Silt: toit

Mahhe-huvi nõsõs

Mahhe süük huvitas kõrrast inämbit inemiisi, näüdäs’ mahhesöögipäiv Hartsmäe talon Haanimaal 26. põimukuu pääväl.

Hollo Agu Hartsmäe talo muro pääle tull’ kokko 60 inemise ümbre.

Oll’ ka õigõ kotus, kon mahhest söögist märgota. Hartsmäe talol om ligi 110 hektärri haritavat maad ja suurõmba jao pääl tuust kasvatõdas mahhet terä- ja aiavillä.

Peremehel Hollo Agul ei olõ põllumehe rassõ tüü viil är võtnu himmo kõkkõ pruuvi: tä kasvatas kõgõ muu kõrval rapsi, rüpsi, tatrikku, saat kardokakuurma Lätti tärklüse tegemises jne.

Õlipress om täl hindäle kah joba soetõt ja koton õli tegemise pruuv tä pia är.

Pääle põllu pidä Hartsmäe talo sarviliidsi ja tsiko. Üte naist viimätsist oll’ pererahvas küläliisi hääs andnu ja veenü savvusanna. Tuud hõngu, mis sannast tull’, käve kõik seo rahvas nuhutaman.

Suur suidsulihameistri Veeroja Eda kitt’ Hollo Agulõ perrä, et suvinõ suidsuliha ei olõ tõtõst iks tuu, mis tä olõma piät. Loe edasi: Mahhe-huvi nõsõs

Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Hartsmäe talu peremees Hollo Agu. Foto: maavald.ee

Pühapäeval, 26. augustil toimub Haanimaal Hartsmäe talus kella 11-15 mahetoidu päev, kus saavad kõik huvilised tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal tuleb juttu ka mahelihast, saab maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Mahetoidu päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga.

Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ütles, et mahetalu pidamine on üheaegselt nii eluviis kui elatusallikas. „Mahetalunikuna ja Eesti Biodünaamika Ühingu liikmena pean esmatähtsaks inimese tervist toetava põllumajanduse edendamist, mitte intensiivtootmise kultiveerimist. Meie maad ei hoia keegi teine peale meie enda, samamoodi nagu seda ei kurna ja riku keegi teine peale meie,“ rääkis Hollo. „Mahetootmise tähendus on palju laiem kui vaid puhta ja tervisliku toidu tootmine. Meie mahetalu tegevus lähtub piirkonna eripärast – Haanja kõrgustiku kupliline maastik seab põllupidamisele omad tingimused. Püüame elus hoida põlise Haanimaa traditsioonilist elulaadi ning peale oma pere rakendamise talutöödes aidata kaasa ka kogukonna toimimisele ning panustada võimalusel ka kaugema kandi inimeste toitmisele.“ Loe edasi: Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Mis erinevus on „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ toidul?

Iga mõne aja tagant kerkib uuesti esile küsimus, mis vahe on väljenditel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson selgitab Maablogi postituses, mis vahe neil kahel väljendil õigupoolest on ning mida kummagi kättejõudnud kuupäevaga toiduga peale võib hakata.

“”Parim enne” ületanud toitu tohib müüa ja jagada eeldusel, et sellest on  tarbijat teavitatud. Tarbijakaitseseaduse mõistes on tegemist puudusega
kaubaga, mis tuleb eraldada uuest kaubast ja mille müügikohas tuleb panna välja asjakohane teave,” selgitab Johanson.

“Pärast “kõlblik kuni” kuupäeva möödumist ei tohi seda toitu  müüa, jagada ega tarbida, kuna säilimisaja möödumisel võivad selles arenema hakata tervisele ohtlikud mikroorganismid.”

Loe edasi Maablogist.

Lilleorus saab õppida valmistama hilissuvist taimetoitu

Liina Järviste
Harjumaal Rae vallas Aruvalla külas tegutsevas Lilleoru ökokogukonnas toimub 19. augustil kell 10.00–19.00 Liina Järviste juhendamisel kursus “Küllusliku hilissuve toidud – kohalik ja hooajaline taimetoit”.

