Kultuurihuvilisi kutsutakse arutlema rahvakultuuri tugevuse üle

Rahvakultuuri Keskus tutvustab 25. oktoobril toimuval avatud seminaril  dokumendi ”Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020” rahvakultuuri valdkonna ettepanekuid.

 Avatud seminaril toimub vestlusvoor kultuuripoliitika arengusuundade koostamise juhtrühma esimehe, kultuuriministeeriumi asekantsleri Ragnar Siiliga. Ülevaate töögruppide tõstatatud probleemidest ja nende võimalikest lahendusteedest annab kultuuriministeeriumi nõunik Eino Pedanik. Talle sekundeerivad/oponeerivad töögruppide liikmed ning avatud on vaba mikrofon. Seminaril jagab semiootikadoktor Valdur Mikita oma mõtteid rahvakultuurist tänapäeva Eestis. Kultuuriasjatundja Ditte Winqvist Soome omavalitsusliidust räägib kultuuripoliitikast eelkõige kohaliku omavalitsuse tasandil.

 Rahvakultuuri valdkonnas moodustati kultuuripoliitika üle arutlemiseks kaheksa töögruppi, kuhu kaasati Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Vaimse Kultuuripärandi Nõukogu, Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda, Eesti Rahvamajade Ühing, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit ning erinevate kultuuriruumide esindajad. Valdkondliku arutelu korraldaja oli Rahvakultuuri Keskus.

Tänaseks on rahvakultuuri valdkonna esinduskogud oma ettepanekud riigi kultuuripoliitika arengusuundade dokumenti üle andnud kultuuriministeeriumi juures tegutsevale juhtgrupile.

Seminar toimub Tallinnas Mustpeade Majas.

 



Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades

Keskkonnaamet, Eesti Arhitektide Liit ja Viinistu kunstimuuseum korraldavad 11. septembril algusega kell 13 Viinistu kunstimuuseumi kabelis mõttekoja “Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades“. Päeva modereerib arhitekt Ülar Mark.

Mõttekojas räägitakse uusarhitektuuri sobitumisest külakeskkonda, reeglitest ja loomest, käimasoleva arhitektuurse visioonikonkursi „21. sajandi kodu Lahemaal“ eesmärkidest ning Lahemaa külade inventuuride valguses tehtud ettepanekutest uushoonestuse tingimustele.

Mõtteid vahetavad tuntud arhitektid ja arhitektuuriloolased nagu näiteks Jaan Tiidemann, Lilian Hansar, Emil Urbel, Jaak Huimerind ja paljud teised. Päeva lõpetab jalutuskäik Viinistu külas.

Seminar on kõigile tasuta.

Ökofestival “Põlvamaa – rohelisem elu”

Tänavu 16.-20. augustil Põlvamaal aset leidva ökofestivali avab seminar „Rohelise energia maja“, mis käsitleb energiasäästlike hoonetega seotud teemasid ning viib huvilised Põlvasse ehitatavat passiivmaja uudistama.

Seminar „Rohelise energia maja“ tutvustab, millised uued tehnoloogilised võtted aitavad majaomanikel energiat säästa, mis peitub passiivmaja, nullenergia-maja või madalenergia-maja mõistete taga ning kuidas Eestis energiatõhususe nõudeid rakendatakse.

Seminari raames külastatakse Põlvasse ehitatavat passiivmaja, millest saab teadaolevalt Eesti esimene passiivmaja sertifikaati omav eramu. Eramu tellija ja omaniku Kuldar Leisi sõnul on Põlvamaal elamine temas tänapäevast rohelist mõtteviisi kasvatanud ja nii tundus energiatõhusa kodu rajamine ainuõige tee. „Inimene veedab enamuse oma elust kodus ja see võiks olla kõige mõnusam koht olemiseks,“ lisas ta.

Austria arhitektuuribüroo Reinberg poolt projekteeritud maja külastades saab ülevaate nii passiivmajale esitatavatest nõuetest kui ka hoones kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest – näiteks päikese- ja PV-paneelidest.

Seminar „Rohelise energia maja“ toimub 16. augustil algusega kell 11.00 Põlva Kultuurikeskuse salongis. Rohkem infot ja registreerimine aadressil www.ecofest.ee

Juba seitsmendat korda aset leidev Põlvamaa ökofestival tutvustab säästvaid ja elukeskkonda hoidvaid tegutsemise viise ja õpetab neid rakendama ka igapäevaelus. Festivalipäevade jooksul toimuvad maakonna eri paigus mitmed seminarid, retked, talgud ja õpitoad.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ehitushuvilised on oodatud seminarile “Rohelisem elu 2012”

Ökofestival „Rohelisem elu 2012“ kutsub seminarile ROHELISE ENERGIA MAJA 16. augustil 2012 algusega kell 11 Põlvas, Põlva kultuurikeskuse salongis (Kesk 15).

