toit – Lehekülg 6 – Külauudised

Kuidas vähendada toiduraiskamist?

“Kui kasvatada ise toitu kasvõi natukene, vähendab see väga palju raiskamist ja ära jäävad ka need pikad suure ökoloogilise jalajäljega ahelad.” – Toomas Trapido. Foto: Karin Volmer

Sel kolmapäeval, 16. oktoobril tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Maablogi uuris erinevatelt ekspertidelt, mida nemad soovitavad teha, et meil toitu võimalikult vähe raisku läheks.

Malle Kobin, Aasta Ema 2013:

„Mina olen oma põhimõtted kaasa võtnud lapsepõlvekodust, kus toidust peeti väga lugu, st. võileib söödi lõpuni, taldrik söödi tühjaks, kui oli soovi võis lisa võtta, ka see tuli ära süüa. Samu kombeid olen püüdnud õpetada oma lastele. Meie kodus on au sees ka tervislik toitumine. Suure osa oma toidust – piim, liha, munad, juurviljad, aedviljad, puuviljad – kõik kasvatame ise, ilma kunstväetise ja umbrohumürkideta. Teeme palju hoidiseid. Kuna meil on ka koduloomad, siis toitu niiöelda raisku ei lähegi – prügikasti toitu ei visata. Olen oma lastele õpetanud varasest lapsepõlvest peale viisakaid lauakombeid, mille juurde kuulub kindlasti toidust lugu pidamine. Mingit erilist nippi mul pole, vaid kasvatuslik järjekindlus kujundab lastes teadmise, et toit on lugupidamist vääriv elu osa.“

Edasi saab lugeda juba siit.

Pühajärve kokad keetsid ja küpsetasid Riia tipprestoranis

Käesoleval nädalal toimub projekti FOODART raames Eestis ja Lätis kulinaarianädal, mille avas 4. oktoobril Riias Le Dome kalarestoranis Eesti kulinaaria õhtu. Eesti kaasaegsel köögil põhineva õhtusöögi valmistasid Rait Kits ja Kaisa Kliimand, GMP Clubhoteli Pühajärve Restorani kokad.

Õhtusöök valmis koostöös Le Dome restorani meeskonnaga. Pühajärve Restorani peakoka Rait Kitse sõnul on selline rahvusvaheline koostöö inspireeriv, annab uusi ideid ning häid kontakte. „Au on töötada koos Läti tippkokkade paremikku kuuluva Maris Astics´iga ja tema meeskonnaga,“ kinnitas Rait Kits.

Juba 10. oktoobril on aga Maris Astics Tartus Caffee Truffes ja 11. oktoobril GMP Clubhoteli Pühajärve Restoranis. Maris Astics on hinnatud tippkokk, mitmete kokanduslike auhindade võitja ja noorte kokkade koolitaja Riia Restoraniteeninduse koolis, kes on ehitanud üles Riia tunnustatud a´la carte restorani Le Dome. Asticsi sõnul on ehe Läti toit pärit metsikust loodusest ning seda ideed järgib ta ka galaõhtusöögi menüüs. Muuhulgas annab Maris Astics meistriklassi ka Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuse eriala õpetajatele-professionaalidele.

Eesti-Läti programmist rahastatava FOODART projekti eesmärgiks on tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel. Projekti raames koolitati toidu tootjaid ning abistati neid uute kvaliteetsete toodete arendamisel ja pakendite disainis ja valmis kokaraamat „Kohalik toit: parimad palad naabrite köögist“, mille esitlus on 11. oktoobril Otepääl.
“Projekti tulemusena on Eesti ja Läti väikeettevõtjatel valminud uued isikupärased ja ehedad tooted, mida võib julgesti soovitada nii kodu- kui tipprestorani peakokale”, märkis projektijuht Tiiu Marran.

Tutvu üritustega: http://clubhotel.ee/et/restoran/laeti-ohtusoeoek

Allikas: FOODART, SA Põlvamaa Arenduskeskus

Võrumaa väikeettevõtjad osalesid Riia toidumessil

Niilo Tiit ja John Cirieco Riias oma toodangut paigutamas. Foto: Võru maavalitsus

5.-6. septembril osalesid Võrumaa väikeettevõtjad Baltikumi suurimal toidutootjate messil Riga Food. Messil oli võimalik tutvuda toidutrendide ja -toodetega, näha uuenduslikke tootmisliine ja pakkimisseadmeid ning leida koostööpartnereid.