Hilissuvi on köögiviljade hiilgeaeg. Kõike on külluses, oska ainult valida ja süüa. Ilmad on soojad ja pliidi ääres ei taha väga kaua passida. Selle kursuse eesmärk on õppida kasutama kohalikku ja hooajalist toorainet, märkama maitseid. Suvisel taimetoidu kursusel mekime erinevaid salatitaimi, lehtköögivilju ja söödavaid õisi, millega toite kaunistada. Teeme koos salatikastmeid – sh, erinevate pestodega. Valmistame ka kerge lehtpeedi supi, ning õhtusöögiks oaroa. Maiuseks aga lihtsa kuid maitsva mustika-kaera purukoogi koos koduse jäätisega.

Osalejad saavad teada, milline kohalik tooraine on suve tipul (ja teistel aastaaegadel) hea. Lisaks saab kursuselt nippe kuidas lihtsa vaevaga maitserikast taimetoitu valmistada ning erinevaid põhi-retsepte, mida vastavalt aasta-aja köögiviljadele varieerida. Kõikide valmistatavate toitude retseptid saavad osalejad koju kaasa. Soovijatega arutame, milliseid (leht)köögivilju hobiaednik ja -kokk erinevatel aastaaegadel saaks kasvatada, kasutada. Räägime veidi ka säilitamisest ning eeskätt hapendamisest. Teeme proovi ubade hapendamisega.

Kursusele on oodatud osalema kõik, kellele meeldib süüa. Kindlasti saavad enesekindlust köögis tegutsemiseks juurde need, kes pole kogenud kokad. Kursus sobib aga kindlasti ka neile, kes on küll osavad söögivalmistajad, kuid kellel napib kogemusi taimetoiduga. Loe edasi: Lilleorus saab õppida valmistama hilissuvist taimetoitu

Pühapäeval on Palmses mõisatoidufestival

Festivalil toimuvad Eesti meistrivõistlused ulukiliha grillimises 2012. Toitudest ja söögikultuurist mõisaajal pajatab Jüri Kuuskema. Osa saab võtta suurest üldrahvalikust leivakoolitusest “Karaskist leivani”. Meeleolu loob ansambel Parvepoisid. Toidulaadalt saab kaasa osta head ja paremat.

Festivali ajakava:

09.00-11.00     festivali eksponentide ja võistlejate saabumine platsile ja võistlusplatside paigalduse algus

11:00     toidukorvide üleandmine võistkondadele, küpsetamise algus

12:00     festivali ja võistluse pidulik avamine, eksponentide ja võistkondade tutvustus

12:30    Tervituskontsert

13:00     Jüri Kuuskemaa  – toitudest ja söögikultuurist mõisaajal

14:00     Anneli Maksan  õpetab kodus leiba küpsetama

14:45     valmistumine Virumaa metssearibivooru hindamiseks

15.00     Virumaa metssearibivooru hindamise algus pimehindamisena kohtunike telgis

15:15     Parvepoisid

15:45     vamistumine Palmse fantaasiavooru hindamiseks

16:00    Palmse fantaasiavooru hindamise algus avaliku hindamisena võistlusplatsidel

16:30    Parvepoisid

17:45     Palmse fantaasiavooru hindamise lõpp ja punktilugemise algus

18:00    Võitjate autasustamine

18:15      Parvepoisid

Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist

Toidus peituvad pestitsiidide jäägid ohustavad enim lapsi, eakaid, lapseootel naisi ning terviseprobleemidega inimesi. Foto: Istockphoto

Põllumajandustootmine on tänapäeval üles ehitatud enamasti selliselt, et ilma sünteetiliste pestitsiidide ehk taimekaitsevahenditeta ei saada hakkama. Põhjuseks monokultuuride kasvatamine, suured põllud, viljavahelduse printsiipide mittejärgimine jpm. Keemiline tõrje võimaldab saada suuremaid saake, kuid taimekaitsevahendite kasutamisel on ka tõsised varjuküljed – keskkonnakahjustused ja terviseriskid.

Taimekaitsevahendid, millega võideldakse saaki ohustavate kahjustajate vastu, jagunevad üldjoontes järgmiselt:
• herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid
• fungitsiidid ehk seenhaiguste tõrjevahendid
• insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid

Kui aastane taimekaitsevahendite kogus ulatub Euroopas ligi 200 000 tonnini, siis erinevaid toimeaineid on siin kasutusel umbes 1200. Igal aastal korraldatakse seiret, et kontrollida, kas toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide kogus vastab kehtestatud piirmääradele. Proove võetakse üle Euroopa Liidu nii kohalikust kui imporditud toidust (kokku u 70 000 proovi) ja seda tehakse erinevates kohtades – poed, hulgilaod, tööstused, talud jne.

