ehitus

Pärnumaale rajatav energiasäästlik Jõemänniku elurajoon sai nurgakivi

Mihklipäeval paigaldati nurgakivi Jõemänniku elamurajoonile, mis asub Pärnust 7 kilomeetri kaugusel asuvas Paikuse valla Silla külas.

Pärnu mavanem Kalev Kaljuste viskab nurgakivi sisse peidetud silindrile betoonisegu peale Foto Urmas Saard — Pärnu mavanem Kalev Kaljuste viskab nurgakivi sisse peidetud silindrile betoonisegu peale. Foto: Urmas Saard

Maalilise Reiu jõe kaldal ja kõrgete mändide varjus kerkivate ühepereelamuteni on arendaja oma rahaga ehitanud 900 meetrit uut teed, mis praeguseks on vallale juba üle antud ja loodetavasti saab lähitulevikus ka mustkatte. Arendaja on ehitusala ettevalmistuseks teinud ära suure töö pinnase kuivendamiseks ja selleks kaevanud sügavad sirged kraavid, mis juhivad liigse vee jõkke. Elamute piirkonna sisesed tänavad on juba varustatud tänavavalgustusega. 42 posti küljes on tänapäevased väga vähese elektrikuluga pirnid: kahekümne kahel 56 W, ülejäänud 50 W.

Jõemännikut arendab P-Trucks OÜ, elamud on projekteerinud Pind OÜ ja ehitab Ardis Ehitus, müüjaks LVM Kinnisvara. 29. septembri keskpäevaks kogunesid kõik peamised asjaosalised, aga ka Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja Pärnu maavanem Kalev Kaljuste Kiisa tee 1 valmiva maja ette, kus töömees kaevas peaukse kõrvale väikese süvendi sümboolse nurgakivi kapsli betoonisegusse peitmise tarvis. Piduliku sündmuse käigus asetas Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige, kapslisse ehitust puudutava dokumentatsiooni usus, et sajandite möödudes võiks minevik endast kasulikke sõnumeid edasi anda. Silindrisse mahtusid veel sama päeva Pärnu Postimees, käibel olevad mündid ja paberraha, nimekaardid.

Loe edasi: Pärnumaale rajatav energiasäästlik Jõemänniku elurajoon sai nurgakivi

Pulli jaama ja Sindi vaheline kergliiklustee võiks valmida kõige varem sügisel 2017

Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium on välja kuulutanud meetme, mille eesmärgiks on raudteepeatuste sobivam ühendamine muude transpordiliikidega ning olemasoleva ühistranspordi taristu potentsiaali parem kasutamine.

Tunamullu detsembris valmis Sindis 1,8 km pikkune kergliiklustee Ehitus maksis üle 350 000 euro, millest EAS tasus 176 000, ülejäänu Sindi linn Foto Urmas Saard — Tunamullu detsembris valmis Sindis 1,8 km pikkune kergliiklustee. Ehitus maksis üle 350 000 euro, millest EAS tasus 176 000, ülejäänu Sindi linn. Foto: Urmas Saard

10. septembril toimunud Sindi linnavolikogu istungil otsustati tagada Sindi linna eelarve kaudu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus meetmesse „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega” esitatud projektitaotluse „Pulli raudteepeatust kogukondadega ühendava kergliiklustee rajamine” omafinantseering summas 16 705 eurot.

Toetuse andmise määruse järgi ehitatakse või remonditakse raudteepeatusest kuni 1,5 km kaugusele jääva sihtpunktiga kergliiklus- ning juurdepääsuteid. Rahastajaks on Keskkonna investeeringute keskus (KIK). Sindi linn, Sauga vald ja Maanteeamet esitasid ühistaotluse septembris.

Maksimaalselt antakse projektile toetust 85% abikõlblikest kuludest ja oma finantseeringu määr peab olema vähemalt 15%. Kolmepoolselt otsustati panustada 16%, et suurendada positiivse otsuse tõenäosust. Rahastaja sooviks oli volikogu poolne kinnitus, et kergliiklustee valmimisjärgsed ülalpidamiskulud kaetakse 5 aasta kestel pärast projekti lõppemist alates 2018.a hinnanguliselt summas 1900 eurot aastas. Varasemalt selliseid lisatingimusi ei ole seatud. On ju loomulik, et tee peab olema kasutatav aastaringselt, kommenteeris täiendavat klauslit Sindi abilinnapea Rein Ariko.