Võrumaa ettevõtjad jagasid messil infot oma tegevuse ja toodangu kohta. Külalistel oli võimalik degusteerida Nopri kohupiima- ja juustutooteid ning JoniJoni köögivilja- ja tsitrusesukaade. Eraldi väljapanekuga oli messil esindatud Taarapõllu talu.

„Positiivse mulje jättis see, et Läti toidutootjad olid piirkondade kaupa esindatud eraldi messihallis ja osalemine oli neile seal tasuta,“ sõnas Nopri talu peremees Tiit Niilo, kes vahetas Läti ettevõtjatega kogemusi.

Messi raames toimus Võrumaa, Madona piirkonna ja Pihkva oblasti ettevõtjate vaheline ühisseminar, kus tutvustati uusi tegijaid ja käimasolevaid projekte.

Messi külastamist toetas ESTLATRUS territoriaalkoostöö programm „Foster SME“, kus Eesti poolseks partneriks projektis on Võru Maavalitsus.

Allikas: Britt Vahter

Sööme arvatust mahedamalt

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.

Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.

Nende kahe asjaolu tulemuseks on see, et mahetoormest tehtud toit jõuab toidulauale sageli tavatoiduna, näiteks töödeldakse mahedalt kasvatatut edasi tavatoodanguna. Uuringud näitavad, et Eestis müüdud toidust moodustab vaid alla protsendi mahetoit.

Oluliselt mahedam
Numbrite taha vaadates näeme aga nende petlikkust. Need räägivad nimelt mahedana märgistatud toidu müügist, mitte mahedana toodetud toidust. Näiteks mullu toodeti maheliha 1400 tonni, kuid mahedana müüdi kõigest 103 tonni. Mahepiima toodeti 12 000 tonni, mahedana müüdi aga 2800 tonni. Ka teiste toodete puhul avaneb sarnane pilt. Nii tarbime mahetoitu ilmselt sagedamini, kui ise arvame.

Tarbija poolt vaadatuna on see kindlasti positiivne (saab ta ju mahetoote tavatoote hinnaga), kuid mahetootja kaotab turueelise – mahetoote eelistaja oleks selle eest valmis kõrgemat hinda maksma.

Seega kui räägime mahetoidust, on tegelikult juttu mahedana märgitud toidust. See ongi üks kitsaskohti, et parema valiku puudumisel müüakse hinnalisem mahetoit tavatoiduna. Loe edasi: Sööme arvatust mahedamalt

Esimene maailma kultuuriruumi tutvustav õhtu Võrumaa muuseumis on Ungari päralt

Alates sellest suvest alustab Vana-Võromaa kultuurikoda (Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”. Kultuurisarjas soovime tutvustada erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Saab vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga. Kvartalis korra luuakse Võrumaa muuseumis värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla.

Esimene hubane kultuuriõhtu toimub 13. augustil kell 18 – Ungari kultuur.

Õhtut viib läbi Ungari Instituudi programmijuht Helina Pukk, kes on aastaid Ungaris elanud ja tänu instituudi aktiivsele tööle on kursis sealse kultuuri- ja kunstieluga. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, kuulatakse muusikat, pakutakse traditsioonilist ungarlase igapäevast toitu ja juuakse sealsete meistrite valmistatud veini.
Osalemisest palume teada anda: jana@vorumuuseum.ee

Jana Huul

National Geographic avab suhkrusõltuvuse varjukülgi

Ajakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.

Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.

Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Maablogi: kas me vajame rikastatud toitu?

Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast.

Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule lisatud täiendavaid koostisosi. Mõistagi, tohib toidule lisada vaid selliseid aineid, mis on ohutud, organismi poolt omastatavad ja sisalduvad valmistootes organismile olulises koguses.

Loe edasi Põllumajandusministeeriumi ajaveebist Maablogi!

Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

Põllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul.

