Toidupanga münditakso aitab viimaste kroonidega
head teha

Foto: www.postimees.ee

Toidupank kutsub inimesi ja ettevõtteid üles viimaste kroonidega head tegema. Ettevõtted saavad sellel eesmärgil 13.-17. jaanuarini endale külla kutsuda Toidupanga münditakso.

Münditakso toob esmalt kohale Toidupanga annetusanuma ning hiljem tuleb sellele ka kokkulepitud ajal järele. Annetatud summa kantakse ettevõtte nimel otse Toidupanga annetusarvele.

“Käes on viimane nädal, kui me oma Eesti kroonidega veel poes oste sooritada saame. Paljudel meist on jäänud koju kapinurgale või sahtlisse seisma hulk münte ja sente, millega saab head teha. Kutsume kõiki inimesi üles meie oma raha ära saatma ühe ilusa teoga – annetama viimased kroonimündid meie oma perede ja laste toetamiseks”, ütles Toidupanga
mündikampaania koordinaator Kaia-Kaire Hunt (fotol).

Annetatud raha läheb tegutsevate ja vast loodud toidupankade tegevuse abistamiseks. Praeguseks on Toidupank tegevust alustanud seitsmes Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Viljandis. Asjad on kiiresti arenemas ka Kuressaares ja Võrus. Loe edasi: Toidupanga münditakso aitab viimaste kroonidega
head teha

Rõuges algab uus edu saavutaja kursus

Rõuges sügishooajal toimunud ning suure populaarsuse saavutanud kümnenädalane edu saavutaja kursus  alustab sel nädalal teist ringi.

Tegu on isikliku arengu koolitusega, millesarnaseid sellises mahus väiksemates kohtades just sageli „koju kätte” ei tooda.

Sügishooajal lõpetas kursuse 22 inimest: peamiselt Võrumaa elanikud, mõned ka Tartust ja isegi Sakust. Suur osalejate arv näitab, et tegu on inimestele vajaliku teemaga ning kursuse lõpetanute tagasiside ka kinnitas seda.

Edu saavutaja kursusel käsitletav temaatika on lai, kuid teenib siiski üht eesmärki – panna inimesed nägema, missugused tagajärjed on nende praegustel tegevustel ning kuidas muuta või suunata oma praegusi mõtteid, tegevusi jahoiakuid selliselt, et saavutada suurem kontroll oma elu üle.

Seekordse kursuse esimene kohtumine toimub juba homme, 12. jaanuaril kell 19 Rõuge noortekeskuses. Veel on võimalus liituda. Huvilised leiavad kursuse kohta rohkem infot internetis aadressil www.revolutsioon.ee. Samas on võimalik ka kursusele registreerida.

Martin Mark, koolitaja (fotol)

Riigimetsast toodi pühadeks 4600 jõulukuuske 

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) andmetel toodi tänavu riigimetsast ligi 4600 jõulukuuske kokku 42 000 euro väärtuses.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul oli kuusetoojate huvi, arvestades ekstreemseid lumeolusid, üllatavalt suur ning näitab, et vana traditsioon perega ise metsast puu tuua on taas elustunud.

Enam kui poolte, 2400 kuuse eest tasuti tänavu mobiilimaksega – seda on varasematest aastatest märksa enam.

Populaarsed olid ka RMK korraldatud juhendatud kuuseretked, millel osales üle Eesti enam kui 1500 inimest.

Teist aastat järjest polnud põhjust esitada politseisse ühtegi avaldust jõulukuuskede ebaseadusliku raiumise kohta. „Eks mõtteviis on muutunud ning ka tasumisvõimalused on RMK-l mugavaks tehtud ja inimesed ei ole usaldust kuritarvitanud,” ütles RMK metsakasvatusosakonna peaspetsialist Toomas Väät. 

RMK investeerib jõulukuuskede müügist saadud ligi 42 000 eurot (655 000 krooni) loodus- ja metsateadlikkuse tõstmisse.

