Silt: toit

Tänavune parim mahetoode on Saida valge juust
ja parim mahetootja Arvo Veidenbergi Pajumäe talu

Eile Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leiva- ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks mahetootjaks Arvo Veidenbergi Pajumäe talu ja parimaks mahetooteks AiS Saidafarm „Saida valge juust” (pildil).

Parima mahetootja kategoorias tuli teiseks Aivar ja Tiiu Siimu OÜ Elujõud ning kolmandaks Aili ja Tõnis Taali OÜ Taali Mesila. Parima mahetoote kategoorias pälvis teise koha Katrin Seppa-Silmere pähklimüsli tumedas šokolaadis ja kolmanda koha Orapera ökotalu kohvijook „Taluhommik”.

„Konkurssidega soovime tunnustada tootjaid ja tarbijaid, kes nõuavad järjest enam mahetoitu,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Tema sõnul on positiivne, et Eesti ühiskonnas on kasvanud nõudlus puhta toidu järgi ja samas on suurenenud sellealane teadlikkus. „Rõõm on tõdeda, et mahetoodangu mahud on hakanud reaalselt kasvama, samas aga oleme veel kaugel sellisest olukorrast, mis meil olla võiks. See on tõsine väljakutse nii töötlejatele kui ka kaubandusele,” ütles Seeder.

Parima tootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid kokku 14 kandidaati ning tootekonkursil kandideerisid 18 talu ja väiketöötlejat kokku 41 tootega. Parima mahetoote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, lisaks mahevaldkonna esindajatele oli hindamiskomisjoni kaasatud kolm tippkokka.

Konkursid korraldas põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Kulinaaria Instituudi ja mahepõllumajanduse koostöökoguga.

Tagurpidi Lavka otsib head inimest

Foto: Tagurpidi Lavka

Tervisliku toidukraami vahendamisega tegelev MTÜ Tagurpidi Lavka otsib head inimest, asjalikku projektijuhti, kes väärtustab puhast ja eestimaist toitu ning sooviks aidata kohalikke väiketalunikke. Tagurpidi Lavka tegijad ütlevad, et projektijuhi ülesanne on iseenesest lihtne – heal inimesel avanab võimalus teha Eesti rahva toitumisharjumusi muutvat ja Eesti majandust elavdavat tööd, pannes kõik eestlased kohalikku toorainet eelistama… 🙂

Kümme noort, kes põhitöö kõrvalt MTÜ Tagurpidi Lavka asutasid, ajavad asja rõõmuga. Mis on aga nende tegevuse mõte? Ise seletavad nad seda nii: “Kui vanasti käisid kaubalavkad linnast kaugematesse maakohtadesse kaupa viimas, siis me otsime just väiketalunikke ja talupidajaid, kellel pole põllunduse kõrvalt jaksu ise müüki organiseerida. Ehk siis maalt linna tagasi, tõstes linnaelanike teadlikkust Eestimaise toidu päritolust ja tuua kodusem toit linnainimesele lähemale.”

Kel rohkem huvi Tagurpidi Lavka tegemiste ja tööpakkumise kohta, võtke ühendust e-posti aadressil lavka.tagurpidi@gmail.com

Vargamäel oli täna mahevahetuspäev

Vargamäel A. H. Tammsaare muuseumis toimus täna pärtlipäeva mahevahetuspäev, kus vahetada võis nii soolaseid kui magusaid hoidiseid ning metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Muuseumi blogis kirjutatakse, et vahetada toodi nii õunu-ploome kui ka kärjemett, hoidistest marineeritud saadusi, mitmesugust letšot, mahla, moosi, ravimtaimi ja isegi koduveini. Kes käisid, jäid rahule.

Lepiti kokku, et selline mahevahetus võiks saada traditsiooniks — järgmine kord saadakse kokku 20. septembril, et mihklipäeva tähistada. Siis saab ka lambaliha maitsta, õpetatakse mihklipäeva ilmaennustamist, mängitakse mänge ning näeb, kuidas lambavillast lõng saab. Ja vahetada võib taas kõike, millel oma “näpu maitse” juures on.

Mihklipäevale lükkus edasi ka moosikonkurss, sest selliseid pohlakoguseid, millest moosi valmistada, pole veel metsas saadaval. Aga maha seda Tammsaare moosi mõtet maetud pole.