Loe edasi: Pulli jaama ja Sindi vaheline kergliiklustee võiks valmida kõige varem sügisel 2017

Sindi muinsuskaitselise tervisekeskuse hoone seinad said põhjaliku korrastuse

Juuli esimestel päevadel alustati tervisekeskuse seinte tervendamisega. Sindi abilinnapea Rein Ariko rääkis, et kui tavaliselt ollakse harjunud vanade läbi tilkuvate katuste remondiga, siis linna tervisekeskuse puhul muutusid muret tekitavaks vett läbi laskvad seinad.

Sindi tervisekeskuse esise asfalteerimisega lõpevad hoone juures suuremad tööd, millega alustati juulis Foto Urmas Saard — Sindi tervisekeskuse esise asfalteerimisega lõpevad hoone juures suuremad tööd, millega alustati juulis. Foto: Urmas Saard

Viis-kuus aastat tagasi jõudsid hoone õuepoolsel küljel murendada pikalt välja kasvanud õunapuu oksad krohvpinda ja rikkusid niiskusrežiimi ning soodsa tuulesuuna korral surus vihmavesi läbi seina siseruumidesse. Tervisekeskuse patsientidele ja möödakäijatele on muutunud maja värv, aga tööde peaaegu avariilisuse tekitas hoovipoole külg, mis on nähtav vähestele. Jaama tn poolne külg oli rahuldavas olukorras. Teine häda oli keldriga, kus asub kivisöel köetav keskkütte katel. „Kui pumpa poleks õigel ajal käivitatud, võinuks vesi sõna otseses mõttes küttekoldesse voolata,“ rääkis Ariko probleemist, mille lahendamist polnud enam võimalik edasi lükata.

Vundamendi lahti kaevamisel selgus ehituslik iseärasus, mida varem ei teatud. Vundamendi süvend oli kaevatud selliselt, et sirgelt lõigatud muldseinad jäidki vundamendi ehituse ajal vajalikuks toestuseks, mille vahele asetati seguga seotult maakivid. Ehitusviis oli tolleaegseid tehnilisi võimalusi arvestades hästi mõeldud, sest vundamendi ümber oleva pinnase tihendamiseks puudus tol ajal vajalik vibraator, mis tänapäeval on täiesti tavapärane tööriist. Saalungid ehitati üksnes süvendi ülemisse serva. Vundamendile hüdroisolatsiooni paigaldamiseks pidi nüüd maakivide vahelised ebatasased pinnad survepesuriga pinnase täitest puhtaks pesema. Ümber maja paigaldati drenaaž, mille kaudu saab liigse vee juhtida läbi pumpla lähedal asuvasse kraavi.

Loe edasi: Sindi muinsuskaitselise tervisekeskuse hoone seinad said põhjaliku korrastuse

Sinimäe kool peab uue maja soolaleivapidu

Selline näeb tulevikus välja Sinimäe hariduskompleks.

Täna, 27. veebruaril peetakse Sinimäe kooli soolaleivapidu, kuhu on oodatud kõik, kes uue maja valmimisele kaasa aitasid. Peo külalisi kostitab koolirahvas söökla ahjus valminud leiva ja muude küpsetistega. „Väiksemates omavalitsustes pole kool pelgalt haridusasutus, see on kohaliku elu keskus ja riik toetab igati kodulähedaste põhikoolide säilimist,“ ütles tänasele peole kutsutud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Mullu oktoobris eraldas riik Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul Sinimäe koolimaja ehituseks Vaivara vallale 560 671 eurot.

Õppetöö uues koolimajas, kus lisaks koolile on veel lasteaed ja raamatukogu, algas juba möödunud aasta detsembri alguses. Algselt oli hoone valmimine kavandatud õppeaasta alguseks, kuid erinevatel põhjustel lükkus koolimaja avamine talvekuudesse. Nii otsustas kool soolaleivapeo korraldada nüüd.

Sinimäe põhikooli endine, 1958. aastal valminud hoone sai kannatada 2012. aasta 20. septembri öösel toimunud tulekahjus. Hoone taastamist ei peetud otstarbekaks, vaid otsustati ehitada uus, kaasaegne ja energiasäästlik koolihoone koos lasteaiaga. Koolimaja on projekteeritud 135 õpilasele, lasteaeda mahub kaks rühma.

