Kuressaare linnuse valli merepoolsesse külge rajatud läbikäigu kaevamistöödel tuli koos mitmete haruldaste leidudega päevavalgele ilmselt 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärinev linnuse eelringmüüri jätk koos nelinurkse torniga, kirjutab tänane Meie Maa. Loe lähemalt siit.
Paku oma kandidaat konkursile “Aasta Naine 2010”
BPW Estonia (varem EENA) kuulutas välja konkursi “Aasta Naine 2010”. BPW Estonia kutsub üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama Aasta Naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal.
Kirjalikke ettepanekuid konkursi “Aasta Naine 2010” kandidaatide lähema tutvustusega ning lühikese selgitusega ootab BPW Estonia juhatus kuni 15. oktoobrini aadressil info@bpw-estonia.ee. Aasta Naine 2010 tehakse teatavaks 11. novembril Tallinna Raekojas.
BPW Estonia kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste organisatsiooni BPW International (Business and Professional Women International), millel tänavu täitus 80 tegutsemisaastat.
Senised Aasta Naised:
1993 Daisy Järva – turismifirma Tallintuur tegevdirektor, Eesti Turismifirmade Liidu president
1994 Heidi-Ingrid Maaroos – Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor
1995 Aino Valgma – koduloolane ja kodukoha elu edendaja
1996 Annely Ojastu – invasportlane
1997 Ivi Eenmaa – Tallinna linnapea
1998 Liis Klaar – Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja
1999 Tiia Loitme – tütarlastekoori Ellerhein dirigent
2000 Žanna Botvinkina – Kehra Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi Horizon juhatuse liige, Kehra linna volikogu esinaine
2001 Leida Kikka – AS Samelin tegevjuht
2002 Merike Martinson – Tallinna Lastehaigla SA juhatuse esinaine, praegune Tallinna abilinnapea
2003 Birute Klaas – Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan
2004 Marika Mikelsaar – Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor
2005 Signe Ratso – Euroopa Komisjoni väliskaubanduse peadirektoraadi direktor
2006 Maie Orav – tunnustatud tantsupedagoog, esimese meeste tantsupeo korraldaja, Tarvanpää juht
2007 Anna Levandi – iluuisutamistreener
2008 Kauksi Ülle – kirjanik ja lavastaja
2009 Aet Maatee – 2009. a üldlaulu- ja tantsupeo korraldaja
Aastate Naised:
1993 Salme Reek – näitleja
1997 Marju Lauristin – Tartu Ülikooli professor
2007 Ita Ever – näitleja
Lisainfo: Yvelin Karu-Veskioja, Aasta Naise ürituse peakorraldaja, tel 5109896
Läänevirulased külastavad kagueestlasi
Täna ja homme tutvub ligi poolsada Lääne-Virumaa külaelu edendajat Võru- ja Valgamaaa külades tehtuga.
“Sõidu eesmärgiks on eripäraste kogemuste vahetamine. Meie külaseltside liikmed on sel eesmärgil läbi sõitnud pea kogu Eesti. Ühel aastal käisime Soomeski,” rääkis MTÜ Virumaa Lootus juhatuse liige Mare Sikkut.
Võrumaa Ala-Rõuge külalistemajas tutvustab perenaine Laili Agu, kuidas ta külalistemaja ja mööblitegemise juhtimisega hakkama saab. “Muidugi käime mullusel Maapäeval Aasta külaks valitud Viitina küla tegemistega tutvumas,” lisas Sikkut. Uue-Antslas uudistatakse sealset muuseumi ja liikluslinnakut, käiakse Uhtjärve nõiariigis ja aetakse juttu Sulbi maanaiste seltsi liikmetega.
Valgamaal vaadatakse Nõuni vana koolimaja, mille juurde on rajatud avalik rand ja kohtutakse Nõuni maanaiste seltsi naistega. “Kui Otepää uus staadion ja hüppemägi vaadatud, lähme energiasamba juurde, sest reis peab midagi ka hingele andma,” lausus Sikkut.
