Kuu: juuni 2011

Ornitoloogiaühing kutsub pääsukesi loendama

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub pääsukesi loendama ja fotodel jäädvustama.

Kodukoha pääsukesi loendama palutakse inimesi, kelle elukoha või suvemaja ümbruses pesitsevad savipesi rajavad suitsu- ja räästapääsuke. Pesitsevate pääsukeste kohta andmete kogumisega soovib EOÜ pilku peal hoida nii meie rahvuslinnu kui ka tema sugulase käekäigul.

Loenduses osalemine on lihtne ega eelda eriteadmisi. Loendusankeedi ja juhistega saab tutvuda ja alla laadida suitsupääsukese kodulehelt <http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/materjalid/Kodukoha_paasukeste_loendusankeet_2011.pdf>.

Andmeid liikide arvukuse ja pesitsustulemuste kohta saab mugavalt sisestada ka veebiaadressil http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/kodukoha-paasuke/.

Fotohuvilisi kutsutakse aga osalema pääsukeste fotovõistlusel, kuhu oodatakse pilte tänavusest aasta linnust suitsupääsukesest, räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast. Fotokonkursi peapreemia läheb parimale suitsupääsukesest tehtud fotole. Kahes vanuserühmas antakse mõlemas välja kolm auhinnalist kohta. Lisaks jagatakse temaatilisi eriauhindu. Võistluse tähtajad ja reeglid on väljas aadressil
http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/.

Fotokonkursi korraldab EOÜ koostöös MTÜga Fotokeskkond.

Korraldajad paluvad nii loendamisel kui ka pildistamisel jälgida loodusvaatlemise häid tavasid ning pesitsevaid linde mite liigselt häirida.

Lisainfo: www.eoy.ee/suitsupaasuke

Võru folkloorifestivali teemaks on „Uma ehe”

14.–17. juulini kestev Võru folkloorifestival on järjekorras juba XVII ja sel aastal pühendutakse teemale „Uma ehe”.

Tänavusel peol võib:

– näha ja kuulda 12 riigi tantsijaid ja muusikuid,
– olla selliks ehtemeistrite juures,
– osta käsitöölistelt nende kaupa,
– mekkida uma ja hääd toitu ning
– veeretada pikas tantsurivis kokku elav ehe – Rõuge sõlg!

Hubases Kandle aias, papa Kreutzwaldi juures muuseumi õues, kaunil Tamula-äärsel promenaadil ja kesklinna pargis ootavad huvilisi nii eksootiliste külaliste kui ka lähemate hääde üleaedsete folkloorirühmade kontserdid, meeleolukad esinemised noortelt, võistumängimine lõõtspillidel, võru keele, tantsu, pilli ja ehte meistriklassid, jutupesa nii suurele kui väikesele inimesele, laulud päikeseloojangule  ning  koos ülesvõetud  ühislaulud, simmanid ja  öökino.

Festivali kava: www.vorufolkloor.ee.

Käivitub mahukas maaettevõtluse uuring

Saamaks teada, kuidas elab Eesti ettevõtlus maal, korraldab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut põllumajandusministeeriumi tellimusel põhjaliku uuringu „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ja toetusvajadus”.

Uuring on seotud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) investeeringutoetuste meetmetega, mille kaudu toetatakse ja arendatakse maapiirkonna ettevõtlust ning seal tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust.

Saadud tulemusi kasutatakse maaelu arengukava 2014-2020 koostamisel. Eestis puudub senini kompleksne andmebaas, kust oleks võimalik saada vajalikke algandmeid, iseloomustamaks ja analüüsimaks maapiirkonna ettevõtjaid. Statistiliste andmete ning muu vajaliku materjali ja ülevaadete puudumine raskendab aga maapiirkonna ettevõtluse olukorra hindamist ja analüüsimist.

Uuringu käigus kaardistatakse maapiirkonna ettevõtluse olukord, selgitatakse välja järgmise seitsme aasta (2012–2018) arengutrendid ning analüüsitakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadust.

Uuring valmib 3. septembriks 2012.

