Heategevusturg sai võimsa avalöögi

Kuressaares Ferrumi kaubamajas uksed avanud heategevusturg alustas neljapäeval kuuajast müüki. Korraldajate hinnangul on turg alanud oodatust menukamalt. Heategevusturu korraldaja MTÜ Meelespea liikme Aive Tammsalu sõnul müüdi ainuüksi avapäeva esimesel poolel kaupa kuue-seitsme tuhande krooni eest ja see on suurepärane näitaja, kuna otseselt turu tulust sõltub, kui paljusid inimesi jõulude ajal aidata saab.
Heategevusturu külastajate positiivne tagasiside andis korraldajatele indu jätkamiseks ning kinnitas, et taoline ettevõtmine on õige ja vajalik. Heameelt tunti ka turu toimumiskoha, Ferrumi kaubamaja omaniku soojast suhtumisest heategevusüritusse.
Kuna heategevusturu õnnestumisele saavad kaasa aidata kõik hoolivad inimesed, saavad need, kes veel tahavad, oma panuse tänavusse ettevõtmisse ka anda. Selleks tuleks oma kodus pisut ringi vaadata ning sealt korralikud, ent kasutult seisma jäänud riided, jalatsid, toidunõud või muud asjad heategevuseks annetada. MTÜ Meelespea võtab esemed lahkelt vastu heategevusturu toimumiskohas, Ferrumi kaubamajas. Turg jääb külastajatele avatuks novembrikuu lõpuni ning ettevõtmisse annetatud esemete müügitulu läheb Saare maakonnas elavate inimeste toetuseks.

Allikas: saaremaa.ee

Eestil seisab ees põlvkondade vahetus

Lõppenud nädalal peetud Eesti Koostöö Kogu seminaril „Vabaduse lapsed“ kõneldi meie elukeskkonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmisest ning kõlama jäi mõte, et algaval kümnendil seisab Eestil ees põlvkondade vahetus.

Eesti ühiskondlikku ellu on astunud esimene põlvkond noori, kes on sündinud pärast Eesti taasiseseisvumist. Saanud 2009. aastal valimisõiguslikuks, avaneb neil juba 2015. aastal esimene võimalus kandideerida Riigikogu liikmeks. Seminaril tõstatati mitmeid olulisi küsimusi – näiteks, mis iseloomustab seda uut põlvkonda, millised on noorte arenguprioriteedid ning väärtushinnangud.

„On loomulik, et iga 25–30 aasta järel toimub ühiskonnas põlvkondade evolutsiooniline vahetus. See on muutuste aluseks ühiskonnas,“ sõnas seminari ettekandes Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin. „Tänase noore põlvkonna ees on valik, kas otsida mujalt ühiskonda, kus neile meeldib rohkem kui Eestis või teha ise Eestist selline ühiskond, kus neile meeldiks elada.“

Kodanikuühiskonna initsiatiivina toimunud seminari teise osa moodustasid töötubade ettekanded ning ühine arutelu, mis on sisendiks Eesti Koostöö Kogu programmdokumendi Harta 2011 koostamisele.

Allikas: Eesti Koostöö Kogu, www.kogu.ee

Järvamaa parimad kodanikualgatused selguvad kuu lõpus

MTÜ Kodukant Järvamaa ja SA Järvamaa Arenduskeskus kuulutasid välja avalikud konkursid Järvamaa külaliikumise, 2010. aasta sädeinimese ja kodanikualgatuses käesoleva aasta parimate nimetamiseks Järvamaal.

Aasta küla aunimetus omistatakse külale või külade piirkonnale, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi külaelu arendamisel.

Aasta sädeinimese aunimetus omistatakse üksikisikule, kes on oma tegevusega kaasa aidanud maa- ja külaelu positiivsele arengule.

2010. aasta (parima) MTÜ nimetus antakse organisatsioonile, kelle tegevus 2010. aastal on toonud kaasa olulise positiivse muudatuse paikkonnas ja/või maakonnas, teatud väärtuste säilitamisel ja arendamisel ning kelle tegevuse tulemus ei ole olnud suunatud ainult oma liikmetele. Teod ja algatused peavad olema üldkasuliku iseloomuga, st olema suunatud võimalikult laiale sihtgrupile.