„Kõigil vorstitoodete pakenditel on info lihasisalduse protsendi kohta olemas ka praegu, kuid lisamärgis toob selle tarbija jaoks selgemalt ja pakendil paremini leitavalt esile,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Lihatööstused saavad märki tulevikus kasutada keeduvorstidel, viineritel ja sardellidel, mille lihasisaldus on vähemalt 60% ja mis ei sisalda lihamassi. „Märgil tuuakse välja iga konkreetse toote lihasisalduse protsent,“ selgitas Kevvai. Märgi kasutamine on lihatööstustele vabatahtlik. Loe edasi: Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

Valmis toidu- ja terviseteemaline käsiraamat õpetajatele

Tartu Ülikooli loodusmuuseumil on valminud käsiraamat, mis jagab soovitusi ja ideid, kuidas käsitleda põhikoolis ja gümnaasiumis lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid.

Käsiraamatus keskendutakse erinevatele teemadele nagu saasteained toidus; toidu olelusring ja keskkonnamõju; toidu, tervise ja keskkonnaga seotud mõistlike valikute tegemine ning Läänemeri ja toidu tootmine. Õppematerjal sisaldab juhendeid õpetajale ning töölehti ja rühmatööülesandeid õpilastele.

Külli Relve koostatud materjal „Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni. Õpetaja käsiraamat“ on vabalt allalaetav siit. Käsiraamat põhineb loodusmuuseumi koostatud toidu- ja keskkonnateemalistel veebirakendustel, mis on kättesaadavad projekti FOODWEB veebilehel.

Käesoleva aasta augustis ja septembris toimuvad Tartus ja Pärnus õpetajatele ka valminud õppevahendeid tutvustavad seminarid.

Õppematerjalid loodi projekti „FOODWEB – Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni“ raames. Projekti kaasrahastab ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) läbi Kesk-Läänemere INTERREG IV A 2007-2013 programmi.

Allikas: Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Maailmapäev kutsub kõiki huvilisi konverentsile

Kõiki huvilisi oodatakse maailma toiduga varustamise poliitika konverentsile ” Kes peaks toitma maailma?” . Konverents toimub 14. mail Tallinnas Meriton Grand Conference & SPA konverentsikeskuses.

Juba Eesti vanarahvas teadis rääkida, et leib on vanem kui meie ja et toit on elujõulisuse alus. Kutsume Sind üheskoos arutlema päevakajalisel teemal toit kui inimõigus ja Eesti võimalused aidata tagada inimväärne elu tervele ilmale. Selgitame välja, kui hästi on maailmas tagatud inimestele toit kui üks põhiõigus. Avakõneleja Marikki Stocchetti Soome Välispoliitika Instituudist selgitab oma värske uurimuse põhjal kuidas arengukoostöö ja kaubanduspoliitikad saavad aidata inimesi toiduga kindlustada. Globaalset perspektiivi lisab Nicaragua suursaadik Eestis, T.E. Dr. Ricardo José Alvarado Noguera.

Kliimamuutused muudavad rohkem kui üksnes temperatuure. Patrick Worms maailma agrometsanduse keskusest räägib, kuidas mõjutavad kliimamuutused toiduga varustatust ning pakub lahenduseks välja puude kasutamise põllumajanduses. Erasektori olulisest rollist saame aimu uuendusliku Eesti idufirma Vital Fields näitel, mis pakub talunikele põllu-põhist ilmateadet.

Lisaks saavad sõna mitmed eksperdid Eestist ja välismaalt, kellega publikulgi avaneb võimalus dialoogi astuda.

Kohtla-Nõmme Hamlet ja iiri pada

Köögikomando pöördus Kohtla-Nõmmelt pärit Rakvere teatri juhi Üllar Saaremäe poole, kes kehastab juba sel suvel Rakvere linnuses Taani printsi Hamletit, kes vaevab oma pead igavesti raskete küsimustega. Aga lihtne ja toitev roog – nagu iiri pada – kosutab ka kõige paadunumat eksistentsialisti.

