Laupäeval, 1. oktoobril algusega 10 toimub Sänna Kultuurimõisas õpituba teemal, kuidas õigesti ahjusid kütta ja neid hooldada. Juhendab pottseppmeister Paul Pääso. Õpituba on tasuta. Huvilistel palutakse ennast registreerida meiliaadressil ilivuup@gmail.com või telefonil 5820 3730.
Õpitoa läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
24. – 25. septembril 2011 toimub Tartust 10km põhja pool Soo turismitalus šamaani tee algkursus.
Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsakäigud siin ilmas. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.
Kursus algab 24. septembri hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on 25. septembri pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.
Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.
Kursusetasu on 99 eurot, (sisaldab käibemaksu) see tuleb kanda hiljemalt 21. septembriks arvele 221044505890, saaja on OÜ Avatud Ruum, selgituseks kursusetasu. Aegsasti tehtud ülekanne tagab koha kursusel. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, 55577795, maa@ilm.ee või telefonil 5286357.
Vaata ka: http://www.vikerkaaresild.org/et/node/9369
Kuula: http://r2.err.ee/saated&saade=285
Tartus Tiigi seltsimjas toimub sel kolmapäeval kell 20 tantsuklubi. Seekord on Tartu tantsuklubisse musitseerima kutsutud tartlased ja isehakanud tartlased. Alanud õppeaasta on toonud Tartusse hulganisti noori rahvamuusikuid. Rõõmustagem selle üle!
Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja võõrsilt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti!
Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.
9. septembril saab Aegviidu looduskeskuses õppida paju erinevaid kasutusviise.
Teadaolevalt kasvab Eestis 20 pajuliiki. Seekord õpitakse tundma paju, mida mõningatel juhtudel nimetatakse ka remmelgaks (paju, mis kasvab puuks).
Proovitakse pajuokstest korvi või mõnd muud lihtsamat eset punuda. Juttu tuleb ka sellest, millist materjali valida, millal ja kust seda korjata, kuidas materjali ette valmistada ja säilitada.
Võimaluse korral võta kaasa kas taskunuga või pussnuga (ehituspuss sobib)!
Korraldajad paluvad registreeruda hiljemalt 7. septembriks e-posti aadressil: aegviidu.looduskeskus@rmk.ee või tel 5344 0549.
Kangastelgedel kudumise õpitoaga käivitub esimene Linamuuseumi õpitubade sarjast. Õpitoad koosnevad kuuest 2-päevasest tsüklist ja toimuvad nädalavahetusel septembri lõpust kuni detsembrini. Õpime nii maa- kui kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, repptehnikat ja kõladega kudumist – piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, materjali 
arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned erinevates tehnikates kangaproovid.
Õpitubade juhendajaks on MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis, kes on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor ja kangakudumise suvekooli käivitaja (vt http://suvekool.iidadesign.eu/).
Õpitubade maksumus ühe tsükli kohta on 15 €, kogu kursusemaksumus kokku on 90 €. Õpitubades osalejate arv on piiratud. Koha õpitubades tagab 2 tsükli ettemaks(30 €) hiljemalt 16. septembriks. Ettemaks palun teha: Prastuli Selts, Swedbank 221049559605.
Lisainfo ja registreerimine: kristina@lingua.ee või telefonil 503 1514.
Eelseisval sügisel käivitub Tsiistre linamuuseumis kangastelgedel kudumise õpituba.
Kursusega „Kangastelgedel kudumine – algõpetus ja sõbakirjalised tekstiilid” algab linamuuseumi õpitubade sari. Sari koosneb kuuest kahepäevasest tsüklist ja õpitoad toimuvad nädalavahetustel septembri lõpust kuni detsembrini 2011.
Õpetatakse erinevaid kangakudumise tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned eri tehnikates kangaproovid.