Palivere suusarada avatakse rongkäiguga

Laupäeval, 15. jaanuaril kell 15.45 oodatakse kõiki liikumishuvilisi Palivere suusaradade ülemisse parklasse, teatab Läänemaa infoportaal.

Ole stiilne! Otsi välja oma 70/80ndate suusariided ja vanad suusad!  Need võivad olla ka vanemad. Kui stiili pole, siis ikka tule!

Kell 16 algab rongkäik stardijoonele (hüppemäe taha). Tervitussõnad ütlevad Lääne maavanem Neeme Suur ja Taebla vallavanem Ülle Erman. Kavas on soojendusvõimlemine, võistlussõit (N, M, lapsed) ja suusamatk valgustatud rajal.
Ühel korralikul peol on ka üllatused.

Pakkuge kandidaate 23. veebruari
Kalevipoja vastuvõtule!

Vabariigi sünnipäev on aeg, kus riik tänab oma teenekaid kodanikke. Vastuvõttudele kutsutakse edukad ja andekad. Aastast aastasse korduvad samad näod ja inimesed. Ometi on meie kõrval palju inimesi, kes töötavad päevast päeva palehigis meie riigi heaks, kes panustavad oma aega ja raha kodukoha või riigi hüvanguks. Paljusid neist ei kutsuta kunagi ühelegi vastuvõtule.

Meie rahvuskangelane Kalevipoeg, kes alustas omal ajal ühisalgatuse propageerimisega ja ühiskonnale kasulike ehitiste rajamisega, märkas seda ja otustas naasta, et tänade tublisid inimesi tehtud tööde eest.

Vaadake  enda ümber ringi, mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem.

Märka neid tegusid, isegi väikeseid ja anna neist meile teada.

Tunnustuseks kutsume sinu poolt esitatud inimese koos kaaslasega Kalevipoja vabariigi aastapäeva vastuvõtule. Kui sind pole kunagi märgatud, siis võib olla see sinu hetk. Kogutud lugusid tutvustame internetis ja vastuvõtul. Loe edasi: Pakkuge kandidaate 23. veebruari
Kalevipoja vastuvõtule!

Täna süüdatakse Põlva jõulukuuskedest lõke

Traditsiooniline jõulukuuskede põletamine Põlvas toimub täna, 11. jaanuaril kell 18 Intsikurmu ülemisel parkimisplatsil nn vanas kohas, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Lumi on eest lükatud ja mõned kuused maha pandud, et lõkke asukoht paremini nähtav oleks.

 Põlva linna haldusteenistus palub kõigil, kel võimalik, ise kuusk põletuskohta tuua. Seni on olnud linnal hea koostöö OÜga Põlva Maja, kes on oma hallatavate kortermajade juurest kuused kokku korjanud.

Kortermajade ühistutel soovitatakse samamoodi organiseerida kuuskede kogumine ja transport Intsikurmu. Kuuskede põletamise eest vastutab Põlva linna haldusteenistus.

Lisainfo: www.polva.ee.

Arvamus ⟩ TÄHETARK JA 25 TUHAT SILMAPAARI

Erkki Peetsalu, meediakülaelanik

„2011. aasta toob kaasa selle, et ajakirjandusele tuleb sein ette, sõnavabadust hakatakse piirama 80 protsenti. Kõige halvem, mis üldse saab olla! Kirjutatakse ette, mida võib öelda, mida mitte. Sellepärast, et liiga palju tõde on tulnud välja, ja tuleb veelgi.“

Nõnda kuulutab ennustaja Edgar äsja lõppenud aasta viimasel päeval Õhtulehes. Eks see ole igaühe enda otsustada, kui tõsiselt suhtuda tähetarkade ja teiste ennustajate ettekuulutustesse, ent mõtlemisainet pakub see igatahes.

Loe edasi: Arvamus ⟩ TÄHETARK JA 25 TUHAT SILMAPAARI

Keila waldorfkool kutsub vestlusringi

19. jaanuaril kell 18 on kõik huvilised teretulnud Keila waldorfkooli Läte (Kruusa 23, Keila) vestlusringi “Ühe lapse kasvamiseks on vaja tervet küla”, kus arutletakse lapsevanemaks olemise ja kogukonna rolli üle laste kasvamisel.