Kodu omanike ja ehitajate üheks oluliseks teemaks on kujunenud energiasääst. Nii räägitakse üha valjemalt passiivmajast, madalenergiamajast, liginullenergia-majast ja energiatõhusast majast.

Millised uudsed nõuded, projekteerimis- ja ehitusvõtted ning tehnoloogilised lahendused peituvad nende uute mõistete taga? Kas ja kuidas Eestis uusi energiatõhususe nõudeid rakendatakse? On meil selleks arhitekte ja insenere ning kõige tähtsam – tellijaid? Kas madal energiatarve ja küttekulud on tegelikkuses saavutatavad või tuleb selle eest tegelikult hiigelsuuri ehitusarveid tasuda? Kuidas maja oma energiatootmisega hakkama saab ning kas päike on parem kui tuul? Kuidas küttekulude pealt kokku hoida ja samas mitte külmetada? Kui kõik praod on suletud, siis kuidas peame me muutma oma elamise viise ja harjumusi?

Neile ja paljudele teistele rohelise energia majaga seotud küsimustele saab vastuse seminari ettekannete põhjal.

Lisaks on osalejatel võimalus külastada ja kogeda, kuidas kerkib üks liginullenergia-maja ning milliseid arhitektuurilisi, tehnoloogilisi ja ehituslikke võtteid selle maja ehitamise juures kasutatakse.

Täpsem info!

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub põnevatele seminaridele

Eesti Vabaõhumuuseum korraldab mitu põnevat seminari spetsialistidele, majaomanikele ja huvilistele Pärnu Hansapäevadel 29. ja 30. juunil.

Keskajafestivalide kojas: R 29. juuni, kell 16 – 18

Ehitusgildi ettekanded – ehitistest, puidust ja puidu kahjutegijatest
* Sissejuhatus ja Eesti Vabaõhumuuseumi erinevate projektide tutvustus – Elo Lutsepp
* Maa ümber mere. Pärnumaa ehituskunst talus, külas ja alevis – Heiki Pärdi
* Talumaja tarinditest – Joosep Metslang
* Hoonete biokahjustused – Marike Laht

L 30. juuni, kell 11 – 13

Elu, hooned ja esemed
* Maamaja ja selle väärtused – Elo Lutsepp
* Vallamajad. Ülevaade Eesti vallamajadest põikega Pärnumaale – Hanno Talving
* Konservaatori pilk – sinu oma asjad – Marike Laht

Eesti Vabaõhumuuseumi platsil:

* EVM telgis näitus “Maa ümber mere”
* Nõuanded, joonistamine, jutunurk, elu püstkojas, tegevused ja toimetamised
* R 29. juunil kell 13 – 16 kursus “Püstkoda edasijõudnutele”- püstkoja püstitamine seletuste ning sehkendamise saatel

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Saatses toimub seminar “Omanäoline Lõuna-Eesti”

Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus koostöös Seto Instituudiga korraldab Saatse seto muuseumis seminari “Omanäoline Lõuna-Eesti” 7. juunil 2012. Ettekannetega esinevad Tartu Ülikooli üliõpilased. Transport Tartust korraldaja poolt.

Loe edasi: Saatses toimub seminar “Omanäoline Lõuna-Eesti”

Saatse seminaril lahatakse omanäolist Lõuna-Eestit

7. juunil peetakse Saatses seto muuseumis seminari “Omanäoline Lõuna-Eesti”. Ettekannetega esinevad Tartu ülikooli üliõpilased. Korraldab Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus koostöös Seto instituudiga.

KAVA:

8.30 Buss Saatsesse väljub Tartust Vanemuise alumisest parklast.
10.00-10.45 Saabumiskohv ja ringkäik Saatse seto muuseumis.

10.45–11.00 Avasõnaq.
11.00–11.20 Anu Toe. Setomaa – omanäoline regioon Eestis.
11.20–11.40 Kadri Villem. Vaateid kurja silma uskumusele Setomaal.
11.40–12.00 Moon Meier. “Seto asja” ajamine jutuvestmise vormis: Terje Lillmaa seto jutuvestjana.
12.00–12.20 Kärri Toomeos-Orglaan. Kirjakultuuri mõju seto muinasjuttudele.
12.20–12.40 Kristiina Tiideberg. Veel ühed tsässonad ehk õigeusu kabelitest Virumaal.

12.40–13.20 Lõunaq.

13.20–13.40 Merlin Mürk. Võru kirjanduse õpetamine Vana-Võrumaal.
13.40–14.00 Triin Laan. Umakultuuri oppaminõ Räpinä kihlkunnah ja opimatõrjali näüdüs.
14.00–14.20 Maarja Hõrn. Setomaa kultuuri eripärale vastavate õppematerjalide näidised 5–7aastastele lastele.
14.20–14.40 Lea Eermann. Eha Lättemäe mulgikeelne luule.
14.40–15.00 Mirjam Nutov. Meediä mõjo hindätiidmisele.
15.00–15.20 Mirjam Potter. Maastiku visuaalsuse hindamine Võrumaa näitel.