Õpitubade mõte on ka kultuuri‐ ja haridustegevuse edendamine, huvi äratamine ühistegevuse ja koostöö vastu, samuti algupärase rahvakunsti väärtustamine ning selle nüüdisajastamine.Õpitubade juhendaja, MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva‐Liisa Kriis on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, kangakudumise õppematerjalide autor, käsitöönäituste kuraator jne.
Õpitubadesse registreerumine ja lisainfo e-posti aadressil kristina@lingua.ee või telefonil 503 1514.
Homme. 30. augustil on kõik mahetoidu ja keskkonnahoidliku põllumajanduse huvilised oodatud osalema Alt-Lauri talu mahepäeval.
Võrumaal Rõuge vallas Alt-Lauri talus on avatud uste päev, mille raames toimub õpitubasid kõigile huvilistele. Märgusõnadeks on mahetoit ja ökosüsteemid.
Toidutegemise koolitusel õpivad osalejad kokk Silver Silmere eestvedamisel valmistama kukeseene-porgandi-cappuccino-suppi, mopikastmega barbecueliha ja talujuustu lisandeid ehk juustumoosi. Mahetoidust toiduvalmistamine toimub kahes grupis: I grupp kella 12.30-14.30, II grupp kella 15.30-17. Koolitusele tuli ette registreerida.
Oluline osa ökosüsteemis on putukatel. Putukateadlane Ants-Johannes Martin otsib koos huvilistega talu juures põnevaid putukakohti ning pajatab sealsete asukate elust. Putukate elu teeb paremaks ka sepp Heikki Põldma, kes õpetab kimalasepesade ehitamist. Meistri käe all saab iga osaleja ka päris oma kimalasepesa valmis teha. Õpituba toimub samuti kahes grupis: I grupp kella 12.30-14.30 ja II grupp kella 15.30-17. Osalejatel tuleb ennast ette registreerida!
Osalemine avatud uste päeval ja õpitubades on kõigile tasuta. Kui tekib vabu kohti, saavad kohalviibijad ka meelepärastes õpitubades osaleda.
Rohkem infot: http://www.elfond.ee/et/demofarm/mahepaeev-alt-lauri-talus
Võsul Jaanioja käsitöötalu savikojas saab veel kahel päeval, 22. ja 23. augustil tutvuda keraamika kõrgkuumusahjuga, proovida treimist, uudistada voolimiseks ja glasuurimiseks vajalikke töövahendeid, mis on mõeldud laenutamiseks piirkonna koolidele, seltsidele, haridusasutustele ja ettevõtjatele, et luua paremaid võimalusi huvitegevuseks ja edendada ettevõtlikkust.
Õpitube juhendab keraamik Jana Zgun, projekti tutvustab Janika Saar.22. ja 23. augustil on õpituba avatud kella 15 – 18.
Õpitubade kaudu kutsutakse osalema Lahemaa rakendusliku loovuskooli projektis „Lahemaa rakendusliku loovuskooli koostöö haridusasutuste ja seltsidega ettevõtlikkuse tõstmisel arenduskoja tegevuspiirkonnas”. Projekti raames jagatakse huvitatud koolidele, seltsidele ja käsitööhuvilistele savi, et sellest voolitaks septembris-oktoobris Lahemaa lahedaid loomi. Tööd võib põletada lähimas kõrgkuumusahjus või tuua põletamiseks Jaaniojale.
Voolitud töödest pannakse sügisvaheajaks välja näitus. Parimate tööde autoritele auhinnad.
Õpitubadesse registreerimine : jaanioja@gmail.com, tel 5647 0187.
16. ja 17. augustil toimuvad Põlva ökofestivalil hoidistamise õpitoad. Need toimuvad Postitee ääres asuvas Kopli taluköögis ja õpitoa viivad läbi Food Studio kokad Indrek Kivisalu ja Risto Toome.
Hoidistamise õpitoad toimuvad ökofestivali raames esimest korda, kuid festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on festivali raames igal aastal toimunud ka kokkamise õpitoad, mis on täitunud imeruttu.
