Lõhavere hooldekeskuse juurdeehitisele pandi nurgakivi

Eile, 23. augustil pandi nurgakivi Lõhavere ravi- ja hooldekeskuse juurdeehitisele. Järgmise 1,5 aasta jooksul investeeritakse Lõhaverre 40,2 miljonit krooni, sellest 33,15 miljonit kulub ehitusele ja ülejäänu hoone sisustuseks. 68% rahastusest tuleb ELi regionaalarengu fondi kohalike avalike teenuste arendamise programmist. 32% omaosalusest katab 11,9 miljonit krooni laenurahaga Suure-Jaani vald ja 1 miljoni krooni SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus.

Suure-Jaani vallavalitsuse arendusnõuniku Aino Viinapuu sõnul ehitatakse esimese etapina valmis uus korpus, kuhu loodetakse patsiendid sisse kolida juba järgmise aasta alguses. Teise etapina renoveeritakse täielikult vana mõisahoone, muuhulgas vahetatakse katus ja renoveeritakse välisfassaad. Kolmanda etapina kerkib hoone teise otsa juurdeehitus, kuhu tuleb koolnute hoiuruum, saal, töökoda ja abiruumid.

Et uued olud saavad olema palju lahedamad, siis tõuseb patsientide arv praeguselt 50lt 82ni. Töökohtade arv kerkib 24lt 36ni, värvatakse tegevusterapeut ja palgatakse juurde hooldajaid. Uudsena kavandatakse edaspidi pakkuda päevahoiu teenust.

Avalöök kogu Eestisse ülikiire internetivõrgu rajamisele

Järvamaal Amblas sai eile avalöögi EstWin projekt, millega ehitatakse 2015. aastaks välja kõikjale Eesti maapiirkondadesse ülikiire interneti viimist võimaldav internetivõrk, teatas ERR.

EstWini raames ehitab Eesti Lairiba Arenduse SA 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke. Võrkude väljaehitamise hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni.

„EstWin on kogu Eesti jaoks väga oluline infrastruktuuri projekt. Tänasest (eilsest) algavad ametlikult tööd 14 erineval objektil ning käimas on hange järgmisele 18 objektile projekteerija ja ehitaja leidmiseks,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Eesti Lairiba Arenduse SA juhatuse esimehe Olav Harjo sõnul on kiire internet linnades saanud tavaliseks teenuseks, ilma milleta ei osata elu ettegi kujutada, maapiirkondades on aga see enamikule kättesaamatu.

„EstWin projektiga likvideerime selle digitaalse lõhe maa ja linna vahel,” lausus Harjo. „Täna (eile) paigaldatud esimesed meetrid võrku on algus üle 6000-kilomeetrisele rännakule, mis meil tuleb järgnevate aastate jooksul läbida.”

Jõgeval peetakse laupäeval küüslaugufestivali

Jõgeva kultuurikeskuses toimub laupäeval, 28. augustil kella 10-19 kolmas küüslaugufestival.

Kavas on loeng küüslaugukasvatusest, konkursid „Kauneim küüslauguvanik”, „Küüslaugukübar” ja „Eesti suurim küüslauk”, samuti jääpurika sulatamise võistlus. Kokad ja kaupmehed pakuvad küüslaugusuppi, -kohvi, -juustu, -vorsti, -leiba, -võid, -šokolaadi, -kommi, -moosi, -jäätist, -õlu ja viina, küüslauku röstitult, konserveeritult jne.

Heategevuslik kinoõhtu Rapla Tammemäel

Rapla noortekoda ootab huvilisi laupäeval, 28. augustil kell 20 Rapla Tammemäele heategevuslikule kinoõhtule!

Öökinos näidatakse filmi, mis on juba kolmandat aastakümmet üks populaarsemaid kultusfilme Eestis ja mis kuulub Eesti komöödiafilmide tippu. Lisaks palju toredaid üllatusi, õhtu lõpetab ilutulestik.

Öökino pilet on 25 krooni. Piletitulu läheb Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli Raplast pärit üliõpilase õppestipendiumiks.

Vinnis mõeldakse bioenergiaküla projektile

Põllumajandusdoktor Leo Saluste on mitu aastat töötanud selle nimel, et luua Vinni-Pajusti bioenergiaküla, kus elektrit ja sooja toodetakse kohapeal taastuvate energiakandjate baasil, kirjutab Virumaa Teataja.