15.20–15.30 Seto leeloantoloogia II köidet tutvustab Paul Hagu.

15.30–17.30 Piknik, lõke ja vabas vormis arutelu. Palume kõigil kaasa võtta midagi meelepärast ühisele piknikulauale.
17.30–19.30 Ekskursioon Ahto Raudoja juhatusel. Tutvume Sabolda külaarhitektuuriga, külastame Vana Jüri seebikoda, astume sisse Säpinä tsässonasse.
19.30–21.00 Tagasisõit Tartusse.

Oodatud on kõik huvilised!
Lisainfo ja registreerumine bussile: triin.iva@ut.ee või tel 737 5422.

ELF kutsub seminarile „Väljakutsed ja lahendused teel jätkusuutliku puiduvarumisturuni“

Eestimaa Looduse Fond kutsub kõiki huvitatuid seminarile, kus üheskoos üritatakse leida vastust küsimusele, kuidas liikuda jätkusuutlikuma puiduvarumisturu suunas.

Toimumiskoht: Eesti Rahvusraamatukogu nurgasaal, Tõnismägi 2, Tallinn

Aeg: 25. mai, algusega kell 11:00

Üritus on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud, seega palutakse huvilistel ennast kindlasti registreerida 23. maiks e-maili aadressil liis.kuresoo@elfond.ee

Seminari kava:

11:00 – 11:20 kogunemine, ELFi poolsed avasõnad

11:20 – 11:50 – Liis Kuresoo, Eestimaa Looduse Fond. Eesti ettevõtete puiduvarumispoliitikad ja –parktikad, kolmanda kordusuuringu esitlus.

11:50-12:20 – Mikk Link, keskühistu Eramets. Metsaühistud – usaldusväärne võimalus puidu müügiks ja ostuks.

12:20-12:50 – Kaido Lemendik, Eesti Maksu- ja Tolliamet. Milline on ettevõtluskeskkond läbi maksuhalduri andmete metsandussektoris? Mis on viimase kolme aasta jooksul muutunud?

12:50-13:10 – kohvipaus

13:10-13:40 – Taivo Denks, Keskkonnaministeerium. Euroopa Liidu puidumäärus – mida toob see kaasa Eesti metsasektori ettevõtetele?

13:40-14:10 – Evelin Urbel-Piirsalu, Säästva Eesti Instituut. Eesti metsasektor üleminekul jätkusuutlikkusele?

14:10-14:30 – arutelu ja kokkuvõte

Üritust modereerib Silvia Lotman, seminari korraldamist rahastab Rootsi WWF.

 

Lisainfo: www.elfond.ee/mets

Tulekul seminar Eesti külamaastikest

Keskkonnaamet ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad neljapäeval, 3. mail kell 11-16 Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis
toimuvale seminarile EESTI KÜLAMAASTIKUD JA LAHEMAA ARHITEKTUUR – arhitektuurivõistluse “21. SAJANDI KODU LAHEMAAL” väljakuulutamine.

Kõnelevad:
Fredi Tomps – Lahemaa Rahvuspargi rajamisest ja arhitektuurist eelmise sajandi viimasel veerandil.
Leele Välja – Lahemaa rannaküla väärtused ja võimalused.
Juhan Maiste – Pilt ja raam. Vabaduse piiridest.
Lilian Hansar – Lahemaa küla vana ja uus maja.
Jaan Tiidemann – Arhitektuurivõistluse “21. sajandi kodu Lahemaal” tingimuste avalikustamine ja tutvustamine.
Vestlusring Eesti maa-arhitektuuri väljavaateist. Päeva modereerib Riin Alatalu.

Täpsem infoja registreerimine: www.lahemaa.ee, ave.paulus@keskkonnaamet.ee, Ave Paulus 53327893
Seminari ja arhitektuurikonkurssi rahastavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Kultuurkapital

Allikas: Keskkonnaamet

Sallas tuleb loeng-seminar tervislikust ja isikupäraset toitumisest

Pühapäeval, 29. aprillil kella 11-16 saab Lääne-Virumaal Sallas teoks loeng-seminar tervislikust ja isikupärasest toitumisest ning töötoad.

Õppepäeva viib läbi Mercedes Merimaa. Töötubades metsikud taimed, kevadised salatid ja palju muud huvitavad. Võimalik osta Mercedes Merimaa raamatuid. Osavõtutasu 1 euro.

Soovitav eelregistreerida. Info tel 5093 926.

 

Pühajärve seminaril lahatakse erinevusi meie väärtustes

Pühajärve põhikoolis toimub reedel, 30. märtsil teist aastat kooli ja Pühajärve haridusseltsi ühiselt korraldataud väärtuste teemaline seminar. Sellel aastal on seminari kavandamisel lähtutud teadmisest, et erinevate põlvkondade väärtused on väga erinevad ning nooremal ja vanemal põlvkonnal on ühiseid väärtusi vähe.