Loe edasi: Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist

Tapa II Vorstifestivalil toimub kodukokkade võistlus

MTÜ Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt “Loving Local Values – Kohalikud tooted ja toit – nende väärtustamine” raames toimub Tapa II Vorstifestivalil 4. augustil 2012 algusega kell 12.00 Tapa muusikakooli pargis KODUKOKKADE VÕISTLUS

Võistluse eesmärk:

  • propageerida koduse ja tervisliku toidu valmistamist kohalikust toorainest,
  • tunnustada parimaid kodukokku ja anda võimalus jagada oma kogemusi ja retsepte huvilistega. Retseptid pannakse ülesse MTÜ Arenduskoja kodulehel olevasse kohaliku toidu kokaraamatusse.

Parimale kodukokale on auhinnaks sõit 2014.a jaanuaris Grüne Woche messile.

Võistluse juhend asub Arenduskoja kodulehel www.arenduskoda.ee/images/stories/toiduprojekt/Kodukokad_juhend.pdf

Võistlusele sai registreerida kuni 15. juulini 2012. Info ja registreerimine Gilda Lindmaa telefon 5302 7155; gilda.lindmaa @ gmail.com

Vanamõisa käsitöölaat koos suvelõpupeoga

18. augustil 2012 toimub Vanamõisa vabaõhukeskuses Saue valla traditsiooniks saanud suvelõpupidu koos Külade Päevaga ja Vanamõisa Käsitöölaadaga.

Seekord toimub sündmus juba kümnendat korda ning arvestades järjepidevust on populaarsus ja külastajate arv ja huvi aastatega kasvanud. 2011. aastal oli laadal ligi 300 kauplejat ning külastajaid ligi 10000.

Info: www.käsitöölaat.ee

Kontakt: MTÜ Vanamõisa Küla, peakorraldaja Lilian Kold lilian@kodukyla.ee, tel 514 0761

 Uuendusena on avatud 18. augustil Vanamõisa käsitöölaada raames koostöös Põllumajandusministeeriumiga
EESTI TOIDU TELGI,
kus pakume eesti väiketootjatele võimalust müüa oma talu- ja mahekaupa. EESTI TOIDU TELGI peamine idee ja eesmärk on tutvustada eesti parimaid tegijaid sellel alal.		  

Info Eesti toidu telgi kohta www.xn--ksitlaat-0za7pa.ee/index.php

Kontakt: Katrin Krause, Eesti Toidu Telgi projektijuht, MTÜ Vanamõisa küla, tel 5304 0791

Augustis leiab aset esimene toortoidufestival

Foto: toortoidufestival.info
18. augustil kogunevad Harjumaal Saue vallas Tuula külas Elja Tarkusteaias, väga lõõgastavas ja armastavas keskkonnas, kõik toortoiduhuvilised, et pidada maha üks põnev ettevõtmine – esimene Toortoidufestival, kus ollakse rõõmsad, kuulatakse huvitavaid loenguid, tehakse süüa ja vahetatakse retsepte ning nauditakse mõnusat seltskonda.

Toortoidu teemadel astuvad teiste seas üles:
Sille Poola, Lõpetanud Tartu Ülikooli, Cornelli Ülikooli sertifitseeritud instruktor “Plant Based Nutrition” alal, toortaimetoidu ja tervikliku elustiili entusiast, populaarsete e-kokaraamatute ja retseptide autor, 5 lapse ema, taimetoitlane 10 aastat, toortoitlane 4 aastat. – http://www.paikesetoit.ee/
Ly Kerdo, Elja talu perenaine/korraldaja – http://www.elja.ee/
Marge Roosileht, sekretär/kordinaator/generaator/korraldaja, kelle poole võib pöörduda festivali puudutavate küsimustega marge.roosileht@gmail.com, 56 150601
Kristel Uibo, nõustaja/korraldaja – http://www.parimtervis.ee/
Kaija Margumets, infosekretär, kelle poole võib meili teel pöörduda kõigi festivali puudutavate lisaküsimustega – info@toortoidufestival.info – http://www.tervisliktoitumine.com