Aasta tublim vabatahtlik 2010 nimetus antakse üksikisikule, kes on oluliselt panustanud oma aega ja tööd vabatahtlikuna oma kogukonnas või mujal tasu ootamata, noorte/ja/või sotsiaaltöös, paikkonna väärtuste säilitamisel jms.

Hea algatus 2010 tiitliga tunnustatakse kodanikeühenduste hulgas sündinud uuenduslikku algatust, mis on suurepäraseks eeskujuks teistelegi oma töö korraldamisel. Eriti teretulnud on algatused, mis on andnud arengutõuke paljudele ühingutele üle Järvamaa. Samas võib olla see ka midagi väikest ja nutikat, kuid mis passiks kasutusele võtta ka teistel ühingutel. Heaks algatuseks võib olla ka see, et hoopis kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad on teinud midagi kodanikeühendustes tegutsemise parendamiseks. Tahame oma ettevõtmisega selliseid algatusi tunnustada ja ka laiemalt tutvustada.

Ankeete oodatakse SA Järvamaa Arenduskeskusesse hiljemalt 15. novembriks 2010. Ankeet on avaldatud portaalis siit.

Allikas: Järvamaa Arenduskeskus

Latsiaiah umma otsmah

Puiga latsiaia latsõ. Foto: Nutovi Mirjam
Midä arvasõ 5–6aastadsõ latsõ Võromaast ja ku häste nä võro kiilt tundva, sai perrä uuritus Puigal Siilikese latsiaiah.

Küsse latsi käest lämmistüses, et mis maa tuu Võromaa õigõhe om? Latsõ hõiksi taa pääle, et Võromaa om Eestimaa. «A mink peräst sis Võromaad just Võromaas kutsutas?» Muidogi mõista õks tuusamadsõ Võro liina peräst – taa omgi latsi meelest ainumanõ põhjus.

«A latsõ, miä ti arvat, kiä Võromaal eläse?» küsse edesi. Läbisegi hõigutuist vastussist tull’ vällä, et Võromaal eläse õks inemise ja kassi ja pini ja lamba ja kitsõ, a säändsest elänigust nigu võrokõnõ es tiiä latsõ midägi.

Küsse sis latsi käest, et kas nä ei olõki võrokõsõ? Nigu ütest suust tull’ vastussõs, et nä kõik omma eestläse. Kõrraga hõigas’ Orro Kert (5): «A ma mõista võro kiilt!», ja lugi taa teedäandmisõ pääle uhkõlõ: «Ütsi-katsi-kotsi!». Kas latsiga kõnõldas kotoh võro kiilt? Taa pääle lasi latsõ helkävide silmiga läbisegi õhku võimsa «Jaaa!» ja «Eiii!». Loe edasi: Latsiaiah umma otsmah

Kait Tamra esitleb täna Tartus oma uut plaati

Täna kell 19 esitleb Võrumaa muusik Kait Tamra Tartus Vanemuise kontserdimajas oma uut CD-plaati “Ainuke aeg”. Esitlusele tulevad nii uued kui ka Tamra vanad armastatud lood.

“Kontsert on eriline selle poolest, et laval on koosseis, kellega ma igapäevaselt koos ei esine,” ütles Kait Tamra.

Kait Tamra sõnul salvestas ta sama koosseisuga ka plaadi. Erandina mängib kontserdil kitarri Vahur Vessarti asemel Toomas Vanem. Peale Tamra ja Vanema astuvad lavale Henno Kelp, Ahto Abner, Meelis Unt ja Runno Tamra. Runno Tamra on see, kes hoolitses kogu CD salvestamise eest.

Kõikide esitlusele tulevate lugude viiside autor on Kait Tamra ise, sõnad on kirjutanud nii tema kui ka tuntud Eesti luuletajad.

“Ootan kõiki! Sõpru ja fänne eriti! Ka tulevasi,” kutsub Tamra.