Aitame soomaa.com-i üleilmses kampaanias!

soomaa.com osaleb ühes üleilmses Facebook kampaanias ja vaja on sinu abi.
Palun võta kaks minutit ja järgi neid kuut sammu allpool:
1) Käi lehel  http://www.facebook.com/soomaa.estonia ja kui sa pole seda veel like’inud, palun tee seda.
Mine http://www.facebook.com/thetravelword ja laigi seda samuti.
2) aadressilt http://www.facebook.com/TheTravelWord?sk=app_201143516562748 kopeeri kaldkirjas tekstilõik [TRAVEL PARTNER] deserves to win……
3) Mine oma Facebooki seinale ja liimi see tekst sinna.
4) Muuda nüüd selles tekstis [TRAVEL PARTNER]  soomaa.com-iks, sisestades @ ja siis soomaa.com kuni seal dropdown menüüs tekkib “soomaa.com” Kliki sellel!
5) Samamoodi muuda  [THE TRAVEL WORD] alustades @ sisestamisega ja selle järel the travel word, kuni saad valida tekkinud dropdownist lingi.
6) Avalda oma seinapostitus.

Käes on aasta kõrghetk

Foto: Elina Kononenko

Käes on aasta kõrghetk, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. On aasta pikimad päevad ja lühimad ööd.

Pööripäevast (21.06.) kuni leedolaupäevani (23.06.) taevaharjal pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt pühi pidama. Suurte päevade kõrghetk on leedolaupäeva õhtul ja öösel enne suurt päevapööret. Leedopäeval, 24. pärnakuud pöörab päike pesast välja. Päevad hakkavad taas lühemaks jääma ning veerevad talvise päevapesa ehk jõulude poole.

Leedolaupäeval tehakse pühadetoitu – saia, munavõid ja korpi. Koristatakse hoolikalt toad ja köetakse saun. Sauna minnakse loomulikult värske vihaga. Kui toad on puhtad, tuuakse sisse kaseoksad. Värskeid oksi võib pista majaräästasse ja peenarde ümber ning nendega võib ka kiike ehtida. Maasse pistetud kaseokstest saab teha kaitsva sõõri tule ümber.

Leedotule pidamine – seal selgel rõõmsal meelel kohal olemine – täidab meid tervistava väega.  Vanarahvas on teadnud, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab. Tule äärde minemata jätmine aga ennustab haigusi, ikaldust ning tulekahjusid. Sestap kogunetakse tule äärde terve perega. Varemalt on isegi kariloomad õnnistamiseks ümber tule aetud. Loe edasi: Käes on aasta kõrghetk

Sisask toob Munamäele suure mäe vägised

Juuli keskel toimub Haanjas Suurel Munamäel tore sündmus – kontsertlavastus “Suure mäe vägised” keskendub rahvusvahelise tuntusega helilooja, muusiku, koorijuhi ja astronoomiahuvilise Urmas Sisaski viimase kahe aasta loodud muusikale teatri vallas.

Urmas Sisask on loonud Haanjamaal originaalmuusika lavastustele “Viimane mägi” 2009. aastal ja “Kalevipoeg kuningaks” 2010. aastal . Need lihtsad, südamlikud, hoogsad ning meeldejäävad laulud on võitnud rohkelt publiku südameid – need tulevad uues kontekstis vaataja ette ja salvestatakse seal samas helikandjale.

Helilooja Urmas Sisask avanes loomeprotsessis, sellele lavastusele muusikat luues senisest erineva külje pealt ja sündis üsna omalaadne helikeel. Lisaks tema muusikas kehastuvale arhailisele kujutlusele inimesest kui looduse ja universumi terviku osakesest leidub neis lauludes tänapäeva
muusika žanrite mitmekesisust: nii rokkballaadi, räppi kui ka rahvaviisi.

Aasatal 2011 pälvis Urmas Sisask Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku tiitli ja Eesti kultuurkapitali aastapreemia 2010 aasta loomingu eest.

Kontsertlavastus valmib Suure Munamäe torni sünnipäeva eelõhtul. Planeeritud on kaks kontserti, 16. juulil kell 16 ja 17. juulil 2011 kell 13.

Loominguline meeskond: lavastaja, muusikajuht ja peadirigent Rasmus Puur, dirigent Edmar Tuul, solistid – Maria Soomets, Kaire Vilgats, Genka, Bonzo, Sepo Seeman, Priit Valkna ja Lauri Kink. Muusikalise osa vormistab Noorteorkester Reaalmazoor koos ansambliga The Blinking Lights.

Korraldaja: IN Teater, kontakt: Marek Demjanov, inteater@gmail.com, tel 5058 876.