Virumaa Lootus teeb igal aastal ühe reisi, tuleva aasta sõiduga saab neil Eestimaale ring peale tehtud. Reisikulud aitas kanda kohaliku omaalgatuse programm.
Mari-Anne Leht
Kolmapäev on täis loodusfilme
Tartu sügispäevade raames kutsub Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering kolmapäeval, 13. oktoobril Tartu botaanikaaeda vaatama loodusfilme. Filmiõhtul “Need uued loodusfilmid” näidatakse kolme filmi. “Teekond Leena lättele” räägib Baikali järvest nirena alguse saanud ja peagi 30 kilomeetri laiuseks paisuva jõe elust. Kohal on ka filmi produtsent Riho Västrik.
Rein Marani “Üheksavägised” keskendub väega taimedele, mida inimesed on iidsetest aegadest oma ihu- ja hingehädade ravis kasutanud. Režissöör Joosep Matjuse paariminutiline film-haiku “Uuestisünd” viib vaataja vaid paariks minutiks ühe väikese varakevadise ojakese äärde – vee vulin ja linnulaul loovad tundeküllase ja autentse pildi loodusest, kus talvest on saamas kevad.
Lisaks on loodusfilmiõhtul võimalik näha loodusfotokonkursi “Sügise varju(n)d” parimaid töid.
Filmiõhtu algab botaanikaaias kell 17.00.
Nostalgialaks: Rõuge sovhoos 25 aastat tagasi
Rõuge Sovhoosi poolt tellitud reklaamfilm 25. aastapäevaks (1983-1984). Ülevaade Rõuge sovhoosi aastaringist ja töödest-tegemistest. Teksti loeb Tõnu Mikiver, Hando Runneli luuletusi loeb Viiu Härm.
Tootja Eesti Reklaamfilm, 1984
Saaremaale ihkajad püstitasid rekordi
Eile õhtul ihkas mandrilt Saaremaale sõita rekordarv autosid. Väinamere Liinide teatel oli juba kella 17 seisuga pileti mandrilt Kuivastusse ostnud 1715 sõidukit, mis ületab liini ajaloo senise suvevälise reisiperioodi päevarekordi juba enne õhtu saabumist.
Sõitjaid peibutas nädalavahetusel Saaremaal toimuv ralli. Väinamere Liinide juhataja Urmas Treieli sõnul töötasid suured parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa Kuivastu-Virtsu liinil täiel võimsusel ja mõlemast sadamast väljus laev iga 35 minuti järel.
„Sellist võimsust suudame pakkuda esmakordselt liini ajaloos. Saaremaa Ralli on saare kohalikus elus aasta üks tippsündmusi ning reisijaid on sel ajal tavaliselt olnud suviste tippaegadega võrreldavas suurusjärgus, nii et võtame seda nädalavahetust kui väljakutset ja proovikivi eelolevatele uutele hooaegadele vaadates,“ lisas ta.
Eelmine suvehooajaväline rekord pärineb 4. maist 2008, mil Virtsust Kuivastusse reisis 1696 sõidukit.
Märjamaale lisandus kaks naabrivalvepiirkonda
Märjamaa valla elanikud on pidanud oluliseks ise midagi teha, et elupaik oleks turvaline. Senistele Teenuse, Põlli, Laukna ja Ohukotsu küla naabrivalve piirkondadele lisandus sel nädalal veel kaks. Käed lõid valla äärealal Harjumaa piiril paiknev Soosalu küla ja Märjamaa külje all olevad Naistevalla, Sõmeru ja Aruküla. Kolme küla ühendavat naabrivalvesektorit hakkab vedama Priit Ainsaar Naistevallast.
Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe tõdes, et senine naabrivalve tegevus Eestimaa erinevates paikades on olnud tõhus. Ühingu tellitud küsitlusele vastates märkis 17% vastanutest, et on ära hoidnud kuriteo.
Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus kinnitas, et tõhusaks abivahendiks on elanike patrullid ja koostöö nii kaitseliidu, turvafirmade, külaliikumise juhtide ja vallavalitsustega.
„Headel aegadel on huvi naabrivalve vastu väiksem, kuid viimastel aastatel on see suurenenud ja Eestis on praegu ligi 500 naabrivalvepiirkonda. Oluline on, et ei sõlmitaks ainult lepingut, vaid toimuks aktiivne tegevus.” lisas Ristmäe. “Meie kogemust on tutvustatud ka Kõrgõstanis ja järgmisel nädalal tuleb nende esindus siia täpsemalt asja uurima. Soomegi tahab Eesti mudelit juurutada“ ütles Eesti Naabrivalve tegevjuht.
Reisijutukonkurss kestab 31. oktoobrini
Maailmakuulus filosoof Hermann von Keyserling on öelnud, et lühim tee iseendani viib ringi ümber maailma. Tänavu tähistab Eduard Vilde Muuseum kirjaniku 145. sünniaastapäeva. Et klassikust värske ja uudse nurga alt rääkida, oleme juubeliaasta märksõnadeks valinud Vilde reisid ja reisikirjad. Vilde on 20. sajandi alguse enim rännanud kirjanik, tema sulest on ilmunud palju reisikirju.
145-aastase rännumehe auks korraldab muuseum reisijutukonkursi lastele ja noortele. Sel viisil soovime ergutada tänapäeval palju reisivaid lapsi ja noori märkama kultuuride, linnaruumide ja rahvuste erinevusi ning enda kodukandi omapära. Sama oluline on oma tähelepanekute kirjapanemise oskus. Reisijutus võib kirjeldada praktilist teekonda, mõnda huvitavat kultuurinähtust, seiklust jne. Võib-olla sirgub just konkursist osavõtjast mõni tulevane eesti reisikirjanik? Soovime anda selleks potentsiaalset tõuget.
Reisijuttude konkurss algas 1. juunil ja lõpeb 31. oktoobril. Võistluse tööd võib saata postiga Ed. Vilde muuseumisse või elektroonselt vilde@linnamuuseum.ee.
Väärikad auhinnad on välja pannud Meriton Hotels Group OÜ ja Viimsi Tervis/Grand Rose SPA, MATKaSPORT OÜ, Regio AS, Tallinna Linnamuuseum ja Looduse Omnibuss.
Kahe nädala pärast korraldatakse Tartus
südame tarkuse päevad
23.-24. oktoobril toimuvad Tartus Mart Reiniku gümnaasiumis (Vanemuise 48) taas südame tarkuse päevad.
Tuntud inimesed tulevad jagama oma uusi ja igihaljaid teadmisi. Teadusemaailma uusimaid vaatenurki vahendab PhD Reet Priiman. Mai-Agathe Väljataga seletab lahti elunähtusi ja probleeme. Meeldiv võimalus on kohtuda tuntud tähetarga Igor Mangiga. Kaitseloitsudest, amulettidest räägib Silvia Kelle. Inimeste poolt väga armastatud Lille Lindmäe jõuab tagasi India reisilt ja tal on üht-teist öelda.
Viimasel ajal on ilmunud rohkem kirjandust reinkarnatsiooni teemadel. Elust pärast surma tuleb kõnelema Peep Sõber kirjastusest „Nebadon“. Kalju Paldis on tuntud geobioloog ja pendlimees, keda on alati huvitav kuulata. Pühapäeva õhtul saab osa Almer Jansu gongide helidest tekitatud lummusest. Loodustoodete, ravimtaimede, käsitööde, maalide, raamatute müük on kahel korrusel! Kes soovib veel tulla midagi pakkuma, võtke palun ühendust 5035599 või info@helisevsonum.ee. Pileti saab osta kohapeal ja registreerumine ei ole vajalik.