Hoidistamise õpitubades saab teada, kuidas tooraineid ning maitseid purki ja pudelisse panna. Praktilises osas tehakse veidi teistsuguseid keediseid ning vürtsmoose ehk chutney’ sid, maitseõlisid ja infusioone. “Keedetakse ja degusteeritakse ning koju kaasa saab kõik retseptid kui ka omavalmistatud hoidise,” tutvustas Ulla-Maia Timmo.
Lisaks hoidistamisele toimub Kopli taluköögis 18. augustil ka Setu toidu kursus, kus saab õppida ehedaid ja traditsioonilisi setu toite
valmistama — muuhulgas tehakse sõira, vatska, setupärast seenehautist ja pelmeene. Kursuse viib läbi seni ainsa setu kokaraamatu autor Inara Luigas.
Kokkamishuvilised saavad õpitubade kohta lisateavet netikülgedelt www.ecofest.ee
* Nuki talus saab iga päev kella 10-18 näha ja õppida käsitööd:
10. juuli: Taimi Puus valmistab aksessuaare (heegelkraed, tikitud vööd);
11.- 17. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu;
18.- 24. juuli: Taimi Puus valmistab brügge pitsiga linikuid;
25.- 31. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu.
* Sassi-Jaani talus esineb igal laupäeval ja pühapäeval kell 11 Rahvakunstiselts Leigarid.
17. juulil meisterdatakse paelu ja vöösid. Iga päev on avatud Eesti maa-arhitektuuri püsinäitus ja vanade aia- ja põllukultuuride näidisaed.
* Köstriaseme talus näeb laupäeviti ja pühapäeviti kella 10-18 kangakudumist.
9. ja 23. juulil värvitakse taimedega lõnga.
* Härjapea-Kutsari talus jätkuvad laupäeviti kella 10-18 käsitööpäevad, mille raames näeb erinevaid käsitöötehnikaid ning saab nõu rahvariiete osas. Pühapäeviti kella 11-15 toimuvad toidupäevad, kus valmistatakse toite 1920.-1930. aastate retseptide järgi.
* 9. ja 30. juulil näeb Kuie koolis raamatuköitmist. Kolga talus kootakse neljapäeviti ja laupäeviti võrku. Sepatööd tehakse Sepa talus nädalavahetustel kella 11-18. Pulga talus tehakse kolmapäeviti ja pühapäeviti villatöid, kuu viimasel neljapäeval köetakse aga sauna.
* Koduloomad muuseumis: Köstriaseme talus toimetab omasoodu kanapere, Pulga talus seapõrsad ja Sepa talus utt koos lambatallega. Hobused Ulaan ja Virge teevad sõitu kõigile soovijatele, kohtumispaik kõrtsi ees! Kohata võib kass Hannot. Muuseumi territooriumil liigub ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaelukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.
* Näitused: Pulga talu rehealuses on juulis Mari Kariste käsitööringi näitus „Me ise ilutegijad“, Kolu kõrtsi tallis kestab septembrini lillevaipade näitus „Need lilled sulle pühendan“. Muuseumi territooriumil näeb näitust „Leib keelel“.
* Suvehooajal saab muuseumis mängida toredat orienteerumismängu peredele, mis aitab Eesti külaelu tundma õppida! Mängu reeglid ning ülesanded saab kätte muuseumi kassast, kõige kindlam viis ülesaannete lahendamiseks on muuseumitalude külastamine. Täidetud mänguleht tuleb jätta muuseumi kassamajas olevasse loosikasti, iga kuu esimesel esmaspäeval loositakse õigesti vastanute vahel toredaid auhindu.
* Avatud on looduse õpperada, mida saab läbida nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Kui omal ratast kaasa võtta ei ole, siis muuseumist saab seda laenata!