Sindi sai jaanipäevaks uhiuue külakiige

Sindi laululava juures asuv külakiik. Foto: Viktor Kaarneem / Sindi linnavalitsus

Jaanipäevaks lasi Sindi linnavalitsus peopaika üles seada uhke uhiuue külakiige.

Sindi linn sai kiige Pärnumaa kutsehariduskeskuselt, kus suur külakiik valmistati kursuste raames, mida rahastati ESF vahenditest. Kiigu paigaldamisel olid abiks Paikuse Lions Clubi liikmed ning Sindi Sõprade Selts. Suurimat abi osutasid linnavalitsuse ehitusinsener Vallo Vaargas ning ettevõtja Mihhail Skljar. Peale Jaanipäeva immutatakse kiik puidukaitsevahenditega, et see ilmastikutingimustele vastu peaks.

Sindi rahvas peab seekord jaanipidu 22. juunil, kui kell 20 kogunetakse laululava juurde. Esinevad Sindi isetegevuslased, korraldatakse sportlikke murumänge, töötab puhvet ning muidugi läidetakse jaanilõke. Tantsuks mängib ansambel L’dorado, õhtut juhib Toivo Pulk ja plaate keerutab Enno Lohu.

Viktor Kaarneem

Viljandis saab iga päev osaleda linnaekskursioonil

Iga päev kell 13 saab Viljandis Vabaduse platsilt alguse linnaekskursioon. Koos giidiga tehakse jalutuskäik lossimägedes ja rippsillal, uudistatakse Viljandi vanalinna, kirikuid, pärimusmuusika aita, kindral Johan Laidoneri ausammast, Kondase keskust, Viljandi vana veetorni, trepimäge, J. Köleri ja C. R. Jakobsoni ausammast jpm.

Lisainfo turismiinfokeskuse telefonil: 4330 442.

Külaorus tuleb suur puukujude rahvapäev

2. juulil algusega kell 18 toimub Külaoru külas Vastseliina vallas üritus “Puukuju 2011. Suur rahvapäev”.

Tule veeda üks tore õhtupoolik puukujude keskel! Lisaks kohtumistele puukujude ja nende meistritega kavas kultuuriprogramm.

Kogu üritus on tasuta! Lõpp südaööl.

Lisainfo: Hannes 5282 143 või Kerttu 5192 1051.

http://www.otspuu.ee/

Haiti maavärinast eluga pääsenu esitleb Jõhvis oma raamatut

27. juunil kell 16 esitleb  Jõhvi keskraamatukogus oma värkselt trükist tulnud raamatut “Minu Haiti” ja vestleb lugejatega Tarmo Jõeveer.

12. jaanuaril 2010 toimus Haitil Port-au-Prince’is maavärin, mille käigus hukkus arvatavalt 230 000 inimest. Neist 102 olid Tarmo Jõeveeri sõbrad ja kolleegid ÜROst, kuid Jõeveer pääses.

Külavanemad said Pilkuse külas kokku

Otepää valla külavanema märk.
Selle aasta kevadel valiti Otepääl külavanemaid. Nii vast valitud kui ka endised külavanemad said 17. juunil kokku Pilkuse seltsimajas. Tunnustati ka fotokonkursi “Otepää – paik, kus olla on hea” võitjaid.

 

Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu jagasid uutele külavanematele välja tunnistused, endised külavanemad said tehtud töö eest tänukirjad.

Valitud külavanemad said ka külavanema märgi, mis ametiaja lõppedes antakse üle järgmisele külavanemale. Külavanema märk on ülehõbetatud, metallitööd ja kavandi teostas OÜ Sporrong.

Külavanema valitsemise aeg on statuudi järgi neli aastat. Kõige aktiivsem ja pikaajalisema staažiga külavanem on Arula külavanem Voldemar Tasa, kes ka uueks perioodiks külavanemaks valiti.

Pidulaua eest hoolitses Pilkuse külaselts, esinesid Pilkuse küla noored.

Otepää vallas on kokku 21 küla, mille elanike arv on alates 14 inimesest (Kassiratta küla) kuni 367 inimeseni (Sihva küla (andmed seisuga 01.01.2011)). Üheksas külas jäid külavanemad valimata külaelanike vähese valmisaktiivsuse tõttu, kahe küla vanematel ei ole veel valitsemisaeg täis saanud. Nende külade vanemad valitakse järgmisel aastal.

