Saatse muuseum
Päevatoimetaja
25. juunil täitub 50 aastat päevast, mil Eesti kagupiiril Setomaal avati Saatse muuseum, mis on üks omanäolisemaid muuseumeid Eestis.
Loe edasi: SAATSE MUUSEUM TÄHISTAB 50. AASTAPÄEVA
Tallinna Linnamuuseumis (Vene 17) eksponeeritud näitus “Kõlvatu Tallinn” toob kaasa loengusarja, mis avab linlaste seksuaalsuse ajalooga seotud teemasid. Loengut pidav Olev Liivik on Tartu Ülikooli arhiivinduse kaasprofessor ja SA Eesti Mälu Instituut vanemteadur.
Loe edasi: OLEV LIIVIK „PROSTITUTSIOONI OHJELDAMISEST REPRESSIOONIDENI – PILGUHEIT AASTATESSE 1939-1941”
Tallinna Linnamuuseum, Eesti Kunstiakadeemia teadur Jaana Päeva ja disainer Kadri Kruus kutsuvad koguma ja jagama käekottidega seotud tundeid ning mälestusi.
Loe edasi: TALLINNA LINNAMUUSEUM OOTAB KUNI 15. JAANUARINI LUGUSID KÄEKOTTIDEST
Tallinna trammiliikluse 135. sünnipäeva puhul viib Tallinna Linnamuuseumi Ajalootramm 26. augustil linlasi ja külastajaid tasuta trammisõitudele. Trammiaknast nähtavat täiendab giidi jutustus pealinna ajaloost.
Loe edasi: TALLINNA TRAMMILIIKLUSE 135. SÜNNIPÄEVAL SÕIDAB AJALOOTRAMM
Kuni 2024. aasta septembrini avatud Tallinna Linnaelumuuseumi näitus “Kõlvatu Tallinn” jutustab tallinlaste ihadest ja nendega kaasnenud tabudest läbi aja. Linlaste seksuaalkäitumist ja prostitutsiooni Tallinnas vaadeldakse 15. sajandist II maailmasõjani.
Loe edasi: “KÕLVATU TALLINN” AJALOOSFotogalerii
Käesoleva aasta algul Vievises toimunud Balti riikide koostööprojekti „Footprints” õppepäevadel osalejad külastasid Vievises asuvat maanteede muuseumit (Vievio kelių muziejus), kus leidub giidi sõnul umbes 6000 eksponaati.
Loe edasi: VIEVISE MAANTEEMUUSEUMI KÜLASTUS
Eesti Muuseumiühingu teatel tähistatakse laupäeval, 21. mail 13. korda üleriigilist muuseumiööd, mis kannab pealkirja “Öös on unistusi”. Pärast aastast pausi avavad muuseumid, mäluasutused ja külastuspaigad üle Eesti publikule taas oma uksed kell 18-23.
Loe edasi: SEEKORDNE MUUSEUMIÖÖ KUTSUB UNISTAMA
Mari Suurväli
„Sisenedes Ellamaa kunagise elektrijaama hoonesse sattusime ootamatult mootorispordi maailma, kus eakad prouad ja pooltosinat härrasmeest said tõelise motospordi entusiastilt Arno Sillatilt kuulda Eesti selle tegevusvaldkonna põnevamaid lugusid ja põhjaliku ajaloolise ülevaate,” meenutab Mari Suurväli, kes ühiselt Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatega külastas 30. oktoobril Eesti motospordimuuseumit.
Nähtust ja kuuldust tegi märkemeid Mari Suurväli ja toimetas Urmas Saard.
Loe edasi: MOMU VAIMUSTAS PÄRNU VÄÄRIKAIDFotogalerii
Kääpa külas Kalevipoja muuseumi esimese korruse saalis on avatud varem samas majas tegutsenud Saare põhikooli ajaloole pühendatud näitus.
Loe edasi: KALEVIPOJA MUUSEUM AVAS KUNAGISELE SAARE KOOLILE PÜHENDATUD NÄITUSE
Jõgeval raudtee ääres paiknevas Betti Alveri muuseumis avatud näitus „Jõgeva aleviku ajalugu ja tänapäev” on pühendatud selle paigaga seotud sajandivanuse Eesti sordiaretuse möödanikule.