Mittetulundusühing Vidriku, mille projektijuht on Leo Saluste, plaanib septembris korraldada Vinnis koolituse Vinni-Pajusti bioenergiaküla loomise teemal ja põhjendada selle vajalikkust.

Teadlane selgitas, et bioenergiakülade loomise üks olulistest eesmärkidest on vähendada sõltuvust järjest kiirenevast üleilmsest energiahindade tõusust.

„Peamine põhjus, et selliseid külasid luua, on traditsiooniliste kütusevarude — nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi – vähenemine ja kallinemine,” ütles Leo Saluste. „Praegu on Vinnis ettevalmistamisel biogaasi tootmise ettevõtte rajamine, kus toorme  tarnijateks saavad ümbruskonna farmerid ja mis töötab põllumajandusettevõtete biomassi — sõnnik, virts ja orgaanilised jäägid — baasil.”

Loe täpsemalt Virumaa Teatajast!



28. augustil süüdatakse mere ääres taas muinastuled

Veebiportaal Mereblog.com koos Rannarahva kojaga kutsuvad 28. augustil kõiki taas mere äärde, lihtsalt randa või sadamasse, et süüdata lõke või küünal ja osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst.

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud mitu tuhat aastat, vajadusel andsid nad lõketega märku oma naabritele ja meresõitjatele. Selle meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell pool kümme õhtul randadesse, et süüdata tuled ja tähistada muinastulede ööd.

Kogunemiskohtade ja tulede süütajate kohta oodatakse infot veebilehel Muinastuled.ee.

Eelmisel aastal teatas Eestis 285 seltskonda, et süütavad muinastulede ööl lõkke, tulesid süüdati üle tuhande ja mere ääres viibis üle 20 000 inimese.

Lisainfo

Talumetsaomanikel on nüüdsest oma aumärk

Ambla metsaühistu otsustas hakata välja andma Eesti esimest talumetsaomanike aumärki „Parim talumetsa majandaja”, teatas Erametsakeskus. Esimesed 17 aumärki anti nädalavahetusel Hiiumaal Kärdlas toimunud parimate talumetsamajandajate üle-eestilisel kokkutulekul 1994. aastast toimuva iga-aastase talumetsamajandaja konkursi senistele võitjatele.

„See töö ja vaev, mis meie parimad talumetsade majandajad teevad ja näevad säästva metsanduse edendamisel, Eesti põliskultuuri, talupojakultuuri, järjepidevuse säilitamisel ning ühiskonnale veel mitmete väga oluliste rollide täitmisel, ei ole leidnud piisavat väärtustamist ja tunnustamist,” põhjendas Ambla metsaühistu juhatuse esimees Toomas Lemming uue aumärgi väljaandmist.

Hõbedased aumärgid valmistati osaühingus Roman Tavast ehk samas, kus enamik Eesti riiklikke teenete- ja aumärke.

Viies Ökofestival tõi Põlvamaale rekordarvu loodusesõpru

Laupäeval, 21. augustil Põlva talurahvamuuseumis Karilatsis toimunud Ökofestivali perepäev tõi kokku üle 6000 huvilise.

„Meie hinnangul käis perepeol kindlalt üle 6000 inimese ning kuigi vihm näpistas päeva tunni võrra lühemaks, läks üritus väga hästi korda,” ütles Põlva talurahvamuuseumi juhataja Reet Roop.


Perepäeval toimus mahepõllunduse seminar, osaleda sai töötubades, vaadata näitusi. Uudistada sai sepistamist, oma käega proovida savikedral voolimist, laastumaalimist ja looduskosmeetika valmistamist. Keskkonnatelgis oli huvilistel võimalus vaadata loodust läbi mikroskoobi ning valmistada looduslikust materjalist ehteid. Loomulikult olid avatud ka kõik talurahvamuuseumi hooned ja väljapanekud. 



Loodustoodete laadal pakuti enam kui 140 müügiletil nii puitmööblit, käsitööd, kohalikku toidukaupa kui istikuid. Eraldi väljapanekuga olid esindatud Põlvamaa rohelisema märgiga tähistatud kaubad ning toimus Põlvamaa roogade degustatsioon. Ostjaid jagus kõikjale — nii naturaalse kodujäätise kui mahetoidu leti äärde, Seto koduõlut mekkima kui vilditud eheteid valima.