Vestlusringi vedur Martin Tiidelepp on tegutsenud Aruküla waldorfkogukonnas seitse aastat. Elukutselt juhtimise ja koostöö koolitaja, nelja lapse isa ja 2009. a ilmunud raamatu “Eluülesanded” kaasautor.

2008. aastal asutas haridus- ja kultuuriselts Läte uue waldorfpedagoogikal tegutseva kooli Keilasse. Loe kooli kohta lisa: www.erakoollate.ee

Vestlusring “Ühe lapse kasvamiseks on vaja tervet küla” on osa seltsi projektist “Müüdimurdjad”, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Täna avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust

Täna, 10. jaanuaril kell 18 avatakse Võru linnagaleriis (kultuurimajas Kannel) koguni kolm näitust korraga. Oma tööd on rahva ette toonud Tanja Kutsjuba, Andrus Kasemaa ja Inari Krohn.

Andrus Kasemaa avab juubelinäituse “Elutants ehk värvirikkaid tervitusi Lõuna-Eestist halli kultuuripealinna”.
Sellel näitusel välja pandud õlipastellmaalide värvirohkus keerab konradmäelikule värvikäsitlusele veel mitu vinti peale. Huvitava faktina on enamik näituse töid pärit “albumist”, mida kunstnik planeeris esmakordselt näidata 2010. aasta suvel toimunud Eesti Kunstnike Liidu aastanäitusel “Vastandumised”. Kahetsusväärsel kombel õnnestus korraldajatel album just žürii hindamise ajaks ära kaotada. Loe edasi: Täna avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust

Töötuid oli detsembris 10 protsenti

Detsembris langes registreeritud töötute arv novembriga võrreldes kiiremas tempos, kuid siiski aeglasemalt kui eelnevatel kuudel. Kuu lõpus oli töötuna arvel 65 260 inimest ehk 10,0 protsenti 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, teatas töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.

Detsembris võttis end töötukassas töötuna arvele 6 892 inimest ja arvelolek lõpetati 6 944 töötul. Nii arveloleku lõpetamiste arv kui uute registreerimiste arv olid detsembris väiksemad kui sügiskuudel. Tegelik ametlikult hõivesse liikujate osakaal on kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha. Loe edasi: Töötuid oli detsembris 10 protsenti

Väelaulugrupp Tane Mahuta annab esimese
avaliku kontserdi

Erinevate kultuuride väelaule esitav muusikaline grupp Tane Mahuta lubab 16.jaanuaril kogu Tallinna Kirjanike Maja saali laulma panna.

Tane Mahuta (maoori keeles elupuu) nimeline koosseis noori ja andekaid Eesti muusikuid annab esimese avaliku kontserdi, kus tulevad esitusele aafrika, skandinaavia, india, iisraeli, põlisameerika ja eesti ürgsed väelaulud. Improvisatsioonilist ja kergesti kaasalauldavat muusikat tšellol, torupillil, harmooniumil, viiulil, ocariinil ja šhamaanitrummil nimetavad noored ise urban-folgiks.

Erikülalisena lööb kaasa üks Soome parimaid noori tuva-stiili kõrilauljaid Kosmo Hölmönen, kes mängib ka kosmilist trummi nimega “hang”.

“Tane Mahuta esimene kontsert Matkamajas oli minu jaoks 2010. aasta üks suurimaid muusikaelamusi. Pole varem olnud juhust viibida kontserdil, kus esimesest loost alates kuni viimaseni välja oleksin kaasa laulnud. Ja seda olukorras, kus ise tegelikult üldse laulda ei oska,” kirjeldab Tane Mahuta esimest mitteavalikku kontserti Viru Folgi peakorraldaja Peep
Veedla.

Kontsert toimub pühapäeval, 16. jaanuaril kell 19 Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis. Piletid Baraka poest (Pärnu mnt 4) ja kohapeal.

