kultuur

Estonia teatribuss toob teatrisse ja Kumusse

6.-16. septembrini on teel Estonia teatribussid, mis toovad sel aastal teatrihuvilisi Estoniasse Viljandist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist ja Raplast. Viimased kolm peatust on katseliselt plaanis esimest korda, Pärnu buss sõidab niisiis uut marsruuti mööda.

Vaatama saab tulla lavastusi uuemast repertuaarist – kavas on ooperid „Manon Lescaut” ja „Carmen”, balletid „Rosalinde” ja „Modigliani – neetud kunstnik” ning muusikalid „Silva” ja „Mees La Manchast”.

Kui möödunud aastal said Kumu kunstimuuseumi külastust nautida vaid Narva suunalt tulnud bussilised ja seda üks kord, siis nüüd suunduvad kõik pühapäevased bussid Kumusse – pärast etendust saab 9. septembril tutvuda püsiekspositsiooniga “Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni / Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni” ja 16. septembril vaadata näitust “Mood ja külm sõda”.

Soodsaid kultuuripakette hinnaga 24-28 EUR saab tellida telefonil 683 1210 ja osta Estonia kassast, Piletimaailmast, Piletilevist ning internetist www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee. Paketti kuuluvad edasi-tagasi bussipilet ja teatripilet, kultuuripühapäevadel ka näitusepilet. Pakette saab tellida 24. augustini või kuni bussides kohti jätkub.

Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Iseseisvuse taastamise päeval ei meenutatud pelgalt 21 aasta taguseid sündmusi. Vargamäel Anton Hansen Tammsaare muuseumis toimunud rahvapeoga tähistati 20 aasta möödumist maakonna kultuurirahva jaoks püha paiga, Järvamaa kultuurihiie asutamisest.

Järvamaa Kultuurihiie rajamise idee pärineb toonastelt kultuurijuhtidelt Aivo Prüsselilt ja Inge Mihkelsaarelt, kes tahtsid koos keskkonnosakonna juhataja Kalev Aunaga eriliselt meeles pidada äsja asutatud kultuuripreemiate laureaate.
“Lootus oli, et neid kultuuripreemiaid antakse välja aastakümneid. Vargamäe on ju väga väärikas kultuuritraditsioonidega piirkond Järvamaal ja selles mõttes koht jumala õige,” lausus idee algataja Kalev Aun.
20 aasta jooksul on Järvamaal välja antud 105 kultuuripreemiat, kultuurihiide on istutatud 99 puud. 18 aastat tagasi loomingulise tegevuse eest preemia saanud Tiia Tamm oli tänagi oma puud imetlemas. Loe edasi: Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Moostes korraldatakse sümpoosion „Käsi mis sind toidab“

Kolleegium S! ja partnerid korraldavad 25. augustil Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses MOKS I sümpoosioni „Käsi mis sind toidab“ – ”The Hand that Feeds You”.

Sümpoosioni teemaks on Eesti kultuuripoliitika regionaalne mõõde võrguajastul, urbaniseeruvas maailmas, kus geograafiline asukoht kaotab järjest enam tähtsust. Kuidas kirjeldada Lõuna-Eesti kultuurielu: kas ”kõrge kvaliteediga elukeskkond ja põnev kultuurielu” või ”peavoolumeedia huviväljast eemal seisev kohaliku tähtsusega tegevus”? Kas omaalgatuslike ettevõtmiste koostöö traditsiooniliste kultuuriinstitutsioonidega on mõlemale poolele ühtviisi rikastav ja sünergiat loov?

Kakskümmend aastat Eesti iseseisvust on õpetanud ühiskonnale selgeks neoliberaalse kapitalismi toimemehhanismid ja retoorika. Eesti inimesed on palju kordi kuulnud, et ”tasuta lõunaid ei ole” ja ”raha ei tule seina seest”, aga samuti on eelmisel kümnendil riigiaparaadis kasutusele võetud uus avalik haldus (new public management) koos võtmesõnadega meetmed, efektiivsus, mõõdetavus jne voolinud üldist käsitlust riigist, majandusest ja kultuurist. Milline on sel neoliberaalsel foonil olustik ja toimimiskeskkond keskustest kaugemal olevatele omaalgatuslike kunsti-, kultuuripraktikatele, nende probleemid ning võimalused?