Tänase mahevahetuse järel toimusid Vargamäel aga pärtlipäeva kosjad, kus osalis nii muuseumirahvas kui ka ümberkaudsed inimesed.

Mahevahetus on täies hoos.
Foto: A. H. Tammsaare muuseum

Lüübnitsa sibula- ja kalalaada kavas on kalasupikonkurss

Homme, 28. augustil toimub Mikitamäe valla Lüübnitsa külas X sibula- ja kalalaat, kus tänavu toimub ka kalasupikonkurss.

Konkursil osalemiseks tuua  laadapäeval kella 11ks Lüübnitsa külakeskusse degusteerimiseks kolm liitrit isevalmistatud kalasuppi ning lisada supi retsept.  Konkursi korraldajale jääb õigus hiljem retsepti kasutada ja avaldada.

Laadal osalevad sepad, toimub metssea grillimine. Laadalaval on kirju kultuuriprogramm, laada lõpetab simman. Laat avatakse kell 10. Laadapääse maksab 25 krooni, kuni kümneaastased lapsed saavad laadale tasuta.

Üritust toetavad Mikitamäe vallavalitsus, EASi Setomaa arengu programm, Euroopa Kalastusfond.

Lisainfo telefonil 5342 0676 (Aida Puusep) või e-posti aadressil aida@mikita.edu.ee.

Laada kava

Äkki keedad just sina Tammsaare lemmikmoosi?

A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub homme, 28. augustil pärtlipäeva mahevahetuse raames konkurss „Vargamäe moos”, kus valitakse parim õuna-pohlamoos. Äkki keedad just sina maailma parimat Anton Hansen Tammsaare lemmikmoosi?

Mahevahetusel võib vahetada (omavahelisel kokkuleppel ka raha eest) nii soolaseid ja magusaid hoidiseid kui ka metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Vaata lisa!

Tartus avatakse täna Lõunakeskuse taluturg

Tartus Lõunakeskuses avatakse täna kell 16 taluturg, kus hakatakse kauplema Lõuna-Eestis kasvatatud aiasaadustega ning siin toodetud pagari-, piima-, liha- ja teiste talutoodetega.

Taluturu operaator on MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mis on loodud Lõuna-Eesti kolme Leader tegevusgrupi ning tootjate poolt. Taluturul hakatakse müüma kvaliteetset ja ausat Eesti talukaupa. Aus Eesti talukaup tähendab, et toodangu tooraine pärineb kindlast talust või toode on valmistatud kas talus või tehakse töötlemisel koostööd väiketootjaga.

Kui mujalt Eesti piirkondadest on tulemas huvitavaid originaaltooteid, mida Lõuna-Eestis veel pole, siis on ka nemad teretulnud.

Avamisel võib sealt leida tooteid sellistelt pakkujatelt nagu Peipsiveere Köögiviljaühistu, Nopri Meierei, Liivimaa Lihaveis, Eesti Mahe, Männituka Jaanalinnutalu, lihatööstus Oskar, Rahinge Lihatööstus, Alt-Lauri talu, Põhjala talu, Taarapõllu talu, Tamme talu pagar, Linnu talu, Järveotsa Vutifarm, Tamme aiandustalu, Rähni Küülikufarm, Tervise Kodu, Tiivi Liiberti kitsepiimatooted jt.

Lõunakeskuse Taluturg on avatud E-R 12–20 ning L-P 10–20.

[youtube hpGpgl6cpUw]

Uma Meki bränd juhatab võrumaiste toodete juurde

Eile said esimesed 18 Võrumaal kasvanud-valmistatud toiduainet õiguse kasutada oma pakendite-etikettidel kaubamärki Uma Mekk, mis näitab, et toode on päritolult vanavõrumaine.

Uma Meki kaubamärki võivad reglemendi järgi kanda köögiviljad ja jahu, mis on kasvatatud 100 protsenti Võru-, Valga- või Põlvamaal, ja toiduained, mis on valmistatud vähemalt 50 protsendist kohalikku päritolu toorainest. Kui reegleid ei rikuta, kehtib märk niikaua, kuni toode on tootmises. Täpsem info on saadaval www.voruleader.ee.