Eri kursustel osales terve festivalinädala jooksul kokku 315 inimest. Festivalinädala avanud keskkonnaseminar „Profilt profile” keskendus tulevikutehnoloogiatele ning haridus- ja töövõimalustele keskkonnasektoris. Loodushuvilisi käisid talgureisil Mustoja maastikukaitsealal, kus liiviku hooldustööde kõrval tutvuti kaitseala omapärase looduskooslusega. 



Populaarsed olid isetegemisrõõmu pakkuvad töötoad. Nii kerkis maakivikursuse käigus Verioral kivimüür ja väligrill, maatoidukursusel valmistati koos Indrek Kivisaluga omapäraseid hõrgutisi kohalikest viljadest, loodusfoto kursusel saadi Urmas Tartese juhendamisel teadmisi looduse pildile püüdmisest. 



Allikas: Polvamaa.ee

Pilgupüüdjate hulka loodustoodete laadal
kuulusid ka vilditud ehted. Foto: Reeli Kork



Pildid

Põllumajandusloendusel loetakse maad ja loomad kokku

Septembris algav põllumajandusloendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eesti põllumajandust teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda, teatas statistikaamet.
 
1. septembrist 15. novembrini toimuv põllumajandusloendus annab põllumajandusest põhjalikuma ülevaate kui teised uuringud. „Kaardistatakse ka harvaesinevad nähtused ja põllumajanduslik tegevus omavalitsuste tasandil,” ütes statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee.

Loenduse käigus uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Valdvee sõnul on selliseid majapidamisi Eestis ligi 30 000. „Majapidamised, keda ootame loendusel andmeid esitama, peaksid nüüdseks kõik olema kätte saanud ka sellekohase teate koos juhistega, millal ja kuidas andmeid esitada,” lisas ta.

Valdvee selgitas, et kõik PRIAsse esitatud maakasutuse ja loomade andmed on põllumajandusloenduse küsimustikes juba eeltäidetuna olemas, ent vajadusel on majapidamistel võimalik neid täpsustada. „Loendusel küsitakse juurde vaid neid andmeid, mida PRIAs ega üheski teises registris ei ole,” ütles Valdvee. „Toetuste ja mahepõllumajanduse andmed kogub statistikaamet põllumajandusloenduse tarbeks otse vastavatest registritest ning neid valdajatelt üle ei küsita.”

Statistikaamet loodab olulise osa andmetest koguda e-loendusel statistikaameti elektroonilises andmete edastamise keskkonnas eSTAT. Füüsilised isikud, kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad 1.-10. septembrini andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute kanali kaudu või kui nad seda võimalust ei kasuta, külastab neid 15. septembrist 15. novembrini statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloendus toimub Eestis kuuendat korda. Varem on põllumajandusloendusi korraldatud aastatel 1919, 1925, 1929, 1939 ja pärast taasiseseisvumist 2001. aastal.

Lisainfo

Põltsamaa Felix ostab rekordkoguse eestimaist kurki

Põltsamaa Felix ostab tänavusel saagirohkel kurgiaastal Eesti kasvatajatelt rekordkoguse ehk ligi 1000 tonni kurke.

„Tänavu on meile ses mõttes erakordne aasta, et suure soojalaine tõttu saame Eesti väikekasvatajatelt osta rekordkoguse kurke,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.

12 Eesti väiketootjalt tarnitavad kurgid tuleb kiiresti purkidesse panna, mistõttu on lisaks põhitöötajatele käimasolevaks kurgihooajaks ettevõttesse appi võetud 150 inimest.

Antslas uuendatakse tänavahaljastust

Seoses Antsla Kooli tee kõnniteede uuendamisega on kavandatud kõnnitee äärde ka uus tänavahaljastus, teatas Antsla vallavalitsus. Vanad puud olid kauaaegse lõikamise tulemusel tugevasti kahjustunud ja haiged ning dekoratiivsuse kaotanud. Uues haljastuses kasutatakse linnatingimustesse sobivaid madalakasvulisi pihlakaid ning iluõunapuid. Istutamise ajaks on planeeritud tuleva aasta kevad.

