Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärnus Endla teatrikohvikus toimus eile põnev muusikasündmus, kus koos Eesti muusikutega astus üles Norras elav USA päritolu laulja, helilooja ja pillimeister Ross Reaver. Põnevaks tegi sündmuse asjaolu, et Reaver tutvustas uuenduslikku keelpilli nimega Worldstick, mille ta on ise välja töötanud. Reedel on uue keelpilli õpituba Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Novembri algul toimub veel mitmes paigas üle Eesti kontsertide ja õpitubade sari „Waking in a dream world Estonia 528“. Projektil on selge eripära: muusikud ei kasuta tänapäeval üldlevinud ning suhteliselt hiljuti standardiseeritud absoluutsete helikõrguste süsteemi ning võrdtempereeritud häälestust. Muusika kõlab pikaajaliste traditsioonidega meloodilises (Pythagorase) häälestuses, mille aluseks on 417 Hz.

Erinevaid helisagedusi saab seostada teatud kindlate elementidega, näiteks on 528Hz südame sagedus, 417Hz Päikese ja 396Hz Maa sagedus. Nõnda tuuakse ajatu ja ajalooline vahepeal unustusse jäänud kõlapilt tänapäevasel kujul kaasaega. Tulemuseks on helipilt, mis on värskendav ja nauditav kõigi muusikasõprade jaoks.

Projekti idee autor on muusik Ross Reaver, kelle loodud keelpilli nimega Worldstick kogub populaarsust mitmel pool maailmas. Eestis astub Reaver üles koos siinsetest muusikutest koosneva ansambliga, kuhu kuuluvad mitmed oma ala värvikad ning tuntud tegijad. Lavale tullakse unikaalse, kaasaegse ja dünaamilise seguga jazzist, folgist, popist ja maailmamuusikast. Loe edasi: Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärimusmuusika Ait läheb tantsuõhtutega tuurile

Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.

Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.

“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.

Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).

“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.

Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.

Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.

Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702

Rannar Raba

Reedel toimub Emmastes Hiiumaa noorte muusikute päev

Reedel, 29. oktoobril toimub uues Emmaste avatud noortekeskuses järjekorras neljas Hiiumaa noorte muusikute päev.

“Otsustasime ka sellel aastal ürituse korraldada, kuna eelnevatel aastatel on olnud väga hea tagasiside noorte poolt ning sellest on kujunenud juba traditsiooniline sügise üritus meie noortekeskuses,” ütles Emmaste noortekeskuse noorsootöötaja Kaie Pranno Hiiu Nädalale.

Sel korral on kavas kolm erinevat töötuba – kitarr, DJ-töötuba ja Aafrika trummid – ning päeva lõpus kontsert ja järelpidu.

Registreerumine algab kell 12.30.

Elena Tammsaar, Hiiu Nädal

Taevaskotta ja Mammastesse kutsutakse seepi viltima

Juba ammustest aegadest on hämarad talveõhtud olnud sobiv aeg käsitöö tegemiseks. Taevaskoja puhkekeskus ja Mammaste tervisespordikeskus kutsuvad omale sobival ajal seepi viltima.

Seebiviltimise käigus meisterdatakse villaheidest vilt, abiks soe ja külm vesi.Valmiva vildi sisse peidetakse seebi. Nii saabki mõnusa seep-nuustiku, mida võib kasutada ise või kinkida sõbrale. Viltida võib ka kõrina beebile või hoopis vahva mängupalli kassile.

Kõige parem on tulla viltima koos grupiga. Viltimine kestab ligi tund. Tasuline. Kohapeal on võimalik külastada ka kohvikut või saada toitlustusteenust.

Lisainfo: 515 9870
Allikas: www.taevaskoja.ee

Tartus korraldatakse täna viipekeele õpituba

Neljapäeval, 21. oktoobril kell 13 tutvustab viipekeele tõlk Regina Paabo Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) viipekeele põhitõdesid, selgeks saadakse lihtsamad viiped. Näituse „Muuseum näitab keelt“ raames toimuvad veel pimekirja ja mulgi keele õpitoad.

Eestis elab ligikaudu 2000 inimest, kes igapäevaseks suhtluseks kasutavad viipekeelt. Eesti viipekeel ei ole aga sugugi žestide ja miimikaga räägitud ja nö „nähtavaks tehtud“ eesti keel, vaid iseseisev keel oma grammatilise ülesehitusega. Kuidas orienteeruda selles pealtvaatajale saladuslikus maailmas? Kuidas mõista viiplejat ja millele temaga suheldes pöörata tähelepanu? Kas viipekeelest on abi mujalgi kui kurtidega suheldes?

Viipekeele töötuba viib läbi staažikas viipekeele tõlk, Tartu Ülikooli õppejõud ja Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu juhatuse esinaine Regina Paabo.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Mere Marju õpetab täna Tartus kihnu keelt

Raadiost tuttav Mere Marju õpetab täna kell 15 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) kõigile huvilistele kihnu keelt.

Eesti Rahva Muuseumi näituse „Muuseum näitab keelt“ programmi raames on muuseumi külaliseks tuntud raadiotegelane Mere Marju (Marju Vesik). Marju hääl on kõlanud Vikerraadios 2005. aastast saadik, mil ta alustas kihnukeelsete uudiste tegemist. Lisaks sellele on Marju ka aktiivne Kihnu elu edendaja ja Sihtasutuse Kihnu Kultuuri Instituut juhataja.