CD “Ainuke Aeg” on müügil Laseringi kauplustes, suuremates Selverites ja Maksimarketites, Tallinnas ka Pika Jala Noodipoes, Võrus Lexica raamatupoes. Huvilised saavad samast ka Kait Tamra noodiraamatut, kust leiab tema parimad laulud koos nootidega.

Vaata veebist oma kodu lähedal asuvaid ohtlikke ettevõtteid

Sellest nädalast on kõigile inimestele kättesaadav ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid puudutav kaardirakendus, millega saab tutvuda Maa-ameti kaardiserveris. Sealt leiab informatsiooni Päästeametile teadaolevate ettevõtete asukoha, ohuala, käideldavate ohtlike ainete ja ohu tüübi kohta, mida igaüks võib otsida oma kodukohaga seonduvalt.

Foto: tlu.ee
Ettevõtmise eesmärgiks on tuua ohtlikke ettevõtteid puudutav informatsioon võimalikult mugaval moel inimesteni ning kõigi asutusteni, keda see suuremal või vähemal määral puudutab. Eelkõige peaks rakendus huvi pakkuma kohalikele omavalitsustele ning planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ja kooskõlastamisega seotud asutustele ning ohustatud aladel viibivatele inimestele.

Päästeametile teadaolevalt on hetkel Eestis 52 suurõnnetuse ohuga ja 523 ohtlikku ettevõtet. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevad ohtlikke aineid alammäärast või künniskogusest suuremas koguses käitlevad ettevõtted.

Kaardirakenduse projekt valmis Lõuna-Eesti Päästekeskuse, Maa-ameti ning Päästeameti koostöös.

Ohtlike ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakenduse leiab siit.

Allikas: Päästeamet

Mammaste tervisradadel saab sportida ka õhtuti

Rajatraktor lõpetamas suvitushooaega. Foto: polvavald.ee
Põlvamaal Mammastes saavad huvilised sportida ka pärast pimeduse saabumist, sest sealsed terviserajad on nüüd õhtuti valgustatud.

Mammaste terviserajad ootavad looduses liikumisest lugu pidavaid inimesi ohutult ning turvaliselt jooksma ja kõndima. Rajamasin aga ei jõua ära oodata talve, et sisse ajada korralikud suusarajad.

Rajad asuvad Põlva linna ääres Põlva vallas Orajõe külas – metsaga kaetud Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal.

Tervisespordikeskuses saab kasutada sauna, dušši ja riidekappi, vajadusel pakutakse ka majutust.

Mammaste valgustatud rada on avatud pimeduse tulekust kuni kella 21-ni. Loe lähemalt siit.

Allikas: Polvamaa.ee

Pirita elanikud osalevad linnaosa arengukava koostamises

Pirital läheb käima linnaosa uue arengukava koostamine, mille valmimine on erinevatel põhjustel viibinud juba mitu aastat. Kodanikud ja kodanikuühendusd on oodatud protsessis osalema.

Arengukava koostamisega kujundatakse visioon Pirita arenguks aastatel 2012-2016, mis tagaks linnaosa jätkusuutliku ja plaanipärase arengu ning aitaks ühtlasi kavandada võimalikke investeeringuid. Arengukava loodetakse kehtestada 2011. aasta juunis ja see kehtib 2016. aasta lõpuni.

Töörühmades on esindajad nii linnaosavalitsusest, Pirita halduskogust kui ka Pirita kodanikeühendustest. Arengukava koostamise käigus on võimalik ka ülejäänutel kodanikel sõna sekke öelda ning esitada muudatusettepanekuid.

Allikas: www.tallinn.ee/pirita

Tartumaal tuleb kodanikuühiskonna arengukonverents

3. detsembril korraldatakse Tartumaa kodanikuühiskonna konverents, kuhu on oodatud osalema ja kaasa rääkima piirkonna kodanikeühenduste ja omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.

Raadimõisa hotellis kell 9.30 algava arengukonverentsi eestvedajateks on Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsus, Tartumaa Arendusselts ja Kodukant Tartumaa.