Reedel meenutatakse Velise Wabariiki

13. jaanuaril 105 aastat tagasi lõppetati kindralmajor Bezobrazovi juhtimisel vanal Läänemaal Velise Wabariik. Sellel neljapäeval, 13. jaanuaril tullakse Velise seltsimajja kokku seda sündmust meenutama.

Neil päevil viis aastat tagasi toimusid Velise seltsimajas ja ümber seltsimaja poolvabaõhuetenduse “Tulevarjud” ettevalmistused, käsikiri ja lavastus Jaan Urvetilt. Kutseliste näitlejatega tundsid end võrdväärsetena peaaegu kakskümmend kohalikku. Valdavale osale neist oli näitlejana publiku ette astumine elus esmakordne. Mitmepäevaste pingeliste proovide tulemusena valmis kogenud lavastaja käe all etendus, mille suurust paljud meist suutsid alles aastate möödudes mõista. Kõik see toimus tookord 100 aastat tagasi Velise meeste poolt väljakuulutatud vabariigi auks.

Ajaloolastel jätkub tööd, et väheste säilinud arhiivimaterjalide põhjal saada selgust, miks Velise piirkonnas just nii läks. Miks jäid enamikku paikkonna mõisaid tähistama suitsevad varemed? Juhtide Pauluse, Aitsami ja Oviiri ideed olid ju head ja kaugesse tulevikku vaatavad.

13. jaanuari päevakava Märjamaa vallas Velise Seltsimajas:

Tartus näeb homme Matsalu loodusfilmide festivalil auhinnatud filme

Teisipäeval kell 18 linastuvad Tartu Keskkonnahariduskeskuses kaks 8. Matsalu loodusfilmide festivali auhinnatud filmi. Nii Saksamaal valminud film “Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” kui jaapanlaste “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” pälvisid parima operaatoritöö preemia.

“Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” / “Poppy´s Promise – Secret Life in a Cornfield” (Režissöör Jan Haft, Saksamaa) nisupõllust. Autorid esitavad filmis küsimuse, kas põld on lihtsalt toidutootmisala või saladusi täis võlumaa? Kui palju elu viljapõllus on? Mida lubavad põldu ääristavad kirevad lilled? “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” / “Life in Harmony with Nature – Finland: Secrets of the Forest” (Režissöör Shoshei Shibata, Jaapan) maalib portree maast, kus iidsetest aegadest usutakse metsavaimudesse; maast, kus puuraidur koputab enne puu raiumist kirvega puu pihta, et puuvaimu hoiatada; maast, kus öökulli austatakse tema tarkuse pärast ja kus talumehed kaitsevad linnupesi, teades, et just linnud kaitsevad nende metsa röövikute eest. 8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme.

“Kolkja kelk 2011” kutsub veebruaris kelku tõukama

Foto: Aldo Luud. www.ohtuleht.ee

Vanausuliste külas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub 6. veebruaril teine rahvusvaheline tõukekelgupäev “Kolkja Kelk 2011”.

Tõukekelgusõit ühisstardist algab 11:30. Piki Kolkja külatänavaid (1,2 km) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Starti tuleb Rändur Rääbis isiklikult. Rajal on avatud toitlustus ehk kommisöömispunkt. Kõik osavõtjad saavad medaljonid. Auhinnad sõidu võitjatele antakse laste ja täiskasvanute arvestuses eraldi välja. Eriauhinnad on pannud välja Peipsimaa ettevõtjad ja ürituse sponsorid.

Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Üksteisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Kõik osavõtjad saavad medaljonid. Auhinnad võitjatele on pannud välja Peipsimaa ettevõtjad ja ürituse sponsorid. Loe edasi: “Kolkja kelk 2011” kutsub veebruaris kelku tõukama

Metsapealinnas hakatakse reedel viikingilaeva ehitama

Selle nädala reedel, 14. jaanuaril kell 14 toimub Haapsalu Valgevälja metsaplatsil Haapsalu metsapäev, mille raames antakse linnale üle Valgevälja mets ja mainitakse esimest korda, et aastal 2011 nimetatakse metsapealinnaks Haapsalu. Metsapealinna tiitel antakse Haapsalule üle mais toimuval metsanädalal. Eelmisel aastal anti metsapealinna tiitel Tartule. Sel aastal toimub tiitli andmine juba kaheksandat korda.