Asso Ladva

Võru kesklinna paigaldatakse uus bussiootepaviljon

Seoses bussiootepaviljoni ümberehitamisega Võru kesklinnas Vabaduse parkla kõrval olevas peatuses teisaldati täna nimetatud kohast vana klaasist bussipaviljon, mis paigaldati Jüri tn 80 maja ees asuvasse Turu bussipeatusse.
Kesklinna peatusesse uue bussioote paviljoni (pildil) paigaldamine algab homme aluse ja vundamendi ehitusega, tööd peaksid lõppema hiljemalt jaanuari esimesel nädalal. Palume mõistvat suhtumist!
Marketi peatusse Jüri tänaval paigaldatakse lähiajal uus klaasist paviljon. Lisainfo: linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, tel 785 0926.
Ulis Guth

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Sigulas avati Eesti esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja

Sigula Küla Ühendus avas laupäeval 23. märtsil Harjumaal Kuusalu vallas Sigula külas pidulikult Sigula külamaja.

Sigula külamaja on rajatud külaelu tugipunktiks ja maal elavate inimeste väärtustamiseks. Et kõigil oleks võimalus vaba aega veeta, suhelda, end arendada ja kogukonna edenemisse panustada. Külamaja on kasutama oodatud piirkonna külade inimesed, naabrite head suhted ja koostöö on maaelus üliolulised.

Sigula külamaja on esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja Eestis. Tänavuse aasta käredal kevadtalvel pole hoone kütmiseks kulunud ühtegi eurot. Külamaja on valgusküllane, kasutab ära päikesesooja ja on soojapidav. Külamaja on rajatud passiivmajana, et hoida hoone kasutuskulud kontrolli all. Rein Riibergi, külamaja idee algataja sooviks oli, et maja aitaks elu maal igas mõttes sisukamaks muuta. Ideid ja huvilisi külamaja kasutamiseks on palju. Madalenergiamaja iseenesest juba meelitab uudistama.

Külamaja projektijuht Kaja Riiberg rääkis avamisel, et külamaja ideest teostuseni on kulunud ligikaudu 10 aastat. See on olnud märkimisväärne pingutus ühe väikese külaühenduse jaoks.

Külamaja valmimine ja avamine on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Avamisele kogunes ligemale 150 inimest. Peeti innustavaid kõnesid ja lauldi muusik Jaan Elgula eestvõttel.

Külamaja projekti autorid on passiivmajade propageerija arhitekt Rene Valner (UltraKUB OÜ) ja konstruktiivosa autor insener Jaan Mõttus (Jaan Mõttus Inseneribüroo OÜ). Külamaja ehitas riigihanke korras Nordic Engineering OÜ. Külamaja on rajatud PRIA toel Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse abil. Toetas ka Kuusalu vallavalitsus.

Sigula on aktiivne küla, toimuvad külakokkutulekud, koos tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, peetakse jaanituld, koosolekuid ja talguid ning käiakse muidu koos. Külamaja avamisega seoses ja küla vaimse pärandi kogumiseks toimus külalugude konkurss “Meil on elu keset küla”, mille seni laekunud tööd rõhutavad just seda, mis külamaja valmimise võimalikuks tegi – koostööd ja ühte hoidmise vaimu läbi aja.

Sigula Küla Ühendus

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avati rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. „Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut.

Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.

Muuseumi veebileht www.epm.ee.

Aasta betoonehitis on Tallinna Lennusadama vesilennukite angaar

Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2012” võitjad.

Aasta betoonehitis 2012 – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine (Vesilennuki 6, Tallinn). Konkursi peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.

Eriauhind arhitektuurse kontseptsiooni eest – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone (Raekoja plats 2, Narva) – Arhitektituuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov.

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Karl Õigerile ja Heiki Ontonile – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide restaureerimise eest.

Eesti Ehitusinseneride Liidu diplomid pälvisid:

Priit Luure ja Riho Märtson – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari rekonstrueerimine, konstruktsiooniosa projekt;

Maari Idnurm ja Siim Randmäe – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone konstruktsioonide projekt;

Kaido Sooru – Muuga sadama idaosa viadukti projekt.

Ajakirja Ehitaja eriauhind – AS-ile Nordecon – Tartu Pauluse kiriku krüpti ja kolumbaariumi ehituse eest.