Seminaril küsitakse, kuidas tugevdada kogukonnaliikmete omavahelist sidet. Ühtlasi püütakse leida vastust küsimusele, kuidas leida puutepunkte erinevate väärtusmaailmade vahel. Seminaril astuvad üles Marju Lauristin, Viive Einfelt, Ene Lukka-Jegikjan jt.

Seminar ” Erinevused meie väärtustes “

Pühajärve põhikool,  30. märts kella 15.30-19.

Päevakord: Loe edasi: Pühajärve seminaril lahatakse erinevusi meie väärtustes

Otepääl toimub kaasava planeerimise seminar

Reedel, 16. märtsil algusega kell 14.00 toimub Bernhard Spaa hotellis (Kolga tee 22A, Otepää) Otepää kaasava planeerimise seminar. Üritus on osa Eesti Rohelise Liikumise ja Otepää vallavalitsuse projekti “Planeeringute alase koostöö arendamine Otepää piirkonnas”.

Peagi lõppeva projekti eesmärkides on parandada Otepää piirkonna kohalike omavalitsuste pädevust kodanikeühenduste kaasamisel ning tõsta kodanike planeerimisprotsessides kaasa löömise valmidust ja võimekust. Püstitatud eesmärkideni püüti jõuda erinevate planeerimisalaste infopäevade ja seminaride abil. Kohtumistel selgitati milline on Eesti planeerimissüsteem ja millest võivad olla tingitud kodanike (ja nende ühenduste) edulood või põrumised protsessides osalemisel. Samuti arutleti, millele peaks Otepää piirkonnas planeeringu koostamise protsessi kavandamisel tähelepanu
pöörama. Sellega seotud mõtted on nüüdseks koondatud Otepää piirkonna kaasava planeerimise hea tava juhendisse, mida seminaril tutvustatakse. Loe edasi: Otepääl toimub kaasava planeerimise seminar

Võrumaal toimub energiamajanduse strateegia seminaripäev

Visiooniseminar “Võrumaa energiamajanduse strateegia 2012-2022” toimub reedel, 9. märtsil 2012 Võru Kultuurimajas Kannel. Seminaril antakse ülevaade Võrumaa energiamajanduse hetkeseisust – kui palju ja millist energiat toodame ning tarbime piirkonnas  ja milliste kohalike ressurssidega võime energia tootmisel tulevikus arvestada.

Päevakava:
Kell 10.30-11.00 – kogunemine ja tervituskohv.
Kell 11.00-11.15 – tervitus ja sissejuhatus (Andres Kõiv, maavanem; Anti Allas, maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja; Mihkel Laan, OÜ Cumulus Consulting).
Kell 11.15-11.45 – Võrumaa energimajanduse hetkeseis, lühikokkuvõte uuringust (Martin Kikas, MTÜ Piiriäärne Energiaarendus).
Kell 11.45-12.00 – energiamajanduse tulevikusuunad, energiamajanduse võimalused maapiirkondades (Ülo Kask, TTÜ Soojustehnika Instituut, teadur).
Kell 12.00-12.10 – küsimused: kõigil osalejal on võimalus esitada küsimusi maavalitsusele, uuringu tegijale, ekspertidele.
Kell 12.15-13.30 – grupitöö I: “Milline võiks olla Võrumaa energiamajandus aastal 2022?”
Kell 13.30-14.00 – lõuna.
Kell 14.00-14.30 – vastused küsimustele.
Kell 14.30-15.30 – grupitöö II: energimajanduse olulised tegevused Võru maakonnas perioodil 2012-2022
Kell 15.30-16.00 – grupitööde kokkuvõte, ideede prioritiseerimine.
Kell 16.00-16.15 – kokkuvõte päevast, järgmised tegevused.
Kell 16.00-17.00 – pressikonverents.

Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Kolmapäeval, 7. märtsil toimub Läänemaal Roosta Puhkekülas rohelise taristu teemaline avaseminar “Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust”.

Ettekannetes käsitletakse Euroopa Komisjoni lähenemist rohelisele taristule, rohelise taristu projekte, rohevöö võrgustikku ning räägitakse näidetest Kagu-Euroopas, Tsehhis ja Lätis, mis annab hea ülevaate looduskaitsealade tegevustest väljaspool Eestit.

Päeva lõpus korraldatakse töötoad, kus looduskaitse töötajad saavad arutleda rohelise taristuga seonduvate võimaluste ja kitsaskohtade üle. Detailsem kava on leitav EUROPARC`i kodulehel: http://europarc-nb.org/calendar/2012/03#calendar.
Loe edasi: Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Käinas räägitakse niidurüdi kaitsest

Esmaspäeval, 5. märtsil kell 16.30 toimub Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse (Mäe 2, Käina) suures saalis niidurüdi elupaiganõudlust ja ohutegureid tutvustav seminar liigi tähtsaimate pesitsusalade hooldajatele.