Reedesel üritusel on kohal keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Haapsalu metsapäeval saab alguse MTÜ Rotelevik ja MTÜ Puulaevaselts Vikan ühistööna väiksema viikingiaegse laeva ehitus. Võib suure tõenäosusega väita, et Haapsalu asustamise ajal just sedalaadi alused siin lahel sõitsid.

„Kui senimaani oleme Puulaevaselts Vikani“  liikmetega ehitanud erinevaid paate ja laevu üsna lähiajaloost, siis mõtlesime teha nüüd ajas suurema hüppe ja minna kaugemasse minevikku, seda enam, et meil  Haapsalus nii huvitav koostööpartner nagu Rotelevik olemas on,“ ütles Puulaevaseltsi juht Alar Schönberg. Loe edasi: Metsapealinnas hakatakse reedel viikingilaeva ehitama

Euroopa naaritsale kaevati Isabella külla konnatiik

Euroopa naaritsa kaitse tegevuskava raames rajati detsembris Hiiumaale Kõrgessaare valda Isabella külla konnatiik, teine tiik plaanitakse valmis kaevata sel kuul Leigri külas.

Tiikide rajamise eesmärk on konnade kudemistingimuste parandamine ja konnade arvukuse suurendamine Euroopa naaritsa elupaigaks olevate jõgede ümbruses. Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Riina Lillemäe selgitas, et konnatiikide rajamine on vajalik, kuna Euroopa naaritsa jaoks on raba- ja rohukonn oluline toit.

“Konnade kudemiseks on vaja väikesi seisuveekogusid,” sõnas Lillemäe. “Euroopa naaritsa kaitse tegevuskavas on ette nähtud tiikide rajamine Euroopa naaritsa elupaikadeks olevate jõgede ja ojade lähedusse.”

Allikas: Hiiu Nädal

Saaremaa sepp tegi suuskadest kelgu

Salme valla Suurna küla tunnustatud sepp Aado Himmist (fotol) ei kannatanud välja, et lastest seisma jäänud suusad niisama kuuri nurgas vedelesid. Võttis suusaklambrid maha, kinnitas kasti metallkonstruktsiooniga suuskade peale, pani käepideme külge ja nüüd on väga vajalik tööriist majapidamises võtta, nii kirjutab Veljo Kuivjõgi tänases Meie Maas.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Foto: Veljo Kuivjõgi

“Suusad muidu kenad korralikud, Tallinna Dünamo suusavabrikus 1988. aastal tehtud, aga puidust. Nüüd tahetakse enamasti plastiksuuskadega sõita. Ma sain omale kena kerge sõiduvahendi, millega puid ja kõiki vajalikke asju vedada,” rääkis 70aastane meistrimees Aado Himmist.

Ega ta viletsatest asjadest suuskadel soomekelku meenutavat sõiduvahendit teinud. Kinnitused on kvaliteetne sepatöö ja käepide puidust treitud. Isegi kastilauad hööveldas üle, sest Aadole on tähtis, et kelk ka kena välja näeks.

“Aado on tõsine sepp, kes kehva asja ei tee. Kui meil oli teatritüki “Läänemere isandad” jaoks vaja viis mõõka, mis ikka ehtsate võitlusvahendite moodi oleksid, tegi ta need tunduvalt ehtsamad, kui me oodata oskasime.

Veel meisterdas ta keti küljes oleva joogisarve, tegi meie laulupüha kivile tõrvikuhoidja. See mees saab kõigega hakkama,” iseloomustas seppa Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee.