* Koduste roogadega kostitab Kolu kõrts. Ehedat Eesti käsitööd ja toredaid temaatilisi kingitusi leiab muuseumi käsitööpoest.
9. juulil kell 12 KODUVEINIDE MEISTRIKLASS:
– millest kõigest saab koduveini teha (porgand, rabarber, võilillesiirup jne), kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas neist mahla kätte saada.
– metsik käärimine versus kultuurpärmiga käärimine. Mis täpselt toimub käärimise ajal veinis, kuidas käärimist lõpetada ja veini selitada. Mida veel veinidesse lisatakse.
13.45 – kerge eine
14.00 – mõisaga tutvumine, mõisa veinikeldri külastus
15.00 – millega ja mida saab veinis mõõta – hüdromeetri kasutamine, suhkru hulga reguleerimine, ph määramine, veini kanguse määramine. Erinevate mõõdikute kasutamine. Muud vajalikud tarvikud veinitegemise juures.
16.00 – Maalehe väljaantud raamatu “Koduveini aabits” esitlus.
Meistriklassis osalevate veinimeistrite tehtud veinide maitsmine ja hindamine, veinikõrvase maitsmine. Meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.
Tore, kui teatate oma tulekust ette e-kirjaga Eda.Veeroja@gmail.com
10. juulil toimuvad kogu päeva vältel kohtumised koduveinimeistritega, võimalus on maitsta erinevaid koduveine, avatud on veinikõrvaseks sobivate kohalike toodete müük, näha saab koduloomi, toimub mõisa veini valimine.
Kell 15 on kammerkontsert.
Mõisa veinikeldris on väljas näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.
Igal täistunnil toimub Rogosi mõisa tutvustus ja jalutuskäik koos giidiga.
9. juulil on mõis avatud kella 11-14,10. juulil kella 11–18.40.
Avatud on ka Rogosi mõisa kohvik!
Kohtumiseni Rogosi mõisas!
12. juulil klell 16 toimub Urvaste seltsimajas kitsejuustu õpituba. Õpitakse tegema juustu: naturaalset, ürtidega ja köömnetega. Saab mekkida ka juba valminud juustu. Juhendab Helina Kärgenberg. Info ja registreerimine tel 529 2373 (Anne), e-mail: klaar.anne@gmail.com
Õpitoa maksumus on 5 eurot. Kohtumiseni!
A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub laupäeval, 2. juulil kodumaise (talu)toodangu ja käsitöö laat. Kauplema on oodatud kõik üksik-isikud ja ettevõtjad, kelle talus või väike-ettevõttes valmivad küpsetised või leivad, teravili, või maiustused, maasikad, kudumid, heegeldus, pits või puutöö selle erinevates vormides, metalli-ja nahkesemed, rõivad ja jalanõud, mänguasjad või kodukaubad.
Meie laadad toimuvad muuseumi arhailisel territooriumil. Vargamäe laat eristub hiigel-laatadest, sellega, et pakub kauplejale piisavalt ruumi kauba välja panekuks ning ostjale kvaliteeti ehedalt Eestimaise kauba ja meelelahutuse näol. Eelmisel aastal külastas Vargamäe laata ligi 1000 inimest üle Eesti.
Meelelahutusprogramm kestab kella 12-14ni ja selle sisustavad mustlastantsijad ning Albu Rahva Teater, pakkudes tagasivaadet 1930ndate laadaõhustikule. Ostjad pääsevad laadale muuseumipiletiga – seega saab sel päeval ühe pileti eest kaks külastust: muuseumi ja laada!
Meistrite õpitubades saab ka ise asjade valmistamist proovida, teiste hulgas saab õppida karja-ja kiviaedade tegemist.
Selle päeva raames teeme koostööd Seidla mõisaga, kus samal päeval toimub traditsiooniline vanavaralaat “Kila-kola”. Huvilisi ootab ka restaureeritud Seidla tuuleveski!