Üritusel saab kuulata Ene Ergma, Rivo Noorkõivu, Sulev Valneri ja mittetulundusühingute Sibulatee ja Maitsev Lõuna- Eesti esindajate ettekandeid kodanikuühiskonnast ja koostööst ning osaleda aruteludes, kuidas maakonna tugevusi ja võimalusi saaks edukalt rakendada oma ettevõtmistes.

Lisaks tunnustatakse ürituse raames konkursi “Tartumaa Hea Algatus 2010” laureaate.

Kogu üritus on osalejatele tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist kuni 29.11.2010. Konverentsi läbiviimist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Maavalitsus.

Allikas: Tartu Ärinõuandla

Põltsamaal õpetatakse kolmapäeval metsaomanikele tulusalt metsa majandama

Kolmapäeval, 10. novembril toimub Põltsamaa kultuurikeskuses (Kuperjanovi 1) infopäev metsaomanikele “Kuidas tulusalt metsa majandada: puidu ühismüük”.

Infopäeval antakse ülevaade puiduturu hetkeseisust, tutvustatakse metsamajandamise võimalusi metsaühistu kaudu, tuuakse näiteid ühismüügi praktikast ning jagatakse nõuandeid metsa müügitehingutega seotud lepingute sõlmimiseks.

Infopäevast osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Vajalik eelregistreerimine!

Rohkem infot ürituse kohta vaata siit: http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=1795.

Info ja registreerimine: Evelin Huul, evelin.huul@eramets.ee, tel 683 6066.

Energiatark korraldab noortele videokonkursi

Esmaspäeval algab 8.-12. novembrini vältav energiasäästu nädal, mille raames toimub mitmeid temaatilisi ettevõtmisi üle Eesti.

Muuhulgas korraldab portaal Energiatark säästuteemalise videoloomingu konkursi koolinoortele. Võistluse eesmärk on propageerida energiasäästlikku ellusuhtumist ja mitteraiskavat elustiili. Konkursile võib esitada kuni 1 minuti pikkuse klipi, milles käsitletakse ressursside säästlikku kasutust. Tööd tuleb esitada 30. novembriks.

Loe lähemalt siit.

Allikas: Energiatark

Kosel ja Võrus lõppesid mahukad teetööd

Kose alevikus ja Võru linnas on nüüdseks selja taga mahukad ehitustööd: 64 miljoni krooni eest tehti korda kaks teelõiku kogupikkusega viis kilomeetrit, ehitati jalgteid ja freespurukatteid ning rajati Võru linna esimene fooriristmik.

„Jalakäijad ei pea enam kõndima võrdlemisi kitsa sõidutee ääres, vaid saavad jalutamiseks ja sportimiseks kasutada valgustatud jalgteid. Sõidukijuhid aga võivad rõõmustada varasemast tasasema tee üle,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti asedirektor Janar Taal ja lisas, et tegemist on kõige suurema sellel aastal valminud tee-ehitusobjektiga Lõuna-Eestis.

Sõidutingimused Võru–Verijärve maantee 3,5-kilomeetrisel ja Võru–Mõniste–Valga maantee 1,7-kilomeetrisel teelõigul paranesid tänu remondile tunduvalt: päevinäinud teekate freesiti üles ja asendati uue asfaltkattega. Ümberehitatud sõiduteede kõrvale rajati 7,7 kilomeetrit jalgteid, lisaks ehitati 2,4 kilomeetri pikkune jalgtee Kose aleviku ja Puiga küla vahele. Kahe maantee ristumiskohta rajati Võru linna esimene fooriristmik ning Kose alevikku ringristmik. Kuperjanovi jalaväepataljoni hoonete juurde ehitati uus parkla.

Tänu tee-ehitusele Võru linnas ja Kose alevikus said teetolmust priiks sadakond majapidamist Võrumaal – teede remondist üle jäänud freespurust ehitati katted 21,7 kilomeetrile maakonna kruusateedele.

Allikas: Lõuna Regionaalne Maanteeamet

Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Tõntsu Tiit. Foto: Kotjuhi Dima, Uma Leht

Võro maakunna umavalitsuisi liidu juht, Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit (58) arvas, et mi kandin lätt elo parõmbas sis, ku valla ja maakunna tähtsämbä tsihi umavaihõl kokko lepvä.