Tänukirjad ja preemiad said ka fotokonkursi “Otepää – paik, kus olla on hea” võitjad.
Võitjad olid:

  • Kategoorias loodusfoto: “Linnamägi” autor Kerli Tammeveski
  • Kategoorias üritus: “Triatlonistid vallutavad Pühajärve” autor Malle Elvet
  • Kategoorias varia: “Suudlus” autor Teet Koljal
  • Eripreemia – “Searong” autor koolipoiss Siim Annmann.

Fotod: (autor Monika Otrokova) http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/113-kylavanematekokkusaamine17062011

Keri saarel heisati külaliste auks lipp

Foto: LiveHouse

Eile viimast päeva Keri saarel toimunud Valgete Ööde Festivali (VÖF 2011) raames Keri saarele saabunud külaliste auks heisati saarel lipp, külalisi tervitas Viimsi vallavanem Haldo Oravas. Tutvuti saare enda ja ajaloolise tuletorniga ning vaadati Alari Kivisaare fotonäitust “Islandi lummuses”. Päeva tippsündmuseks kujunes tuletornis toimunud romantiline kontsert endise tippkorvpalluri Rauno Pehka ja bänd esituses.

Anglas avas uksed paepalee

Laupäeval pärast päeva selgroo murdmist kihas Saaremaa Angla tuulikumäe esine kõiksugu rahvast – oli võimukandjaid ja -andjaid, uudishimulikke saarlasi ja mitte vähem huvitatud turiste, hüüdis pill ja kõlas lauluhääl. Toimus Angla pärandkultuurikeskuse avamine, milles osales Eesti vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Presidendipaar istutas Angla pärandkultuurikeskuse avamise puhul tamme. Foto: Irina Mägi

“Mul on hea meel täna siia tulla,” kõneles president, “läbi aastate oleme siit Anglast mööda sõitnud ja imetlenud neid tuulikuid.” Ta rääkis sellest, et meie esivanemad teadsid, millist jõudu kujutas tuul ja seda, kuidas seda enda kasuks pöörata. Seejärel õnnitles ta kõiki suure vaeva nägijaid.

Pärandkultuurikeskuse perenaine Anu Noor juhatas Anna Haava luuletusega “Meie” sisse Alver Saguri, keskuse peremehe sõnavõtu, kes rääkis sellest, kuivõrd oluline on pärandkultuur, sealhulgas meie esivanemate poolt Angla tuulikumäele ehitatud tuulikud. “Inimene, kellel on hea vaist ja tugev vaimujõud, see inimene peab endast rohkem anda ja olema teistele eeskujuks,” sõnas ta. “Täna kaks aastat ja neli päeva tagasi hakati seda maja ehitama. Maja on ehitatud paekivist, ehk meie Eesti rahvuskivist. Julgen öelda, et see maja on valminud käsitööna. See tähendab, et kõik töölised jätsid siia oma hinge ja soojuse, sest käsitööd ei saa teha niimoodi, et teed ära ja lahkud. Siin majas on umbes 1000 ruutmeetrit pinda. Selle maja mõte on tuua rahvale ligemale meie esiisade kombed.”

Seejärel said sõna Saare maavanem Toomas Kasemaa, Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep, “paevana” ehk Rein Einasto ja külavanem Jaak Oks. Einasto sõnul on hoone näol tegu paepaleega, sest see on ehitatud ühestainsast maardlast saadud kivist: Selgase dolomiidist. Muuseas, majas pole ühtegi sarnaselt kujundatud tuba: igaüks neist on omamoodi eriline, samas ei kalduta ühtsest stiilist kaugele. Maja sisekujunduse eest seisid head koostöös majaperemehega Helje Ool ja Marina Kipper, kes nimetasid 8 kuud kestnud tööd unistuste pakkumiseks. “Sellist teist me vaevalt enam teha saame,” sõnasid nad üksmeelselt. Loe edasi: Anglas avas uksed paepalee

Alatskivi lossis avatakse Eduard Tubina muuseum

Laupäeval, 18. juunil kell 14 avatakse Alatskivi lossis Eduard Tubina muuseum. Pidulikul avamisel on kohal muusemi valmimisele kaasa aidanud inimesed ja asutused ning Eduard Tubina poeg Eino Tubin koos oma lähedastega. Esinevad pianist Tanel Joamets, Tartu Keelpillikvartett, laulja Rene Soom, Tartu Ülikooli Kammerkoor jt.