Kõigest lähemalt:
http://www.helisevsonum.ee/index.php?sisu=tekst&mid=8&lang=est
Ilmumas on metsarahva nädalakalender
Eesti Metsaselts on välja andmas traditsioonilist metsanduslikku nädalakalendrit „Metsarahva nädalakalender 2011“ oma igapäevaste märkuste, kohtumiste ja kontaktide märkimiseks.
Peale kõige muu, mis ühes heas kalendris sisaldub, on selles olemas ka suur hulk metsandusega seotud ettevõtete ja organisatsioonide kontaktandmeid ning metsarahva ettevõtmised-üritused 2011. aastal.
Kalendri tellimiseks kirjuta kiri aadressil kristel.arukask@metsaselts.ee. Rohkem infot leiab siit.
Lisainfo: Mart Kelk, 53490286, mart.kelk@mail.ee
Järvamaa edukaim ettevõte toodab päästeveste
Eelmise aasta Järvamaa edukaimate ettevõtete pingereas on ajalehe Äripäev topi järgi esikohal Albu vallas Ahula külas tegutsev osaühing Pakpoord, mis toodab päästeveste, kirjutab Järva Teataja.
Tegevjuht Gerhard Eberle sõnul on ka käesolev aasta edukas, leitud on uusi eksportturge, uusi kliente on saadud näiteks Austraaliast. Kõik see on kindlustanud majanduskriisi ajal firmale käibe ja kasumi.
Teisel kohal on Järvamaal tänavu Järva Teed, kolmandal Finnforest Eesti, neljandal Alppilux ja viiendal Mateko.
Äripäeva topi lähteandmed on kahe viimase majandusaasta müügitulu, kasum/kahjum enne makse ja bilansimaht kokku aasta lõpus. Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat.
Valmis tagasivaade Jõgeva aleviku seltsipäevale
Erinevatelt autoritelt kogunes umbes 1800 fotot! Kui peale seltsirahva on ka teistel huvi vaadata mõningaid fotosid sellest sündmusest, saab seda nüüd teha.
Kultuuriselts Vanaveski haub mõtet kunagi näidata ka kõigi autorite fotosid.
Valikut Jõgeva aleviku III seltsipäeval tehtud fotodest on võimalik näha siit.
Allikas: Margus Ess, Kultuuriselts Vanaveski
Täämba nakas konverents “Seto saaja`”
Täämba om Verska kultuurikeskuseh konverents “Seto saaja`”. 2009. aastagal oll Setomaal leelokonverents. Timahava kõnõldas a saajost nii innidsel aol ku ka’ täämbätsel pääväl.
Konverentsil kõnõlõsõ kõkk, kinkõ jaost om saaju eloh püsüminõ ja vannamuudu paariminek süäme pääl. Viimädse’ saaja’ omma’ näüdänü’, õt vannu kombit om ka no’ vaia, a kuis näid s´ooho aigu kõgõ parebahe panda’, tuu om kül’ ütidse mõtlõmisõ ja arotamisõ kotus. Konverentsil näüdätäs saajust pall´o vannu ja vahtsit pilte, filme ja muidogi om ka’ laulmist, tandsmist, pillihellü.
Konverentsi kõrraldasõ’ Verska Kultuurimaja ja Seto Kolledži Ühing.
KONVERENTSI „SETO SAAJA’“ PÄÄVÄKÕRD
9. oktoober
12.30–13.15 Kirjapandminõ ja kohvilaud
13.15–13.30 Avasõna’ ja tervtüse’
13.30–15.00 Ettekandõ’:
Hõrna Aare: UNESCO tegemisi kava 2010. aastagal ja 2011. aastaga kava tegemisõ tarvidus
Sarvõ Õiõ: 19. saandi saaja’ 21. saandih
Hao Paali: Kontsert ainulõ püsükullõjalõ (Mõrs´aikk kutsarilõ).