Seminari eesmärk on anda ülevaade niidurüdi käekäigust meie rannaniitudel, liigi bioloogiast ja kaasaegsematest uuringutest. Pikemalt räägitakse niidurüdi elupaiganõudlusest ja hooldusmeetmetest, mida pesitsusalade majandamise juures tuleb kõige enam silmas pidada. Seminaril analüüsitakse hooldustegevusega seotud probleeme ning arutletakse, mida saaksid hooldajad edaspidi liigi käekäigu parandamiseks ette võtta. Seminari korraldavad MTÜ Läänemaa Linnuklubi, Naturewalk OÜ ja Keskkonnaamet.

Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@gmail.com 5393 2684

Sünni tervendamise seminar Sännas

9.-11. märtsil toimub sünni tervendamise seminar. Juhendab Tõnu Talimaa. Seminari põhiteemad: suhted ema ja isaga – nendest suhetest tulenevad seosed tervisele, harjumustele, elamise strateegiatele ja iseloomu avaldumisele; surematuse filosoofia; viljastusmomendi, looteaja kogemuste ja sünniprotsessi mõju meie elukäigu ja elusündmuste kujunemisele – alateadvuse süvamaatriksid; sünnitraumad ja nende mõjud meie tervisele, elamise strateegiatele, võimetele, annetele.
Sänna Kultuurimõis

Tallinna Ülikooli vastloodud Keskkonnajaloo Keskus stardib avalike seminaride sarjaga

Neljapäeval, 19. jaanuaril algusega kell 14 toimub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis vastloodud Keskkonnaajaloo Keskuse esimene avalik seminar teemal „Kliima, keskkond ja ühiskond”, kus avalike seminaride sarjale annavad oma ettekannetega avalöögi Andres Tarand ja Ülle Sillasoo. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde kuuluv Keskkonnaajaloo Keskus (KAJAK) on interdistsiplinaarne uurimiskeskus, mille eesmärgiks on ühendada Eestis tegutsevaid teadlasi, kelle huvivaldkonda kuulub keskkonna ja inimkultuuri koosmõju ning nende vastastikune toime ajaloo vältel meie praeguse ja tulevase keskkonna ning kultuuri(de) kujundamisel.

„Paljud uurijad on viimastel aastakümnetel tegelenud teemadega, mis keskkonnajaloo valdkonda kuuluvad, kuid laiem koostöö erinevate valdkondade ja asutuste vahel on jäänud siiski harvaks. Et arendada võimalikult laiapõhjalist keskkonnajalugu, mis väljuks seniste individuaalprojektide raamest, on keskuse liikmete seas erinevate distsipliinide esindajaid ajaloolastest ja arheoloogidest, klimatoloogide, ökoloogide ning kultuuriteadlasteni välja. Taoline ülesehitus võimaldab järjepidevamat ja terviklikumat valdkonna arendamist, kui on võimalik kitsa liikmeskonnaga institutsioonipõhiste projektide ümber koondunud teadustegevuse raames,“ sõnab keskuse üks asutajaliikmetest, Kati Lindström.

Keskkonnaajaloo Keskus asutati Inna Jürjo, Kati Lindströmi, Lembi Lõugase, Ulrike Plathi, Priit Raudkivi, Erki Russowi ja Andres Tarandi poolt 2011. aasta sügistalvel ning tegemist on Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde kuuluva interdistsiplinaarse uurimiskeskusega. Keskuse partnerliikmete hulka kuulub ka Eesti keskkonnaajaloo üks tähtkujusid, Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Urve Miller. Keskuse tegevust on asutamise plaani tekkimisest alates innukalt toetanud European Society for Environmental History (ESEH), kaks Euroopa põhilist keskkonnaajaloo uurimiskeskust Rachel Carson Center ja Zentrum für Umweltgeschichte (Austria) ning mitmed keskkonnaajaloo suurkujud nagu Donald Worster, Donald Hughes, John McNeill ja Libby Robin.

Keskus korraldab igakuiseid ettekandekoosolekuid, teaduskonverentse, seminare ja avalikke loenguid; edendab oma tegevusvaldkonnaga seotud doktoriõpet, keskkonnaajaloosuunalisi loengukursusi ja seminare bakalaureuse- ja magistriastmes; aitab publitseerida uurimistulemusi ja allikmaterjale ning koordineerib keskkonnaajalugu tutvustavate teoste tõlkimist; osaleb rahvusvahelistes uurimisprojektides ja teeb koostööd teiste samalaadsete institutsioonidega välismaal.