Eduard Tubina muuseumi ekspositsioon annab suurepärase ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust. Muuseum valmis tänavu kevadel Alatskivi valla ning kultuuriministeeriumi koostöös. Püsiekspositsiooni koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, igapäevatööd korraldab Liivi muuseum.

Muuseumi rajamine toimus Alatskivi lossi üldise renoveerimise raames ning seda projekti rahastas Euroopa regionaalarengu fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programm. Kaasfinantseerijaks oli kultuuriministeerium.

Hedi Rosma, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teabejuht

Turbuneemes tulekul taimelaager kogu perele

30. juunist kuni 2. juulini saavad huvilised osa võtta taimelaagrist, mis toimub Kuusalu vallas Aadu-Peetril. Taimemaailmale avanemine algab iseendast, puhastumisest ning häälestumisest. Laagrisse on oodatud huvilised koos perega. Ööbimine telkides või katse alla, toidu valmistamine väliköögis ühiste jõududega. Kaasa võtta toidunõud (tass-taldrik-lusikas). Registreerimine hiljemalt kolmapäevaks, 22. juuniks tel 5225088 või adopeetri@gmail.com. Lisainfo: www.avatudmaailm.ee

Jaanipuulpääväs Sarru!

Jaanipuulpäävä keskpäävä paiku oodõtas inneskidse Saru kooli manu Andrusõlõ kõiki Saru inemiisi. Kokku saava Saru koolin käünü latsõ ja parhillanõ Saru külä rahvas.

Ütitselt peetäs kooli kokkutulõkit ja jaanipäivä. Saru kooli kinnipandmisõst saa timavaesta müüdä 50 aastat. Tuul puhul pandas vana kooli lähükeiste kivi kooli mälestüses. Aoluuoppajal Paeglisõ Ailil saa valmis raamatukõnõ Saru külä aoluust.

Koolimaja esi om kül alalõ, a är müüd ja tuust tahetas tetä turistele üümajakotus. Parhilla om tüü viil poolõlõ. Kunagiidsile Saru kooli latsilõ, oppajilõ ja küläinemiisile om tähtsä ütstõsõga kokkusaaminõ ja jutuajaminõ vannu tutvõidõ ja uma külä inemiisiga, kedä olõ-õi kavva nännü.

Üles astva uma kodukotussõga köüdedü muusigainemise ja tõsõ. Kokkotulõki kõrraldamist võtt iist Paeglise Aili, tedä avitasõ mitmõ Saru külä inemise.

Fastrõ Mariko, Uma Leht

Kitsõpidämise kittüses

Asi Allar,
väiku kitsõpidäjä

Ma olõ laisk inemine, a mullõ miildüs hää ja puhas söögikraam. Et saia piimä, piä ma kitsi. Kitsi olõ pidänü neli aastakka. Hariligult om mul neli kitsõ kar’an. Piim om umast käest võtta ja ma ei piä murõhtama tuu peräst, et poodin piimä hinda nõstõtas. Pääle tuu om kitsõpiim nigu arstirohi – sääl seen om hulga inämb vitamiine ku lehmäpiimän. Kitsõpiimä võtt inemise ihu parõmbalõ vasta kah. Latsõ joova kitsõpiimä hää meelega.

Kitsõ om ka väega lihtsä pitä. Tä süü egäsugumast haina. Kits püsüs terve: tä ots haina seest hindäle esi rohohainu. Kits om sääne puulmõtsik elläi, timäga om küländ veidü huult. Kitsõ nüstäs kõrra päävän, a ku üte päävä vahelõ jätät, ei juhtu tuust kah suurõmbat midägi. Kits and päävän liitri jagu piimä, nüsmine om küländ lihtsä.

Kitsõpiimäst saa väega hääd juustu, ja tuu tegemine om lihtsä. Vaia om laapi, juurõtust ja piimä. Laap om üts sääne vedelik, ensüüm, midä tsilgutõdas piimä sisse, et tuu kalõs lännü. Üteldäs, et kitsõpiimäl om määnegi esieräline maik. A tuu tulõ sis, ku piim sais. Värski piim om peris hariligu piimä maiguga. Üts kits süü talvõga umbõs redelitävve haina. Nüsmise aigu om hää, ku annat tsipa kaara kah.