Tänavu kolmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2012. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Toomas Kään

Kolga Rahva Maja avab uksed

Ametlikult soolaleivapeoga avati vanast vallamajast renoveeritud Kolga Rahva Maja jõepoolne osa, kus hakkab tegutsema Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskus. Keskus on Kuusalu vallas tegutsenud 2010. aastast, pakkudes kohalikele inimestele tuge distantsilt töötamisel ja töö leidmisel. Kohalike inimeste poolt moodustatud MTÜ püüab oma tegevusega seista vastu linnakolimise voolule.
„Maaelu väljasuremise üks peamine põhjus on töökohtade vähesus. Inimesed liiguvad sinna, kus on rohkem ja paremat tööd. Elukeskkonnana on maapiirkonnad aga oluliselt inimsõbralikumad kui linn, eriti väikeste lastega peredele – siin on puhtam õhk, vähem stressi, toetav kogukond ja ka lasteaiakohti praegu veel jagub,” ütles neli aastat tagasi Kuusalu valda elama kolinud Lahemaa kaugtöökeskuste eestvedaja Kadri Seeder. „Pakume maal elavatele inimestele tuge oma tööelu korraldamisel – vahendame tööpakkumisi, nõustame tööle kandideerimisel, korraldame tööalaseid koolitusi ja aitame ka projekte ellu viia. Lisaks hooldame arvuteid, anname nõu sidelahenduste ja tarkvara kasutamise osas ning koostöös Kolga Rahva Majaga pakume ka tööruume,” rääkis Seeder.
Kolga Rahva Maja renoveerimistööde eestvedaja Katrin Lellep loodab kujundada hoonest ümberkaudsetele elanikele päris oma maja, kus toimetavad ringid, toimuvad koolitused ja kultuuriüritused. Sellel eesmärgil jätkatakse maja teise poole korrastamist, kavas on ka juurdeehitus. Maja renoveerimistöid on toetanud Leader, PRIA ja Kuusalu vald, samuti piirkonna inimesed vabatahtliku tööga. Vaata ka pilte ehituse käigust Lahemaa KKK lehelt – www.lahemaakkk.ee
Katrin Lellep

Rakvere kutsub ettevõtjaid Lennuvälja tööstusalale

Rakvere alustas linna ja lähipiirkonna suurima ettevõtlusala, 2012. aastal valminud Lennuvälja tööstusala kinnistute hoonestusõiguste seadmist.

Linnavalitsus ootab pakkumisi kuni 26. veebruarini linnavalitsusse
kantseleisse.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on tööstusalal võimalik alguses seada
kinnistule hoonestusõigus. „Kolme aastaga peab isik saama linnalt
kasutusloa, misjärel on tal õigus kinnistu omandada”.

Allar Aron lisas, et linn näeb Lennuvälja tööstusala sihtrühmadena
ehitusmaterjalide-, toiduainete-, metalli- ja puidutööstuse ettevõtteid,
samuti väiksemaid keemiatööstuse, aparaadi- ja masinaehituse ning logistika-
ja autotranspordiettevõtteid.

Lennuvälja tööstusala suurus on 24 hektarit ja see asub kiiresti arenevas piirkonnas, kus on olemas lähedus vajalikele ootmissisenditele ja mitmesugustele nõudmistele vastavate ning piisavalt suurte kinnistute olemasolu. Nortsu teel, Papiaru, Kopteri, Tiiviku ja Teliku tänaval asuvad tootmismaaks mõeldud 39 kinnistut ning kaks ärimaaks mõeldud kinnistut Raudtee tänaval. Loe edasi: Rakvere kutsub ettevõtjaid Lennuvälja tööstusalale

Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu

Tuntud popansambli Onud peokeskus, mis kannab nime Kultuuriladu, valmib tasapisi. Orissaares Illiku laiul kerkiva ehitise müürid on püsti, lagi peal ning ka teisest korrusest on veidi müüri laotud.

“Ehitus seisab praegu aastaaja taga,” ütles Onudes elektrikitarri mängiv Orissaare muusikakooli direktor Martti Nõu. Ehkki keskuse piduliku avamise täpset tähtaega Nõu veel lubada ei julenud, kuid saaliosa suve teiseks pooleks, kui hoonesse on sündmusi planeeritud, valmis olema. Loe edasi: Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu

Võru linn pakub majadele Navitrolla joonistusi

Võru linn teatab oma koduleheküljel, et pakub kõigile majaomanikele ja korteriühistutele, kes nõus oma maja ära soojustama, võimalust saada maja fassaadile Võru oma kunstniku Navitrolla joonistused.

Linnavalitsuse teatel on piltide eesmärk mitmekesistada linnapilti ja lisada omapära. Linn pakub majadele Navitrolla joonistusi tasuta, ainukeseks tingimuseks seatakse majade soojustamine, et hiljem tehtud tööd mitte ära rikkuda.