A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
12. juulil kell 16 toimub Urvaste seltsimajas kitsejuustu õpituba. Õpitoas õpitakse tegema kitsepiimast juustu (naturaalset, ürtidega ja köömnetega) ning saab mekkida juba valminud juustu. Juhendab Helina Kärgenberg. Õpitoa maksumus on 5 eurot.
Info ja registreerimine 5292 373 – Anne, e-mail: klaar.anne@gmail.com.
Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on kompostimise ekspert ja elanud Eestis juba 15 aastat. Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.
Natuke ussikompostist: «…Ussid töötlevad orgaanilist ainet – sõnnikut ja komposti – palju kiiremini ja täielikumalt, kui mullas sisalduvad mikroorganismid kompostimise protsessis. Neelates koos mullaga suurel hulgal taimseid jäätmeid, lihtümarusse (nematoode), mikroobe, seeni, vetikaid vihmaussid seedivad neid, eritades koos koproliitidega (usside poolt eritatavad mullahunnikud) suurel hulgal huumust, omaenese mikrofloorat, aminohappeid, fermente, vitamiine ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis suruvad alla haigusttekitavat mikrofloorat. Seejuures orgaaniline mass kaotab oma lõhna, hävineb nakatis, omandab granuleeritud vormi ja mulla meeldiva lõhna. Teine usside unikaalne omadus seisneb nende võimes kuivendada ja struktureerida pinnast, läbides seda oma käikudega…»
Õpituba on tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale. Meie poolt on tee ja pisike lõunasöök. Loe edasi: Sänna kultuurimõis kutsub õppima ussikomposti tegemist
Aimla looduskeskuses toimub 11. juunil algusega kell 10 rahvapärase puutöö õpituba. Seekordse õpitoa teema on kasetohu kogumine ja kasutamine.
Räägitakse, millal tohtu koguda, kuidas varuda, säilitada ning kasutamiseks ette valmistada. Õpitakse lihtsate tohuesemete ja tohutöövahendite valmistamist.
Reedel, 10. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis maitsetaime-spiraali ja mandala-juurviljaaia loomine.
Maitsetaime-spiraali kasutamine permakultuuri aiapidamises tähendab kogu looduse potentsiaali kasutuselevõtmist. Spiraalselt taimede kasvatamine täiustab sinu maitsetaimeaeda; ringikujuliselt asetatud kivid hoiavad mulda paigal seal, kuhu oled oma taimed istutanud.
Kivid soojendavad ja hoiavad mulla niiskust. Spiraalselt laotud kõrgem serv annab mitmekesised tingimused, luues suure saagikuse väikese maa-ala peal. Seda on kerge hoida niiskena ja hiljem kerge saaki koguda. Mandala-aed on permakultuuris täiesti tavaline lähenemine, täpselt nagu ka maitsetaimede spiraal.
Mandala-aia kasu:
* peenravahedest on lihtne taimi kätte saada, ilma et trambiks teiste taimede peal.
* ei ole kaevamist ega muud maaharimist
* ala on maksimaalselt produktiivne
Õpituba on tasuta. Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti toetab: Avatud Eesti Fond
Allikas: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Neljapäeval, 9. juunil algusega kell 10.00 toimub permakultuuri õpitubade sarjas kartulimaa tegemine ja kartuli istutamine (papi peale põhu alla).
Kuna nii mulla kündmine kui ka kaevamine lõhub mulla struktuuri ning pöörab väheviljaka mullakihi üles, siis soovitab permakultuur multšimist. Ehk teisisõnu näeks kartulipanek välja nii, et kartul asetatakse maapinnale ning multšitakse kõikvõimaliku orgaanikaga alates põhust lõpetades niidetud muruga. Ja sügisel võetakse selle kihi alt korralik kartulisaak.
Milles seisneb siis multšimise ime? Mingit imet tegelikult polegi. Multš hoiab lihtsalt mulla niiske ja jaheda, vihmahood ei peksa multšiga kaetud mulda kinni ega takista seetõttu hapniku juurdepääsu.