Keskkonnaajaloo Keskuse avaseminar „Kliima, keskkond ja ühiskond”

KAJAKu avaseminar „Kliima, keskkond ja ühiskond” toimub neljapäeval, 19. jaanuaril algusega kell 14 Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi auditooriumis 1 (Rüütli tn 10). Klimatoloog Andres Tarand annab oma ettekandes ülevaate ajaloolise kliima (aastad 1000–1900) uurimisseisust olulisemate indikaatorite kaupa. Nendeks on: Läänemere jää (Tallinn ja Riia); fenoloogia (rukis vana Liivimaa piires); varasemad ilmavaatlejad instrumentidega (1762–1850); ja tekstid vene kroonikatest kuni Wõrumaa Teatajani 1940. TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi ja TLÜ Ökoloogia Instituudi teadur Ülle Sillasoo peab ettekande teemal „Seosed kliimamuutuste ja mineviku kultuuriliste arengute vahel”. Ettekandes käsitleb Sillasoo rabade kui looduslike arhiivide kasutamist mineviku kliima uurimisel ja paleoökoloogiliste rekonstruktsioonide osa seoste loomisel kliimamuutuste ja kultuuriliste arengute vahel. Ettekandja käsutuses on ühelt poolt Männikjärve raba turba viimase ca 4000 aasta uurimisandmestik ning teiselt poolt Raigastvere järve setete õietolmuanalüüside põhjal koostatud aasta keskmiste temperatuuride rekonstruktsioon. Seda võrreldakse põllu- ja rohumaa osatähtsuse muutumisega ajas perioodiliselt intensiivistuva inimtegevuse kontekstis. 19. jaanuari seminar on esimene keskuse kavandatavast ettekandekoosolekute sarjast, mis hakkab edaspidi toimuma iga kuu kolmandal neljapäeval Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis.

Lisainformatsioon: Kati Lindström (kati.lindstrom@ut.ee), Ulrike Plath (ulrike@utkk.ee) või Gurly Vedru (gurli@tlu.ee).

Sännas arutletakse täna hariduse teemadel

Võrumaal Sänna Kultuurimõisas toimub täna, 8. jaanuaril haridusteemaline seminar-mõttevahetus “Kas kool teeb õnnelikuks?”

Iga olendi ja iga inimese suurim soov on kasvada. Seda nii füüsiliselt kui ka sisemiselt – teostada üha suuremaid unistusi, kogeda uusi tundeid ja uusi suhteid. Sellega käib kaasas kõrge motivatsioon õppida ning õppimine toimub mänglevalt, näiliselt ilma pingutuseta. Kasvamise ajendiks ning tunnuseks on suurenev rõõm, heaolu, rahulolu ja õnnelikkus igal kasvamise sammul.

Uuringute järgi on Eesti õpilastel üldiselt madal koolirõõm, mis viib motivatsiooni- ja huvipuuduseni. Õpetajate koormus ning stress tõusevad ja tekib oht läbi põleda. Koolitusel vaatleme tagasihoidliku koolirõõmu põhjuseid ning võimalusi takistuste ületamiseks.

Uut aastat on võimalik alustada õpetajatele, vanematele ja teistele huvilistele mõeldud uuendusliku koolitusega, kus käsitleme praktilisest vaatevinklist ning Lääne ja Ida õpetusi ühildades olulisi kasvamist mõjutavaid elemente:

• Füüsiline heaolu ja hoolitsemine enda eest
• Meele treenimine
• Tunded ja emotsioonid
• Enesetõhusus
• Enda teekond
• Suhted
Loe edasi: Sännas arutletakse täna hariduse teemadel

Tallinna Ülikool kutsub tulevikuõppimise seminarile

Reedel, 27. jaanuaril Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-225) toimuval seminaril otsitakse vastuseid tulevikku puudutavatele küsimustele. Innovatsioonis, loovuses ja püsivas õppimises nähakse üha rohkem tänaste globaalsete murede ja vastuolude lahendamise võtit. Kui me räägime
õppimisest, loovusest ja innovatsioonist 21. sajandil, siis millest me tegelikult räägime? Mis on tulevikuõppimine ning kuidas saaks see pakkuda
lahendusi riikide ja rahvaste ees seisvate murede lahendamiseks. Mil viisil viib tulevikuõppimine edasi Eesti ühiskonda ja hariduselu?

Ettekannetega esinevad:

* Mati Heidmets, Viive-Riina Ruus, Katrin Aava, Anu Toots, Peeter Normak, Kristjan Port, Grete Arro, Indrek Ibrus, Mart Laanpere, Inge
Timoštšuk, Katrin Poom-Valickis ja Mai Normak Tallinna Ülikoolist;
* Kristjan Rebane Eesti Arengufondist;
* Liina Hirv Eesti Õpilasesinduste Liidust.

Järgneb avatud vestlusring tulevikuõppimise teemal.

Ajakava, ettekannete teemad ja esinejad on kättesaadavad Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Registreerumine seminarile on avatud kuni 20. jaanuarini siin

Seminari korraldamist toetab Euroopa Sotsiaalfondi haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Hundi, lamba ja inimese vaheline probleemipundar jõuab arutelule

                                                                                         Meediasse kerkinud lood lammaste murdmise sagenemisest Saaremaal on tõstatanud küsimuse looduskaitse ja loomakasvatajate huvide põrkumisest. Kas hundil on Saaremaal eluõigust? Mitu hunti Saaremaale mahub? Hundid on alati lambaid murdnud, milles siis seekordne vastasseis?