Nõu ja jõuga on abiks veel väga paljud armsad inimesed. Täpsem info kava ja osalemistingimuste kohta aadressil http://toortoidufestival.info/

Allikas: Toortoidufestival.info

Algamas on mahepõllumajanduse ajastu

Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.
Toidutootmist ootavad kogu maailmas ees suured muutused. Intensiivpõllumajandus, mis kasutab enamjaolt taastumatuid ressursse, seisab teadlaste hinnangul lähikümnenditel tõsiste probleemide ees. Lahendused, mille poole on erinevatel põhjustel sunnitud liikuma kogu maailma toidutootjad, peituvad mahepõllumajanduse põhimõtetes. Miks?

Eesmärgiga saada võimalikult suurt saaki, põhineb tänapäevane taimekasvatus sünteetilistel mineraalväetistel (lämmastik, fosfor ja kaalium) ning taimekaitsevahenditel ehk pestitsiididel. Nende tootmine on aga energiamahukas ja tugineb taastumatutele loodusvaradele. Seega ei kujuta lähenev taastumatute ressursside nappus probleemi mitte ainult põllutöömasinate kütuste mõttes, vaid on nii toidutootmises kui ka laiemalt seotud kõikide tänaste kasutatavate ressurssidega.

Euroopa Liidus kulub igal aastal umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid. Selle hulka kuuluvad nii putukate, haiguste kui ka umbrohu tõrjevahendid. Lisaks pestitsiidide sattumisele keskkonda ning jääkide esinemisele toidus ja söödas on oluline ka ressursikasutus nende tootmisel. Rääkimata mõjust, mida nimetatud mürgid põhjustavad inimeste tervisele.

Lämmastikväetiste tootmiseks vajatakse suures mahus fossiilseid kütuseid (enamasti maagaasi), taimetoitainetest on just lämmastiku tootmine kõige energiamahukam. Fosforit ja kaaliumit kaevandatakse ning tegu on taastumatute loodusvaradega. Nii kaevandamine kui ka edasine töötlemisprotsess vajavad arvestatavas koguses energiat. Loe edasi: Algamas on mahepõllumajanduse ajastu

Klubis “Tervis ja Ilu” saab testida toidutalumatust

Toiduainete varjatud talumatust esineb suuremal või väiksemal määral väga paljudel inimestel, kes seda tavaliselt ise ei teagi. Varjatud talumatusele on iseloomulik probleemide süvenemine vananedes. Olete oodatud järjekordsele klubi “Tervis ja Ilu” üritusele teisipäeval, 19. juunil. Seekord on hea võimalus testida oma toidu talumatust. Testimine toimub individuaalselt ja võtab aega ca 1 tund. Testimine toimub voll diagnostikaga.

Võimalik testida ka toidulisandeid, ravimeid jm, mida tarvitate või soovite tarbima hakata – võtke kõik julgesti kaasa. Kasutades sobivaid loodustooteid koos tervisliku toitumisega on võimalik vältida haigusi, parandada enesetunnet ja elukvaliteeti ning tõsta töövõimet. Loe edasi: Klubis “Tervis ja Ilu” saab testida toidutalumatust

Rakveres saab piima automaadist

Rakvere rahval on põhjust rõõmustada, sest Põhjakeskuses töötab Eesti esimene toorpiima automaat.

“Kolmandat nädalat on masin üleval. Katsetame alles,” jääb osaühingu A Piim juhatuse liige Alo Altermann tagasihoidlikuks hoolimata sellest, et Maalehte jõudnud kuulduste kohaselt edeneb toorpiima müük automaadist väga hästi.

Olgugi et alguse asi, Altermann müüdava koguse üle ei nurise. Nädalavahetustel läheb 50–60, argipäevadel 30–40 liitrit päevas. Reklaami pole tehtud sendi eestki. “Enne tee, siis alles kiida ja hõiska,” on automaadi püstipanijate moto.