Huvilised saavad ise valida, millist joonistust nad oma majale tahavad.

Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade oppetookoda — Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda.

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2012” esitati 16 nominenti.

„Meie tänavuse võistluse nominentide hulgas on tõeliselt tähelepanuväärseid betoonehitisi, mis väga erineval moel toovad esile betooni kui hästi vormitava ja vastupidava ehitusmaterjali võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Väga hea meel on sellest, et valminud ehitisi on esitatud kõige erinevamaist Eesti paigust,” täiendas Leosk.

2012. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad: 1. Betoonskulptuurid Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide ja Särevere õppekohtade ees – Tallinna 46, Paide & Tehnikumi 1, Särevere, Türi vald, Järvamaa; 2. Eesti Energia Õlitööstus AS administratiivhoone – Auvere, Vaivara vald, Ida-Virumaa; 3. Eramu Haaberstis – Jõeoti tn., Haabersti, Tallinn; 4. Kukemõisa külalistemaja – Seliküla, Järva-Jaani vald, Järvamaa; 5. Lilleküla jalakäijate tunnel – Lilleküla, Tallinn; 6. Loodus Invest AS tootmis- ja laohoone – Viljandi mnt 18a, Tallinn; 7. Muuga sadama idaosa viadukt – Maardu, Jõelähtme vald, Harjumaa; 8. Paarismaja – Kastani 173, Tartu; 9. Pauluse kiriku krüpt ja kolumbaarium – Riia 27, Tartu; 10. Rimi Laagri kaubanduskeskus – Pärnu mnt 556a, Saue vald, Laagri, Harjumaa; 11. Saajos AS tootmishoone – Paldiski mnt 31, Keila, Harjumaa; 12. Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimine Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks – Vesilennuki 6, Tallinn; 13. Tallinna Teletorni rekonstrueerimine – Kloostrimetsa tee 58 A, Tallinn; 14. Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda – Põllu 11, Tartu; 15. Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone – Raekoja plats 2, Narva; 16. Ülemiste liiklussõlme sademevete eelvoolu rajamine – Tallinn. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Täna pannakse Jõgeval lasteaiale uue hoone nurgakivi

Täna kell 12 toimub Jõgeval Pae tn 2 lasteaia Karikakar uue hoone nurgakivi asetamine. Lasteaia uue hoone ehitustöid teostab AS YIT Ehitus, kellega Jõgeva Linnavalitsus sõlmis lepingu käiesoleva aasta septembri lõpus. Toona lubati mõlemapoolselt, et ehitustähtaegadest peetakse kinni ning et praegu juba teist õppeaastat asenduspinnal viibivad Karikakra lapsed saavad alustada järgmist õppeaastat uues hoones. Seega on Jõgeval tuleva aasta septembrist oodata positiivset olukorda, kus kõik soovijad saavad lasteaiakohad.

”See on kindlasti iga omavalitsuse soov, et kõikidel noortel peredel oleks võimalik oma lapsed kodukohas lasteaeda viia. Selle nimel oleme pingutanud, et Jõgeva linnas oleksid kaasaegsed kasvu-ja mängutingimused. Rõõm on suur, et oleme lõpuks jõudnud lasteaia nurgakivi asetamiseni ja selle üle, et ehitajaga on koostöö sujunud hästi,” ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.

Jõgeva kontekstis on ajalooline ka see, et uus hoone valmib arhitektuurikonkursi võitnud töö alusel ja seda vana hoone asemele.

Jõgeva lasteaia Karikakar uus hoone peab valmima 31. juuliks 2013 ning selle ehitus läheb maksma 2, 325 mln eurot Ehitust toetavad Euroopa Liit struktuurfondide vahenditest, Keskkonna Investeeringute Keskus ja Jõgeva linn.

Valmis Abruka Vesiaia loodus-linnuvaatlustorn

Kuue meetri kõrgusest tornist avaneb suurepärane vaade kogu merealale,Vahase saarele ja Vahase väinale.

On oluline märkida omavalitsuse mõistvat suhtumist lisaväärtuste loomisel ka väikesaartel. See tagab külalistele-turistidele lisavõimalusi pikemaks viibimiseks saarel ning loob uusi võimalusi ettevõtluse ja turismi edendamiselks.
Erinevate projektide raames on MTÜ Saarte Kalurite Ühing Kuressaare ümbrusse püstitanud juba viis loodus-linnuvaatlustorni.