Koka- ja teatrikunst – kas nende vahel leiab ka ühise nimetaja? Mis on nende side ja suhe? Loe edasi: Kohtla-Nõmme Hamlet ja iiri pada

Uuring: Eesti ettevõtted on hädaolukorras valmis toidu kättesaadavust tagama

Eesti toidutootmis- ja kaubandusettevõtetel on piisavalt suured toiduvarud, et Eesti elanikele jätkuks täiendava tootmiseta toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus hädaolukorras”.

“Uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti saaks ka väga raskes olukorras oma elanike toitmisega hakkama,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Toiduainete osas on ettevõtete olemasolevad laovarud piisavalt suured, et ilma täiendava tootmiseta jätkuks toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, lisaks elanike endi ja riiklikud toiduvarud. Tavapäraselt toodavad uuringus osalenud ettevõtted kuni kaks korda rohkem päevasest minimaalsest toiduainete vajadusest.

Riskikohtadena näevad ettevõtted elektri ja kütuse kättesaadavuse tagamist. “Näiteks katkestavad kuni seitsmepäevase elektrikatkestuse ajal tegevuse kuni 43% kaubandusettevõtetest ja kuni 55% tootmisettevõtetest. Kütust jätkuks kolmandikul kaupmeestest ja pooltel tootjatel viieks kuni kaheksaks päevaks – tankimisvõimaluse puudumisel võib tekkida probleeme toidu transportimisega,” rääkis Eesti Uuringukeskus OÜ projektijuht Jon Ender. Loe edasi: Uuring: Eesti ettevõtted on hädaolukorras valmis toidu kättesaadavust tagama

Põlvas avab uksed esimene kodukohvik Tillu

Kui Tartus või Pärnus, rääkimata Tallinnast on avatud juba mitmeid õdusaid omanäoliseid kohvikuid nagu Anna Edasi, Supelsaksad, või Nop, siis Põlvas on see nišš veel täitmata. Põlvas avab esimene kodukohvik uksed 27. aprillil kell 13.00.

Kaks aastat tegutsenud Põlva talupoe tütarlapsed otsutasid selle tühimiku täita ning tulemusena avatakse laupäeva lõuna paiku isevärki toidukoht. Kohvik asub talupoe ruumides ning peale meeliülendavaid saialõhnu, mis hiilivad avatud pagarikojast ka kohviku ja poe poole peale, pakutakse kergemat sooja sööki, põnevaid salateid ning igapäevaselt on valikus ka paar suppi ja praadi.

Kodukohvik on mõeldud lastega peredele, sooja lõunasööki soovivale inimesele, kohvi ja koogi nautlejale, pisematele seltskondadele. Samuti on võimalik vastavatavast kohvikust tellida toitlustust, kas ainult toitude valmistamise näol või peoteenindusena. Rääkimata tortidest, kookidest ja kringlitest.

Põlvas raudteejaama vastas asuv talupood on silma paistnud mitmete huvitavate sündmustega nagu porgandite söömise maailmarekord või kohvikule sisekujundaja otsimine, tasuks 50 aastat tasuta kohvi ja kooki. Ka kodukohvik liidetakse oma tegemistega sellesse mõnusasse melusse ning kuna erinevaid tegevusi on piisavalt rohkesti, et kõik enam talupoe nime alla ei mahu, siis toimuvad ka ristsed, kus kogu sülemile antakse uus nimi Tillu. Loe edasi: Põlvas avab uksed esimene kodukohvik Tillu

Mulgi Mess 2013 toimub 8. – 9. juunil Viljandis

Kuulates majandusekspertide hinnanguid Eesti majanduse olukorrale ja väljavaadetele, siis võib küll öelda, et eestlane olla on uhke ja hää! Oleme targalt talitanud ja tänu eelkõige säästlikkusele on eesti ettevõtlus taas tõusulainele jõudmas. Tundub, et säästmistel on ka piir saamas, mille tõestuseks tarbimine siseturul on tublisti kasvanud ja palgad jälle tõusevad.

Mis seal siis ikka – katsume meiegi Mulgi messi, teie abiga muidugi, tõusulainele viia ja täidame Viljandi kesklinna hea ja paremaga.