Tulekul suur tantsude öö Gikši kultuurimajas

15.-16. jaanuaril 2011 toimub Põhja-Lätis Gikši kultuurimajas suur tantsude öö, kuhu kogunevad rahvamuusikud ja rahvatantsusõbrad Baltimaadest, kes osalevad aktiivselt folkloori- ja tantsuklubiliikumises ning on muidu aktiivsed. Pidu algab laupäeva, 15. jaanuari õhtul kell 20.00 ja kestab pühapäeva, 16. jaanuari varahommikuni.

Tegemist on Baltimaade rahvamuusikute suure kokkusaamispeoga, kus on palju tantsuklubilisi erinevatest linnadest ja mitmest riigist. Eesti rahvamuusikuid ja tantsijaid on Gikši peol tavaliselt väga palju olnud ja nad on silmatorkavalt mitteuimased ja toredad. Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Gikši tantsude ööle!

Täpsem info: Triinu Nutt, tel 55602102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Homseni saab esitada kandidaate EV kultuuri- ja spordipreemiatele

Kultuuriministeerium ootab kuni esmaspäeva, 10. jaanuarini kandidaate 2010. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks.

Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2010. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud Kultuuri- ja haridusalane tegevus.

Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2010. aasta tulemuste eest.  Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus.

Avaldused tuleks saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia kul.ee

Allikas: Kultuuriministeerium

Homsest võib Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve jääle sõita

Politsei- ja Piirivalveamet on lubanud alates 10. jaanuarist minna Peipsi, Lämmi  ja Pihkva järve  jääle Jõgeva, Tartu ja Põlva maakonna piires kõikide transpordivahenditega.

Järvele minejatele tuletatakse meelde ohutusabinõusid:

  • kasutage päästevahendeid (päästevest, jäänaasklid);
  • võtke järvele minekul kaasa GPS seade või kompass ning laetud mobiiltelefon, kus on olemas lähima  kordoni kontaktnumber;
  • ärge minge järvele üksinda
  • hoidke kaaslastega sellist vahemaad, mis võimaldaks neid näha ja kuulda;
  • transpordivahendiga liigeldes hoidke ohutut vahemaad sõidukite vahel;
  • ärge liginege rüsijääle sest seal on jää paksus ebaühtlane ja eksinute avastamine äärmiselt raskendatud;
  • ilmaolude halvenedes (tuisk, tugev lumesadu) liikuge kaldale.

Taaskasutuskeskus Vahejaam teeb neljapäeval Rakvere teatris moepeatuse

Koostöös taaskasutuskeskusega Vahejaam toimub neljapäeval, 13. jaanuaril Rakvere teatris “Moepeatus”, mis propageerib taaskasutust ja paneb disainereid vaatama riideid teise nurga alt, kuna suurem osa esitletavast moekollektsioonist peab olema taaskasutustehnikas. 16 noort disainerit ja meeskonda üle Eesti loodavad tõestada publikule, et taaskasutada saab ka stiilselt.

“Moepeatus” algab Rakvere teatri väikeses saalis kell 19.

Looduse fond otsib tunnustustväärivat noort looduskaitsjat

Eestimaa looduse fond (ELF) kuulutas välja võistluse 2011. aasta noore looduskaitsja auhinnale, mille eesmärk on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade, kirjutab loodusjakiri Uudistaja. Auhinnale võivad kandideerida kuni 35 aasta vanused (passi või enesetunde järgi) Eesti looduskaitsjad, kel on silmapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel; nad võivad töötada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna.

Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Avaldus koos põhjendusega tuleb saata e-aadressile elf@elfond.ee 20. jaanuariks. Otsuse auhinna määramise kohta teeb ˛žürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Ulvar Käärt. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised, Estonian Nature Tours ja OÜ 360 Kraadi. Auhind antakse välja ELF-i 20. sünnipäeval 1. veebruaril.

Noore Looduskaitsja Auhind loodi 2005. aastal Kaja ja Alex Lotmani ja ELFi poolt. Auhinda koos rahalise stipendiumiga antakse välja üks kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Mullu sai auhinna Eesti Päevalehe keskkonnaajakirjanik Ulvar Käärt.