Nende küsimuste üle arutletaksegi Moostes Kunsti ja Sotsiaalpraktika keskuses 25. augustil 2012. sümpoosionil, mis toob kokku praktikud, kultuuriuurijad ja kultuurielu suunajad, et viljaka arutelu käigus kaardistada omaalgatuslike ettevõtmiste vajadused ja probleemid ning leida neile lahendusi. Loe edasi: Moostes korraldatakse sümpoosion „Käsi mis sind toidab“

Meie märgid ehk Eesti pärimuspäevad Eesti Rahva Muuseumis 20.-24. augustil

Suitsupääsuke, paekivi, rukkilill, räim, regilaul, sinimustvalge… Eesti taasiseseisvumispäeval, esmaspäeval 20. augustil algavad Eesti Rahva Muuseumis Eestile pühendatud pärimuspäevad. Ootame 7-12aastaseid lapsi tegelema meie oma maa märkide, mustrite ja mõtetega läbi rahvuslikku käsitöö, väikekandlemängu, rahvalaulude ja -mängude õppimise.
Kohtume esmaspäeval, 20. augustil kell 10 ERMi Raadi jääkeldri näitusesaalis (Narva mnt 177, Tartu). Teisipäevast reedeni, 21.-24. augustil kell 10-12 jätkame ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu).
Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on kohapeal olemas.
Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Eesti pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.Osavõtust palun teatada Liina Vainumetsale, tel 5811 5252, e-post: laagrisse@gmail.com
Helen Kõmmus

Kommunismiohvrite memoriaali ideekavandid jõuavad Pärnusse

Neljapäevast, 16. augustist saab vaadata Pärnus, Port Arturi keskuse II korrusel kommunismiohvrite memoriaali asukoha ja ideekavandite rändnäitust, mis jääb seal avatuks 31. augustini. Kohapeal saab avaldada arvamust monumendi ideekavandite kohta, mida saab ka jätkuvalt teha internetis www.arhliit.ee/memoriaal.

Sel aastal jõuab rändnäitus veel Põltsamaale, Põlvasse, Tartusse, Rakverre ja Jõhvi. Järgmisel aastal saab näitust vaadata Kärdlas, Kuressaares, Märjamaal, Valgas, Võrus, Viljandis ja Paides.

Kultuuriministeerium edastab näituse lõppedes võistlustööd koos kommentaaridega Vabariigi Valitsusele arutamiseks, kes teeb ka lõpliku otsuse memoriaali rajamise osas.

Kultuuriministeerium ja Eesti Arhitektide Liit korraldasid eelmisel aastal kommunismiohvrite memoriaali ideekavandi konkursi. Esimene ja teine koht läksid jagamisele, kolmandat kohta välja ei antud. Esimese ning teise koha vääriliseks tunnistas žürii ideekavandi märgusõnaga VEST, mille autorid on Armin Valter ja Joel Kopli ning ideekavandi märgusõnaga MÄLUTULBAD, autoriks Koit Ojaliiv.

Kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursile laekus kokku 66 võistlustööd. 2011. aastal eksponeeriti võistlustöid Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Ave Toots-Erelt

Kultuuripärandi aasta ideid oodatakse augusti lõpuni

Kultuuriministeerium ootab augusti lõpuni ideid ja ettepanekuid kultuuripärandi aasta läbiviimiseks ning 2012. detsembris toimuva avaürituse korraldamiseks. Kultuuriministeeriumi ettepanekul on 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks.