„Samas peame väga oluliseks vaimse kultuuripärandi seotust toidukultuuriga — oskust kasutada kohalikku keelt ja pärimust oma toodete tutvustamisel,” ütles Uma Meki projektijuht Ave Tamra. 

Uma Meki märgiga varustatud tooteid leiab lähipäevil piimaletist (Nopri sõir, taluvõi, talukohupiim koorega ja koorekaramell), juur- ja köögiviljaletist (Võrumaal Tagakülas kasvanud Ants Muld Kartulitehnika kartul, Meremäe vallas Mardimäe ökotalus kasvanud mahekartulisordid ja Vastseliina vallas Tsolli külas Kutsa-Tannili talus küpsenud magusad arbuusid) ning hoidisteriiulitelt (Taarapõllu talu tuntud mahedad krõpsud-mahlad-keedised ja Rõuge valla Alt-Lauri talu mahedad ja hõrgud kastmed soolaste toitude juurde).

„Esimesteks kaubamärgi taotlejateks olid ootuspäraselt ettevõtjad, kelle toodang on juba jõudnud kaupluselettidele: Nopri Talumeierei, Taarapõllu talu, Ants Muld Kartulitehnika, Alt-Lauri talu, Mardimäe talu ja Kutsa-Tannili talu. Viimased kolm on tunnustatud mahetootjad. Kokku oli taotlusi 18. Lähipäevil sõlmime tootjatega lepingud ning tarbija võib leida Uma Meki märgiga varustatud kohalikke tooteid poelettidelt,” rääkis Ave Tamra. „Uma Mekk kaubamärk on õnnelik märk, kuna logo oli olemas juba enne, kui kaubamärgi mõtegi tekkima hakkas. Võrumaa kunstniku Epp Margna kujundatud rõõmsavärviline ja paljusid sümboleid ühte koondav logo on olnud kindlasti inspiratsiooni allikaks nii mõnelegi mõttealgatusele, mis Uma Meki projekti kestel töögrupis on aset leidnud.”

Uma Meki projekt on MTÜs Võrumaa Parterluskogu olnud töös juba kaks aastat. Partnerluskogu on ka kaubamärgi omanik, kes Leader meetme ning Võru maavalitsuse toel on kogu projekti rahastaja ja teostaja.

Uma Meki ühistelgis pakuvad Võrumaa piirkonna tootjad oma kaupa tänavu Eesti põllumajandusmuuseumi sügisnäitusel, Tartu Maarjalaadal, Paunvere väljanäitusel ning Lindora laadal. 

13. novembril toimub Võru spordihallis Uma Meki laat, kuhu oodatakse kauplema kõiki Kagu-Eesti toidutootjaid ning mekkida saab vanade unustatud retpseptide järgi valmistatud traditsioonilisi toite.


Peale kaubamärkide jagamise tegeletakse Uma Meki projekti raames ka toiduettevõtjate koolitusega. Fotol saia- ja leivakoolitus Pikakannul. Foto: Ave Tamra

Jõgeval peetakse laupäeval küüslaugufestivali

Jõgeva kultuurikeskuses toimub laupäeval, 28. augustil kella 10-19 kolmas küüslaugufestival.

Kavas on loeng küüslaugukasvatusest, konkursid „Kauneim küüslauguvanik”, „Küüslaugukübar” ja „Eesti suurim küüslauk”, samuti jääpurika sulatamise võistlus. Kokad ja kaupmehed pakuvad küüslaugusuppi, -kohvi, -juustu, -vorsti, -leiba, -võid, -šokolaadi, -kommi, -moosi, -jäätist, -õlu ja viina, küüslauku röstitult, konserveeritult jne.

Kanariku järve ääres selguvad Võrumaa parimad grillijad

Parksepa Kanariku järve ääres peetakse reedel, 20. augustil kella 10-18 Võrumaa meistrivõistlused grillimises, mille võitjad esindavad Võrumaad tuleval aastal Türil toimuvatel Eesti meistrivõistlustel ehk Grillfestil. Esinevad artistid ja sissepääs on kõigile tasuta. Võistluse korraldavad Eesti Grilliliit ja Võru vallavalitsus.

Vaata lisa!