Ilda aigu kõnõldi Võrol arõngu-tsõõriklavva takan, et puudu om ütine ettekujotus seo kandi tulõvikust. Midä tuu tähendäs?
Tuud, et mi piät ütitselt ja kimmäle kokku lepmä neo tsihi, midä Kagu-Eestist Riigikokku valitu poliitiku võissi järgmidse neli aastat ütitselt aia, et näist meile võimalikult pall’u kassu olõssi. Seod asja saa-i egä ütsik vald kaia õnnõ uma mättä otsast. Valla ja maakunna piät kuuntüüd tegemä. Põlvaka võissi är unõhta süändümise kaonu Lepiksoni Suur-Võrumaa mõttõ pääle. Tuu ei olõ ju esihindäst sukugi halv mõtõ!

Mis ettekujotus sul hindäl haldusreformist om?
Tuu asi tulõssi kipõlt kokku är leppü, mitte astu ütest kraavist tõistõ. Kõnõldas, et lätläse teivä haldusreformi är ja omma meist jupp maad iin. A ütel lätläsel, tekevjuhil nigu ma olõ, om 28 alambat. Sa tunnõt noid vaivalt näkupite! A as’a sisu sääl es muutu, õnnõ kõik otsustõdas keskkotussõn. Küläselts taht kuurmat ruusa – ma ei tiiä, kelle kaudu piät tuud asja ajama? Ütlemi, et meil om maakund üts vald ja vallavolikogun om saadikit 15 – ma olõ kimmäs, et sääl tuntas Võru miist pall’u inämb ku Misso miist ja kas Misso mehe hellü kiäki kullõs?

A tõsõlt puult om ohtlik, ku väiku vald om kõgõ suurõmb tüüandja: koolioppaja, vallatüütäjä, raamadukogumuti, kalmuaiavaht – ja omgi kõik! Sääne vald saa-i üttegi suurõmbat asja ette võtta ja tõisi valduga ütitsit projekte tetä: riik api ei anna, umaosalust olõ-i koskilt võtta, eski 5000 krooni saamisõga om hädä! Loe edasi: Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Tervise ja toitumise konverents Tallinnas

1. detsembril toimub Tallinnas Hotell “Euroopa” konverentsikeskuses Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni ja Tervisekooli korraldatud konverents „Tervistav toit – praktilised juhised igapäevaellu“.

Käsitletakse aktuaalseid tervise ja toitumisega seotud teemasid ning seda, kuidas toitumisalaseid teadmisi igapäevaelus rakendada. Kuidas õigesti toituda? Missugune on õige toiduvalik? Mida eelistada? Kuidas kujundada tervislik päevamenüü tänapäevaste toidusoovituste alusel? Lihtsalt ja kiirelt – tervislikke toiduretsepte.

Kursus tasuline, vajalik eelregistreerimine. Loe lähemalt siit.

Allikas: Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon, www.toitumisteraapia.ee

Jõed avatakse kaladele

Keskkonnainvesteeringute keskuses lõppes taotlusvoor, kus oli võimalik taotleda toetust vooluveekogude seisundi parandamiseks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist

Jõeforell. Foto: Eesti Kalakasvataja

rahastatavasse vooru laekus 12 taotlust, mille toetussoov on üle 140 miljoni Eesti krooni. Vooru eelarves on toetusteks ette nähtud 50 miljonit krooni, rahastusotsuseid on oodata uue aasta märtsiks.

Laekunud taotlustest üheksas soovitakse rajada kalatreppe ja avada kaladele liikumisteid, ülejäänud kolm on jõgede ja järvede seisundi parandamisega seotud projektid. Enamik taotlejaid on MTÜd, aga taotlusi on saatnud ka kohalikud omavalitsused ja äriühingud. Lõppenud taotlusvoor on esimene, kus sai taotleda toetust veekogude tervendamiseks.