Loe edasi: Täämba nakas konverents “Seto saaja`”
Kodutütred seiklevad Valgamaal
Laupäeva, 9. oktoobri varahommikul antakse Hargla põhikooli juurest start üle-eestilisele kodutütarde matkamängule.
Oktoobrikuine kirju Valgamaa ootab nooremaid kodutütreid seiklema. Võistlema tulevad igast ringkonnast neljaliikmelised meeskonnad (8-13aastased kodutütred). Liigutakse kaardi järgi mööda kaunist sügisest metsa ning kontrollpunktides pannakse proovile oma oskused ja teadmised. Matk on pikkuselt umbes kümnekilomeetrine.
Matkamängul on hea võimalus näidata seda, mida koondustel järgukavasid õppides selgeks on saadud. Kasuks tuleb hea meeskonnavaim.
Laupäeval peetakse Kullamaal rahvuspäeva
Laupäeval, 9. oktoobril peetakse Läänemaal Kullamaa rahvuspäeva, mis on pühendatud endise Silla ministeeriumikooli 100. aastapäevale.
Kell 12 Kullamaa kultuurimajas juubelijutud muusika ja ühislaulmisega.
Avatud näitus Silla kooli ajaloost.
Kell 14 Kullamaa kalmistul mälestusküünalde süütamine Silla kooli õpetajate kalmudel.
Kell 14.30 pidupäevalõuna Kullamaa keskkoolis.
Kell 16 Kullamaa kultuurimajas seltskondlik pärastlõuna “Oi aegu ammuseid…” juubelitordi ja tantsumuusikaga. Avatud einelaud.
Info tel 53496691 või kultuuurimaja@kullamaa.ee.
Järgmise aasta lind on suitsupääsuke
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.
Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.
Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata. Samuti on loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades.
Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.
Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis. Suitsupääsukese aastat veavad Mati Kose ja Meelis Uustal.
Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.
ELF valiti roheliseks kangelaseks
Üks maailma suurimaid ja pika ajalooga looduskaitsevabatahtlike ühendusi BTCV valis Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) 2010. aasta Green Heroes Awardsi nominendiks. Lõplik võitja valiti suurel internetihääletusel, millel osales 2 784 inimest, nemad otsustasid auhinna anda ELFile.
BTCV on korraldanud talguid juba üle 50 aasta väga paljudes riikides üle maailma. BTCV oli 2000. aastate alguses tõhusaks toeks ELFi talguprojekti käivitamisel ning on heaks partneriks tänaseni. Meil on hea meel, et ELFi tegevused talgureiside ja Teeme Ära talgupäevade korraldamisel on väärika tunnustuse pälvinud.
ELF tänab kõiki, kes fondi poolt hääletasid abi ja usalduse eest.
Loe lähemalt siit:
BTCV Community Group of the Year 2010
Täna õhtul avaneb Tartus disainitudengite kollaažinäitus
Täna õhtul kell 19 avatakse Tartus LOOV galeriis vaid viis päeva avatuks jääv näitus “6 x kollaaž”, kus saab näha kuue Tartu kõrgema kunstikooli kolmanda ja neljanda kursuse disainitudengi kollaaže.
Näitusel on Jane Lappo, Maria Kondimäe, Marin Ploomipuu, Sandra Nihvelti, Kadi Kusnetsi ja Maria Evestuse kollaažid, mis sündisid ühel koolis toimunud workshopis. Tulevasi kunstnikke juhendas Mall Nukke.
Tööde teemavalik on väga isiklik, väljendades seda, mis südamel ja hingel. Ainsaks ühendavaks lüliks on kollaažitehnika, mille mitmekülgseid ja loomingulisi võimalusi näitus eksponeerib.
Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.
Tartu NAK näitab oma teist palet
14. oktoobril kell 17 avab Tartu kirjandusrühmitus NAK Tartus Tampere majas oma kunstinäituse “NAKatus”. Näitusel paljastavad oma kunstikülje Aapo Ilves, Albert Gulk, Allah Pugatchova, Contra, HuupI, Kristina Viin, Marja- Liisa Plats, Mare Sabolotny, Mika Keränen ja Priit Salumaa.