Oodatud on ettepanekud pärandiaastat tähistavate sündmuste korraldamiseks Eestimaa eri paigus. Korraldajad võivad esitada ka ideid, mille elluviimiseks otsitakse koostööpartnereid, samuti rahalist tuge vajavaid ettevõtmisi. Toetust vajavate projektide seas eelistatakse avalikkust, eriti noori kaasavaid kultuuripärandit tutvustavaid ja mõtestavaid ettevõtmisi. Toetatavad projektid valib välja töögrupp, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi ja kultuuripärandi valdkonna esindajad. Kultuuripärandi aasta juhtmotiiv on „Pärijata pole pärandit”, mille eesmärk on teadvustada ja mõtestada kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas. Teema-aasta on mõeldud kultuurimälestiste, pärimuskultuuri, vaimse kultuuripärandi, pärandkultuuri ja ka vähemusrahvuste pärandi tutvustamiseks.

Kultuuripärandi aasta ettepanekuid ja ideid ootab koordinaator Riin Alatalu 27. augustiks meilile Riin.Alatalu@gmail.com või saata märksõnaga „Kultuuripärandi aasta“ Kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, Tallinn.

Riin Alatalu,

kultuuripärandi aasta koordinaator

VIII TEATRIFESTIVAL KUHJAVERES

18 ja 19. augustil 2012 algusega kell 11. Kahel päeval astub üles kokku 20 näitetruppi

Publiku valiku alusel tunnustatakse mõlemal päeval parimat truppi,nais- ja meesnäitlejat.

TULE VAATAMA JA VALI OMA LEMMIK!

Lisaks perenaiste koogitelk, loterii, laupäevaõhtusimman, ilmub Teatrileht

Jälgi infot www.kuhjavere.ee

Korraldaja MTÜ Kuhjavere Küla Selts

Jõgevamaa lahtine noortebändide konkurss

11. augustil kell 15.00 algava bändilahingu idee on koondada Jõgevamaa ja selle naabermaakondade noori muusikuid, pakkuda artistidele uusi väljundeid ja populariseerida musitseerimist Jõgevamaal. Lisaks võimalusele pääseda Noortebänd 2012 eelvooru demovoorus osalemata, antakse konkursil välja ka eriauhind parimale
live-bändile, kes saab võimaluse ühe põhiesinejana astuda üles sama päeva õhtul toimuval festivalil Torma Tornaado. Loe edasi: Jõgevamaa lahtine noortebändide konkurss

Tänavusel Viljandi folgil saab ka maitsvat talutoitu

Täna alanud Viljandi Pärimusmuusika Festivalil pööratakse rõhku kohalikule kodumaisele toidule. Selleks tarbeks on loodud eraldi rahulikum piknikuala talu- ja mahetoidu pakkujatele. Folgi külastaja saab esimesel Kirsimäel aja mõnusalt maha võtta ning lasta kosutaval ja tervislikul einel hea maitsta.
Menüüs on muuhulgas mahevõikud oapasteedi või lepasuitsu singiga, värske salat kitsejuustuga, tomati toorsupp värske kartuliga ning kamamaius maasika toormoosiga. Lisaks pakutakse värskehapukurki, meesepikut ning porgandiampsu. Jookidest turgutavad toitlustajad folgilisi värske piparmündi tee, mahekohvi ning kodumaise mahe õluga. Valdav osa toorainest on pärit kohalikelt väiketootjatelt.
Ahto Vegmann
OÜ Loodusvägi

Tagasi aastasse 1900

Võru Folkloorifestival algab täna õhtul Teppo talu õuel

Täna algav XVIII Võru Folkloorifestival saab õhtul hoo sisse Teppo talu õuel esitatava tantsuetendusega Suvehaljas tantsusamm, mille lavastab Võrumaa üks tuntumaid tantsujuhte Maire Udras. Võru parimaid rahvatantsijaid saadavad Mari Kalkun ja sõbrad.

Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri August Teppo kodutalu õuel Võru valla Loosu külas võetakse nii suurejooneline lavastus ette esmakordselt. Asja õnnestumisel võib sest niigi sümboolse tähtsusega kohast aga kujuneda edaspidi veel üks uus väärt paik tulevaste kontsertide jaoks.