Üks Eesti vooluveekogude probleem on nii inim- kui ka loodustekkelised paisud, mis mõjutavad veekogu seisundit, muutes näiteks kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistades kalade liikumist kudemispaikadesse. Lisaks mõjutab vooluveekogu piiramine paisuga ka veekogus olevat veehulka ning selle temperatuuri, mis võib panna vetikad vohama ja veekogu kasvab kinni. Lõhejõgedel on umbes 150 paisu, millel tuleb 2013. aastaks tagada kalade vaba liikumine. Kõigil teistel paisudel tuleb kalade vaba liikumine tagada hiljemalt aastaks 2015, kui seda peab vajalikuks eksperthinnang.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja

Piiriveere Liider otsib projektikonsultanti

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja konkursi Räpinasse tegevusgrupi büroosse projektikonsultandi leidmiseks. Töö sisuks on Leader-programmi projektide menetlemine ja projektitaotlejate nõustamine.

Peamised ootused kandidaadile:

  • Vähemalt kolme aasta pikkune töökogemus projektide/nõustamise valdkonnas;
  • Hea suhtlemisoskus ja avaliku esinemise kogemus;
  • Kõrge vastutustunne, täpsus ja korrektsus;
  • Hea arvutikasutamise oskus;
  • Väga hea eesti keele oskus kõnes ja kirjas, inglise keele oskus suhtlustasandil;
  • B-kategooria juhiloa olemasolu ja isikliku sõiduauto kasutamise võimalus.

Konkursi tähtaeg on 1. detsember 2010.

Kandideerimiseks palutakse saata motivatsioonikiri koos elulookirjelduse ja palgasooviga e-posti aadressil piiriveere@piiriveere.ee märgusõnaga “konsultant”.

Lähemat infot saate küsida: Kaidi-Mari Liping, tel 5565 5172, kaidimari@piiriveere.ee.

Eos esitab pühapäeval teisele poole läinute luulet

Pühapäeval, 7. novembril kell 12.20 esineb luuleklubi Eos Rakveres kiriku noortemajas oma tänavuse hingedeaja kavaga, millega meenutatakse lahkunud klubiliikmeid.

“Luulet läbivaks teemaks on elulootus ja usk homsesse, kevade ootus ja lootus näha paremat tulevikku,” ütles Eose president Katrin Vaarik, andes sellega mõista, et lahkunute luuletustest on valitud helgemad.

“Lugedes nende luulet, adume, et nad on siin meiega, jätkuvalt, nende hingesoojus kandub meieni ja annab meile usku, lootust ja armastust, et oleme osake neist ja nemad meist,” lisas Vaarik.

Ettekandele tuleb Neeme Plutuse, Ella Rajari, Ellu Tammistu, Leenart Üllaste ja Paul Tageli looming. Muusikalise meeleolu loob Tiit Korsar.

Luulet loevad Katrin Vaarik, Enn Parve, Ella Kraav ja Elina Kononenko. Kuulda saab ka mõnda nende oma luuletust.

Kõik on oodatud! Tasuta.

Täna avatakse restaureeritud Saka mõis

Täna, 5. novembril kell 16 avatakse restaureeritud ajalooline 17. sajandil ehitatud Saka mõis. Ligi kümme aastat tühjana seisnud maja on korda tehtud ja külalistele avatud.

Avamisel esineb barokkansambel Corelli Music. Kontserdile järgneb pidulik vastuvõtt ja majaga tutvumine. Tööde tellijaks oli Tõnis Kaasik sihtasutuse Saka-Ontika Pank kaudu.

Saka mõisa fassaaditööd tegi Ida-Virumaa ehitusettevõte OÜ Ferdmaster, sisetöödel oli peatöövõtjaks AS Restor. Muinsuskaitsealuse hoone  arhitektideks olid Fredi Tomps ning Kalle Rõõmus ja Kristiina Renter  Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroost. Sisekujunduse tegid Tiiu Lõhmus ja Kristiina Renter. Mõisa restaureerimisse andsid oma panuse ka Tartu Kunstikooli tudengid Heli Tuuksami ja Kristjan Bachmani juhendamisel.

Värskelt restaureeritud mõisahoones asuvad restoran ning saal pidulike vastuvõttude ja kontserdite tarvis. Pakutakse ka luksuslikku majutust.