Mulgi mess toimub Viljandi hansapäevade südames – Vabaduse platsil ja selle ümbruses. Viljandi vanalinna tänavatel näeb nendel päevadel kaubitsemas käsitöömeistreid ja toiduvalmistajaid. Messile on oodatud oma tooteid – teenuseid pakkuma kõikide eluvaldkondade esindajaid, arvestama peab välitingimustega.

NB! Külastajatele on sissepääs messile tasuta!

Osavõtutaotluse leiad siit http://www.mulgimess.ee/registreeru/
Infotelefon: 50 22 690 (Tõnu Kaasik)
Kirjad palun saata aadressil: Kaalu 4, 71012, Viljandi.
Elektronkirjad: mulgimess@mulgimess.ee

Kohtumiseni Mulgi Messil 8. ja 9. juunil Viljandis!

Roheline Ait avas vaikselt uksed

Raplas avas reedel uksed tervislikku toitumiskultuuri propageeriv söögi- ja vaba aja veetmise koht Roheline Ait.

Paar minutit enne kahtteist ehk väljakuulutatud avamise aega põlesid Rohelise Aida ukse ees kutsuvalt suured küünlad, kuid sees käisid veel viimased kiired ettevalmistused. Korda oli vaja seada menüü puidust kaaned.
Esimesed külastajad saabusid mõni hetk pärast avamist ning järgmisedki ei lasknud end kaua oodata
Rohelise Aida omaniku ja peakoka Pekka-Paavo Kesküla sõnul seisab pidulik avamine siiski alles ees. See võib aset leida umbes kuu aja pärast, kui ilm on soojenenud ja on võimalik kasutada õues asuvat terrassi. Siis plaanivad nad kutsuda ka esinejaid ja pakkuda muud meelelahutust.

Keeda muna õigesti!

Munapühade ajal on paslik meelde tuletada, kuidas keeta mune. Näpunäiteid muna keetmiseks jagab Tallegg oma kodulehel.

Aseta munad õrnalt tühja keedunõusse. Kata munad umbes 2,5 cm kõrguselt veega. Soola lisades on mune hiljem kergem koorida. Kui lisate keeduveele äädikat või soola, siis munavalge valgud hüübivad kiiremini ning keetmisel tekkivad praod “kleepuvad” kiiresti kinni.Keetmise aeg sõltub sellest, millist tulemust ootate. Alltoodult annab Tallegg mõned soovitused, millega katsetada, kuid tegelik keetmise aeg sõltub munade suurusest, keedetavate munade hulgast, munade temperatuurist, millega nad keedunõusse pandi ning keetmisvee temperatuurist.

“Pehmed” ehk vedelad munad – keeda 3-5 minutit, munavalge munakoore alt kergelt hüübinud, sisemine munavalge piimjas; munakollane on vedel.

Parim serveerida munatopsis: aseta muna laiem ots allapoole, lõika peenem ots noaga pealt ära ning söö lusikaga.

Poolvalmis munad – kõvaks keedetud ja “pehmete” munade vahepealne variant. Keedetakse 5-6 minutit, mis annab pooleldi vedela munakollase ning piisavalt tugeva munavalge, et muna koorida saaks.

“Kõvad” munad – Keeda 10-15 minutit; 10 minutit keetes saavutab tumeda kollase pisut pastase konsistentsiga rebu; 15 minutit keetes on munakollane värvuselt helekollane, konsistentsilt tugev ja kuiv.

Üks kõvade munade valmistamise tehnika veel: Aseta munad 1 kihiliselt potti ning kata veega (~2,5 cm üle munade. Kui vesi saavutab keemistemperatuuri, eemalda nõu tulelt ning kata kaanega. Hoia suuri mune (L) vees 17 minutit ning Hiidmune (XL) 20 minutit. Peale aja möödumist vala vesi keedunõust välja, jahuta munad ja serveeri. Loe edasi: Keeda muna õigesti!

Eesti aitab Gruusia ettevõtetel suurendada toiduohutust

Täna, 12. märtsil sai avalöögi arengukoostöö projekt “Toiduohutusreeglite rakendamine Gruusia ettevõtetes”, mille raames koolitavad Eesti spetsialistid Gruusia ettevõtjaid toiduohutussüsteemide alal.