Rühmitus Tartu NAK pole ammugi enam pelgalt kirjameeste selts. Läbi aastate on NAKi ringis liikunud kauneid ja andekaid kunstnikisikuid. Nii mõnigi NAKi igiliige on muuseas tuntud ka visuaalkunstnikuna. Aapo Ilves oli suurepärane graafik enne kui hakkas geniaalseks fotomanipulaatoriks. Koos Vahur Afanasjeviga, kes on harrastanud filmikunsti, teeb Ilves kaastööd kuulsa kunstniku Allah Pugatschova blogis (http://pugatchova.blogspot.com/ ). Priit Salumaa on tuntud fotograafina. NAKlased on üleüldse kirglikud fotograafid, meelisteemaks akt. Alates aastast 2008 on NAKiga liitunud kursilane Albert Gulk ning tänaseks Kõrgema Kunstikooli lõpetanud noored kunstnikud Marja- Liisa Plats, HuupI ja Kristina Viin.
Laske kunstil end NAKatada!
Võru draamastuudio kutsub ühinema
Kas sind huvitab teater? Näitlemine? Oled lavale sündinud? Kui sa vastasid vähemalt kahele küsimusele jaatavalt, siis on aeg end proovile panna. Tule ja tee seda Võru draamastuudios!
Võru draamastuudio eesmärgiks on äratada huvi teatrikunsti vastu. Peaülesandeks loova eneseväljendusvõime arendamine, aidates leida teed eneseavastamiseni, avatuseni, esinemisjulguseni. Aluseks ja alguseks on mäng, millest välja kasvavat teatraalset tegevust püütakse suunata nüüdisaegseid teatrimetoodikaid kasutades.
Katsed toimuvad juba sel pühapäeval, 10. oktoobril kell 16 Võru kultuurimaja Kannel teatri proovisaalis (sissepääs taluliidupoolsest otsast).
Ette valmistada üks proosapala, üks luuletus ja üks laul.
Riietus: sportlik
NB! Katsetele oodatakse 9. ja 10. klasside õpilasi.
Kaasa võta hea tuju ja salvrätikud!
Lisainfo: 521 2177, voruteater@hot.ee
Paku rahvusvahelisele metsa-aastale tunnuslause
2011. aasta on pühendatud rahvusvahelisele metsa-aastale, idee algatajaks on ÜRO. Ka Eesti metsasektor kavandab tegemisi rahvusvaheliseks metsa-aastaks.
Iga riik planeerib oma tegevusi iseseisvalt ning rahvusvahelisel tasandil info liikumist koordineerib ÜRO. Riigid, mille riigikeel ei ole inglise keel, saavad valida omale sobiva tunnuslause, mis iseloomustaks metsa-aasta tegevusi.
Eesti Metsaselts ootab 15. oktoobriks kella 12ks idee-ettepanekuid rahvusvahelise metsa- aasta tunnuslausele, mis asendaks inglisekeelset tunnuslauset “Celebrating Forests for People”. Tunnuslause peaks kandma rahvusvahelise metsa-aasta eesmärki – pöörata tähelepanu inimese positiivsele tegutsemisele metsas ja suurendada teadlikkust metsast saadavate hüvede osas.
Ettepanekud tunnuslause osas palutakse saata Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuhile Pille Rõivasele e-postiga aadressile pille.roivas@metsaselts.ee.
Luuletaeva-Latern esitleb: “Vahel lihtsalt on vaja”
Täpselt nädala pärast 15. oktoobril kell 19 esietendub Pärnus luuleklubi Luuletaeva-Latern luuleetendus “Vahel on lihtsalt vaja”. Etendusega tähistab klubi ühtlasi oma 11 sünnipäeva.
Etendust “Vahel lihtsalt on vaja” esitatakse Ingeri- Soome seltsimajas Pärnus Lõuna tn 18.