Loe edasi: BETTI ALVERI MUUSEUMIS TUTVUSTATAKSE SORDIARETUSE AJALUGU
Koostöös Sindi muuseumi ja projektiga „Kunstnikud kogudes” valminud näitus avab Sindi ajalugu, mida näeb kuni 5. septembrini. Ajaloolase Aro Velmeti Sindi linnaruumituur “Ulmade linn” koosneb üheksast üle linna laotuvast teabepunktist, millele lisavad täiendväärtust huvitavad eesti-, vene- ja ingliskeelsed audiomaterjalid.
Loe edasi: „ULMADE LINN” SINDI MUUSEUMIS JA TÄNAVATELFotod
Ajaloolisel Piibe maanteel, Jõgevast kümnekonna kilomeetri kaugusel asub omalaadne muuseum: Paduvere talumuuseum. Mõne päeva pärast saab sealne vilje ja ajaloo museaalide kogu viiekümneseks. Sel puhul käis Külauudiste infoveski külas muuseumi peremehel Tiit Läänel, keda avalikus teab ennekõike spordiajakirjaniku ja rohkem kui saja raamatu autorina.
Loe edasi: KOLHOOSIKORRA RÜPES LOODUD TALUMUUSEUM TÄHISTAB ESIMEST JUUBELIT
Täna käis Külauudiste infoveski uudistamas Jõgevamaa ja kogu Eesti ainulaadsemat muuseumit – Jõgewa Militaarmuuseumit, mis paikneb Piibe maanteel kunagise Jõgeva KEK-i hoovis.
Loe edasi: JÕGEWA MILITAARMUUSEUMI PÕNEV AJALOO TUTVUSTUS
Mustvee valla Kääpa külas asuvas Kalevipoja muuseumis saab Eesti Vabariigi sünnipäevanädalal vaadata rahvusvärvides lipukette, meisterdada käsitöötubades, vaadata Kalevipoja filmi, maitsta eesti toitu ja teha muudki huvitavat.
Loe edasi: KALEVIPOJA MUUSEUM TUTVUSTAB RAHVUSVÄRVIDES LIPUKETTE
Sellel laupäeval, 12. septembril on Eesti Maanteemuuseumi postijaama sisehoov silmapaistvate kolmerattaliste päralt – tähistatakse vanavanemate päeva, mis sel aastal on pühendatud vanadele külgkorviga mootorratastele.
Loe edasi: KOLMERATTALISED KUTSUVAD MAANTEEMUUSEUMISSE NÕUKAAEGA MEENUTAMA
Kiki Pärnpuu: „Sellel näitusel saab näha Memme Asta käsitöid, Sindi muuseumile annetatud esemeid ning kogusid, lisaks mõned tema ema Salme Liisa Lõhmuse ja minu käsitööd.” Esialgse kava kohaselt jääb näitus avatuks oktoobri lõpuni.
Loe edasi: MEMME ASTA – OMA AJASTU PEEGEL VÕI AJASTU PEEGELDUS LÄBI MEIE MEMME
Juuli algul avati Jõgevamaal, Mustvee vallas Kääpa külas põhjaliku renoveerimise läbinud Kalevipoja muuseum. Hoone ees äratab tähelepanu ligi viie meetrine Kalevipoja puukuju, mille on meisterdanud puukujurid Taavi ja Tanel Pirk. Muuseumi tubades avaneb meile tuttav Kalevipoja lugu modernses esitusviisis ennekõike läbi infotehnoloogia ja virtuaalmaailma.
Loe edasi: TERE TULEMAST MODERNSESSE KALEVIPOJA MUUSEUMISSE!
Laupäeval, 4. juulil kell 12.00 toimub Värska talumuuseumis heinapäev. Kõigil osalejatel on võimalus harjutada vikatiga niitmist ning vikati töökorda panemist, kuulata saab heinaajalaule Setomaalt ja arutleda loodussõbraliku koduaia üle, lastele on sisse seatud meisterdamisnurk.
Loe edasi: VÄRSKA TALUMUUSEUMISSE VIKATIGA NIITMIST ÕPPIMA
Pärnu muuseumis on kuni 27. augustini avatud noorte loomingunäitus „Kunst, millest saab… ajalugu!“. Tasuta näitusel on uudistamiseks Pärnu linna ja maakonna noorte kunstitööd, nii lõuendile prinditud taiesed kui visandiraamatud.