Kuid loomulikult pole kartul ainus kultuur, mida saab kasvatada. Ainult orgaanikaga multšides saab kasvatada kõikvõimalikke ettekasvatud taimi, nagu näiteks kurgid ja kapsad.”
Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Õpituba on tasuta, projekti toetab Avatud Eesti Fond.
Allikas: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Kolossova külas Vahtraoru talus eelmise aasta sügisel tegevust alustanud Vana Jüri seebikoda avas äsja Vahtraoru talus seebipoe Vana Jüri Puut, kirjutab Setomaa infoportaal.
Poes müüakse seebikojas valmivaid seepe, samuti on võimalik tutvuda seebi valmistamisega. Praegu toodetakse 20 seepi, mida talu müüb ka ümbruskonna müügikohtades. Mõned seebid sortimendist jäävad müüki ainult talupoodi.
Lisaks seebile on plaanis müüma hakata Setomaal valmivat käsitööd ja muud kaupa, samuti ürte, ürdisoolasid ja ravimtaimi.
Lisaks seebi valmistamisele ja müügile korraldab talu seebi valmistamise õpitube. Esimesena läbisid avapäeval õpitoa Euroopa Komisjoni Eesti esindus ning koostööna valmis Eurosiip.
Pood on lahti iga päev kella 12- 18. Õpitoad ainult ettetellimisel.
19. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas järjekordne permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis tutvustus ussikompostist ja ussikomposti ehitamine. Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on elanud Eestis juba 15 aastat ja on komposteerimise ekspert . Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.
Laupäeval, 4. juunil saab Sänna kultuurimõisa puutöökojas teoreetilist ja praktilist õppust puituste ja akende renoveerimiseks. Õpituba algab kell 10.
Õpituba veab eest selle ala hea tundja, Põlvamaa mees Ove Kalde. Võimalusel võtke oma renoveerimist vajav aken või uks kaasa! Kes soovivad klaasida, võtke ühes ka klaas, täpseks saab selle
lõigata koha peal.
Õpituba on eelregistreerimisega, kuna kohtade arv on piiratud. Kes tahab tulla, andke endast aegsasti teada Liis Keerbergile telefonil 5820 3730 või e-posti aadressil ilivuup@gmail.com.
Säästlike renoveerimisoskuste omandamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
21. mail algusega kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis kanaaia ja “kanatraktori” ehitamine.
Mis on kanatraktor?
“Kanatraktor on selline puur, mis tõstetakse maa-alale, mille kanad siis kenasti umbrohust ja kahjuritest puhtaks nokivad, ise samal ajal seda ka väetades ja kobestades. Kana, kes tavatalus tähendaks ainult munejat või lihakana, saab lisaväärtuse, töödeldes ette maad, mida pärast saab kasutada viljakaks ja umbrohuvabaks kasvualaks. Kui üks plats on kanade poolt ära töödeldud, asetatakse „kanatraktor” järgmisele lapile ja sama asi toimub uuesti. Näiteks sedasi pani siin perenaine kanad rohimisel tekkinud umbrohuhunniku peale. Kanad töötlevad selle hunniku kenasti läbi, saavad söönuks ja järele jääb väetatud ja kobestatud viljakas pinnas…”
Vaata pilte: http://home.centurytel.net/thecitychicken/tractors.html
Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Korraldajate poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök.
Õpituba juhendab Andres Kaarelson. Õpituba on tasuta. Projekti juhib Ieva Dubanevica. Toetab Avatud Eesti Fond.
Sänna kultuurimõisa Teemi Är’ talgutel koristatakse lagunenud kuurid ja lõigatakse saadav puitmaterjal küttepuuks. Samal päeval on plaanis permakultuuri õpituba ning permakultuuri kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.