Saka mõis, maailmakuulsa balti klindi väravas, on tõeline maiuspala nii kultuuri- kui looduspärandi austajatele.

Tõnis Kaasik

Ruusmäe sotsiaalmaja sai katuse korda

Haanja vallas Ruusmäel lõppesid sotsiaalmaja katuse rekonstrueerimistööd, mille käigus vahetati välja kogu katusekate, remonditi korstnapitsid ning paigaldati pööningu soojustus.

Töid rahastas hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm summas 345 371 krooni, Haanja valla osalus 60 948 krooni. Vallavalitsus kavandab taotleda fondidest raha sama maja küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja hoone välissoojustuseks aastatel 2011-2015. Sel aastal tehakse valla rahaga veel hoone energiaaudit ja küttesüsteemi projekteerimine.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Palmses infopäev Lahemaa kultuuripärandi inventuuridest

6. novembril toimub Lahemaa looduskeskuses Palmses infopäev Lahemaa kultuuripärandi inventuuridest.

Tutvustatakse Lahemaal keskkonnaameti tellimusel valminud või käimasolevaid Lahemaa kaitsekorralduskava alusinventuure. Esinevad Ave Paulus keskkonnaametist, Ahto Kaasik Tartu ülikoolist, Tõnno Jonuks kirjandusmuuseumist, Leele Välja kunstiakadeemiast, Mart Hiob, Juhan Maiste, Nele Nutt, Lilian Hansar ja Pille Metspalu osaühingust Artes Terrae ning Kalev Sepp ja Maarja Semm maaülikoolist.

Infopäeval on vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine: Ave Paulus, kultuuripärandi spetsialist, e-post ave.paulus@keskkonnaamet.ee, 5332 7893 begin_of_the_skype_highlighting              5332 7893      end_of_the_skype_highlighting; 329 5533.

Keskkonnaameti Viru regioon

Tormikahjud saavad aasta lõpuks koristatud 

Augustis Eesti metsi räsinud tormikahjudest on koristatud 80%, hiljemalt aasta lõpuks on riigimetsas tehtud kogu vajaminev erakorraline seisundist tulenev lageraie ja suuremamahulisemad sanitaarraied.

Kõige enam said suurte tuuleiilide tõttu kannatada Lääne-Virumaa metsad, kus lageraiet vajas 430 hektarit metsamaad. Metsad said tugevalt kahjustada ka Võrumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal.

Tormikahjude likvideerimiseks tegi RMK ümber oma raieplaane, saates töövõtjad tööle just kiiret tegevust nõudvatesse piirkondadesse.

Aastast raiemahtu mõjutas erakordne august niipalju, et kuusikute puhul taotleb RMK keskkonnaministrilt aasta optimaalse kasutusmahu suurendamist 10%. See võimaldab selle aasta lõpuks kogu tormikahjustuse likvideerida.

Küttepuidu vajadusest tulenevalt lubas RMK vähem ohtlikel lankidel kohalikel elanikel ka sanitaarraiet teha. RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on seda võimalust ka aktiivselt kasutatud. Selle aasta algusest on metskonnad elanikele müünud üle 21 000 m3 raieõigust, millest septembri-oktoobrikuu müük ulatus ligi 8000 m3-ni.

Parksepa keskkool kutsub huvilisi ajaloonäitusele

Kas tahad näha Teise maailmasõja möllus täägiga läbi torgatud samovari? Sajanditagust tolmuimejat? Põhjasõja-aegset märguandekahurit? Kui jah, siis tule vaatama Parksepa keskkoolis esmaspäeval, 8. novembril avatavat “Ajalooliste asjade näitust”.

“Näituse panid kokku õpilased ise, kellel palusime kodust tuua vanavara,” ütles kooli ajaloo- ja seiklusringi juhendaja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks.

Oma toeka õla panid näituse korraldamisel alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Kooli auditooriumis on vaatamiseks välja pandud hulk talutarbeid, köögi- ja sõjariistu, raamatuid-ajalehti.