Loe edasi: NOORTE NÄITUS „KUNST, MILLEST SAAB… AJALUGU!”
Homme, 19. juulil kell 12.00 avatakse Värska talumuuseumis hooajanäitus „Lapsepõlv Setomaal”. Eeltööna koguti poole aasta vältel Setomaaga seotud inimeste mälestusi nende Setomaal möödunud lapseeast – mängudest, töödest, tegemistest. Talletatud lugude ja esemete abil on valminud vahva ja mänguline väljapanek Värska talumuuseumi ekspositsioonialale.
Loe edasi: VÄRSKA TALUMUUSEUMIS SAAB SUVEHOOAJAL KOGEDA LAPSEPÕLVE SETOMAAL
Täna, 18 juunil möödub 115 aastat helilooja ja esimese eesti balleti “Kratt” autori Eduard Tubina (1906-1982) sünnist. Sündmust tähistab ka Tartumaal Peipsiääre vallas Alatskivi lossis asuv Eduard Tubina Muuseum.
Loe edasi: EDUARD TUBINA MUUSEUM TÄHISTAB HELILOOJA 115. SÜNNIAASTAPÄEVA
Palamuse muuseumi vanaaegse koolihoone teisel korrusel avatud näitusel “120 aastat vabatahtlikust tuletõrjest Palamusel” eksponeeritakse erinevatel aegadel kasutatud päästetehnikat, pritsimeeste rõivastust, autasusid, tunnustuskirju ja ajaloolisi dokumente.
Loe edasi: PALAMUSE VABATAHTLIKU TULETÕRJE JUUBELIT TÄHISTATAKSE PÕNEVA NÄITUSEGA
Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.
Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL
[pullquote]tagasisides ütles valdav enamus muuseumitest, et nad tahaksid 29. augustil kõigele vaatamata oma uksed avada[/pullquote]Seoses Eestis ulatuslikult leviva viiruse ja kehtestatud eriolukorraga otsustasid korraldajad käesoleva aasta Muuseumiöö toimumise edasi lükata – 16. mail toimuma pidanud sündmus liigub 29. augustile, tingimusel, et saame koos aegsasti viirusest võitu ning suve lõpuks on tavapärane töörütm muuseumides enam-vähem taastunud.
Muuseumiöö korraldust eest vedav Eesti Muuseumiühingu juhatus on murelik, kuna ka Eestit tabanud mastaapsest pandeemiast välja rabelemine võtab veel omajagu aega ning kriisi hari ei ole veel käes. “Seetõttu on raske ennustada, kui kaua tavalise töörutiini juurde naasmine aega võib võtta. Sellest tulenevalt võtsime koos kõigi korraldajatega vastu otsuse, et 16. mail Muuseumiööd ei toimu ning lükkame sündmuse edasi 29. augustile,” selgitas Muuseumiühingu juhatuse esimees Inge Laurik-Teder.
Erika on parajasti jõudnud kogu oma loomingu kolme klaasvitriini ära paigutada, kui mina muuseumi uksest sisse astun. Tunnen tublit põllukultuuride kasvatajat ammust aega, aga pärlitest suurt aimdust ei ole. Seepärast küsingi esiti pisut rumalalt kas ta kasvatab lisaks kapsale ja teistele köögiviljadele ka pärleid? „Ei,” naerab Erika laia naeru ja alustab voolava jutustusega – ilma sissejuhatuseta oma harrastuse tutvustamist kusagilt tegemiste keskpaigast.
Ta ütleb, et Pärnus eriti midagi saada ei ole. Kogu materjali, mis sätendab, tellib Hiinast. Sealt tellides tuleb poole odavam. Iga kaela riputatav asi nõuab sada kuni paarsada tükki värve. Ühte komplekti peavad sobituma nii kaelakee, kõrvarõngad kui käevõru. „Kahju, et alati ei tulegi nii ilus välja kui oma vaimu silmas oled natuke teist moodi näinud. Meeldimisega võib muidugi juhtuda ka nii, et see mis mulle ei meeldi, võib meeldida mõnele teisele. See on väga isiklik asi.” Erika meenutab ühte sõbrannat, kes kannab pruunikaid-oraanžikaid asju. Mõtles talle käevõru teha, aga tuli välja tema ilumeele arvates nõnda inetu, et ei jätnud sellest isegi näidist. „Oli kohe jube. Arutasin kõik lahti.”
