Kohilasse Keila jõele rajati kolm randumissilda

MTÜ JCI Rapla (noorte kommertskoja) abiga sai Kohila eelmisel nädalal Keila jõe alevi piiridesse jääval alalkolm uut paadi-ja ujumissilda, teatas vallavalitsus.

Toetusraha projekti tarbeks taotles MTÜ JCI Rapla projektijuht Helle Meresmaa-Männisalu eestvedamisel Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetmest. Paadisildade ehitamine ja paigaldamine läks maksma ligi 405 000 krooni, millest PRIA poolne toetussumma oli veidi üle 364 000 krooni.

Projekti käigus kindlustati kaldaosa, ehitati ja paigaldati nii kaldal kui ujukitel asetsevad silla osad. Sildade juures on trepp, prügikastid, alevi ujumiskohta Kooli tänava äärde tuleb ka uus riietuskabiin.

Jõeäärsed alad Kohila alevis on uusi arenguid oodanud juba aastaid. Möödunud suvel avati esimene lõik jõepromenaadist, tänavu paigaldati kolm avalikuks kasutuseks mõeldud paadi-ja ujumissilda.

Looduskaunis Keila jõgi on olnud Kohilas ajalooliselt tähtis veetee elanikkonna kujunemisel ja omavahelisel suhtlemisel. Tänu jõele sündis siin enam kui sajand tagasi kuulus Kohila paberivabrik, mis andis tõuke alevi kiirele arengule.

Arendusnõunik Rando Lai sõnul loob uute paadi- ja ujumissildade rajamine vallarahvale head võimalused jõe aktiivsemaks kasutamiseks ja kogukonnaga suhtlemiseks. „Ühised avalikud kohtumis- ja tegutsemispaigad tugevdavad kodukoha tunnetust ning toetavad ajaloolist järjepidevust jõe ümbruse kasutamisel. Randumissillad asuvad avaliku supluskoha juures ja jõepromenaadi ääres,” ütles ta.

Paadi- ja ujumissildade edasise korrashoiu eest hoolitsevad Kohila vallavalitsus ja MTÜ JCI Rapla koos.

Lõhavere hooldekeskuse juurdeehitisele pandi nurgakivi

Eile, 23. augustil pandi nurgakivi Lõhavere ravi- ja hooldekeskuse juurdeehitisele. Järgmise 1,5 aasta jooksul investeeritakse Lõhaverre 40,2 miljonit krooni, sellest 33,15 miljonit kulub ehitusele ja ülejäänu hoone sisustuseks. 68% rahastusest tuleb ELi regionaalarengu fondi kohalike avalike teenuste arendamise programmist. 32% omaosalusest katab 11,9 miljonit krooni laenurahaga Suure-Jaani vald ja 1 miljoni krooni SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus.

Suure-Jaani vallavalitsuse arendusnõuniku Aino Viinapuu sõnul ehitatakse esimese etapina valmis uus korpus, kuhu loodetakse patsiendid sisse kolida juba järgmise aasta alguses. Teise etapina renoveeritakse täielikult vana mõisahoone, muuhulgas vahetatakse katus ja renoveeritakse välisfassaad. Kolmanda etapina kerkib hoone teise otsa juurdeehitus, kuhu tuleb koolnute hoiuruum, saal, töökoda ja abiruumid.

Et uued olud saavad olema palju lahedamad, siis tõuseb patsientide arv praeguselt 50lt 82ni. Töökohtade arv kerkib 24lt 36ni, värvatakse tegevusterapeut ja palgatakse juurde hooldajaid. Uudsena kavandatakse edaspidi pakkuda päevahoiu teenust.

Rõuge muinasmaja sai sarikate alla

Eile õhtuks said paika Rõuge Linnamäe servale kerkiva rauaaegse maja tõetruu koopia sarikad.

„Üsna viimasel minutil, sest rasked vihmapilved ähvardasid taas meie üritust saboteerida. Enne vihmavalingut saime siiski selle [viimase] sarikapaari paika. Võisime sammud rahuliku südamega ööbimiskoha poole seada. Üks olulistest etappidest sai maja ehitusel läbi,” kirjutab Viire Pajuste Rõuge muinasmaja blogis.

Vaatamata sellele, et meeskond on muinasmaja ehitusel kokku kuivanud, võib tulemustega rahul olla. Nüüd tuleb ehitusele sisse väike vahe. Kuidas jätkatakse, selgub loodetavasti paari nädala pärast.

„Plaan on maja siiski katuse alla saada. Ehk leidub veel ajaloo- ja arheoloogiahuvilisi, kel piisavalt vaba aega, et palgilahmakad katuselaudadeks kiskuda ja need ka paigaldada,” seisab blogis.

Kuigi maja põranda tegemine lükkub edasi mõnele sügisesele nädalavahetustele, käidi selle tarbeks juba lambapabulaid korjamas. Seda selleks, et savimass, mis muinasmaja põrandat katma hakkab, oleks elastsem ja kohe ei praguneks.

Muinasmaja näol on tegu arheoloogilise eksperimendiga, mille põhjal Tartu ülikooli ajaloomagistrant Viire Pajuste kavatseb kirjutada magistritöö.

Eile nägi Rõuge muinasmaja välja nii.
Foto: Viire Pajuste

Vaata lisa!

Pikakannus renoveeritakse seltsimaja katust

Pikakannus jätkub juba mitmendat nädalat seltsimaja katuse renoveerimine.

Kui vana katus (laast, mille peale nõukaaegsed ehitusgeeniused olid pannud eterniidi) maha sai võetud, avanes rõõmustav pilt — üle saja aasta vana hoone katusekonstruktsioonid olid heas korras, teatas MTÜ Pikakannu Kooli Areng. Laetalades leitud üksikud pehkinud kohad saavad korraliku hoolduse, sarikaid ja penne pannakse juurde. Katus säilitab oma esialgse välisilme, saab korraliku soojustuse ning maja saab puhta pööningu.

Renoveerimistöid teostab Traiel OÜ, elektritöid Elis Projekt, ehitusjärelvalvet Tõnu Jõgi inseneribüroo. Töid toetavad PRIA (meetmest 3.2.), Lasva vald ja MTÜ Pikakannu Kooli Areng liikmed.


Pikakannus seltsimaja saab uue katuse. Foto: Pikakannu Kooli Areng