Kell 10 laupäeval algavatele talgutele tuleks kaasa võtta võimaluse korral mootorsaag, kindad, tööriistad, töösaapad ja piknikukorv. Talgulistele pakutakse teed, talgusuppi ja võimalust kümblustünnis lõõgastuda. Talgule saab registreeruda siin: http://talgud.teemeara.ee/events/saenna
Eelmisel aastal alustati Sänna kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkatakse alustatut ja soovitakse arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsuvad Sänna “mõisnikud” osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.
Esimene tänavune õpituba toimubki laupäeval, 7. mail ning teine pühapäeval, 8. mail kell 10. Kaasa võiks võtta vana kasutu klaasi. Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Mõisa poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Sänna kultuurimõisas elav lätlanna Ieva Dubanevica. Projekti toetab AEF Noortefond.
Info (varsti tuleb rohkem): http://permakultuur.wordpress.lv/
Mis on permakultuur? See on igaühe ökoloogiline võimalus, radikaalne lähenemine toidu tootmisele, energiamajandusele, vee kasutamisele, saastamisele, hõlmates metsa- ja põlluökosüsteemide kujundamist, maastikuarhitektuuri, öko-aiandust ja ehitusarhitektuuri. Kasutatakse tehnoloogiaid, mis annavad kõrget tulu madala sisendenergiaga, saavutades mitmekesise ja püsiva ressursi. Permakultuuri kujundamise põhimõtted on rakendatavad nii linna- kui ka maaelanikele. Permakultuur on kunst ja teadus ühes, mis rakendab loodusseadusi kujunduses ja konstruktsioonides. Kasutades neid seadusi, saavutatakse jätkusuutlik elamissüsteem.
MTÜ Hää Om Talvekooli viimastel koolitustel 16. ja 24. aprillil jagatakse teadmisi lubikrohvi ja looduslike värvide kasutamise kohta, annab teada Põlvamaa infoportaal.
Sama koolitustsükli raames on toimunud savikrohvi-, põhuehitus-, kergsavi-, massiivsavi- ning cob-ehituse koolitus.
Mooste mõisa meistrite hoovis asuva õppeklassi uksed avatakse 16. aprillil kell 9.30, et saaks rahulikult kohvi juua, näidistega tutvuda ja end sisse seada.
Lubikrohvi õppepäev algab loenguga kell 10, pärast kell 12 pakutavat kerget einet jätkub päev kella 12.45-16.30 praktilise tööga. Tulenevalt osavõtjate konkreetsetest huvidest võib ajakavas tulla muudatusi.
Korraldajad soovitavad osalejatel riietuda praktiliseks tööks sobivalt.
Koolitusele tuleks registreeruda e-posti aadressil info@heaom.ee; talvekool@heaom.ee või telefonil 508 8924.
Lisainfo: www.heaom.ee.
Aprilli lõpus alustab Valgamaa Partnerluskogu koolitusega „Kogukonnatooted ja –teenused kui väljakutse ja võimalus MTÜ-le“.
Toimumiskuupäevadeks on 26. Aprill, 6.mai ja 12. Mai.
Koolituskavasse mahuvad järgmised teemad:
Teisipäev, 26. aprill
Kogukonnatooted ja –teenused – mis need on?
– Millised on võimalused omatuluteenimiseks mittetulundus-ühendustel? MTÜ tooted ja teenused – mis need on?
– Milline kasutegur on nendel MTÜ-dele?
– Mida see endaga kaasa toob organisatsiooni asjaajamises?
– Isiklike ja organisatsiooni ressursside kaardistamine.
Lektor: Eha Paas
Reede, 6. mai
Äriplaani koostamine kogukonnatoodete ja –teenuste pakkumiseks.
– Kuidas kujundada sobivaid tooteid ja teenuseid?
– Ideede genereerimine
– Äriplaan ja finantsprognoosimine – kuidas neid teha?
Lektor: Margit Kool Loe edasi: Valgamaal tuleb koolitus kogukonna eestvedajatele