Põllumajandusministeeriumi välissuhete ja arenduse asekantsler Olavi Petron ütles täna Gruusia Toiduohutusametis toimunud avaüritusel, et toiduohutuse tagamisest on suur kasu kaubandusele. “Rahvusvaheliste standardite järgimine aitab nii Eesti ja Gruusia kui ka kogu regiooni kaubavahetust elavdada ning tagab tarbijate ohutuse,” rääkis Petron.

Projekti raames valitakse välja kaks-kolm pilootettevõtet Gruusias, keda 2013. aasta jooksul nõustatakse ohtude identifitseerimiseks mõeldud enesekontrollisüsteemi HACCP plaani koostamisel. Nõustamiste käigus koolitatakse välja ka kohalik ekspert, kes projekti lõppemise järel jätkab ettevõtjate toiduohutuse alast nõustamist Gruusias. Sügisel tulevad projektis osalejad õppereisile Eestisse, kus neile tutvutakse siinsetes ettevõtetes kasutatud lahendusi toiduohutusnõuete täitmisel.

Koostööprojekt kestab 2013. aasta lõpuni ja see läheb maksma ligi 50 000 eurot.

Täna pärastlõunal kohtub välissuhete ja arenduse asekantsler Olavi Petron Gruusia Põllumajandusministeeriumi aseminister Ilia Kvitaishviliga, et arutada põllumajanduskoostööd kahe riigi vahel.

Toidupank korraldab nädalavahetusel toidukogumispäevad

Märtsi keskel oma 3. sünnipäeva pidav Eesti Toidupank tähistab seda sündmust toidukogumispäevadega 9. ja 10. märtsil Prisma Peremarketites ning viies muu jaeketi kaupluses.

Toidukaupa saab algaval nädalavahetusel toidupanga jaoks osta ja annetada kõigis Prisma kauplustes Tallinnas, Tartus ja Narvas kell 12-18. Linnades, kus Prismat pole, on kampaaniaga ühinenud mitmed muud kauplused teistest poekettidest.

Kauplused, kus toidukogumispäevad toimuvad, on Tallinnas Kristiine Prisma, Sikupilli Prisma, Mustamäe Prisma, Lasnamäe Prisma ja Rocca al Mare Prisma. Narvas Narva prisma, Tartus Sõbra Prisma ning Annelinna Prisma. Pärnus on kampaaniaga ühinenud Pärnu Suurejõe Selver ja Pärnu Ülejõe Selver. Järvamaal löövad kaasa Paide Maksimarket ja Türi Konsum. Viljandis toimuvad toidukogumispäevad Viljandi Maksimarketis ning samuti Viljandi Turu Konsumis, kusjuures viimases võtavad kohaliku toidupanga vabatahtlikud kaupa vastu veidi lühemat aega kui mujal, st turu avatud olemise ajal. Loe edasi: Toidupank korraldab nädalavahetusel toidukogumispäevad

Eestimaine lõhe on kilu ja räim

Kui tahta eelistada menüüs kohalikku ja hea toiteväärtusega kala, siis on kasulik ennast kurssi viia lisaks kala välimusele ka sisuliste omadustega, näiteks sellega, mida kalaliha õigupoolest sisaldab. Võrreldes loomsete toiduainetega (veiseliha, sealiha) või näiteks piimatoodetest juustuga, on kalas keskmiselt ligi kolm ja pool korda vähem kaloreid. “Eesti traditsioonilised püütavad kalaliigid kilu ja räim on toitaineliste omaduste poolest kalade lipulaevad! Kilus on valku peaaegu samapalju kui lõhes, samas sisaldab kilu eriti väärtuslikke polüküllastamata rasvhappeid – omega-3 ja omega-6 – ligi kaks korda rohkem kui lõhe,” kirjutab põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kristi Ilves täna Maablogis.

Meremäe tervise teisipäeval valmistati lihata kotlette

Meremäel toimus 12. veebruaril Meieselts Meroosi õpitoas tervise teisipäev. Osa võttis hulk tublisid perenaisi, kes teadsid tervislikust toidust nii mõndagi.