Praegu on ostjaskond suhteliselt juhuslik, kuid kui ajapikku püsiklientuur tekib, saab ühest automaadist müüa 150–200 liitrit piima päevas. Loe edasi: Rakveres saab piima automaadist

Lilleoru kutsub taimsele nädalavahetusele

Lilleoru linnulennult. Foto: babajiskriyayoga.net
Harjumaal Rae vallas Aruvalla külas tegutsev Lilleoru ökokogukond kutsub huvilisi osalema taimsel nädalavahetusel.

Laupäeval kl. 11-16.30 õpetab taimeterapeut TIIU VÄINSAAR kuidas ennast taimede abil ravida – iga haiguse jaoks on oma taimed.

Pühapäeval kl. 10-19.00 juhendab hobi-kokk ja aednik LIINA JÄRVISTE, mida head ja värsket süüa varakevadel.

Uuri lähemalt siit:
21. aprillil Terve keha ja terve vaim taimravi abiga I
http://www.lilleoru.ee/?module=news&id=5448&set_design=2

22. aprillil Hooajaline ja kohalik taimetoit: mida head ja värsket süüa varakevadel?
http://www.lilleoru.ee/?module=news&id=5447&set_design=2

Allikas: MTÜ Lilleoru

Viive Rosenberg juhatab Rogosis
kartuli salapärasesse maailma

Sinine kartul 'Congo'

Pühapäeval, 8. aprillil kell 11 on kartulisõbrad oodatud järjekordsesse Haanimaa kohaliku köögi õpituppa Rogosi mõisa kohvikusse.

Külas on Viive Rosenberg, kes on tuntud Eesti kartuliasjatundja. Ta räägib kartulisortidest, selle kasulikkusest ja kasvatamisest.

Kavas on valmistada üheskoos kolm toitu:

  • sinine salat Congo kartulist
  • huvitav ahjuroog mitmest kartulisordist ja köögiviljadest
  • sinine kartulipuder Congost

Samuti on võimalik osta kaasa väikestes kogustes tutvumiseks erinevate sortide seemnekartulit: Congo, Väike verev, Ando, Berber 4-, 5- ja 10 kg kottides. Kõik, kes soovivad seemnekartulit, peaksid koguse ja sordi  Ivi Rausile teada andma hiljemalt neljapäevaks, 5. aprilliks e-posti aadressil ivirausi@gmail.com. Kuna tullakse sõiduautoga, siis kogus on piiratud. Seemnekartul maksab 40-50 senti kilo. Tasumine kohapeal sularahas.

Õpituba on prii. Registreerimine vajalik: ivirausi@gmail.com.

Õpituba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Euroopa-Leader, Leader-Eesti ja Haanja vald.

Ivi Rausi ja Taisto Uuslail

Haanimaa kutsub osalema pärandkultuuri õpitubadesse

Väikekannel.
Haanimaa rahvas kutsub nii omasid kui kaugema kandi inimesi osalema pärandkultuuri õpi- ja töötubadesse, märtsis toimuvad nii käsitöötuba, laulutuba, tantsutuba, lõõtsatuba, väikekandletuba kui kohaliku köögi õpituba.

KÄSITÖÖTUBA – 10. märtsil kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel, puutöö klassis. Seekord saab iga üks endale või kingituseks meisterdada metallist sõle! Materjalitasu 3-5€! Läbiviijaks on ettevõtte Etnoehe eestvedaja Merlin Lõiv.

LAULUTUBA – 17. märtsil kl 17 Haanja Rahvamajas Laulame koos Lauri Õunapuuga ja kuulame tema mõteluisi pärimuslaulust, elust ja inimesest selle keskel.

TANTSUTUBA – 17. märtsil kl 19 Haanja Rahvamajas Kohe pärast laulutuba kui on tõmmatud tiba hinge. Juhtsuss on Kadri Lepasson. Kanneldel Kati Soon, Ann Maria Piho! Võta kaasa tantsukingad ja hea tuju!

LõõTSPILLITUBA – 10. ja 17. märtsil kl 10 Haanja rahvamajas Võta pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa. Loe edasi: Haanimaa kutsub osalema pärandkultuuri õpitubadesse

Lilleorus saab osaleda taimetoidu koolitusel

Liina Järviste
Harjumaal Lilleoru keskuses tuleb 17. märtsil kell 10:00 — 19:00 koolitus “Hooajaline ja kohalik taimetoit: mida head ja värsket süüa talvel.” Kursust viib läbi hobikokk ja aednik Liina Järviste.