Abruka torni ehitust rahastasid KIK ja Kaarma vallavalitsus, ehitas AS Kuressaare Ehitus, projekteeris Hillar Lipp Saarte Kalurite Ühingust

Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda

Tartus sündinud ja ülikoolis ajaloo-ühiskonna õpetaja eriala diplomi omandanud Margit Pärtel on Jõelähtme valla tänavuse Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. See on tunnustus, mis omistatakse pikka aega ja tulemusrikkalt valla kultuurielu edendanutele.

Ja seda on Pärtel kahtlemata teinud. Olles juhtinud aastatel 1994-2009 asutust Rebala, omandas ta sügavad teadmised piirkonna ajaloo ja looduse kohta ning väga hea maastiku tundmise. Samuti lisandus projektide kirjutamise ning elluviimise kogemus. Oma oskusi ja teadmisi rakendas Pärtel ka järgneva kahe aasta vältel vallavalitsuses muinsuskaitse vanemspetsialistina töötades.

Praegu on ettevõtlik naine tegev MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu projektijuhina. Samuti õpetab Pärtel juba 1998. aastast Tallinna Prantsuse Lütseumis ajalugu. Ka on suur olnud panus Kostivere mõisa elule äratamisel ning kohalikele mõeldud saviringide käimalükkamisel ja läbiviimisel. Üheks lähiaja eesmärgiks on aga kodumaja juures asuva vana veski taastamine.

Milline on selle veski lugu? Loe edasi: Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda

Vanna ehitüskunsti opma

Andres Uus — Vanaajamaja oppuisi kõrraldaja Uusi Andres. Foto: Uma Leht

Vanast Mooste mõisa kuivusõst om saanu Vanaajamaja koolituskeskus, kon opatas nii palktarõ ragomist ku muud vanna ehitüskunsti.

Vanaajamaja kuts õkva parhilla opma palkmaja ragomist ja maakivvest müürü tegemist. Vahtsõl aastal tulõ puust vahtvärgi tegemise kursus, viil tetäs ütepäävätsit samblõ vai kõotoho pruukmisõ oppuisi.

«Ku mõnõl inemisel om vällä pakku väiku aidakõnõ vai sannakõnõ, saanu opada ka palkõ vaihtamist – tetä vana huunõ kõrdategemise kursusõ,» kõnõl’ Vanaajamaja oppuisi kõrraldaja Uusi Andres. «Säänest palgitüü oppamisõs paslikku, mitte väega laonut hoonõt om peris rassõ löüdä.»

MTÜ Vanaajamaja tege aastan umbõs neli vanaperälidse ehitüstüü kursust, ütele kursusõlõ om paras võtta kuus opilast.

Uusi Andres ütel’, et huvilidsõ omma mitmõsugumadsõ. Üts punt om ilma tüüldä inemise – Töötukassa mass oppusõ kinni. Neo omma puutüü-huvilidsõ, kiä märgotasõ uma ettevõttõ tegemise pääle. Vanaperädse ehitüse ettevõttõ luuminõ ei nõvva suurõ raha sissepandmist. «Ku inemisel om joba määnegi mõistminõ, julgus, väiku praktika uma vai tutva inemise maja pääl, sis lasku kävvü,» julgust’ Uusi Andres. «Tüüriistu piät hankma õnnõ paari tuhandõ euro iist.»
Loe edasi: Vanna ehitüskunsti opma

Endisest meiereist saab majutuspaik

Tääksi keskasula võimas maakividest meiereihoone ärkab uuele elule. Argipäeviti müttavad seal töömehed, nädalavahetustel abistavad kohaliku jalgpalliklubi poisid ja mehed.

Hoones lendavad keevitussädemed ning esimeselt korruselt on välja taritud kümneid tonne metalli ja kive. Hiiglaslik haamer käes, mürtsutas eile vana betooni lõhkuda ettevõtmise hing, Tääksi spordiklubi eestvedaja Toomas Aavasalu. Loe edasi: Endisest meiereist saab majutuspaik

Unikaalne Vilsandi Energiamaja on valmis

Laupäeval avati Vilsandil pidulikult tuletorni teenijate elamu-vahimaja – renoveeritud atraktiivne ja innovatiivne hoone, mis nüüd kannab nime Vilsandi Energiamaja ja on suure tõenäosusega ainulaadne kogu Euroopa Liidus.

“Esialgse kava järgi oli plaanis maja valmis saada 2012. aasta mihklipäevaks ja nii see ka õnnestus,” lausus projekti juhtinud Inotex Grupp OÜ juhataja Monika Salu. Ta lisas, et nagu vana maja renoveerimisel ikka, oli kogu protsess täis üllatusi – mõni osa oli oodatust halvemini säilinud, mõni jälle paremini.

“Nõudlik projekt restaureerida ja renoveerida maja energiatõhusaks kohustas pidevaks jälgimiseks, analüüsiks ja (ümber) planeerimiseks. Tänu tõhusale ja kompetentsele tööle said ebameeldivad ootamatused ja üllatused ennetatud,” rääkis Salu. “Alati saab paremini, kuid arvestades väikesaarel ehitamise keerukust ja lisakulusid, olen tulemusega rahul,” kinnitas ta.

Salu rõhutas, et küsimus ei ole kunagi olnud mitte niivõrd millegi renoveerimises, kui soovis Vilsandi tuletorni teenijate elamu-vahimaja uuele elule aidata. “Kuna olen juba hulk aastaid tegelenud nii kodu- kui ka välismaal energiatõhususe ning energiatõhusa elukeskkonna ja ehituse valdkonnaga, siis oli loomulik ühendada selle maja puhul restaureerimine ja energiatõhusaks renoveerimine,” selgitas ta.

Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades

Keskkonnaamet, Eesti Arhitektide Liit ja Viinistu kunstimuuseum korraldavad 11. septembril algusega kell 13 Viinistu kunstimuuseumi kabelis mõttekoja “Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades“. Päeva modereerib arhitekt Ülar Mark.

Mõttekojas räägitakse uusarhitektuuri sobitumisest külakeskkonda, reeglitest ja loomest, käimasoleva arhitektuurse visioonikonkursi „21. sajandi kodu Lahemaal“ eesmärkidest ning Lahemaa külade inventuuride valguses tehtud ettepanekutest uushoonestuse tingimustele.

Mõtteid vahetavad tuntud arhitektid ja arhitektuuriloolased nagu näiteks Jaan Tiidemann, Lilian Hansar, Emil Urbel, Jaak Huimerind ja paljud teised. Päeva lõpetab jalutuskäik Viinistu külas.

Seminar on kõigile tasuta.

Haanja rahvamaja sai uued ahjud

Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise Eesti Vabariigi ja Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud kokkuleppest saadud vahendite abil valmis Haanja rahvamaja saalis kaks ahju, seisab pressiteates.
Rahvamaja fuajees olevatest ahjudest rahastas ühe ehitust Haanja vald, teine valmis Haanimiihhi Nõvvokoja poolt koostatud projekti elluviimise raames.
Ahjud ehitas valmis E&G OÜ.
Tänaseks on Haanja rahvamaja ahjud renoveeritud, renoveerimist vajavad veel samas majas teisel korrusel asuvad raamatukogu ahjud.

Ökofestival “Põlvamaa – rohelisem elu”

Tänavu 16.-20. augustil Põlvamaal aset leidva ökofestivali avab seminar „Rohelise energia maja“, mis käsitleb energiasäästlike hoonetega seotud teemasid ning viib huvilised Põlvasse ehitatavat passiivmaja uudistama.

Seminar „Rohelise energia maja“ tutvustab, millised uued tehnoloogilised võtted aitavad majaomanikel energiat säästa, mis peitub passiivmaja, nullenergia-maja või madalenergia-maja mõistete taga ning kuidas Eestis energiatõhususe nõudeid rakendatakse.

Seminari raames külastatakse Põlvasse ehitatavat passiivmaja, millest saab teadaolevalt Eesti esimene passiivmaja sertifikaati omav eramu. Eramu tellija ja omaniku Kuldar Leisi sõnul on Põlvamaal elamine temas tänapäevast rohelist mõtteviisi kasvatanud ja nii tundus energiatõhusa kodu rajamine ainuõige tee. „Inimene veedab enamuse oma elust kodus ja see võiks olla kõige mõnusam koht olemiseks,“ lisas ta.

Austria arhitektuuribüroo Reinberg poolt projekteeritud maja külastades saab ülevaate nii passiivmajale esitatavatest nõuetest kui ka hoones kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest – näiteks päikese- ja PV-paneelidest.

Seminar „Rohelise energia maja“ toimub 16. augustil algusega kell 11.00 Põlva Kultuurikeskuse salongis. Rohkem infot ja registreerimine aadressil www.ecofest.ee

Juba seitsmendat korda aset leidev Põlvamaa ökofestival tutvustab säästvaid ja elukeskkonda hoidvaid tegutsemise viise ja õpetab neid rakendama ka igapäevaelus. Festivalipäevade jooksul toimuvad maakonna eri paigus mitmed seminarid, retked, talgud ja õpitoad.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Leevaku hüdroelektrijaam ootab huvilisi uudistama

Kuni augusti lõpuni on kuulsusrikka ajalooga Leevaku hüdroelektrijaam külastajatele avatud iga päev kell 11-14.

Muul ajal tuleks külastamissoovi korral eelnevalt kokku leppida telefonil 795 2238 või 5393 2855.
Leevaku on ristteel asuv küla Räpina vallas, mille sümboliteks on kõrge telliskivikorsten ja elektrijaam Võhandu jõe paisul.
20. sajandi algul oli Leevakul jahu- ja saeveski ning villavabrik. Veejõudu on kasutatud siin alates 1835. aastast. Samuti tehti siin savinõusid. Plaanist ehitada Leevakule tellisetehas räägib 1923. a. valminud kõrge korsten.

Kuulus on Leevaku hüdroelektrijaam, mis II Maailmasõja ajal hävis. 1947. a taastati elektrijaam Võrumaa noorte ühistööna.
Praegu saab elektrijaamas tutvuda nii jaama enda, Leevaku ajalugu tutvustavate stendide kui nõukogudeaegsete elektrimõõdikutega. 2007. aasta suvel lavastas Raivo Adlas Jan Rahmani stsenaariumi järgi ning Räpina ümbruse harrastusnäitlejate kaasabil 1947. aasta Leevaku hüdroelektrijaama löökehitusest näitemängu, mida mängiti Leevaku elektrijaama juures.
Kokkuleppel elektrijaama omanikuga hoiab Leevaku küla seltsing elektrijaama uksed suvekuudel külastajatele lahti.

Võrus avati uuendatud õendusabikeskus

Täna keskpäeval avati Võrus Lõuna-Eesti haigla 1,67 miljoni euro eest renoveeritud õendusabikeskus.

„Lõuna-Eesti haigla on jõudnud oma arengus uue tähiseni,“ lausus pidulikul avamisel sotsiaalminister Hanno Pevkur. Abi vajavad inimesed saavad tema hinnangul kindlad olla, et vastavatud õendusabikeskuses pakutavad tingimused on nüüdisaegsed ning personal motiveeritud.

„Eesti tervishoid on heal tasemel ja tulevik on, vaatamata erinevatele juttudele, helge,“ sõnas Pevkur. „Saame patsientidele selge silma ja puhta südamega otsa vaadata.“

Projekti raames arendati haiglahoone A ja B korpuses välja õendusabikeskus, mis pakub eakatele inimestele päeva- ja koduõendusteenust ning statsionaarset hooldusravi. Osaliselt renoveeriti lifti-süsteem, et lihtsustada ratastoolis patsientide iseseisvat liikumist ning parandati keskuse soojapidavust.

„Meie õendusabikeskuse patsientide käsutuses on nüüd tänapäevased ja funktsionaalselt sisustatud ühe- ning kahekohalised palatid ning olmeruumid,“ ütles Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. Õendusabikeskuses on 74 voodikohta, millest peaks tema hinnangul Võru maakonna eakate abistamiseks esialgu piisama.

Võru maavanem Andres Kõiv ütles avamisel, et õendusabikeskusse tehtud investeering on oluline kahest vaatepunkist: esiteks loob see Võrumaa hooldust vajavatele seenioridele varasemast paremad ravi- ja olmetingimused ning teisalt tugevneb läbi kasvava teenuste mahu Lõuna-Eesti haigla majanduslik positsioon.

„Kindlasti on tähtis, et Lõuna-Eesti haigla jätkaks üldhaiglana ka pärast kehtiva haiglavõrgu arengukava lõppu,“ ütles Kõiv. „See on oluline nii Võru kui naabermaakondade elanikele, keda praegu Lõuna-Eesti haiglas ravitakse.“

Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu fond meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ kaudu. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1,67 miljonit eurot, millest fond kattis 1,0 miljonit eurot.

Meetme raames toetab Euroopa Liit üle Eesti õendus- ja hooldusteenuse arendamist ligi 26 miljoni euro ulatuses.