Eesti Looduseuurijate Seltsi korraldataval seminaril tulevad arutlusele nii hundi elukäik, Saaremaa looduslikud olud kui lambakasvatajate mured. Vaetakse nii looduskaitselisi kui sotsiaalseid küsimusi ja küsimuse meediakajastust. Kas meil on tõsine probleem või oleme eimillestki konflikti üle puhunud? Võrdluseks hindame, kuidas on sarnaseid küsimusi vaetud Soomes ja teistes naaberriikides, aga ka Hiiumaal.

Avamaks erinevate huvirühmade seisukohti, saavad arutelulaua taga kokku Peep Männil (Keskkonnateabe Keskus, ulukiseire osakond), Ants Kuks (lambakasvataja Karulas), Teet Otstavel (Helsingi ülikool), Tõnu Talvi (Keskkonnaamet), Tiit Maran (Tallinna ülikool), Maie Kiisel (Tartu ülikool). Seminari modereerib Marek Sammul (Eesti Maaülikool).

Seminar toimub 12. jaanuaril algusega kell 16 Eesti Loodusuurijate Seltsis.

Panso päevad avatakse teatrifoto seminariga

Voldemar Panso. Foto: lavakas.ee

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum avab seekordsed Panso päevad 29. novembril toimuva rahvusvahelise teatrifoto seminariga „Teatrifoto kunsti- ja ajaloo jäädvustajana digisajandil”.

Lisaks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajatele esinevad seminaril ettekannetega ka Leedu, Soome ja Saksamaa teatrimuuseumide spetsialistid, kohal on teatrifotograafid ja teatrite esindajad. Digifotode säilitamisest räägib Andres Uueni Kanuti Ennistuskojast, kaasaegseid pildipanku tutvustab Marko Leppik firmast Wiseman. Seminari avab rahvusvahelise teatrimuuseumide ühenduse SIBMAS president ja Düsseldorfi teatrimuuseumi direktor Dr. Winrich Meiszies. Ettekanded on eesti ja inglise keeles, päeva lõpetab aruteluring.

Kolmapäeval, 30. novembril on muuseumi salongis võimalus vaadata erinevaid Voldemar Pansoga seotud filme ja videosalvestusi. Valikus on muuhulgas saatesari „Lennud” (ETV), katkendid. Noorsooteatri ja Draamateatri lavastustest, mängufilm „Näitleja Joller” ja dokumentaalfilm „Teatri vang”.

Neljapäeval, 1.detsembril kell 15.00 avatakse muuseumi Assauwe tornis Silver Vahtre teatriplakatite näitus. Näha saab loomingut aastatest 1984–2009. Kell 16.00 toimub muuseumi sinise laega saalis kohtumisõhtu Lavakunstikooli IV lennuga, kus oma mälestusi teatrikooli ja Panso kohta on lubanud jagada Lembit Ulfsak, Helene Vannari, Tõnu Tepandi, Malle Pärn, Kristi Teemusk, Rein Laos jt. Sissepääs muuseumipiletiga 3€/1€

Selle aasta 30. novembril möödub 91 aastat Voldemar Panso sünnist. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on oma hooleks võtnud igal aastal, Voldemar Panso sünnipäeva paiku meenutada legendaarset teatrimeest koos tema õpilaste, kolleegide ja teatrihuvilistega. Voldemar Pansot ennast on võimalik kuulata siit.

Võrumaa MTÜd on oodatud Sännasse sügisseminarile

Võrumaa arenguagentuur, Võru maavalitsus ja Kodanikuühiskonna sihtkapital kutsuvad MTÜde sügisseminarile „Teadlikult üheskoos eesmärgi poole”. Seminar toimub Sänna kultuurimõisas 25. novembril 2011.

Üle Eesti on toimumas sügisesed MTÜ-de konverentsid, kus kajastatakse sel aastal teemasid, mis räägivad organisatsioonide väärtustest, vabatahtliku töö tähtsusest ja MTÜ-de olemusest meie riigis.

Võrumaa seminari põhiteema on inspiratsiooni leidmine ja heade lugude ärakasutamine enda tegevustes ja teenustes.  Vastu tulles MTÜ-de ja omavalitsuste inimestele toimub sel korral üritus pärastlõunasel ajal.

Päevakava:

12.30 – 13.00 Kogunemine, registreerimine ja tutvumine Sänna kulutuuripärliga

13.00 – 13.30 Avasõnad Võru maavanemalt Andres Kõivult ja päevajuhilt Artur Talvikult

13.30 – 14.15 Martin Noorkõiv – Kuidas ühendusi kokku tuua?

14.15 – 14.45 Anneli Ohvril – Kuidas teadlikult enda tegemisi kajastada ja tegevuste külluses ja virrvarris ellu jääda?