Kuidas kõlas esimene kihnukeelne uudistesaade Vikerraadios? Kas ja kuidas on kihnu keel vahepeal muutunud? Mis teemadel tehakse kihnukeelseid uudised ja mida arvavad neist kihnlased? Kas „massakal“ on kihnlasega rääkides kerge ämbrisse astuda? Millega tegeleb Kihnu Kultuuri Instituut? Nendele ja teistelegi Kihnu teemalistele küsimustele saab vastuse ERMi näitusemajas 15. oktoobril kell 15.

Näitus „Muuseum näitab keelt“ on avatud ERMi näitusemajas 19.5.2010 – 02.01.2011. Õpitoas osalmeise tasu 10 krooni sisaldab pääsu ERMi näitustele.

Tutvu näitusega „Muuseum näitab keelt“ www.erm.ee/n2itabkeelt ning teiste näituse õpitubadega http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1815

Allikas: Eesti Rahva Muuseumi, www.erm.ee

Kanama külarahvas kogunes Pärlikojas

Pühapäeval toimus Kanama külas üritus nimega Pärlikoda ehk õpituba suurematele ja väiksematel huvilistel, et teha tutvust polümeersaviga. Külla olime kutsunud Terje Ennomäe, kes on kuulus oma kaunite polümeersavist ehete, eriti aga ehtesarja “Ehe rahvuslik” poolest.

Enamikele töötoas osalejtaele oli see esimene kokkupuude sellise saviga. Siit ka põnevusmoment – seda plastiliini moodi savimassi pastamasinast läbi lastes ei saanud vist eriti keegi aru, kuidas selles massist need pärlid tulema hakkavad?! Aga tulid, rullides ja voolides said savitükkidest kaunid ja värvilised helmed.

Hetki pärlikojaliste toimetamisest. Foto: Helen Wait

Edasi läks aina põnevamaks, sest siis hakkasid juba tekkima ideed, mida on võimalik sellest savist meisterdada- kes soovis sõrmust, kes kõrvarõngaid, kes piirdus helmestega kaelakee jaoks. Veel veidi rullimist ja voolimist ning siis läksid helmed ahju. Pooltunnike ootamist ning juba saabusid ahjust pannid valmis helmestega.

Põnevusega otsiti ahjuplaatidelt neid oma tehtud helmeid ja paluti Terjelt abi, et saaks need helmed nüüd ka juba päris eheteks kokku panna. Terje aitas lahkelt ja kõik said just sellised ehtekompletid, nagu igatsesid. Ehteid ja ehtekomplekte sai palju, kõik väga omanäolised ja kaunid.

Täname Terje Ennomäed, kes veetis oma pühapäeva meid ôpetades, Saku valda, kes meie tegemisi toetas ning muidugi tublisid helmemeistreid Kanama külast!

Autor: Ülar Palm, MTÜ Saue küla

Sänna kultuurimõisas õpetatakse kangastelgedel kudumist

Järgmisel nädalavahetusel, 9. ja 10. oktoobril toimuvad Sänna Kultuurimõisas kangastelgede õpitoad. Laupäeval, 9. oktoobril on kangastelgede ülespanek ja 10. oktoobril vaibakudumine. Mõlemal päeval algavad õpitoad kell 11 Sänna Kultuurimõisa II korrusel. Õpitubasid juhendab Lya Veski.

Pühapäeval saab peale vaibakudumise ka siidimaali tegemist õppida. Siidimaali õpituba juhendab Lea Visnap. Õpitubasid toetab Eesti Kultuurkapital ja EAS.

Kõik õpitoad on tasuta. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palutakse eelnevalt registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929.

Sänna Kultuurimõisas loeng-õpituba “Buddha tee”

Laama Mingyur

20. septembril algusega kell 18 toimub Sänna Kultuurimõisas loeng-õpituba “Buddha tee”. Juhendab Laama Mingyur, kes on olnud 28 aastat laama Denys Rinpotše järgija ja õpilane ning sooritanud tema juhendamisel traditsioonilise kolmeaastase eraklaagri.

Juba 2500 aastat on lugematul hulgal inimesi järginud Buddha teed. See on mitte-teistlik ja mitte-duaalne, tugineb mõistmisele ja mitte uskumisele. Sellel teel ei ole intellektuaalne arusaamine eesmärk, vaid vahend, et juhatada meid vabaduse ja fundamentaalse õnne kogemuseni.

Kjabdze Kalu Rinpotše (1904–1989) oli üks suuremaid tiibeti kaasaegseid õpetlasi, olles tunnustatud ja hinnatud kui tohutu mõistmise ning sügava tunnetusega inimene.
Enamiku tiibeti õpetuste ülekannete pärijana, oli ta eriliselt just mahāmudrā ja dzogtšeni teostunud õpetaja. Muu hulgas oli ta ka laama Denys´ õpetajaks, kes on praegu üheks Kjabdze Kalu Rinpotše peamiseks pärijaks.

Toimub tõlge eesti keelde. Tasu 50 krooni.

Kuna kohtade arv on piiratud, siis palutakse eelnevalt registreeruda: kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 5558 8929, Kadi Noor