Talv on taimetoidu sõbrale, kes ei taha sõltuda supermarketi eksootilistest viljadest või kasvuhoone toodetest, sageli väljakutse. Selle kursuse eesmärk on õppida kasutama kohalikku ja hooajalist toorainet, märkama selgeid maitseid. Maapirn, pastinaak ja muud juurikad on kindlasti laual, aga õpime ka erinevaid seemneid idandama ja aknalaual võrseid ehk mikro-rohelist kasvatama. Võrseteks sobivad paljud köögiviljad ja maitsetaimed alates tavapärasest sibulast kuni lehtsinepi, basiiliku ja brokkolini.

Valmistame näiteks pähkli-aedvilja riisi jõhvika-tšatniga, hooajalist salatit idandite ja võrsetega, värsket aedvilja-marja kokteili ja püreesuppi. Teeme koos ka mõne taimse leivamäärde – näiteks põldoa ning tomati-päevalilleseemne pasteeti. Tegemist on koolitusega, kus teooria seotakse sujuvalt praktikaga.

Osalejad saavad teada, milline kohalik tooraine on talvel (ja teistel aastaaegadel) hea, kuidas edukalt aknalaual kasvatada erinevaid võrseid. Ja karbikese oma külvatud seemneid ka koju kaasa. Lisaks saab kursuselt nippe kuidas lihtsa vaevaga maitserikast taimetoitu valmistada ning erinevaid põhi-retsepte, mida vastavalt aastaja köögiviljadele varieerida. Kõikide valmistatavate toitude retseptid saavad osalejad koju kaasa. Loe edasi: Lilleorus saab osaleda taimetoidu koolitusel

KÖÖK tuleb Haanjasse

Kolmapäeval, 11. jaanuaril ootame kõiki kohaliku köögi töötuppa. Oma kogemusi jagavad Mirjam Nutov ja Viive Säde Trolla külast Haanjamaalt. Õpime üheskoos valmistama hernetampi ja porganditorti.
Koguneme kell 18 Haanja rahvamaja köögis.
Registreerimine: ivirausi@gmail.com
Programmi toetavad: Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald. Kohtumiseni!

Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Mi kandin kasvatõt viinamari mass neli-viis eurot kilo ja saa-i kuigi säästüpoodi üte-katõ euro vasta, ummõhtõ omma pall’o inemise nõun marju hää maigu ja puhtusõ iist korgõt hinda masma. A nigu om ka muu söögikraamiga, om väikul talonigul rassõ ummi viinamarju suurtõ puuti müüki saia.

Meelis Värnik. Foto Uma Leht
Meelis Värnik. Foto: Uma Leht

«Piässi olõma suurõ kogussõ, et viinamarju kohegi müüki saia,» ütel’ Eesti viinamar’akasvatamisõ «esä», Räpinä aianduskooli viinamar’akasvatusõ oppaja Kivistiku Jaan. «Mi viinamarju saa osta päämidselt kasvatajidõ mant kotost, a ka mahhekaubapoodist.»

Eestin eläse õnnõ viinamarju kasvatamisõst är ütsiku talo. Võromaal om suurõmb viinamar’akasvatajidõ «punt» Kurõnurmõ kandin – Pruuli-Kaska ja Väikemetsa talo – ja Värniku Meelis sääl lähkül Liinamäel.

«Kirodi keskkooli lõputüüs äriplaani viinamar’akasvatamisõst,» tulõt’ Värniku Meelis miilde, kuna timäl viinamar’a-plaan idanõma naas’. «Koolidirektri küsse, et kas seo äriplaani saa iks teos kah tetä? Ütli, et iks, koskil viie aasta peräst, ja är tei!» 2004. aastagal saadust edimädsest saagist vei Meelis koolidirektrile kah portsu…

Loe edasi: Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Mooste toiduklubi seekordne tähelepanu on maiustel

Reedel, 11. novembril kell 18 koguneb MoKSis taas Toiduklubi, milles seekord tulevad lähema vaatluse alla erinevad maiused.