August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84-aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline ning nad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi. Ühe pilli meisterdamiseks kulus meistril umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsasid arvatakse praeguseks olevat järgi umbes 40, neist ligi 15 on ka aktiivses kasutuses. Loe edasi: Võru Folkloorifestival algab täna õhtul Teppo talu õuel

Fenno-Ugria ja Omnibussi suvereis viib Karjalasse

Looduse Omnibussi ja Fenno-Ugria Asutuse tänavune ühisretk viib Karjalasse – reisiseltskond külastab nii Venemaa kui ka Soome poolt ning jõuab isegi Solovetsi saartele.

30. juunist 9. juulini kestev reis keskendub Karjala kui ürgse looduse, igavikulise ajaloo, Kalevala ja kaunite laulude maa tundmaõppimisele.

Helsingi kaudu liigutakse Kuhmosse ja külastatakse Sommelo rahvamuusikafestivali. Sealt edasi minnakse üle piiri Viena-Karjalasse Kalevala runolauljate küladesse Uhtuasse ja Jyskyjärvisse.

Reisi kaugeimaks sihtmärgiks on Solovetsi saared. Külastatakse ka Karjala kaljujooniseid Belomorski lähistel ning Valge mere kanalit.

Taas kord vaatab Omnibussi seltskond üle Karjala rahvusküla Kinnermäki (Kinerma). Siis käiakse Sortavala vanade traditsioonidega laulupeol ning sõidetakse läbi Helsingi tagasi Tallinna. Soovijad saavad külastada ka Laadoga järves asuvat Valamo saart.

Looduse Omnibussi alustas reisijate eelregistreerimist juba kevadel, huvi reisi vastu oli väga suur. Fenno-Ugria poolt korraldavad reisi Viia-Kadi Raudalainen ja Jaak Prozes, viimane on ka reisi juht.

Külastusmäng “Unustatud mõisad 2012”

Külastusmängu “Unustatud mõisad” vältel avavad kümned mõisakoolides tegutsevad koolid kuuel päeval suve jooksul oma uksed kõigile külastajatele ja huvilistele. Räpina Muusikakool on Eesti Mõisakoolide Ühenduse ainus huvikool – tulge uudistama!

16. juunil 2012 on mõis avatud 10.00 kuni 18.40, igal täistunnil toimub giidiga jalutuskäik, avatud on miljonivaatega rõdukohvik.
Kell kolm on muusikasõbrad oodatud kella kolme kontserdile!

Külastustasud: pered 3,20, täiskasvanud 1,60, õpilased ja pensionärid 0,90.

Kagu-Eesti tantsupeol tuuakse vaatajateni päev külaelust

images — Intsikurmu laululava. polvamaa.ee

Pühapäeval, 10. juunil toimub Põlvas Intsikurmu vabaõhulaval tantsuetendus „Elu keset küla”, milles osaleb ligi 1700 tantsijat.

Etenduse pealavastajaks ja ühtlasi ka peo kõikide tantsude autoriks on Kanepist pärit noor tantsuõpetaja Andre Laine. Lisaks Andrele on pealavastaja kõrval ka seitse noort assistenti-liigijuhti, samuti Põlvamaalt pärit noored tantsuinimesed: Heleri Huuse, Joonas Tagel, Indrek Varik, Urmo Haidak, Kätlin Hoop, Mari Rüütli ja Timo Varik.
Peol osalevad tantsijad Põlva-, Võru-, Valga- ja Tartumaalt. Näha saab nais- ja neiduderühmi, erinevas vanuses segarühmi, seeniorite rühmi, laste (1.-4. klass) ning noorterühmi (5.-9. klass). Kõik peol tantsimisele tulevad tantsud on loodud viimase kolme aasta jooksul.
Tantsuetenduse pealkiri „Elu keset küla“ viitab arhailise külana kujundatud Intsikurmu vabaõhupargile, mille laval ja nõlvadel rullub publiku silme ees lahti üks päev külainimeste elust.
Pidu algab kell 17 rongkäiguga Põlva järve äärest. Kaks tundi kestev etendus algab kell 18 Intsikurmu vabaõhulaval.
Tantsuetenduse „Elu keset küla” piletid on müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.
Täpsem info: www.meiestuudio.ee

Teave eesti rahvarõivaste kohta koondub veebi

Kultuuriministeeriumi ja Rahvakultuuri Keskuse koostöös valminud programmi „Eesti rahvarõivas” pikaajalisem eesmärk on teha veebis kättesaadavaks kõigi Eesti kihelkondade rahvarõivad nii fotode kui ka kirjelduste kujul. Programm aitab kaasa rahvarõivaste valmistamise traditsiooni kui vaimse kultuuripärandi väärtustamisele ja säilimisele.

„Paljud inimesed soovivad teha endale paikkonna rahvarõivaid, kuid informatsiooni autentsete rahvarõivaste kohta ei ole kerge leida. Selline olukord ongi tinginud vajaduse luua veebiandmekogu, mis tutvustaks muuseumiesemete ja -kirjelduste põhjal ja vanu käsitöötraditsioone järgides valmistatud rahvarõivaid,” tõdes Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik.

Rahvarõivaste valmistamise ja kandmise kohta tehtud uuringute põhjal koondatakse veebi põhjalik info nii naiste, meeste kui ka laste suviste ja talviste rahvariiete, jalanõude ja aksessuaaride kohta. Iga komplekti illustreerivad kvaliteetsed fotod, erialaasjatundjate loodud kirjeldused, joonised, mustrid ja allikad. Samuti leiab portaalist rahvarõivaste valmistamise õpetused, koolitusinfo ja palju muud. Programmi lõppeesmärk on jõuda 108 Eesti kihelkonna rahvarõiva fotografeerimise ja kirjeldamiseni veebis ning näidiskomplektide valmistamiseni.

Veebiportaali haldaja MTÜ Rahvarõivas alustas koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga eesti rahvarõivaste veebiportaali loomist 2008. aastal. Praeguse seisuga on veebilehele üles pandud 2008/2009 aasta projekti raames valminud ükskikud komplektid ning alustatud on 2011. aasta projekti käigus pildistatud rahvarõivakomplektide lisamisega.

Eesti Rahvarõivaste veebiportaal asub aadressil: www.rahvaroivad.folkart.ee

Rapla valla I külade kokkutulek toimub 9. juunil Oela külaplatsil

Kell 14.30 kogunemine Oela mänguväljakul, ekspositsioon. Kultuuriprogramm, esineb Kodila näitetrupp etendusega „Tulnukad“. Võistlused külade vahel. Töötoad. Külasupp. Ristsõnavõistlus. Tantsuks ansambel Spido Sõbrad. Külade kokkutulekule on oodatud kõik Rapla valla külad kuni 10-liikmelise esindusega.

Võrumaalt on kutsutud osalema MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse delegatsioon.

Info ja registreerimine telefonil 528 4090 või e-posti aadressil ylle.ryyson@tervis.ee (Ülle Rüüson).

Tartu tantsukool Just tuleb Eluhetkedega Võru Kandlesse

Tartu JUST Tantsukooli tantsuetendus „Eluhetkes” etendub Võru Kandles 8. juunil kell 18. Kaastegevad on Eesti Rahvamuusikakooli ja Tartu H. Elleri nimelise Muusikakooli õpilased.
On algus, on lõpp, on teekond
On tiivad, on saba, on suled
Mõnda teed tahaks läbida veelkord
Mõne hea, milles puudusid mured
Näiteks see, kui aovalguses ojaveerel
hommikut kuulates istusin
saatsin sosinal soovid teele
need muigega tagasi kajasid
andes märku, et vastu need võetud
pandud ootama õiget aega
kuniks iga soov saab välja teenitud
hea mõtte, sõna või teoga
Millal tegusid teha, mil vaiki olla
Mil riisuda koor
Tundub, et hea seda mõista
On siis, kui oled veel noor
/Heiki J./
Tantsude saateks kõlavad eesti rahvamuusika seaded ja eesti heliloojate (A.Mattiisen, U.Sisask, H.Rebane,T.Aunaste, R.Sibul) looming.
Just Tantsukool tegutseb Tartus juba alates 1984. aastast, ametliku tantsukoolina alates 2011. aasta aprillikuust. Tantsukooli treeningsüsteemis on pearõhk asetatud keha vaba ja loomuliku liikumise, koordinatsiooni, musikaalsuse ja loovuse arendamisele. Vanemates tantsuklassides õpitakse erinevaid modern- ja kaasaegse tantsu tehnikaid. Lisaks ajaloolist ja eesti rahvatantsu. Just Tantsukoolist sirguvad loominguliselt julged inimesed, kellel on põhjalikud teadmised tantsust ja sellega seonduvast! Etenduses tantsivad vanemate tantsuklasside õpilased.
MTÜ Eesti Rahvamuusikakool tegutseb aastast 2005. Kooli missioon on avada uks helide maailma igale huvilisele ja tutvustada musitseerimisvõimalusi. Oluline koht on naturaalsusel nii laulutehnikas kui pillivalikus kui ka muusikasuundades.

Etenduses teevad kaasa MTÜ Eesti Rahvamuusikakooli koosseisudest ansambel Sireli ja noortekoor In Corpore. Lisaks on etendusse kaasatud Tartu H. Elleri nim Muusikakooli I ja II kursuse õpilased.

Mikkeli muuseumis on ajalooliste kellade näitus

kaminakell — Kaminakell. 19. saj esimene veerand. Valmistaja: Sellier’ kellafirma. Pariis, Prantsusmaa. Pauliine Käbi kingitus, 1974. Eesti Kunstimuuseum.

”Kellade aeg. Ajaloolised kellad Eesti kogudest” on uus näitus Mikkeli muuseumis, mida saab vaadata kuni novembrikuu lõpuni.
Näitusel esitletakse ajaloolisi kelli, millest mõned on tõelised haruldused. Lisaks vanusele on huvipakkuv kellade väliskuju, mis sisaldab viiteid stiiliajaloole. Tehnikahuvilistel on võimalus jälgida kellamehhanismide arengut läbi aegade.
Näitusel eksponeeritakse kelli nii Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonist kui ka eraisikute kogudest. Väljapanek annab ülevaate ajaloolistest kellatüüpidest, kellade valmistamisel kasutatud materjalidest, tehnikatest ja kaunistusvõtetest.

Tallinnas toimub kultuuriuurijate ülemaailmne suursündmus

28. maist 3. juunini toimub Tallinnas rahvusvaheline kultuuriuurijate suursündmus, mis tutvustab Eesti tippkultuuri ning toob Eestisse mõjukaid kaasaegseid kultuurimõtestajaid. Mainekas ja staažikas Rahvusvaheline Filosoofia ja Kirjanduse Assotsiatsioon (IAPL) peab Tallinnas oma 36. aastakonverentsi – see on nädalapikkune kultuuri ja mõtlemise pidu, kus intensiivsed arutlused vahelduvad kõrgtasemel kultuuriprogrammiga. Konverentsi avamine toimub esmaspäeval kell 16 Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-218).

2012. aasta konverentsist tõotab tulla Eesti humanitaaria valdkonna suursündmus. Üheks IAPLi konverentsi tugevuseks on kultuuritegijate ja -uurijate kokkuviimine: 2005. aasta Helsingi konverentsil pidas ettekande Kiasma arhitekt Steven Holl, ettekandjate hulgas on olnud režissöör Peter Greenaway. Tänavuste peaesinejate hulka kuuluvad prantsuse üks mõjukamaid filosoofe Jacques Rancière, aga ka Erkki-Sven Tüür Eestist ja Sofi Oksanen Soomest. Konverentsi 250 osalejat külastavad KUMUt ja sealset Tõnis Vindi ülevaatenäitust, vaatavad ja analüüsivad filmi „Polli päevikud” ning kuulavad Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserti. Loe edasi: Tallinnas toimub kultuuriuurijate ülemaailmne suursündmus

Eile avati Jüri Arraku maalinäitus Ühendkuningriigis

Reedel, 11. mail avati Suurbritannias, Gloucesteri Linnagaleriis Jüri Arraku ja nimeka inglise kunstniku PJ Crooki ühisnäitus ”Kunst ja hing”.

Tegu on kunstnike teise ühisnäitusega. Esimene sai teoks 2006. aastal Tallinnas Draakoni galeriis ning oli pühendatud kuninganna Elizabeth II visiidile Eestisse. ”Kunst ja hing” on osaline kuninganna teemantjuubeli pidustustes. Teoste valikut suunas autorite mõttekaaslus inimlikkuse ja vaimsuse teemadel.

Väljapaneku avas Briti parlamendisaadik Richard Graham, kohal viibis ka Jüri Arrak.

Näitus jääb avatuks 30. juunini.

Reet Remmel

Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Iga kultuuri- või spordisündmuse eelarvesse panustatud euro toob piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot – nii on märgitud Kultuuriministeeriumi poolt tellitud ja Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringus „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs“.

Kõige suurema eelarvega on muidugi rahvusvahelised sündmused, mida külastavad nii esinejate kui publikuna ka välismaalased.

Ka Euroopa Liidu programmi Kultuur poolt toetatavad projektid peavad omama rahvusvahelist mõõdet. Koguni pool kultuurikoostöö projektide eelarvest tuleb EL-lt, teine pool jääb korraldajate kanda. Omafinantseering valmistab enamasti kultuurisündmuste korraldajatele palju peavalu, kuid esmapilgul võib jääda märkamata, et selle omafinantseeringu alla käivad ka toetused riigi, kohaliku omavalitsuse ja sponsorite poolt.

Eesti kultuurikorraldajad on ELi programmi Kultuur projektide pea- ja kaaskorraldajatena olnud seni väga edukad: näiteks 2011. aasta taotlusvoorust sai toetust 4 pikaajalist ning 12 lühemaajalist kultuurikoostöö projekti. Loe edasi: Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Ööülikooli sarjas ilmub Kristiina Ehini audioraamat ”Vetelkõndimisest”

107_660_s_s_xu51i — Kristiina Ehin. Foto: mahtramuuseum.ee

Raadio Ööülikooli audioraamatute sarjas ilmub luuletaja Kristiina Ehini loeng ”Vetelkõndimisest”. Poeet kehastub selles naiseks, kes oma 100-aasta juubelikõnes pajatab oma elu lemmikharrastusest – vete peal kõndmisest.

”Loengu ulmelisus või tõetruudus jäägu kuulajate kujutlusvõime hooleks. Ööülikooli tegijail jääb üle vaid nentida, et meie teadusseierid hakkasid selle peale pöörlema nagu kompassid Bermuda kolmnurga kohal, ja Esna mõis ühes kuulajatega tegi paar tiiru ümber oma telje ning triivis juubilari jälgedes mööda maailmameresid kaasa,” kirjeldas Ööülikooli toimetaja Jaan Tootsen.

Plaadi muusikaline kujundaja Sofia Joons: ”Kui esimest korda kuulasin Kristiina loengut, ei osanud ma üldse midagi lisada. Kõik oli seal olemas. Kuulasin veel ja sain aru, et ma pean otsima oma eestirootsi ehk siis veelähedasest repertuaarist ja hiiukandle kõlast seda, mis kannaks samasuguseid lugusid ja mõtteretke. Mis oleks tugev, kindel, kerge, habras ja avatud korraga. Ja sõna laiemas mõttes naiselikult julge.”

Audioraamatu helirežissöörid on Külli Tüli ja Teet Kehlmann, kujundaja Mae Kivilo, toimetaja Jaan Tootsen. Plaadi väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Audioraamatu esitlus toimub täna, 8. mail kell 19 Uue Maailma kirjanike maja aias, Koidu tänav 84.

Eva Jänese maalidel segunevad tänapäevane ja müütiline Kreeka

Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud Eva Jänese maalinäitus ”Ilus Hellas. Teema variatsioonidega.” Eksponeeritud on 45 Kreeka valgusest ja müütidest inspireeritud õlimaali.

Kultuurihällile Kreekale on osaks saanud Euroopa murelik ja negatiivne tähelepanu. Kreeka elu on põhjamaalastele raskesti mõistetav: sealne suhtumine igapäevaellu on nii teatraalne ja abstraktne kui ka müütidele toetuv ja religioosne. Kreekas on ilu ja valgust, looduse salapära ja ülevust. See on maailm, kus müüdid on segunenud reaalse eluga. Eva Jänese töödel on jooni ja ilmeid minoilistelt freskodelt ja Kreeka vaasimaalidelt ning need on sümbioosis tänapäeva elu ja inimestega.

Näitus jääb avatuks 2. juunini.

Rahvusraamatukogu näituste osakond

Kultuuripärandi aasta läbiviimiseks oodatakse ideid

Kultuuriministeeriumi ettepanekul on 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks. Augusti lõpuni oodatakse ideid ja ettepanekuid kultuuripärandi aasta läbiviimiseks ning tänavuse aasta detsembris toimuva avaürituse korraldamiseks.

Kultuuripärandi aasta juhtmotiiv on „Pärijata pole pärandit”, mille eesmärk on teadvustada ja mõtestada kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas. Teema-aasta on mõeldud kultuurimälestiste, pärimuskultuuri, vaimse kultuuripärandi, pärandkultuuri ja ka vähemusrahvuste pärandi tutvustamiseks. Aasta raamidesse mahub pärandit tutvustavaid üritusi mälestiste kaitsest kindakirjadeni. Kultuuripärandi aastat koordineerib töögrupp, kuhu kuuluvad kultuuriministeeriumi ja kultuuripärandi valdkonna esindajad.

Kultuuripärandi aasta ettepanekuid ja ideid ootab koordinaator Riin Alatalu 27. augustiks meilile Riin.Alatalu@gmail.com või saata kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, Tallinn.

Asutati Tartumaa Kultuurikoda

24. aprilli 2012 pärastlõunal toimus Uhti kõrtsis Ülenurmel Tartumaal seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek. Kohal viibis 44 inimest, esindades 41 kultuuriorganisatsiooni, mille hulgas oli nii eelarvelisi asutusi kui ka vabaühendusi. Koosolekul viibijate hulgas olid ka Tartumaa maavanem Reno Laidre, MTÜ Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Aivar Soop ja Tartu abilinnapea Tiia Teppan.
Tartumaa Kultuurikoja asutamise eeltööd tutvustas MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige ja projekti „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ projektijuht Margit Reinkubjas ning projekti konsultant Rait Talvik, loodava kultuurikoja kodulehte tartumaakultuurikoda.ee tutvustas OÜ Miameedia esindaja Meris Tammik.
Margit Reinkubjas on mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige alates aastast 2004, viimasel viiel aastal on ta aktiivselt otsinud võimalusi maakondlikuks valdkonnaülese koostöö loomiseks. Otsingute raames sündis ka idee luua projekt „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”, millele ta leidis toetaja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali näol. Selle projekti lõppeesmärgiks oligi Tartumaa Kultuurikoja asutamiseni jõudmine. Margit Reinkubjas nimetas oma kõnes kohalviibijatele, et kultuurikoja eesmärk on tuua kokku erinevate valdkondade esindajad valdkonnaüleseks koostööks. Kultuurikojas vaadatakse oma tegemistele kõrgemalt vaatepunktist ja ühise tegevusega lükatakse Tartumaa kultuurielule veel hoogu juurde.
Uhti Kõrtsi perenaine Kai Paks õpetas kohalolijatele lihtsa ja tõhusa reegli, mis tagab tulemusliku koostöö: „Üks pluss üks on veel suurem üks”.
Kohalviibinud organisatsioonide esindajate osalusel lihviti asutamislepingu teksti, otsustati asutada seltsing Tartumaa Kultuurikoda (liikmeksastumiseks laekus kohe 23 sooviavaldust), valiti kolmeliikmeline seltsingu eestseisus. Seltsingu asutamine kinnitatakse avalduste digitaalse allkirjastamisega hiljemalt 1.mail 2012.