A lemmiksüük om kitsõl paiuvõsu – kuur ja lehe. Ja egäsugumadsõ juuriguperä: kartolikoorõ ja muu kraam, kõkkõ säänest kits süü.
Kitsõ tapminõ om sama lihtsä ku lamba tapminõ. A kitsõliha om pia kõik puhas laih. Kitsõ naha võit är parki, a ma ei olõ tuud tennü.
Kitsõsitta saa küländ veidü, a siski parasjagu, et pindremaalõ väetüst saia. Loe edasi: Kitsõpidämise kittüses

Arukülas toimub käsitöökoolitus õpetajatele

Waldorf-nukud. Foto: isetegija.net
Aruküla Vabakooli Selts korraldab käsitöökoda 28.-30. juunini käsitöökursuse, kuhu on oodatud osalema käsitöö- ja klassiõpetajad koolidest ning teistest lasteasutustest, samuti teised käsitööhuvilised.

Koolituse eesmärgiks on leida sügavam lähenemine tehtavale käsitööle, saada uusi ideid, jagada kogemusi, mõista mida ja miks on lasteaia ja koolilaste jaoks käsitöös hea teha. Tulemusena võiksime olla valmis käsitöö tegemisel leidma sügavamat ideed, olema vabam esemete kujundamises ja mõtestama oma tööd.

Kursust juhendab Tiiu Bläsi-Käo, pikaaegne waldorfkoolide käsitööõpetaja Saksamaal, Stuttgardi waldorfseminari õpetaja ja Eesti waldorfkoolide nõuandja ja toetaja. Osalemiseks on vajalik registreerumine.

28. juuni – vorm, värv, temperament
1. vorm, värv, kujunduspõhimõtted, funktsionaalsus, materjalid;
2. kuidas kasutada ornamente, lisandeid (näiteks rahvuslikud käsitööd);
3. käsitöö võimalikud seosed temperamendiõpetusega;
4. käsitöö kui teraapia.
Õpime kujundama vahakriitide ja joonistamise abil, analüüsime. Loe edasi: Arukülas toimub käsitöökoolitus õpetajatele

Orienteerumise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval, 26. juunil kell 12.00 kuni 16.00 toimub orienteerumise perepäev Luke Mõisas. Otsime pargist kaardi abil maastikule märgitud punkte. Vahelduseks lahendame vana-aja mõistatusi. Orienteerumismäng on seikluslik ja täis avastamisrõõmu, osalemine tasuta. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Toetab KIK.

Lisainfo telefonil 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Rõuge rahvas kutsub veepeole ja paadirallile

Foto: paadiralli.ee
Rõuge Noorteklubi kutsub kõiki organisatsioone aktiivselt osalema 2. juulil toimuval Rõuge Veepeol ja Paadirallil. Tänavu 14. korda toimuv üritus üllatab nii esinejate kui ka uue alaga.

Päev saab alguse kell 10.00 tavapärase Rannavolle võistlusega. Kui teie hulgas on võrkpallihuvilisi, siis ootame kindlasti osalema. Sellel aastal on kavas uus omanäoline ala, milleks on paadiralli teatevõistlus. Osalema oodatakse 6-liikmelisi võistkondi, kes jaotuvad raja ulatuses kolme vahetusse. Erinevalt peavõistluse distantsist on teatevõistluse marsruut lühem ning raja läbimise raskust saab jaotada võistkonnaliikmete vahel. See on parim võimalus proovida paadirallil osalemist kas peavõistluse eelharjutusena, lustliku meeskonnatööna või sportliku proovilepanekuna. Teatevõistlus algab kell 12.00.

Ootame teid ka isemeisterdatud veesõidukite konkursist osa võtma. Pange kokku meeskond, kes meisterdab ühe lustaka ja omanäolise veesõiduki. Aastad on näidanud, et veesõidukite leiutamine on üha populaarsemaks muutumas. Kõikidele veesõidukite meisterdajatele on auhinnad! Omavalmistatud veesõidukite konkurss algab kell 14.00. Loe edasi: Rõuge rahvas kutsub veepeole ja paadirallile

Selgus Eesti petangikoondis EMiks ja MMiks

Nädalavahetusel Tallinnas peetud petangiturniirid selgitasid, kes esindab Eestit meeste Euroopa meistrivõistlustel ja naiste maailmameistrivõistluste.