Lavastaja on Margus Oopkaup. Esinevad Kristi Roots, Evelin Laanesaar, Margit Peterson, Tiiu Lehiste, Ahti Raudberg, Luule Luuse, Karin Tennison, Juta Hiiob, Aimar Roomets, Saima, Raili Kuusik, Ahto Soopa, Airi, Ramona, Terje Leimann, Priit.
Üritus on tasuta.
Soomes on tänane päev pühendatud vaikusele
Täna, 8. oktoobril peetakse meie põhjanaabrite juures vaikuse päeva. Selle päevaga soovivad soome looduskaitsjad tagada loodusvaiksete paikade säilimise ja pöörata tähelepanu müra kahjulikule mõjule.
Vaikuse päeva on Soome looduskaitseliidu eestvedamisel tähistatud 2000. aastast. Looduskaitseliit ja kuulmisliit kutsuvad 8. oktoobril veetma veerand tundi vaikuses – lülitama välja mobiiltelefonid ja kõik muud müra tekitavad seadmed. Vaikuse veerandtunde peetakse ka kärarikastes koolides ja lasteaedades, misjärel arutletakse vaikuse vajalikkuse üle.
Vaikuse päeva puhul annab Uusima keskkonnakaitse piirkond Vaikse Haavalehe auhinna inimesele või organisatsioonile, kes tegutsevad vaikuse ja vaiksete piirkondade edendamise ja säilitamise nimel. Auhinna saab änavu müra mõju tervisele uurinud Marja Heinonen-Guzejev.
Telliskivi loomelinnakus läheb täna käima
sügishooaja avamine
Täna kell 12 esinevad Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Sügisballil aulas Lenna, Maryn E. Coote and The Groovy Kuutasaurus, Betoonking ja Villu Kraan. Minasiitäraeilähes astuvad üles Daria & Kapatu (Kaabel, R2), Kris (Haigla) ja Talv On.
Homme, 9. oktoobril Eesti Popsil saab kuulata Ans. Andurit, Argo Valsi ja Eesti Popsi DJsid Tero ja Murdu.
9. oktoobril jätkub sügis Telliskivi loomelinnakus sportliku laupäevaku ja kirbuturuga. Õuealadel lähevad kell 12-16 lahti turniirid legendaarses vibra- või neljaruudumängus, lehekuhja hüppamises ja petangis ning oomelinnaku A-korpuse kolmanda korruse galeriis saab adrenaliini tõsta lauatennises ja piljardis. Lisaks mõnusad laupäevased snäkid ja väike kesvamärjuke. Turniiride võitjatele auhinnad! Kirbuturg avab uksed tavapäraselt hommikul kell 10.
Uuendatud Sõmeru noortekeskus avab uksed
Täna kell 15 avatakse pidulikult uuenenud Lääne-Virumaal Sõmerul noortekeskuse ruumid. Endise klubihoone ümberehitamiseks kasutas Sõmeru vald 5,1 miljonit krooni Euroopa Rregionaalarengu fondi raha ja valla omaosalus projektis oli veerand miljonit krooni.
Vähem kui aastaga korrastatud hoone avardab noorsootöö võimalusi sedavõrd, et järgneva aasta alguses plaanib Sõmeru vallavalitsus kuulutada välja konkursi veel ühe noorsootöötaja leidmiseks. Sõmeru noortekeskuse praegune noorsootöötaja Oxana Nikitina on aastate eest olnud ise noortekeskuse võimaluste aktiivne kasutaja.
Vabariigi valitsuse poolt 2007. aastal heaks kiidetud ning haridus- ja teadusministeeriumi kaudu rakendatava elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamine” investeeringute kava kohaselt suunatakse noorsootöö infrastruktuuri arendamisse üle 297 miljoni krooni Euroopa regionaalarengu fondi raha. Investeeringukavasse lülitatud 47 projektist on Sõmeru noortekeskus 27. valminud objekt.