Saba liputab koera

Arved Breidaks,
ajakirjanik

Kooliaasta hakatuse puhul peetavates ilukõnedes mainitakse tihtipeale, et kool on küla alus ning kui esimene kaob, hukkub teinegi. Kool on tõesti paljude valdade eksisteerimise peamine põhjendus, isegi juhul kui kooli enese eksistentsile on raske põhjendust leida.

Haridusasutuste olulisus saab selgeks, kui avada ükspuha millise omavalitsuse eelarve. Üksikud erandid kõrvale jättes, vaatab sealt vastu tõdemus, et koolidele ja lasteaedadele kulutatavad summad moodustavad Eesti omavalitsuste iga-aastastest eelarvekulutustest umbes poole. Loe edasi: Saba liputab koera

Lasva valla noored võtavad omavahel mõõtu võrkpallis

Järgmisel laupäeval, 28. augustil algab ligi kolm nädalat kestev võrkpalliturniir, kus omavahel võtavad mõõtu Lasva valla noored.

Esimene võistlus peetkse 28. augustil kell 14 Otsal, kus avatakse ka noorte enda poolt taastatud küla võrkpalliväljak. Järgmised võistlused on 6. septembril Lasval, 8. septembril Tsolgos ning 13. septembril Kääpal. Kuna auhinnafond on päris kopsakas, siis saab iga osaleja vahva meene omanikuks ning ka võitjatel on oodata häid auhindu.

Turniir toimub Avatud Noortekeskuste projekti „Lasva valla noortetubade koostöö arendamine läbi erinevate tegevuste” ühe osana. Korraldavad Otsa noored ning toetavad Lasva vald ja Võru maavalitsus.

Loe lisa!

Rohelisem elu algab väikestest asjadest

Esmaspäeval alanud Põlvamaa ökofestival jõuab haripunkti täna, 21. augustil, kui Karilatsisasuvas Põlva talurahvamuuseumis toimub festivali perepäev koos loodustoodete laada ning kontsertkavaga, kirjutab Polvamaa.ee

„Perepäev koondab loodusesõbralikud ideed ja tegevused kokku ja jagab neid huvilistele. Päevakava kokku pannes oleme mõelnud, et tegevust jätkuks kogu perele ning kõigil oleks mõnus olla, olgu siis festivali töötubades, muuseumi hoonetes uudistades või hoopis piknikku pidades,” selgitas ökofestivali projektijuht Ulla-Maia Timmo.

Festival keskendub sel aastal looduse kaitse ja säästva rakendamise teemadele. Muuhulgas toimub täna mahepõllumajanduse seminar, infot saab biokütustest, energiasäästust ning Eestimaa Looduse Fondi tegutsemisest. Keskkonnateabetelgis annavad nõu spetsialistid, lapsed saavad mängida ning loodusteadmisi omandada. Päeva muusikalise osa võtavad enda kanda Kukerpillid, Eesti Mandoliinide Orkester ja Põlva Lõõtsaklubi.

Aasta-aastalt on suuremaks kasvanud loodustoodete laat. „Sel aastal mahutame laadalisi mõlemal pool teed, et ikka kõigile ruumi jaguks,“ ütles Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Diana Plakso. Tema sõnul on kohal üle saja käsitöölise ja kohaliku toidu pakkuja — alates kodujäätisest ja sõirast kuni sepiste ja mööblini välja.

Ökofestivali perepäev ootab huvilisi Karilatsis kella 10-16.

Loodustoodete laat. Foto: Põlvamaa Arenduskeskus

Vaata lisa!

RMK kutsub pühapäeval Erastvere 15 järve rattatuurile.

RMK Kiidjärve-Kooraste puhkeala kutsub kõiki spordilembelisi loodussõpru homme, 22. augustil kell 11 taas Erastvere 15 järve rattatuurile.

Retk algab Tammiku pubi juurest Erastveres. Ligi 40 kilomeetri pikkusel rajal tutvutakse retkejuhi juhendamisel Kanepi valla territooriumil asuva 15 järvega ning teiste looduskaunite paikadega. Soovi korral võite aga märgistatud raja läbida ka iseseisvalt ja kaardi abiga, sellisel juhul on valida kahe pikkuse vahel, kas 40 või 55 kilomeetrit. Finišis ootab kõiki osavõtjaid maitsev supp.