Meremäe tublid naised esitlesid omatehtud lihata kotlette. Üheskoos mekiti kaasavõetut ja avaldati koosviibijatele kotlettide valmistamise saladusi ning koostist. Vahetati omavahel retsepte ning Lea kaalikakotlett, Eevi punapeedi, Lilia kaerahelbe, Liisi punapeedi , Ruthi aedvilja kotletid olid kiiduväärselt maitsvad.

Esmakordselt MS Meroosi üritusele tulijad avastasid töötoast enda jaoks palju huvitavat. Oldi üllatunud, et on välja pandud palju kauneid ja huvitavaid käsitöö esemeid, mis on kohapeal ja seltsi naiste poolt valmistatud. Nii mõnigi kaalus otsust lüüa kaasa edaspidi MS Meroosi ettevõtmistes ja töötubades.

Lahkuti rõõmsameelselt ning sooviti taaskohtumist samalaadsetel üritustel.

Milvi Jõe

Võro instituut kuts tsõõriklauda

Tsõõriklavva iistkõnõlõja Triinu ja Külli kutsva Võro köögi 3. tsõõriklauda 13. detsembril kl 16 Võro instituuti.

Plaanin om:
1. Urvaste naasõ kõnõlasõ, kuis nimä Urvaste kama tegevä, mismuudu müüvä ja kuis kama vasta om võet.
2. Suurõn tsõõrin arotami: mis om traditsiooniline Võromaa süük mi jaos? Kuis mi tuud iseloomustami? Tuu olnu hää paika panda Võro köögi tiijuhi jaos.
3. Võromaa kokaraamadu tegemise projekt om Partnerluskogo puult hääs kitet!
4. Mekmises om kamast küdsetü kraam.

Eelmisen tsõõriklavvan kõnõldi tuust, kas ja kuimuudu kirja panda Võromaa süüke kaarte (opmismaterjal) ja kuimuudu saanu avita üten, et poodõn võromaine kraam parõmbahe silmä paistnu.

Saare laat Tallinnas Sadama turul

Täna ja homme vallutavad Tallinna Sadama turu Saaremaa ning Muhu väiketootjad, talunikud ja käsitöölised. Müüjaid peaks kohal olema 15.

Turu tegevjuht Liina Karron ütles, et idee saarlaste nädalavahetuseks tuli Sadama turu poolt, kuna koostöö saarlastega on kahe aasta jooksul olnud meeldiv ja tihe. “Mõni kaupmees on meil kohal iga päev. Tuleb ka lisada, et inimestel on suur huvi saaremaise vastu.”
Iga päev on Sadama turu letis Inge Uulitsa Epi talu hoidised, Mustjala sinep, Turuköögi eri tooted, kadakasiirup ja Sõrve Triinu pagaritooted. Rääkimata Saaremaa lihatööstusest, mida ei saa kuidagi väiketootjaks pidada.
“Sõrve Triin töötab nüüd meil,” lisas Karron. “aNii et ühe saarlase oleme suutnud ära kodustada. Taltsutada veel mitte.” Loe edasi: Saare laat Tallinnas Sadama turul

Kodutoidust ja nuudlitest

Kas olete kunagi teinud sõira? See laagerdamata kohupiimajuust on Setomaa au ja uhkus. Nii tähtis, et ülemsootskale valitakse aastaks oma sõirameister ja ta valitakse suure hulga sõirameistrite seast.

Minu sõirategemise huvi sai alguse Torinost, kui istusime ühes Slow Food restoranis ja eelroaks kanti meile ette poole tikutoosisuurune sõirataoline juustutükk, millel natuke paprikapuru ja mett. Hind oli sel toidul selline, et ise makstes oleksin ilmselt eelroa söömata jätnud.

Lennukiga koju sõites mõtlesin aina üht, kohe kui koju jõuame, küsin Sarve Õie käest sõiraretsepti ja proovin ise, kuidas sõirategu käib. Sest korra olin näinud, kuidas Õie oma köögis seltskondlikku vestlust pidades muuseas sõira valmis tegi. Siiski tundus see tol hetkel justnagu nõiakunst.

