasse rahvusvahelisse perspektiivi, aga samuti vaagida võimalusi seda tänastes oludes rakendada ja arendada. Linnasemiootika puudutab ja seob erinevaid teadusvaldkondi, sh linnauuringuid, kirjandus- ja kultuuriteooriat, ajalugu, rahvaluulet ja sotsioloogiat.

Lotmani päevade üheks peakõnelejaks on maailma üks mõjukamaid kaasaegseid linnasemiootikuid – New Yorgi Riigiülikooli professor Mark Gottdiener, kes tunneb muuhulgas suurt huvi nii Lotmani semiootika kui ka Eesti linnauuringute vastu. Konverentsi teiseks peaesinejaks on Leedu päritolu
kirjandusteadlane Tomas Venclova, kes õppis aastatel 1966–1971 Juri Lotmani käe all Tartu Ülikoolis. Venclova on tuntud luuletaja, luule tõlkija ning esseistina, sh Vilniust puudutavate kirjutistega. 1977. aastal sunniti Venclova Nõukogude Liidu vastase dissidendina emigreeruma, alguses Prantsusmaale ning seejärel Ameerika Ühendriikidesse. Tänaseks on Tomas Venclovast saanud Yale’i Ülikooli professor.

Lisaks peakõnelejatele astuvad ettekannetega kolme päeva jooksul üles ka teised asjatundlikud esinejaid nii ida kui lääne poolt, samuti Eestist endast. Kõige enam on külalisi Venemaalt, mitmeid ka Horvaatiast, Itaaliast, Leedust, Lätist, Poolast, Soomest, Ukrainast ja USAst. Kõige eksootilisem
külaline on Lõuna-Koreast – Sungdo Kim, urbanistikaprofessor Seoulist. Konverentsi sisulist osa toetab TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi rahvusvahelise magistriprogrammi „Võrdlev kirjandusteadus ja kultuurisemiootika“ õpetlased eesotsas prof Mihhail Lotmani, prof Rein Raua ning lektor Piret Peikeriga.

Lotmani päevad on tasuta ning ettekanded avatud kõikidele huvilistele, eelregistreerumine pole vajalik. Konverentsi töökeelteks on vene ja inglise keel. Täpne kava (vene- ja ingliskeelne) on kättesaadav Tallinna Ülikooli kodulehelt: http://www.tlu.ee/?LangID=1&action=ShowEvents&NewsID=3834&Latest=yes

Lisainfo: Piret Peiker, TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi võrdleva kirjandusteaduse lektor, telefon: 5809 5834.

Laave karjamaale kutsutakse talgulisi appi sissesõiduteed puhastama

5. ja 6. juunil toimuvad Saaremaal Laave karjamaa sissesõidutee puhastamise talgud.

Tagute üldeesmärk on luua avar ja avatud aastaringi hooldatud sissesõidutee Laave karjamaale. Otsesed ja kaudsed kasusaajad on harrastuskalamehed, külaelanikud, loodusraja külastajad, Laimjala vald, vastavate maaüksuste omanikud.

Pühapäeval alustatakse võsa puhastusega külateelt tagasipöördega Laave karjamaale. Puhastatakse tee võsast paremalt ja vasakult poolt. Teelõigu kogupikkus on 610m.

Päevakava 5.06.2011, pühapäev:
9.50 – 10.00 päeva sissejuhatus
10.00 – 13.00 lõikame ja ladustame võsa
13.00 – 13.30 Lõuna. Supp, tee, leib, või. Muu on igamehe oma kanda.
13.30 – 16.30 lõikame ja ladustame võsa
16.00 – … Päeva lõpp, diskussioon ja kokkuvõtted
*Kui kõike ei jõua, tee poolgi kaasa!

Päevakava 6.06.2011, esmaspäev:
07.55 – 08.00 päeva sissejuhatus
08.00 – 16.00 lõikame ja ladustame võsa
16.00 – … Päeva lõpp, diskussioon ja kokkuvõtted

Legendid:
Laave karjamaa on veel rahvakeeli Tammelaiu, Pihlatsi, Suuresilma, Paagi mägi. Saareküla alt olevat ennemuiste laeva tee läbi käinud. Merelt olid laevad tulnud läbi Suuresilma ja Paagi mäel olid mõlemal pool seljandikul paagi kohad, kus vanasti tuli põles, et laevadele õiget teed näidata. Tornimäel oli tol ajal tuletorn. Selle sajandi alguses oli üks Rootsi laev Saareküla all maale jooksnud.

Neil olnud veel nii vanad kaardid, kus Saareküla alt veel laeva tee läbi jooksnud. Paagi mägi asub Pihlatsis. Vanarahvas räägib, et Pihlatsis asub seitsme meremehe haud. Pihlatsi külje all, Mustakivi nasvas seisab vees Suure Tõllu tõlla kivi. Kanna Sander oli näinud omal ajal, kuidas Kollist tulev tulekera läks Pihlatsi poole ja oli vajunud Paagi mäele. Paagi mäel asub kivi, millel olla mingi müstiline maine. Kui kivi kõrvale magama jääd, siis pidavat üles hüütama. Titsu Juhan oli kivi kõrvalt kaevanud, kondid olla vastu tulnud. Juhan oli kondid kiiruga tagasi matnud.
Vanasti kasvanud Tammelaiul suur tammemets. See saetud maha ja müüdud jutu järgi Soome. Sajandi algul olnud veel suured tamme kännud kadakate vahel näha.

Lisainfo: Raul Traumann, tel 5054 203, raul@str.ee või Kalev Koel, tel 5033 136, kalev.koel@katiga.ee

Kultuurikilomeetril tuleb teine maastikumäng

Maastikumängu sari jätkub sel pühapäeval ,,Kultuur kolib mere äärde” pidustuste raames. 5. juunil vahemikus kella 13-18 saab taas osaleda Kalamaja ja Pelgulinna asumites toimuval linnaruumi avastusretkel. Mängulehti ja juhiseid jagatakse kultuurikilomeetri erinevates punktides, Tallinn2011 infotelgis, ökosaarel jm üllatuskohtades.

Maastikumäng toimub Tallinna Kultuuriaasta raames koostöös SA Tallinn 2011. Korraldab Linnalabor.

Laupäeval kantakse Väike-Maarjas naisi varasemast lustlikumalt

Laupäeval, 4. juunil kell 12 peetakse Väike-Maarjas Pandivere päevade raames 14. korda Eesti esivõistlusi naisekandmises.

“Tänavu võisteldakse neljal alal: naisekandmise põhivõistluses, sprindis ja maratonis ning võistkondlikus naisekandmises. Loodame, et suurem alade valik pakub osalejatele rikkalikumaid võimalusi võistlemiseks,” rääkis Väike-Maarja vallavalitsuse spordi- ja kultuurisakonna juhataja Ilve Tobreluts.

Edasi loe Virumaa Teatajast.