Liilia demonstreerib tiramisu tegemist, Patrick kõrvetab kokku kreembrülee ning Sveta ja Vahram valmistavad idamaist pahlavat. “Kel magusasoolikas ei ole väga arenenud, sel ei maksa heituda – meil on alati midagi ka soolasesõpradele varuks,” julgustavad korraldajad.
Peale Toiduklubi kell 20.11 tuleb samas esilinastusele Eesti rahva enda tehtud mängufilm “Täitsa Lõpp”.
Mooste ToiduKlubi alustas 4. märtsil 2010. aastal. Toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamasid toidust, mida me sööme ja kuidas, Lisaks toiduvalmistamisele on klubi rolliks ka inimeste kokkutoomine, et koos toitu ja teadmisi jagada, nautida ja eksperimenteerida.
Ka loodab klubi algatustuumik, et iga klubi kokkusaamist juhendab erinev kokk, kel on jagada oma retseptid ja lood. Toiduklubisosalemiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonitsi 513 8599 (Evelyn) või elektronposti teel toiduklubi@hot.ee Olete oodatud ise või koos sõpradega. Soovitatav miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti.
http://mooste-toiduklubi.blogspot.com
www.moks.ee

Mustjala sinep otsib teed Saksamaa turule

Mustjalas vaid 20 ruutmeetri suurusel tootmispinnal ligi paarikümmet sorti sinepit tootev sakslanna otsib toote turustamiseks peale Eesti võimalusi ka Saksamaa poodides ja Soomes. 

Kliki ja vaata suuremat pilti
Eriilmeline Mustjala sinep vallutab turgu nii Eestis kui tulevikus ka Saksamaal ja Soomes. Foto: Toomas Huik/Postimees

“Püüame leida koostööpartnereid Saksamaal, et ka seal mõnes poes saaks meie sinepit müüa,” lausus sinepit tootva OÜ Mustjala Mustard  juhataja Birgit Kutzera. Tema sõnul on ettevõttel kavas minna oma tooteid novembris tutvustama ka Helsingi mardilaadale.
OÜ Mustjala Mustard  toodab erinevaid sinepisorte ja tšatni-kastmeid traditsioonilise meetodi järgi käsitsi. Ettevõttel ei ole suurt tootmisbaasi – kogu tootmine toimub 20 m² suurusel pinnal.
Kuna tooted valmistatakse käsitsi, toimub tootmine väikeste partiidena. Et kasutatakse võimalikult värsket, ümbruskonna taludest pärit toorainet, on mõningad tooted saadaval vaid teatud aastaaegadel. Käsitsi valmistatud partiid võivad üksteisest mõneti ka maitse poolest erineda.
Mustjalas toodetakse näiteks kalja-, mee-, musta sõstra, punase sõstra, maasika-, rabarberi-, mustika-, pohla-, piparmündi-, ingveri-, karri-, kadaka-, tšilli-, küüslaugu- ja tumeda õlle sinepit.
Praegu saab Mustjalas toodetud sinepit lisaks Saare maakonna mitmele poele ja söögikohale osta Tallinnas, Pärnus ja Hiiumaal.

Oliver Rand, Meie Maa

Tee ise ebaküdooniamahla

Tallinlastele head maatoitu kojukandev Varaait soovitab rõõmsa meele hoidmiseks juua head värsket ebaküdooniamahla. Mahla valmistamine on lihtne. Vaja on 1 kg seemnetest puhastatud ebaküdoonia lõike ja 200 g suhkrut. Ebaküdooniad lõigatakse lõikudeks ning puhastatakse seemnetest. Seejärel tuleb seegada suhkruga ning asetada mahlaaurutisse. Kuumutatakse 45-60 minutit, lugedes aega vee keemaminekust mahlaaurutis. Kuum mahl valatakse eelkuumutatud purkidesse-pudelitesse ja sulgetakse kohe õhukindlalt. Järelejäänud ebaküdoonialõigud võib ajada läbi hakkmasina ja segada õuna- või kõrvitsapüreega, kasutades seda salatina.

Uma Mekk: kapsapäev Võrumaal

Võrumaal Rõuge vallas asuvas Alt-Lauri mahetalus on täna
kapsapäev.

Päev algab kell 11 ringkäigu ning kapsalõikamisega talu
põllul. Kavas on kapsaste maitsmistest, hapukapsa tegemise õpituba, kapsalõuna ja jututuba, kus arutatakse, kuidas kapsast säilitada, koristada, kasvatada.