“Tõstaksin esile näiteks 1896. aasta maailma riikide atlase,” lausus Breidaks.

Näitus on tema sõnul pühendatud Parksepa keskkooli 135. aastapäevale, mida oktoobris tähistati.

“Eesmärk on süstida lastesse huvi ajaloo vastu ja edendada ühistegevust,” lisas Andres Breidaks.

Näitus jääb avatuks neljapäevani, kuid sellega ajaloo populariseerimine koolis ei piirdu. Aprillis on kavas tähistada Jüriöö ülestõusu, mille puhul korraldab ajaloo- ja seiklusring mastaapse rollimängu. Mais toimub Vana aja päev, selle naelaks on kiviheitemasina ehitamine.

Lisainfo: Andres Breidaks, tel 510 9789.

Keskkonnaamet kutsub kiirgusallikaid tasuta ära andma

Keskkonnaministeerium alustas 25. oktoobril kampaaniat, mille käigus korjatakse kokku vanad suitsuandurid, mida ei kasutata enam eesmärgipäraselt, ja muud radioaktiivsed seadmed, millel pole omanikku.

“Eestis võib siiani inimeste kodudest ja töökohtadest leida selliseid seadmeid, mis ühel või teisel viisil sisaldavad radioaktiivseid elemente,” ütles keskkonnaministeeriumi kliima ja kiirgusosakonna peaspetsialist Evelyn Pesur. “Üldiselt on tegemist mitukümmend aastat vanade suitsuandurite või fluorestseerivate käekellade, lennukite pardanäidikute ja muude pimeduses helendavate mõõteriistadega,” märkis Pesur. “Tervelt need seadmed inimese tervisele ja keskkonnale ohtu ei kujuta, kuid kuna alati on võimalus nende purunemiseks, siis tuleks need ära anda.”

Mõnikord leitakse Eestist ka väga suure aktiivsusega kiirgusallikaid, mille olemasolust ei olda teadlik. Põhjus on kõige sagedamini see, et Eesti taasiseseisvumise järel lõpetas mitu kiirgusallikaid kasutanud tööstusettevõttet oma tegevuse või need erastati. “Oli juhuseid, kus ettevõtte ostnud inimesed ei olnud teadlikud seal leiduvatest kiirgusallikatest ja nii sattusid need vanametalli või lammutusprahi hulka,” ütles Pesur. Kui lammutuspraht on kallatud lihtsalt metsa alla, võib inimeste elu- ja tööpaikades ning ka lihtsalt looduses siiani leiduda ohtlikke kiirgusallikaid.

Võimalikest kiirgusallikatest tuleb kuni 1. detsembrini teavitada radioaktiivsete jäätmete käitlejat aktsiaseltsi A.LA.R.A., tööpäeviti 9-17 telefonidel 6716 307, 555 63851 või e-posti teel kairi.tanavsuu@alara.ee.

Teavitajaga võetakse ühendust ning lepitakse kokku aeg, millal A.L.A.R.A. töötajad tulevad ohutustamist vajavat kiirgusallikat ära viima: ise ei tohi kiirgusallikat transportida.

Keskkonnaministeeriumi teist aastat järjest korraldatava kampaania käigus saab kiirgusallikaid üle anda tasuta.

Seda, milliseid kiirgusallikaid kogutakse ning kuidas need välja näevad, saab teada hiljuti valminud juhendmaterjalist “Leitud kiirgusallikatest teavitamine”, mis on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/1144314.

Abja gümnaasiumis valmis uus käsitöökompleks

Abja gümnaasiumile algas november piduliku sündmusega: avati käsitöö ja tööõpetuse klassidega juurdeehitis, kirjutab Maaleht.

Kool on käsitöö ja tööõpetuse klasside valmimist kaua oodanud. Klassiruumide ja võimlakompleksiga juurdeehitis pidi valmima juba eelmise aasta septembris, kuid ehitusfirmaga puhkenud tüli tõttu lükkusid tööd edasi. Spordihoone on praegugi pooleli, kuid peaks valmima järgmisel aastal

Pidulikul lindilõikamistseremoonial osales ka president Toomas Hendrik Ilves.