Üritus on tasuta. Vajalik eelregistreerimine.

Lisainfo telefonil 515 5816 (Pilvi Saar) või e-posti aadressil erastvere.looduskeskus@rmk.ee.

Moostes tõmmatakse joon alla
rahvusvahelisele kunsti- ja ideesümpoosionile AVAMAA

Täna, 21. augustil võetakse kokku sel nädalal Põlvamaal Moostes toimunud rahvusvaheline kunsti- ja ideedesümpoosioni AVAMAA tegevused. Alates kella 16 on kõik huvilised oodatud sümpoosioni esitlustele. Saab näha ja kuulda, mida tehti orgaaniliste patareide ja müraringide töötoas (juhendaja Natalia Borissova), milliseid ideid ja tegevusi arendati mitmekesises ekspertiisis (Gilles Bailey ja John W Fail). Saab piiluda, milliseid mõtteid mõtlevad Mooste elanikud (Di Clay) ning millest unistavad Mooste noored ja teismelised (Selda Asal).

Õhtu naelaks on kontsertõhtu „Mesi kõrvadele”, mis algab kell 18 Mooste kultuurimajas. Otse Istanbulist tuleb Moostesse eksootiline ja verd keema panev BaBa ZuLa (pildil), kes esineb koos Müstika Maagilise Teatri kõhutantsijatega; psühhedeelset folki mängib Tomutonttu Soomest, pilte ja heli segab Electropera, act 4 ning kaasaegset ooperit esindab Repoo Ooper Pärnust.

Vaata lisa!

Missos avati ettevõtlus- ja külatuba

Misso vallamaja esimsel korrusel avati neljapäeval, 19. augustil ettevõtlus- ja külatuba. EASi Setomaa arengu programmi toetusel Misso vallas ellu viidud projekti tulemusena internetiseeriti Misso aleviku ettevõtlus- ja külatoa kõrval ka Tsiistre külatare ja Luhamaa külatare, teatas Misso vallavalitsus.

Tasuta suvelõpukontsert Intsikurmu tiigi ääres

26. augustil kell 20 toimub Põlvas Intsikurmu tiigi ääres suur tasuta suvelõpukontsert „Suveõhtu romantika”, kus astuvad üles Tanja Mihhailova (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ning Olav Ehala (klaver). Suviselt kergel ja pisut nostalgilis-romantilise atmosfääriga kontserdil kõlab paremik eesti filmi- ja teatrimuusikast.

Setud tähistasid Obinitsas paasapäeva

Obinitsa paasapäevale olid eile kokku tulnud hõimuvelled ja -sõsarad üle Eesti, et saada osa setude ühest kõige olulisemast kirikupühast ning mälestada omakseid. Paasapäev on Obinitsa rahva jaoks midagi enamat kui kõige olulisem kirikupüha. Sel päeval sõidavad Obinitsa kokku ka kõik need, kel on siinkandis juured või maetud mõni lähedane inimene, vahendas „Aktuaalne kaamera”. 

Kirik on puupüsti täis, sest teenistusele ja ristikäigule tulevad ka need, keda terve aasta jooksul kordagi ei kohtagi. Paduvihma tõttu jäi paraku üleeile õhtul ära traditsiooniline ristikäik Obinitsa järve äärde, mida valvab lauluema kuju. Eilseks taevataat siiski halastas ning lasi vihmavarjude ja keepide saatel setudel oma püha korralikult ära pidada.

Allikas: ERR

Foto: Merlin Lõiv

Narva suvelaat ootab Narva linnusesse

Narva kutseõppekekeskus korraldab koostöös Narva linna ja Narva muuseumiga homme, 21. augustil üheksandat korda traditsioonilise Narva suvelaata.

„Meie laat on aastatega saanud Narva suveürituste väärikaks osaks, mille abil oleme tutvustanud oma kooli nii narvakatele kui linna külalistele,” ütles Narva kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots.

Eesti Barbecue Assotsiatsiooni eestvedamisel toimub laadal Eesti ametikoolide kokanduserialade õpilaste võistlus. Laadal on kavas ka mitmesugused mängud, jõukatsumised, loosimised jne.