14.45 – 15.00 Otselülitus Tartumaa MTÜ-de konverentsile

15.00 – 15.30 Virgutuspaus

15.30 -16.00 Helle Kivi ja Ene Kerge – Koostöö MTÜ ja KOV vahel – on see siiski võimalik?

16.00 – 16.15 Maili Vinn – Detailides peitub võlu

16.15 – 16.30 Katrin Uudeküll – Mida meist teatakse 100 aasta pärast?

16.30 – 17.15 Hendrik Noor – Edulugu Sännast, reis päikesele

Sännasse väljub Võru Katariina kiriku platsilt tasuta buss kell 12 ja tuleb tagasi 17.30.

Kaasa võtta matkamiseks sobilikud riided, jalanõud. Seminar on osalejaile tasuta.

Registreerumine toimub maakondlike arenduskeskuste infosüsteemi kaudu.

Lisainformatsioon ene@vaa.ee, tel 786 8367.

Seminar „Mets, puit ja majandus“ keskendus metsa- ja puidutööstuse tulevikule

Eile, 17. novembril toimus KUMUs Puupäeva raames seminar “Mets, puit ja majandus”. Paneeldiskussioonil arutlesid metsa- ja puidusektori tuleviku teemadel Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu, Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige Andres Taukar, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel. Diskussiooni moderaator oli Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Paneeldiskussioonil keskenduti teemadele, kuidas tõsta metsa- ja puidusektori poolt ühiskonnale loodavat lisandväärtust ning kuidas rakendub ellu metsanduse arengukava. Arutati, kuidas mõjutab puidu üha aktiivsem kasutamine energeetikas metsa- ja puidutööstuse käekäiku ja puidu hinda.

Energiatootjate, metsa- ja puidutööstuse ning erametsasektori huvid on mitmel viisil seotud. Metsaomanike jaoks on oluline stabiilne puidu nõudlus, tööstusele ja energiatootjatele on omakorda tarvis stabiilset tarnebaasi. Maksimaalne lisandväärtus sektoris saavutatakse juhul, kui puidukasutus on sortimenditi tasakaalustatud. „Kui puidu kasutamine energia tootmisel annab puidu lisandväärtuseks alla 50 euro tihumeetri kohta, siis lisab selle kasutamine tööstuslikuks otstarbeks väärtust alates 100 eurost kuni 1000 euroni,“ tõi EMPLi tegevjuht Ott Otsmann välja võrdluse. „See annab toormele ka loogilise jaotuse: tööstus tarbib kõrgema ümbertöötlemispotentsiaaliga tooret ning energiasektor omakorda madalama kvaliteediga materjali. Samuti on oluline, et energiasektor tarbib tööstuste kõrvaltoodangut: haket, saepuru, koort, höövlilaastu ja muud sellist.“

Paneeldiskussioonil osalejad arvasid üksmeelselt, et on igati tervitatav, kui ka madalamakvaliteedilisele materjalile tekib suurem nõudlus. Energiasektori esindajad ja metsa-ja puidutööstuse esindajad teineteises olulist konkurenti täna ei näe, pigem on mõjutajaks eksportturud.

Ehkki madalakvaliteedilise puidu osatähtsuse tõus energeetikas mõjutab madalama kvaliteediga toorme hindu tõusvalt, ei saa hinnatõus olla lõputu – piirid paneb paika teiste kütuste hind.

Ühiselt leiti, et oleks vaja jälgida toetuste süsteemi mõju metsa- ja puidusektorile, et see ei moonutaks turgu, vaid soosiks mõistlike otsuste tegemist. Metsa- ja puidu- ning energeetikasektori esindajad tõdesid, et selle nimel tuleks mõlemal sektoril senisest palju enam ühte jalga käia.

17. novembri Puupäeva raames toimusid seminar „Mets, puit ja majandus“ ning rahvusvaheline konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“. Viimase lõpus kuulutati välja Aasta Puitehitis 2011 võitja. Puupäeva üldkorraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit saab tänavu sügisel 15aastaseks.

Lisainfo:
Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht, tel +372 656 7643, mob +372 503 2552, e-post ott.otsmann@empl.ee

Käimas on põhjamaade raamatunädal

Saare maakonna keskraamatukogu koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis kutsuvad kõiki huvilisi 17. novembril kell 11-13 Kuressaarde lühiseminarile ja näituse avamisele. Tuleviku raamatukogust räägib Anu Vahter Saare maakonnaraamatukogust. Eha Vain Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest kõneleb Põhjamaade raamatukogunädalast. Kirjanik Jan Kausi ettekande teema on “Huumor Jari Tervo näitel”.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Berth Sundström avab näitused ”Muinasjutuline Island” (Islandi nüüdiskirjanduse autorite portreesid) ja
”Gotlandi kiviaiad” (Göte Aski fotonäitus).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus tähistab sellel aastal oma 20. tegevusaastat Eestis. Sellel aastal 15. korda toimuv Põhjamaade raamatukogunädal on osa juubeliüritustest. Põhjamaade raamatukogunädala teema on seekord ”Huumor Põhjalas”.