Küsisin järgmisel päeval Õielt telefoni teel retsepti ja pean tunnistama, et enamus, mis kirja sai kõlas umbes nii: „Tunde järgi!“ Ebakindlus kosus, aga lõpuks võtsime Mikuga julguse kokku ja hakkasime pihta.

Alguses tuleb liiter piima soojaks ajada ja siis selles keeta aeglasel tulel kilo lahjat kohupiima. Paraja juustupalli ma aegajalt segades varsti potist ka leidsin. Ümberringi kergelt rohekaskollane piimavesi. Pallike sõelale nõrguma ja samal ajal õpetussõnade kohaselt potipesu. Seejärel pakk võid potti tulele sulama, juustupallike võisse ja näpuotsaga soola ja maitseaineid. Lihtne eks? Nüüd kolm muna koksates potti ja segama. Ja nüüd saabus segadusehetk. Segan ja segan, aga kas see tainalaadne asi ongi sõir? Loe edasi: Kodutoidust ja nuudlitest

Reedel toimub võru köögi ümarlaud

Võru Instituut kutsub sel reedel, 12. oktoobril kell 16 kokku võru köögi ümarlaua, et aru pidada Võrumaa toidu teemadel ning üheskoos mõelda, kuidas kaasa aidata võru köögi säilimisele ja arengule.

Meil on veel olemas toiduvalmistamise pärimus ja oma (aja)looga toidud, mida võiksime julgelt teha ja uhkelt välja pakkuda. Enne peaks ainult läbi mõtlema, kuidas leida Võrumaa toitudele rohkem tarbijaid nii oma rahva kui külaliste seas; kas ja kui palju vanu retsepte ja ajaloolisi toite muutma peaks, et neid kohandada kaasaja maitse ja söökidega harjunud maitsemeelega. Kui läbi mõelda ka toitude vorm ja väljanägemine ning arendada pakendamist, oleks oma toidule kindlasti rohkem turgu.

Ümarlaua avasõnad – miks me ikkagi peaksime oma söögi valmistamist kõige kiuste jätkama – ütleb Marju Kõivupuu, pärast seda degusteerime ja diskuteerime!

Palume oma tulekust teada anda meilitsi või telefoni teel: triinu.guerrin@gmail.com või 53 41 95 41

Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid

Põhja-Ameerika ja Kanada teadusuuringute põhjal koostatud ligi 160 allikal põhinevas ülevaates “Organic Farming for Health and Prosperity” võetakse kokku mahepõllumajanduse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sageli jäetakse tähelepanuta, et mahepõllumajandus ei seisne ainult kemikaalide vältimises, siin on terve rida praktikaid, mida tavapõllumajanduses tihti või mitte kunagi ei rakendata ning mis annavad keskkonnale ja ühiskonnale positiivseid tulemusi.

Mahepõllumajanduse meetodid ja nende kasu keskkonnale:

• Õigesti planeeritud külvikord: parandatakse mulla kvaliteeti, surutakse alla umbrohtusid, takistatakse haiguste ja kahjurite levikut, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, mitmekesistatakse toodangut (võimalik eelis turustamisel).
• Sõnniku, komposti ja haljasväetiste kasutamine: parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, suunatakse toitained ringlusse, parandatakse saagikust.
• Kattekultuuride kasvatamine: parandatakse mulla kvaliteeti, vähendatakse erosiooni ja emissioone õhku, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, välditakse tolmamist (parem õhu kvaliteet), parandatakse saagikust.
• Sünteetiliste väetiste kasutamise vältimine: vähendatakse toitainete leostumist vette, parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, paljudel juhtudel vähendatakse sooldumist, vähendatakse taastumatute loodusvarade ja energia kasutamist.
• Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine: suurendatakse elurikkust, parandatakse vee ja mulla kvaliteeti, välditakse tolmeldajate kahjustamist, vähendatakse kulusid keemilistele sisenditele.
• Vaheribade ja puhveralade rajamine: suurendatakse elurikkust, toetatakse kahjurite looduslikke vaenlasi, pakutakse looduslikele liikidele elupaiku, parandatakse vee kvaliteeti, vähendatakse erosiooni.
Loe edasi: Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid