Näitus, mis kannab sooja ja kirglikku pühendumist

Maidi Maria Tammik.
Maidi Maria Tammik.

Migulapäeval, 19. detsembril, avati Obinitsa muuseumis käsitöömeistri Maidi Maria Tammiku käsitöönäitus.

Algaval aastal 85 aasta juubelit pidava kauaaegse käsitööõpetaja ja Obinitsa Pensionäride Seltsi eestvedaja taiesed on perfektsed, maitseka värvivalikuga ja erinevates tehnikates. Need jäävad muuseumi II korrusel vaadata kuni kevadeni. Valik Maidi-Maria Tammiku valmistatud esemetest on laualinadest ja kostüümidest kuni suurte seinavaipadeni. Erilisteks ”pärliteks” võib pidada 1948.a. valminud tikandiga siidpluusi ja natuke hilisemast ajast ristpistes seinavaipa, mille tikkimise aluspinnaks on kasutatud takuseid suhkrukotte, mistõttu valmistamine nõudis meistrilt peale suure püsivuse ka füüsilist jõudu. Teisedki näitusel olevad esemed on sellest ajastust, kus pidi toime tulema kitsastes oludes ning sobiliku materjali puuduses. Kogu näituse vaatamist saadab soe tõeliselt kirglik pühendumuse tunne.

Pille Malkov

Rakvere Teater tänab sallimeistreid

sallid7. detsembril jõuab Rakvere Teatri lavale seikluslik koguperelavastus “Hobune, kes kaotas prillid ära”.

Selle peategelaseks on üks eriline Hobune, kes ei ela tallis, vaid on üpris iseseisev ja otsib laias maailmas õnne. Sügisel palus hobune, et talle meisterdataks talveks salle ning nüüd teeb teater suure kniksu ja kraapsu kõigile suurtele ja väikestele meisterdajatele.

Salle jõudis Rakverre tohutul hulgal! Sallid on kõikvõimalikus tehnikas (viltimine, joonistamine, kudumine, heegeldamine, taaskasutus vanadest teksadest ja t-särkidest, õlgedest jne) ning neid saadeti kõikjalt üle Eesti. Meisterdatud oli nii üksi kui peredega, nii klassi- kui lasteaiarühmadega; kõige pikemad sallid üle kümne meetri ja kõige tillumad väikse atsi pikkused. Teater saadab üsna varsti kõikidele sallimeistritele teele tänukaardid ja loosib välja priipääsmed suvisele lastelavastusele, milleks on Sakari Pälsi “Mina olin veel väikene…”.

Väike osa neist sallidest leiab tee lavale, kuid kõik saabunud sallid jõuavad samuti tuhandete teatrisõpradeni, sest kogu see värvikirev sallimaailm riputatakse järgmisel nädalal Rakvere Teatrisse kerkivale jõulumaale silmailuks üles.

Käsitööseltskond kutsub Plaani Lodge’i meisterdama

Haanjamaa käsitööseltskond saab taas kokku. Sel pühapäeval, 13. oktoobril hakkame ilupatja tegema.

Tarvis läheb veidi paksemat alusriiet ja võimalikult kirevaid või erinevate värvidega riidetükke. Kellel riiet ühes võtta ei ole, pole lugu – meil on koha peal paras ports olemas. Kui vähegi võimalik, võtke palun kaasa oma käärid ja joonlaud! Alustame ikka kell 13.

Tule ise ja võta sõber ka kaasa!

Info: Kärt Pettai, tel 5399 8609

Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja

Laidi Tiiu puutüüoppusõ tunnin omma Tarto Raatusõ kooli 5. klassi poiskõsõ iks himoga tüü man. Leimanni Eve pilt.

«Tüükotussõ pääle oll’ kats kandidaati: ma – naanõ – ja joodik miis. Joodikut nä es võta,» naard Võrolt peri Laidi Tiiu (49) tuud, kuis timäst sai Tarto Raatusõ kooli poissõ puutüüoppaja.

«Nüüt teemi nii, et ärmi võtami viimätsit laudu,» hel’os Laidi Tiiu kõva helü üle klassi. Tüüoppusõ tunni tulnu viiendä klassi poiskõsõ kullõsõ hoolõga minevä aasta ütes Tarto liina aasta oppajas valitut ja tenokirjuga avvostõt oppajat.

Tiiul lätt koolin viies süküs. Seokõrd and tä poissõlõ tetä katõ pääle silla.

Poisi kullõsõ är oppaja nõvvu sillategemises, kaesõ, mändse nägevä vällä silla, miä omma varramba tettü. Märgotasõ sis veidükese ja lättki tüü vallalõ: sae liigusõ, käüki läävä liivapapõr ja liim. Oppaja silmä all saa eski mootoriga massina – vibrosae pääl sillatükke vällä lõiku.

Ku latsõ tüüle nakkasõ, sis Tiiu väega vaihõlõ ei tsusi. «Tuu om latsõ uma looming,» om tä kimmäs. A ku valmis, kaias asju ütenkuun, võrrõldas ja arotõdas, midä sai opitus, miä häste vai halvõmbalõ läts’.  Loe edasi: Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja

Pärimusring Kaval Käsi tegutseb taas teisipäeviti ERMis

7-12 aastasi lapsi oodatakse pärimusringi Kaval Käsi selle sügise esimesele kokkusaamisele teisipäeval, 10. septembril kell 15 Eesti Rahva Muuseumi käsitööklassi (Kuperjanovi 9, Tartu). Käsitöö- ja rahvamuusikaõpetajate juhendamisel tehakse igal teisipäeval kella 15-17 rahvuslikku käsitööd, õpitakse väikekannelt, regilaule ja ringmänge. Tutvutakse ERMi uute näitustega ja uuritakse muuseumi püsiaardeid. Õpitud pilli- ja lauluoskusi on võimalus näidata muuseumi üritustel. Kevadel korraldatakse näitus valminud käsitöödest.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Rumvoldi Aivar oppas Võrol savikunsti

Rumvoldi Aivar võtt savipotti ahost vällä. Leimanni Eve pilt, Uma Leht
Rumvoldi Aivar võtt savipotti ahost vällä. Leimanni Eve pilt, Uma Leht
11. põimukuu pääväl näütsi Rumvoldi Aivar ja Jõgi Ruti Kubijal vabakunstipääväl savikunsti tegemist. Sügüsest saava huvilidsõ kunstnigõpaari Avatud Ateljeen savikunsti, maalmist ja tsehkendämist oppi.

Meistri Rumvoldi Aivar näüdäs’ tüükota ja savikunsti tegemist, huvilidsõ saiva esi kah raku-palotamist pruuvi.
Ku opja olliva valgõ savikausi pääle vaabaga kirä tennü, pand’ meistri nuu gaasiahjo. Mulgust sai kaia, ku kausi ahon läbipaistvalõ hõõgsi.

Päält palotamist nõst’ Aivar mustaspalanu ja värvilidses lännü vaabaga kausi katlahe. Õkva pilluti sinnä pääle lehe- ja nõglaprahti, miä kuumaga palama läts’. Teki ja kaasõga jäi tulõst õnnõ suits perrä ja kaasõ all havvutõdi kaussõ viil tükk aigu, inne ku mõssu panti.

Lõpus sai nätä, määne mustakarva kirjuga kauss inneskidsest valgõst kausist om saanu. Uutmisõ aigu sai treipingi takah savianoma vuulmist pruuvi.

Avatud Ateljee säitsmes opihuuaig nakkas 26. süküskuu pääväl. Kotus om vahtsõnõ: Jüri 26. Inne tuud, 12.–13.09. omma sääl vallaliidsi ussi päävä: saa opjidõ töid kaia ja esi savitüüd pruuvi.

Leimanni Eve, Uma Leht

Käsitööliste mentorkoolitus Hanikasel

vilditud_myts
Vilditud müts. Autor: Liina Veskimägi
www.kultuur.ee

Teisipäeval, 27. augustil algusega kell 12:30 toimub Hanikase külakeskuses käsitööliste mentorkoolitus. Koolituse teemaks on mütsi viltimine ja nunovildi katsetused. Mentoriks on Liina Veskimägi.

Huvilistel tuleks kaasa võtta:

  • Vabrikus kraasitud villavatt (ca 300 g);
  • Kaunistuseks lõdva keeruga villane lõng, värviline heie, villalokid;
  • Majapidamis- või lasteseep;
  • Vana puuvillane köögirätt;
  • Looritüll või nailonkardina tükk  (50×60 cm);
  • Papp või linoleum 60×60 cm šablooni tegemiseks;
  • Teravad käärid;
  • Nunovildi katsetuste jaoks veidi meriinovilla ja vildinõel.

Koolitus kestab maksimaalselt neli tundi. Osavõtumaksu ei ole.

Lisainfo mentori ja kursuse kohta:
http://kultuur.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=137&Itemid=196

Lisainfot mentorkoolituste olemuse ja sisu kohta:
http://www.folkart.ee/mentorprogramm

Maailma esimene lodjafestival toimub 20.-24. augustini Suursoos

lodjaseltsAugusti eelviimasel nädala viiel päeval on kõik suured ja väikesed lodja- ja loodusesõbrad oodatud RMK Suursoo Looduskeskusesse, kus teisipäevast laupäevani vältab maailma esimene Lodjafestival.

Igal päeval on oma teema – alustuseks jõepäev, vahepeal soo-, kala- ja külapäev ning lõpetuseks järvepäev. Iga päev toimuvad looduslodja- ja viikingilaevaretked sohu, jõgedele või Peipsile, lõunast õhtuni saab osaleda erinevates õpitubades – ehitada traditsioonilisi siseveepaate, õppida puu-, köie- ja sepatööd. Jõepäeval traalime kaldamudas ja uurime väikesi vee-elukaid. Soopäeval saab teada, mis üllatused on sool varuks ja mida on võimalik teha turbast. Kalapäeval kiikame kalameeste maailma ja omandame kalapüügi põhitõdesid. Külapäeval tervitavad teid ümbruskonna külad ja igaüks saab täiendada oma teadmistepagasit maaelu vallas. Järvepäeval selgub, kuidas elavad ümbruskonna järved ning kuidas kuulatakse kalade laulu. Kõikidel päevadel on avatud RMK looduskeskus koos näitustega Emajõe Suursoost ja Eesti kaladest. Lapsi ja lapsemeelseid ootab festivali mängumaa, kus võib mängida vanaagseid jooksu- ja osavusmänge, ronida, pugeda, hüpata, veereda!

Õhtupoolikul haaravad lodjamadrused ja lodjaseltsi sõprusansamblid kätte pillid ja kuulda võib meeleolukaid kontserte. Pimeduse saabudes heisatakse hiiglaslik lodjapuri ning purjekinos linastuvad filmid ja toimuvad Sooülikooli vabaõhuloengud. Hoogsa festivalipäeva lõpetuseks seatakse üles teleskoop ning vaadatakse tähti ja uuritakse kuud.

Tartu ja festivali vahel sõidab festivalilaev. Täpsem kava: lodi.ee/lodjafestival.

Liisa-Lota Kaivo

Otepää käsitöölaada peateemaks on sellel aastal taaskasutus

IMGP69934. augustil toimub algusega kell 10.00 Otepää Kultuurikeskuse pargis Otepää käsitöölaat. Käsitöölaadal, mis viiakse läbi juba 17. korda, on sellel aastal peateemaks taaskasutus.

Laada peakorraldaja, Otepää Naisseltsi esinaine Riita Aader sõnas, et traditsioonilisel Otepää käsitöölaadal müüvad käsitöömeistrid oma tooteid, näha saab Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite näitusi ning toimuvad õpitoad, mille teemaks on taaskasutus. “Seekord õpitakse vanadest villastest kampsunitest tegema uusi asju, mida saaks jälle kasutada,” selgitas Riita Aader. “Lisaks sellele õpitakse taimedega värvimist, näha saab Mai Normanni pitsikogu näitust.”

Käsitööpäeva sisustavad Otepää rahvamuusikud, tantsijad, lauljad ning külalised. Lastele on kavas mängud ja atraktsioonid. Külalisena esineb ansambel Tartust Remix.

“Kauplejate laadale registreerumine juba käib, kõik müüjad on oodatud!” ütles Rita Aader.

Laada korraldab Otepää Naisselts, toetavad ja aitavad Otepää vald, Otepää Kultuurikeskus, kohaliku omavalitsuse programm ning Eesti Kultuurkapital.

Palutakse tähele panna, et laada päeval on alates kella 07.00 – 18.00 Pühajärve teel, kultuurikeskuse pargi ees ajutine kiirusepiirang 30 km/h.

Urvastõ kerik sai 600. aastapääväs vaiba

Keriguvaip.
Keriguvaip.

Hainakuu edimädsel nädälivaihtusõl õnnist’ pääpiiskop Põdra Andres sisse Urvastõ kerigu vahtsõ põrmandurõiva, mille kudi uma nuka käsitüümeistri Kroonmäe Karmen. Tuu oll’ Urvastõ kihklunna kolmõ valla, Urvastõ, Antsla ja Sõmmõrpalo kingitüs kerikulõ. Tukõ saadi ka Kultuurkapitalist ja inemiisi käest.

Tuu ei olõ harilik asi, et üts nuur naanõ latsi, kodo, kooli ja tüü kõrvalt säändse suurõ kudamisõ hindäle kaala pääle võtt.

«Tuu oll’ mu äi, Kroonmäe Aivar, kes mullõ tuu mõttõ päähä pandsõ. Ja mullõ nakas’ tuu kõrraga väega miildümä. Äi om ka Urvastõ kerigu nõvvukogun. Et ma opi Olustveren rahvuslikku tekstiili, sis sobisi tuu kerigu põrmandurõiva kudaminõ häste ka mu lõputüüs. Oppaja olliva ka väega ähinän, et kuimuudu ma tuu tüüga nakkama saa,» kõnõl’ Karmen.

Edimält, ku Urvastõ keriguopõtaja Salumetsa Üllariga kõnõldi, sis oll’ timä arvaminõ, et võissi kuta Urvastõ ündrigutriipu, a Karmen arvas’ jälki, et tuu ei olõ nii põnnõv ja ei ütle inemiisile midägi. Tä tahtsõ õks as’a keerolidsõmbas aia ja kudi rõiva sisse Urvastõ vüükirä, õkva säändse mustri, midä muial kongi ei olõ.

«Esihindäst oll’ tuu kõva tüü,» naard’ Karmen. «A periselt om mul väega hää miil, et ma seod põrmandurõivast tei. Tuu oll’ mullõ suur au. Ma olõ andnu hindäst sada protsõnti. Taa põrmandurõiva seen om nii pall’o mu hindä elun sündünüt, tundit, et tuud om õkva lust miilde tulõta. Ja õga tagasilüük (kül matõrjaali otsminõ, tarvikidõ uutminõ, tervüsehädä) põrmandurõiva kudamisõ man andsõ viil rohkõmb jõudu ja tahtmist tüü häste är tetä.»

Kudaminõ es olõ Karmeni jutu perrä kerge. Vaip om 1,37 miitret lagja ja 21 miitret pikk, tuud istõn ei tii, kõik tull’ pistüjalgu pääl piili takan kuta. «Mõnikõrd poolõ üüni, tõnõkõrd kell neli hummogu inne tüüleminekit, nii ma tedä tei,» tulõt’ Karmen miilde.

«A ma esi olõ rahul. Mõni või ju arvada, et om pall’u kirriv, a sääne tä tull’. Perämäne Urvastõ kerigu põrmandurõivas om umbõs nelikümmend aastat vana, ma arva, et mu uma võissi kah niikavva vasta pitä,» arvas’ Kroonmäe Karmen.

Kudamisõ aigu tull’ Karmenile ka egäsugutsit häid mõttit, midä kõkkõ ja kuimuudu võissi viil tetä. Pinke pääle võissi kuta säändse pikä triibulidsõ rõiva, kon talvõl istu saasi. Altarikattõ võissi kah vahtsõ tetä…

Kuulmetsa Heli

Sõru sadamas toimuvad kümnendat korda käsitööpäevad

2012. aasta kästiöö- ja kunstipäevad, esiplaanil talulaste mänguasjade meisterdamise õpituba

11. ja 12. juulil toimuvad Hiiumaal Sõru sadama paadikuuris X Sõru käsitöö- ja kunstipäevad, mida korraldab MTÜ Etnobuss. Üritusel saavad huvilised erinevates õpitubades punuda rahvuslikke paelu, vesta talulaste mänguasju, valmistada nukke, meisterdada roopilli ja teha palju muud huvitavat. Tegevust jagub nii lastele kui täiskasvanutele.

12. juulil saab kätt proovida ka sepistamises, sest kohal on noored sepad, kes sel nädalal Kärdlas suvekoolis osalevad. Sõru muuseumis aga on käsitöö- ja kunstipäevade ajal võimalik vaadata Emmaste mehe võrkvöö kudumist.

“Tundub, et meil on aastate jooksul tekkinud ka oma fännklubi, sest paljud näod on varasemast tuttavad. Õpitubade valikus oleme lähtunud sellest, et vaheldust oleks nii juhendajatel, aga ka nendel, kes igal suvel meiega koos meisterdavad. Mõned populaarsemad õpitoad – näiteks pakutrükk – on kavas olnud aastast aastasse. Samuti on juba kümnendat aastat kavas niplispits, mis on armastatud ja imetletud rohkem just täiskasvanud külastajate poolt,” rääkis Kristel Kaiv Etnobussist.

Õpitoad on mõlemal päeval avatud kella 11-17. Õpitubades osalemine on tasuline. Päevapilet maksab täiskasvanule 6 eurot, lapsele 4 eurot ning perele 10 eurot. Ainult ühe õpitoa külastus on 3 eurot. Hind sisaldab materjale, töövahendite kasutamist ja juhendamist. Pakutrükiks vajalikud tekstiilid (särgid, kotid vms) peaks igaüks ise kaasa võtma. Soovi korral saab kotitoorikuid osta ka kohapealt.

X Sõru käsitöö- ja kunstipäevade õpitoad:

  • tekstiilitoad (pakutrükitehnikas saab kaunistada puuvillaseid kotte (soovi korral võib oma eseme kaasa võtta, kuid toorikuid saab ka kohapealt osta), punuda rahvuslikke paelu, õmmelda nukumajja tekid-padjad, proovida lapimaali, saab teha niplispitsi),
  • puidutoad (saab valmistada vurri, kiviheitemasinat, vesta erinevaid loomi, võinuge, kadasid),
  • pillitoad (saab meisterdada roopilli, jauramit, kraappilli),
  • nukutoad (saab valmistada nukke, nukkudele voodit või serviisi).

Ürituse toimumist toetavad Emmaste Vallavalitsus, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital.
Rohkem infot MTÜ Etnobuss tegemiste kohta saab www.facebook.com/etnobuss või www.etnobuss.ee.

Rahvarõivaste Valmistajate Kool kutsub liituma

Illustratsioon: muuseum.viljandimaa.ee
Illustratsioon: muuseum.viljandimaa.ee
Rahvarõivaste Valmistajate Kool Eesti Rahva Muuseumis kutsub huvilisi kaasa lööma, et saada ise oma rahvarõivaste loojaks. Kool kestab kaks aastat ja toimub üks kord kuus laupäeval-pühapäeval.

Ettevõtmise eesmärk on Eesti Rahva Muuseumi rahvarõivavaramu kasutamisvõimaluste teadvustamine ning paikkondliku rõivastuse valmistamise, kandmisviiside ja paikkondlike traditsioonide uurimine läbi rõivastuse, samuti kodukoha rahvarõivakostüümi valmistamine koos lisanditega.

Osalema on oodatud eelkõige rahvarõivaste valmistajad, käsitööringide juhendajad, õpetajad, rahvakultuuriühenduste liikmed jt huvilised.

Toimumise ajad september 2013 – mai 2015
7. september,
28. -29. september (I grupp)
12.-13. oktoober (II grupp)
2. -3. november
30. november-1. detsember (jätkub 2014 jaanuaris)

Toimumise koht: Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu
Õpetajad: Reet Piiri, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand
Kursuse tasu: Kokku 2 aastat orienteeruvalt 600€, (maksmine osade kaupa); 2013.aastal toimuvate õppuste eest (I semester) 150€
Koolitusjuht: Age Raudsepp, e-mail Age.Raudsepp@erm.ee; tel 55663661
Loe edasi: Rahvarõivaste Valmistajate Kool kutsub liituma

Hiiumaal valmistutakse suureks käsitöö- ja omatoodangulaadaks

Omatoodangu- ja käsitööpäevHiiumaa käsitööseltsi suur käsitöö- ja omatoodangulaat toimub kuu aja pärast, kuid juba on alustatud kauplejate registreerimisega.

MTÜ Hiiumaa Käsitööselts korraldab 13. juulil järjekordse suure käsitöö- ja omatoodangulaada. See laat on oodatud suvesündmus nii hiidlastele endile, suvehiidlastele kui ka turistidele.

Eelkõige on suvelaat võimalus Hiiumaa kohalikel käsitöömeistritel müüa ja näidata oma toodangut. Laadale on oodatud müüma samuti kohalikud toidupakkujad, pagarid, talupidajad, kalamehed, aiaviljakasvatajad jt.

Laadal on traditsiooniliselt avatud töötoad: meisterdamist nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii poistele kui ka tüdrukutele. Kultuurilise poole eest hoolitseb Ille Savioja kultuurimajast, esinejate valik on suur ja mitmekesine, mujalt Eestist ja ehk isegi välismaalt.

Kauplejate registreerimine on alanud. Oma kauplemissoovist andke teada meilitsi või helistage Tiia Laanejõele tel 5661 0360.

Suur omatoodangu- ja käsitöölaat on 13. juulil Vabriku väljakul avatud kella 10-16.

Käi ja koo Heimtalis

Eeloleval laupäeval on Viljandimaal Heimtalis toimumas traditsiooniline käsitöölaat. Laada raames korraldab MTÜ Lossi Gild järjekorras teise kudumise teatevõistluse “Käi ja Koo”. Esimene start antakse südapäeval kell 12 Heimtali rahvamaja ees heinamaal.

Võisteldakse viiel vardal kudumises ennemuistsel kombel ehk kõndides. Võistelda saavad neljaliikmelised võistkonnad. Igal võistlejal tuleb maastikul liikudes ning samal ajal ringselt varrastel kududes läbida u 100 meetri pikkune distants. Võistlusvarustuse jagavad korraldajad.

Haanjamaa käsitööhuviliste maikuu kohtumine

Haani naiste käsitööseltskonna neljas, kevadhooaja viimane kohtumine toimub 5. mail kell 13 Plaani Lodge’is.

Sel korral õmbleme poekotte (viltimise jätame sügiseks). Kotiriie on olemas, aga palun kaasa võtta omale meelepärast kaunistusmaterjali (paelu, nööpe ja muud taaskasutatavat, kas või heegeldatud lilli) ja vahendid iluasjade kinnitamiseks (niit-nõel, liim).

Lisainfo Kärdilt tel 5399 8609 või kpettai@gmail.com.

Käsitööselts Karukäpp peab sünnipäevapidu

Fotod: Monika Otrokova
Fotod: Monika Otrokova

MTÜ Karukäpp käsitööselts peab 19. aprillil kell 10 Otepää kultuurikeskuses oma juubelit käsitööpeoga ja praktiliste koolitustega.

MTÜ Karukäpp juhatuse liige Mari Mõttus meenutas, et tegevust alustati Otepää naisseltsi käsitöörühmana. Otepää ja Saksamaa Tarpi sõprusvahetuse käigus Otepääle sattunud saksa käsitööõpetaja Inge Jensen märkas käsitöörühma töid ja hakkas käsitööhuvilisi õpetama. Käsitööhuvilisi kogunes aja jooksul nii palju, et sellest kasvaski välja MTÜ Karukäpp.

“Esialgu koolitasime iseennast, korraldasime õppepäevi ja kirjutasime projekte, hiljem hakkasime juba teisi õpetama,” rääkis Mari Mõttus. “2011. aastal kuulutati MTÜ Karukäpp Valgamaa koolitussõbralikumaks organisatsiooniks.”

Karukäpp on oma toodangut müünud nii Eestis kui ka välismaal: Venemaal, Rootsis, Norras, Saksamaal. Korraldatud on mitmeid käsitöönäitusi nii Otepääl kui ka Valgas, kolm viimast aastat on Otepää Kultuurikeskuses toimunud käsitööringid. 2012. aastal anti välja sokikalender. Mitu aastat järjest on korraldatud ülemaailmset õueskudumise päeva. Tulevikus on MTÜ-l plaanis leida uued ruumid ja laiendada oma tegevust.IMGP3405

“Meil on olemas kudumis- ja tikkimismasinad, soovime, et meil oleks rohkem ruumi, kuhu neid panna, et huvilised saaksid neid kasutada,” ütles Mari Mõttus. “Kui siiani oleme põhiliselt kudunud, heegeldanud ja viltimistöid teinud, siis edaspidi soovime tegeleda ka õmblustöö ja lapitehnikaga.”

Liikmeid on MTÜ-l praegu 28, lisaks sellele lööb tegevuses kaasa palju käsitööhuvilisi, kes otseselt MTÜ-sse ei kuulu.

MTÜ Karukäpp käsitööpeol 19. aprillil Otepää kultuurikeskuses saab kuulata erinevate käsitöömeistrite loenguid. Kõik huvilised on oodatud. Käsitööpidu on tasuta.

Loe edasi: Käsitööselts Karukäpp peab sünnipäevapidu

Mulgi Mess 2013 toimub 8. – 9. juunil Viljandis

mulgimess_1Kuulates majandusekspertide hinnanguid Eesti majanduse olukorrale ja väljavaadetele, siis võib küll öelda, et eestlane olla on uhke ja hää! Oleme targalt talitanud ja tänu eelkõige säästlikkusele on eesti ettevõtlus taas tõusulainele jõudmas. Tundub, et säästmistel on ka piir saamas, mille tõestuseks tarbimine siseturul on tublisti kasvanud ja palgad jälle tõusevad.

Mis seal siis ikka – katsume meiegi Mulgi messi, teie abiga muidugi, tõusulainele viia ja täidame Viljandi kesklinna hea ja paremaga.

Mulgi mess toimub Viljandi hansapäevade südames – Vabaduse platsil ja selle ümbruses. Viljandi vanalinna tänavatel näeb nendel päevadel kaubitsemas käsitöömeistreid ja toiduvalmistajaid. Messile on oodatud oma tooteid – teenuseid pakkuma kõikide eluvaldkondade esindajaid, arvestama peab välitingimustega.

NB! Külastajatele on sissepääs messile tasuta!

Osavõtutaotluse leiad siit http://www.mulgimess.ee/registreeru/
Infotelefon: 50 22 690 (Tõnu Kaasik)
Kirjad palun saata aadressil: Kaalu 4, 71012, Viljandi.
Elektronkirjad: mulgimess@mulgimess.ee

Kohtumiseni Mulgi Messil 8. ja 9. juunil Viljandis!

Haanjamaa käsitööhuvilised tulevad ka aprillis kokku

433486t11h31b2
Käsitöö. Foto: Maarja-Magdaleena gild

Aprillikuu käsitöökohtumine toimub laupäeval, 6. aprillil 2013 kell 13.00 Haanja rahvamajas eloviiekeskuse ruumides.

Juta eestvõtmisel proovitakse taaskasutust. Antakse vanale plekk-, kohvi- ja klaaspurgile või lillepotile uue kuue, et seda siis kas vaasi, küünlaaluse või muu vajalikuna kasutada. Kellel on omal mõni kasutuna seisev purk, tops või lillepott ja kaunistamiseks vanu nööpe, paelajuppe jms, siis võtku see kaasa. Kellel pole, siis ka kohapealt saab materjali.

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo: Kärt Pettai, tel 5399 8609, e-post kpettai@gmail.com

Juta, tel 554 3161, e-post eestijuta@hotmail.com

Obinitsa Muuseumis saab villast lõngategemist proovida

Obinitsa muuseumis saab 10. märtsil osaleda õpitoas “Villast lõngani”, kus saab näha ja ise järele proovida, kuidas villast lõnga saab. Õpitoa käigus tehakse läbi villa kraasimine jaühekordse lõnga ketramine, samuti vokiga lõnga korrutamine. Proovida saab koguni kedervarrega lõnga tegemist. Juhendajaks on rahvakultuurispetsialist Õie Sarv.

Tegemist on esimese õpitoaga sel aastal Obinitsa muuseumis toimuma hakkavas traditsiooniliste töövõtete tutvustamise sarjas, mille käigus tutvustatakse ja võrreldakse vanu töövõtteid tänapäevastega. Järgmiste õpitubadena on plaanis läbi viia seebi valmistamine, nööride-paelte punumine, vikatiga heinaniitmine, pistandaia tegemine ning taimedega värvimine.

“Villast lõngani” õpituba toimub Obinitsa Seto Muuseumitarõs 10. märtsil kell 12.00- 15.00.

Lisainfo: Kati Liiv, muuseum@meremae.ee, tel 785 4190, 524 2080.

 

Haanja naiste käsitööseltskond koguneb taas

Pühapäeval, 3. märtsil  kell 13.00 toimub  käsitööseltskonna kohtumine Plaani Lodges. Huvilistel paluvad korraldajad kaasa võtta, vastavalt oma eelistusele, kas vardad või heegelnõela (suurus nr 3 ringis) ja pisut lõnga. Plaanis on ruudumotiive heegeldada/kududa ning proovitakse veel üht-teist huvitavat, kui aega jääb.
Oodatud on kõik huvilised, ka need, kelle oskused on roostes ja tahavad ülesturgutamist. Need, kellel kõik käsitöövõtted on selged ja soov seltskonnas näputööd teha, on samuti oodatud.

Lisainfo Kärdilt (5399 8609, kpettai@gmail.com) või Jutalt (554 3161, eestijuta@hotmail.com).

Vaskna talus saab heegeldada seto pitsi

DSC_8642

Vaskna talu Võrumaal ootab sel pühapäeval kõiki käsitöö- ja rahvalauluhuvilisi.

Võimalusel võta kaasa heeglenõel, sest töötoas hakatakse heegeldama seto pitsi motiive. Juhendab Kärt Pettai.

Paralleelselt toimub ka rahvalaulu õpituba Anu Tauli eestvõtmisel. Laul ja käsitöö käsikäes!

Osavõtt prii. Üritus algab kell 14.

 

Kohalejõudmiseks saab juhised allolevalt lingilt:
http://www.vaskna.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=177&m_id=210

Oma osalemisest anna võimaluse korral teada Ivi Rausile telefonil 5287 044.

Märjamaal saab õppida küünla valmistamist

Sillaotsa muuseumi töötegijate eestvedamisel saab reedel, 1. veebruaril kell 14-17 Märjamaa kogudusemaja õuel näha, kuidas küünlaid tehakse ning iga soovija saab endale küünla ka ise valmistada. Küünalde valmistamiseks vajalik on kohapeal olemas.

Sündmus on kõigile tasuta.

Huvilised, pange end soojalt riidesse ja tulge osalema!

Pirita Vaba Aja Keskuses toimub karpide meisterdamise töötuba

Reedel, 8. veebruaril algusega kell 17.30 saab Pirita Vaba Aja Keskuses meisterdada Jaanika Lillenthali juhendamisel kauneid käsitöökarpe.

Materjalid ja töövahendid kohapeal, kuid soovi korral võib kaasa võtta hea ja terava kipsnoa. Tule meisterda endale ehtekarp, mälestustelaegas või ilus kingitus sõbrale!

Vajalik eelregistreerimine e-postil merike@piritavak.ee või telefonil 6 457 627.

Osalustasu 7 eurot.

Pärandkultuuri õpi- ja töötoad Haanjamaal

Foto: omkuiom.blogspot.com

Haanjamaal jätkuvad pärandkultuuri õpi- ja töötoad. Lähiajal on plaanis järgmised ettevõtmised:

  • Käsitöötuba – 20. jaanuaril kell 11 Haanja rahvamajas. Õpituba juhendab Viivika Riikel. Teema: ühenõelatehnika.
  • Lõõtspillituba – 13. jaanuaril kell 12 Haanja rahvamajas. Võta võimalusel pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa.
  • Väikekandletuba – 20. jaanuaril kell 13 ja 23. veebruaril kell 18 Haanja rahvamajas. Juhendab Ivi Rausi.

Õpitoad on tasuta (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave, ajakavad ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com.

Lisainfo: ivirausi@gmail.com
Toetavad: Leader Eesti, Euroopa Leader, Võrumaa Partnerluskogu, Haanja vald

Haanjamaa nobedate näppudega naised tulevad kokku

Hea käsitööhuviline Haanimaa naine!

Üks alles alustav, aga loodetavasti tore ettevõtmine – Haanimaa käsitööselts(kond) – ootab nobedate näppudega huvilisi meie esimesele kohtumisele 20. jaanuaril 2013. aastal kell 15 Plaani Lodge’is. Arutame üheskoos, mida uut käsitöövallas õppida, mida vana meenutada ning ehk seame mingi plaanigi kokku.

Lisainfo Kärdilt ( +372 5399 8609 , kpettai@gmail.com) või Jutalt ( +372 554 3161 , eestijuta@hotmail.com).