Naiste maailmameistrivõistluste valikturniiril osalesid kaks naiskonda ning Tallinna SK Optima (Katri Aavekukk, Külli Kariste, Merike Aava, Marju Velga) alistasid Tallinna Kalevi PK/Maestro Petanque esinduse (Eve Oidsalu, Riina Hein, Kadri Arunurm) 4:1.

Naiste 13. MM peetakse 7.-10. oktoobrini Vietnamis. Kaks aastat tagasi Tais peetud naiste MMil Eestil eriti hästi ei läinud ning viiest mängust saadi vaid üks võit.

Meeste Euroopa meistrivõistluste Eesti valikturniiril alistas Tallinna SK Optima/Kärdla PK trio Veiko Proos, Meelis Münt, Margus Berkmann pühapäeval Kalevi staadionil peetud finaalseerias kindlalt 3:0 (13:5, 13:4, 13:0) vaid Optima SK mängijatest koostatud võistkonna Martin Mänd/Harry Kanistik/Roger Viks.

Meeste 2. EM peetakse 19.-21. augustini Göteborgis. Kaks aastat tagasi peetud EMil jõudis Eesti 35 riigi seas veerandfinaali, jäädes jagama 5.-8. kohta.

Rene Kundla

Võrokeelidse kirändüse puut Internetin

Võro instituut tekk’ vallalõ internetipoodi, kost saa osta võrokeelist kirändüst ja helükandjit. Päämidselt omma müügin Võro instituudi välläandõ.

Võro instituudi direktri Kuuba Rainer ütel’, et võrgupuut tetti tuuperäst, et välläandit saasi osta ka nuu inemise, kellel ei olõ aigu vai võimalust naid Võro instituudist ostma tulla. Pääle tuu om võrgupoodist kergemb naid raamatit üles löüdä. «Suurist raamadupoodõst ei lövvä võrokiilsit raamatit nii häste üles, a tan omma mi välläandõ kõik üten paigan kuun,» ütel’ Kuuba.

Võrgupuut om vallalõ Võro instituudi kodolehe pääl www.wi.ee.

Uma Leht

Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt

Pühapäeval, 19. juunil algusega kl 17.00 avatakse Euroopa kultuuripealinna linnainstallatsioonide festivali LIFT11 raames Timo Tootsi projekt „Soodevahe linnak“. Linnainstallatsioonide festivalil projekt teadvustab Soodevahe küla kui üht Tallinn omapärasemat linnaosa – isetekkelist ja illegaalset suvila- ning aiamaapiirkonda Tallinna lennujaama külje all.

Suvel 2011 kantakse piirkond nö kaardile nii teiste linnaosade elanike kui ka Soodevahe „kohalike“ jaoks, lähenedes sellele kui päris linnaosale, millel on oma infrastruktuur ja toimimisloogika. Festivali raames luuakse Soodevahesse uusi avalikke institutsioone, mis kutsuvad linnarahvast avastama seda Tallinna vähetuntumat piirkonda ning püüavad esile tuua ka kohalike kogukonnatunnet.

Soodevahe on miljööväärtuslik piirkond, kus levinud ehitusstiiliks on pilpaarhitektuur. Ka suve jooksul sündivates projektides on kavas kohalikest tavadest kinni pidada. Rajatakse Soodevahe muuseum SoMu, millest saab Soodevahe linnaku süda. Soodevahe ajalugu ja olustikku tutvustavale ekspositsioonile lisaks saab muuseumist nii infopunkt kui ka kohtumispaik.

Siiani kitsamale ringile mõeldud „Linnujaam“ avab uksed ka teisele lennukivaatlushuvilisetele. Suurenenud turistide hulga tarbeks rajatakse kahekohaline omavastutushotell „Baldahhiin“. Kohalikele aednikele toimub läbi suve kestev ning sügisel kulmineeruv „Soodevahe põnevaima aia konkurss 2011“. Lisaks toimub terve suve jooksul linnakus jooksvalt sündmusi ja üritusi, mis püüavad kohalikke põlluharijaid nende toimetustes mitte segada, küll aga pakkuda oma tegevusega nii neile kui teistele Tallinna elanikele uusi vaatenurki Soodevahe piirkonnale. Vaata jooksvalt infot siit. Loe edasi: Tallinnas avatakse Soodevahe küla tutvustav projekt