Keraamik Maarja Vilsari juhendamisel meisterdatakse kapsast erinevaid
esemeid.

Kohapeal on võimalus täiendada oma talvevarusid toiduringi talude toodanguga, kes sel päeval on oma müügilettidega väljas.

Õhtu lõpeb neile, kes endast varakult märku andnud, Mooska suitsusaunas, kus saunamõnude kõrval katsetatakse kapsamähise kui rahvameditsiinis tuntud põletikualandaja tegemist.

Alt-Lauri talu perenaise Kaja Keskküla hinnangul on juba teist aastat toimuv sügisene kapsapäev heaks võimaluseks jagada kapsakasvatuse ja –turustamise kogemusi.

„See on koht, kus ka ettevõtjad saavad üksteiselt õppida, samuti toimub siin võrgustikupõhise koostöö ja rist-turunduse treening“, lausus ta.

Kapsapäev on üks selle-aastastest Võrumaa kohalikku ja mahetoitu esitleva Uma Meki sarja ettevõtmistest. Suvel toimusid umbrohutoidu päev Metsamoori perepargis, salatite meistriklass Alt-Lauri talus, koduveinipäev Rogosi mõisas, suitsuliha koolituspäevad Mooska talus, sõiraseminar koos õhtuse piimapukipeoga Kiidi turismitalus ja Rõuge seenenädal.

Ees seisavad Lõuna-Eesti mahetoidu konverents Nursis 4. novembril ning 5. novembril toimuv Uma Meki suurlaat Võrus.

Alt-Lauri mahetalu tegeleb köögiviljakasvatuse ja töötlemisega ning juhib mahekaupade ühisturustust Lõuna-Eesti Toiduvõrk.
Mahetootmisega hakati talus tegelema 2004. aastast, 2009. aastal hakati tegelema ka töötlemisega.

Saagikoristus hakkab lõppema

Eestis oli 15. septembriks koristatud 96 protsenti teravilja, 75 protsenti rapsi ja rüpsi ning 49 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet täna.

Tänavune saagikoristus on kulgenud eelmise aastaga võrreldes üsna sarnases tempos ja on peagi lõppemas. Koristuspinna hektarilt on saak veidi suurem kui mullu. Viimasel kahel aastal on rapsikoristus nihkunud veidi varasemale ajale.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2011. aastal teravilja 299 000 hektaril, sellest on teraks koristatud 96%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2765 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2619, nisu 2943, otra 2649 ja kaera 2429 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Rapsi ja rüpsi kasvatati 89 100 hektaril, millest kolmveerand on koristatud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1672 kilogrammi rapsi-rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 9200 hektaril, millest ligi poolel on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 20 870 kilogrammi kartuleid.

Põltsamaa Felix alustab õunade kokkuostu

Eesti toiduvalmistaja Põltsamaa Felix ostab 6-14 oktoober aiapidajatelt kokku mahlaõunu, et pressida õunamahla ja villida õunaveini.

„Õunu on tänavu Eestimaal rohkesti, mistõttu loodame kokku osta ca 300-400 tonni õunu, et Eesti tarbijaid taas kodumaise värske õunamahlaga rõõmustada,“ ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.

Õunakilo sisseostu hind on 10 eurosenti ning minimaalne sisseostetav kogus ühelt müüjalt on 500 kilogrammi. „Soovitame aiapidajatel koopereeruda naabritega ning tuua oma õunad Põltsamaale ühiselt,“ ütles Viilol.

Aiapidajatel tuleb enne õunte toomist end ette registreerida telefonil 77 66 100. Lisaks eraisikutele ostab Põltsamaa Felix õunu ka
väiketalunikelt.

Põltsamaa Värske Õunamahl villitakse mahlapressist otse liitristesse tetrapakkidesse ja mahl hakkab kauplustesse jõudma alates 17. oktoobrist.

Värsketest õuntest valmistatakse ka õunaveini. Põltsamaa Kuldne 2011 saab tõenäoliselt valmis 2013 aastal.

 

Milline on tänavune õunasaak sinu koduaias ja mida õuntega peale hakkad? Kirjuta sellest kommentaarirubriigis!